2020 jyldyng 15-qazanynda Múhtar Áuezov atyndaghy Qazaq memlekettik akademiyalyq  drama teatry ózinin  95-mausymyn ashady.

Mausym shymyldyghy «Abaydyng júmbaghy» qoyylymynyn   premierasymen ashylady. Sahnalyq núsqasyn jasaghan – Bolat Ábdilmanov, Madina Omarova. Qoishy rejisseri – Aridash Ospanbaeva. Qoishy suretshi  Múrat  Saparov..

«Abaydyng júmbaghy» turaly: Abay – tútas bir әlem, әli tolyq iygerilip bolmaghan gharysh. Abay júmbaghyn sheshuge úmtylu – onyng ómirlik-ónerlik bayanyn zerdelep bayqaugha degen úmtylys. Úly aqynnyng ózining әleumettik ortasynan erekshelenuinin, adam atty úly qúbylysty zertteu-tanu jolynda «tolyq adam» ilimin ashuynyn, osylaysha Hakimdik dengeyge jetuining júmbaghy nede? Búl kýrdeli saualdargha Abaydyng óz shygharmashylyghyna jәne M.Áuezovting ataqty «Abay joly» epopeyasynyng oqighalaryna sýiene otyryp, óz tarapynan jauap izdeytin qoyylym kórermenin de osy bir kýrdeli saual tónireginde oiseriktestikke shaqyrady.

21 qazanda kórsetiletin jana qoyylymnyng aty – «Qara». «Qara» - Abaydyng «Qara sózderi» jelisimen jazylghan drama – dialog. Sahnalyq núsqasyn jasaushy әri qoishy rejisseri – Júldyzbek  Júmanbay. Qoyshy suretshi – Quat Týstikbaev..

«Qara» qoyylymy turaly: Abaydyng «Qara sózderi» negizge alynghan spektakli pikirtalas formasynda qoyylghan. Jalghyz keyipker – Abay jәne Abaydyng oilary. Ol oilargha pishin darytyp, jan býrketin otyz bes akter. Spektakli Abaydyng keyingi úrpaqqa aityp ketken ósiyetin býgingi zaman tynysy, kókeykesti mәseleleri ayasynda qarastyra otyryp, últtyq qúndylyqtardy, beybitshilik  pen  kelisimdi dәripteydi.

Abai.kz