Ádette «til mәdeniyeti» men «sóz mәdeniyeti» terminderi birining ornyna biri qoldanylyp jatatytyn jii bayqaymyz. Dúrysynda búl eki ataudyng maghynalyq, qyzmettik jýgi bir me, zertteu mindetteri bir me, ózara aiyrmashylyqtary bar ma degen saual tuady. 

«Til mәdeniyeti» men «sóz mәdeniyeti» úghymdarynyng mazmúnynda, qarastyratyn mәselelerinde úqsastyq bolghanymen, aiyrmashylyq joq emes. Ayyrmashylyq «til» («yazyk») men «sóz» («rechi») úghymdaryna baylanysty tuyndaydy. Ayta keterlik jayt, HH ghasyrdyng basynda F.de Sossur til jәne sóz úghymdaryn ajyratyp, ekeui bir býtin emes, ekeuining zerteu obektileri, erekshelikteri eki basqa ekenin anyqtaydy. Osy ilim boyynsha qazaq til biliminde de til mәdeniyeti jәne sóz mәdeniyeti salasy  ajyratylyp qarastyryla bastaydy. 

Qazaq til biliminde til mәdeniyeti pәnining zertteu obektisi men maqsat-mindeterin aiqyndaghan ghalymdardyng alghashqylarynyng biri – M.Balaqaev bolsa, til mәdeniyeti ilimining teoriyalyq әri praktikalyq mәselelerin әleumettik-qoghamdyq súranysqa sәikes zerttegen ghalymdardyng qataryna  R.Syzdyq esimin erekshe ataugha bolady. Al til jәne sóz mәdeniyetin aiyrmashylyghyn, onyng kommunikativtik, pragmatikalyq, lingvokognitivtik, lingvoekologiyalyq, etikalyq aspektilerin, sonymen qatar ghylymiy-neoriyalyq negizderin alghash ret qazaq til biliminde aiqyndap bergen ghalym  – Núrgeldi Uәliyúly. 

Professor N.Uәliyúly «til mәdeniyeti» úghymy orys tilindegi «kulitura yazyka», al «sóz mәdeniyeti» úghymy «kulitura rechi» úghymymen parapar ekenin kórsetip, til mәdeniyeti «dúrystyq» mәselesin qarastyratyn sala ekenin naqtylady. Til biliminde «dúrystyq» úghymy ortologiya dep te atalady. Ortologiya – norma turaly ilim. Qazaq әdeby tilining tildik normasy  әrtýrli qúraldar arqyly anyqtalady. Mysaly, jazu normalaryn kodifikasiyalaytyn ortologiyalyq qúraldargha «Orfografiyalyq  sózdikti», әrtýrli orfografiyalyq, punktuasiyalyq anyqtaghyshtar men erejelerdi, al auyzsha sóz mәdeniyetin kóteretin ortologiyalyq qúraldargha «Orfoepiyalyq sózdikti», «Orfoepiyalyq anyqtaghyshty» t.b. jatqyzugha bolady. Sonday-aq  til bilimining barlyq salalary (fonetika-fonologiya, leksikalogiya,  onomastika, stilistika, terminologiya t.b.) boyynsha jasalghan sózdikter,  erejeler, akademiyalyq sipattaghy enbekter – til mәdeniyetin kóteretin  bazalyq qúraldar. Til mәdeniyeti kóptegen ghylymiy-praktikalyq mәselelerdi  qamtidy. Til qoldanysyndaghy uәjdi, uәjsiz auytqulardy normalau ýshin  olardyng dúrys bolugha tiyis bazasyn aiqyndaydy. Til mәdeniyeti  ózegi – norma. Norma tilding jýiesi men qúrylymyna, zandylyghyna iyek artady. Al sóz mәdeniyeti – sózderdi oryndy, óz maghynasyna sәikes qoldanu,  sóilemderdi dúrys qúrastyru, emle erejelerin saqtau, yaghny sauatty jazu, әdeby tilding әr janryna sәikes stilidik birlikterdi dúrys qoldanu, әdeby tilding grammatikalyq, leksikalyq, stilistikalyq, orfoepiyalyq, orfografiyalyq normalaryn mengerumen qatar, beyneleuish, kórikteuish qúraldardy, amal-tәsilderdi qarym-qatynas jasaudyng maqsaty men mazmúnyna sәikes qoldana bilu degendi bildiredi. Týiindey aitqanda, sóz  mәdeniyeti til bilimindegi әr sala boyynsha jinaqtalghan bilim boyynsha iske asady. Mysaly, fonetika salasy  boyynsha – sózdi dúrys aitu ýshin orfoepiyalyq zandylyqtardy bilu shart. Sóileude buyn ýndesimi men dybys ýndesimi daghdysyn qalyptastyru kerek. Jalpy aitqanda, segmentti (fonetika-fonologiya) jәne supersegmentti (intonologiya, aksentologiya) birlikterin jónimen qoldanu.  

Leksikologiya boyynsha aitatyn bolsaq: a) әr sózding maghynalyq renkteri boyynsha qoldanu. Kez kelgen sózding (beytarap sózder basqa) renktik sipaty bolady. Aytalyq, adamgha nemese januarlargha baylanysty aitylatyn sóz, derekti ne dereksiz zatqa baylanysty aitylatyn sóz, jalpy ne jalqylyqty bildiretin sóz t.b. Mysaly, mekendeydi sózi januargha, últ nemese etnosqa qatysty aitylady. Al jeke adamgha qatysty búl sóz qoldanylmaydy; ә) mәndes (sinoniym) sózderdi ornymen qoldanu (tәrtibin, qolayyn, rettiligin eskeru). Mysaly, adamnyng jasyna baylanysty aitylatyn jasar, jastaghy, jasqa kelgen, jasaghan degen sinonimdik qatarlardyng qoldanymdyq normasy әr basqa. Adam jasynyng birden jiyrmagha deyingi kezenin sipattaghanda bir jasar, on eki jasar, jiyrma jasar deuge bolady, al qyryq jasar, seksen jasar dep qoldanu – normadan jónsiz auytqu. Otyz ben elu-alpys jas aralyghyndaghy adamdardy elu jastaghy, eluge kelgen dep, jas shamasy edәuir úlghayghanda, toqsan jasaghan, jetpiske kelgen dep aitqan dúrys dep sanalady; b) túraqty tirkesterdin  qúramdyq komponentterin (sózderin) qysqartpay ne ózge sózben auystyrmay, mәtindegi ornyn tap basyp qoldanu; v) termin sózdi óz maghynasy men definisiyasyna sәikes qoldanu;  g) kóne, siyrek qoldanylatyn sózderding maghynasyn anyq bilmey qoldanbau; gh) sózdin  denotattyq, konnatattyq, signifikativtik maghynasyna sәikes qoldanu t.b.  

Sintaksis boyynsha – auyzsha jәne jazbasha tilding jýiesine sәikes   sintaksistik qúrylymdardy jәne  sózderding baylanysu amaldaryn dúrys qoldanu. 

Morfologiya boyynsha – jalghau men júrnaqtardyng negizgi sózge beretin renktik maghynasyn eskeru t.b.  

Qoryta aitqanda, til jәne sóz mәdeniyeti úghymdary – paradigmalyq (til mәdeniyeti) jәne sintagmalyq qatynastaghy (sóz mәdeniyeti) qarym-qatynas ýshin qajetti qoldanystardy zertteytin sala. Qazirgi kezde sóz mәdeniyeti pәnining órisi keneyip, lingvoekologiya, kognitivti lingvistika, etnolingvistika siyaqty salalarmen tyghyz baylanysta qarastyrylyp, mәdeniy-últtyq kodty ashu, yaghny jabyq kodty, ashyq kodqa ainaldyru mәselesimen baylanysta qarastyrylady. 

Ámirjanova N.S, 

f.gh.k.  A.Baytúrsynúly atyndaghy Til bilimi instituty Til mәdeniyeti bólimining mengerushisi

Abai.kz