OQO da saylau saudagha ainalyp jatyr
Saylau jaqyndaghan sayyn el ishinen redaksiyamyzgha týrli hattar kelip týsip jatyr. Sonyng ishinde Ontýstik Qazaqstan oblysynan hat jazyp, habarlasushylardyng qarasy mol. Sonday hattardyng birin Qanat Serikbaev aqsaqal jibergen. Hatta «Núr Otan» partiyasynyng aimaqtaghy bólimsheleri basshylarynyng jasap jatqan qiyanaty sóz bolady.
Jәne Týrkistan qalasynan «Ruhaniyat» partiyasynyng atynan qalalyq mәlihatqa ýmitker retinde saylaugha týsken Jýsipbekov myrza da partiyadan shyghyp, saylaugha qatysudan bas tartypty.
Aymaqtardan kelip týsip jatqan hat-habarlardyng bir legin nazarlarynyzgha úsynyp otyrmyz.
«Abay-aqparat»
QR Preziydenti Ákimshiligi basshysy A.Musinge
QR bas prokurory A.Dauylbaevqa
QR Últtyq qauipsizdik komiytetining tóraghasy N.Ábiqaevqa
QR Ortalyq saylau komissiyasy tóraghasy Q.Túrghynbekovke
«Núr Otan» HDP tóraghasynyng birinshi
orynbasary N.Nyghmatulinge
Ontýstik Qazaqstan oblysy
prokurory B.Qúltasovqa
QR ÚQK OQO boyynsha departamenti
bastyghyna
Saylau jaqyndaghan sayyn el ishinen redaksiyamyzgha týrli hattar kelip týsip jatyr. Sonyng ishinde Ontýstik Qazaqstan oblysynan hat jazyp, habarlasushylardyng qarasy mol. Sonday hattardyng birin Qanat Serikbaev aqsaqal jibergen. Hatta «Núr Otan» partiyasynyng aimaqtaghy bólimsheleri basshylarynyng jasap jatqan qiyanaty sóz bolady.
Jәne Týrkistan qalasynan «Ruhaniyat» partiyasynyng atynan qalalyq mәlihatqa ýmitker retinde saylaugha týsken Jýsipbekov myrza da partiyadan shyghyp, saylaugha qatysudan bas tartypty.
Aymaqtardan kelip týsip jatqan hat-habarlardyng bir legin nazarlarynyzgha úsynyp otyrmyz.
«Abay-aqparat»
QR Preziydenti Ákimshiligi basshysy A.Musinge
QR bas prokurory A.Dauylbaevqa
QR Últtyq qauipsizdik komiytetining tóraghasy N.Ábiqaevqa
QR Ortalyq saylau komissiyasy tóraghasy Q.Túrghynbekovke
«Núr Otan» HDP tóraghasynyng birinshi
orynbasary N.Nyghmatulinge
Ontýstik Qazaqstan oblysy
prokurory B.Qúltasovqa
QR ÚQK OQO boyynsha departamenti
bastyghyna
«Núr Otan» HDP abyroyyn týsiruge jol berilmesin!
Qúrmetti myrzalar!
Biylghy jylgha belgilengen QR Parlamenti Mәjilisi men mәslihat saylauyn ótkizudi úiymdastyruda «Núr Otan» HDP Ontýstik Qazaqstan oblystyq filialy men jergilikiti atqarushy organnyng basshylyghy zansyz әreketterge baruyn toqtatar emes. Biylikting ozbyrlyq әreketteri ontýstik óniri júrtshylyghynyng narazylyghyn tudyruda. «Núr Otan» HDP-ny barynsha qoldaytyn, 80 myng mýshesi bar oblystyng halqy jergilikti basshylardyng partiya bedelin týsirip, onyng abyroyyn tógetin zansyz әreketterge barghandyghyna ashu-yzaly ekendigin habarlaymyn.
Birinshi, «Núr Otan» HDP mәslihatqa ýmitkerlerdi tandap, olardy praymerizden ótkizude nebir soraqylyqqa jol berdi. El senimin aqtaytyn, Memleket basshysynyng sarabdal sayasatyn bayandy etuge ólsheusiz ýles qosa alatyn azamattar tandaugha týspedi, jeke baylyqtyng jolynda jýrgender tartyldy. Olardyng kim ekenin oblys halqy bilip otyr. Osy mәselede «shymkentshe» saudagha jol berilgendigin júrtshylyq ashyna aityp jatyr. Oghan dәlel bolatyn faktiler jeterlik bolghandyqtan respublikalyq «Jas Alash» gazeti: «praymerizderde aqshasy kópter men kókesi kýshtilerding baghy janyp, ashyq saudagha salyndy. Praymerizding qorytyndysy qayta-qayta ózgerip, qoljaulyq bolghany osydan», - dep jazdy. Búl auyr aiyptaugha oblys basshylary nege jauap bermeydi? Shymkent qalalyq mәslihatynyng búrynghy deputaty, «Núr Otan» HDP mýshesi J.Bilisbekov praymerizden ótkizude zansyzdyqqa jol bergen «Núr Otan» HDP OQOF basshylyghyn dәiekti dәlelderimen aiyptaghanda da, oghan da bir auyz jauap bere almady.
Búryn deputat bolyp kelgen partiya mýshelerine praymerizden ótkizu habary tipti aitylmady da. Olardyng kóbi qazir ózin-ózi úsynushy ýmitker bolyp, әkimshilik organy endi olardy qughyndaugha shyqty. Biylik jergilikti basylymdargha tapsyrys berip, «olar «Núr Otan» HDP-ny satyp ketti» dep, ar-namysyna tiyetin aqparat taratqyzdy.
Aymaqtaghy saylaushylardyng ózi tanymaytyn adamdar praymerizderden qalay bolsa, solay ótip jatty. Osynday fakti Sayram audanynda keninen etek aldy. Sóitip, partiyanyng bedelin týsirip ghana qoyghan joq, qarapayym azamattardy qorlaghanday, olardyng narazylyghyn tudyrdy.
«Núr Otan» HDP OQOF apparaty basshylyghyndaghy tuystas azamattar Ú.Sәdibekov pen Sh.Jamalbekovterding «komandasy» qalyng eldi tobyrgha sanap, nebir masqaralyqqa jol berdi.
Pariyalyq praymerizden Sh.Jamalbekov oblystyq mәslihatqa, al úly Erjigit Shәripbekov Sayram audany mәslihatyna, týrkistandyq «nezamenimyi» deputat R.Tәnirbergenov oblystyq mәslihatqa, onyng balasy Erqanat Tәnirbergenov qalalyq mәslihatqa, shardaralyq «nezamenimyi» deputat A.Ramanqúlov oblystyq mәslihatqa, al úly Ghany audandyq mәslihatqa, Á.Dosbolov oblystyq mәslihatqa, balasy A.Dosbolov Saryaghash audandyq mәslihatqa, aghayyndy Orazaliyevterding ýlkeni oblysqa, kishisi Sayram audandyq mәslihatyna praymerizden sýrinbey ótip, joldama alyp, júrttyng jaghasyn ústatty. Búl tizim jalghasa beredi, az deseniz, saryaghashtyq 85 jastaghy aqsaqal B.Qyrghyzghaliyev te partiyalyq prayzmerde kópshilik dauys alghan bolyp shyqty. Praymerizden ótkizu búrmalanyp, saylau aumaghynyng júrtshylyghyna beytanys, ertengi kýni halyqpen etene aralasa qoymaytyn ýmitkerlerding úsynyluy el ishining tynyshtyghyn búzugha aparuda. Óitkeni, elge esimi belgili azamattar mәslihatqa ózin-ózi ýmitker etip kóptep úsyndy. Olardy el túrghyndary qoldaugha shyqty. Saylaualdy ýgitting bastalghan alghashqy aptasynda-aq núrotandyq ýmitkerlerding basymdyqqa qol jetkize almaytyny belgili boldy. Auyl әkimderinen bastap, audan men oblys әkimdikteri jaghdaydy Jana jylgha jeyin jan-jaqty taldap, saralady. Qorytyndysynda ózderining «Núr Otan» HDP-ny abyroysyz etetindikterine tolyq kózderin jetkizdi. Qazir әkimshilik qatang sharalar kórudi ashyq qolgha aldy. karty taro
Núrotandyq emes ýmitkerlerding suretterin, týrli jarnamalaryn jyrtqyzugha shyqty. Bәidibek audany Shayan auyldyq okrugi әkimining orynbasary oblystyq mәslihatqa ózin-ózi úsynushy etken ýmitkerlerding suretterin jyrtyp jatqan ýstinde ústalyp, masqara boldy. Osy audannyng Jambyl auyldyq okrugi әkimi núrotandyq ýmitkerge kóp dauys alyp bere almaytynyna kózi jetken son, uchaskelik saylau komissiyasy tóraghasyn auystyryp, ózining tughan qaynysyn tóragha etkizgen. Ondaghy maqsaty zansyz bylyqtardy bildirmey jasatqyzu.
Adam aitugha úyalatyn masqarany Qazyghúrt, Maqtaaral, Shardara, Týlkibas t.b. audandar da jasady. Audandyq bilim bólimi bastyqtary ózin-ózi úsynushy ýmitker jenip ketui mýmkin delinetin auyldyq okrugi aumaghyndaghy mektep diyrektorlarynan «Óz ótinishine sәikes qyzmetinen bosatu turaly» Aryz jazdyryp alghan. Mektep diyrektorlaryna «Núrotandyq ýmitkerge 70-80 payyz dauys әperseng ornynda qalasyn. Al ony orynday almasan, myna óz qolynmen jazghan ótinishine sәikes qyzmetinnen ketesin» degen talap qoyypty. Qazir búl audandardyng mektep diyrektorlarynyng jýikesi tozyp, jyndanugha ainalghan. Bir jaghynda QR «Saylau turaly» zany túrsa, ony búzugha bolmaydy, al ekinshi jaghynda zansyzdyqqa barmasang «qyzmetinnen ketiremin» degen biylik organy túr. Múnday soraqylyq respublikamyzdyng birde-bir oblysynda joq shyghar. «Núr Otan» HDP bedelin týsirude búdan asqan masqaralyq bola ma?
Oblys әkimining orynbasarlary: E.Aytahanov - Qazyghúrt audanyna, Á.Bektaev - Ordabasy audanyna, B.Ospanov - Tóleby audanyna 5-6 qantar kýnderi shúghyl baryp, audandaghy memlekettik mekemelerding basshylaryn qyspaqqa alghan. Núrotandyq ýmitkerdi ótkizbegen kez-kelgen mekeme basshysy qyzmetten ketetinin ashyq aitugha barghan.
Qazyghúrt, Maqtaaral, Bәidibek, Tóle by siyaqty audan túrghyndary «jergilikti atqarushy biyliktegiler keshe Elbasyny aldap, Janaózendegi qasiretke aparsa, endi «saylaudy taza ótkizdik» dep taghy aldamaqshy. Biz óz qúlqyndaryn oilaghandardyng ony qaytalauyna jol bermeymiz» degendi el azamattary kópshilik oryndarynda ashyq aityp jýr. Saylauda biylik zansyzdyq әreketke barsa, bas kóterip, halyqtyng ýnin Elbasygha jetkizemiz deushiler kóbeng ýstinde. Qarapayym halyq qatty alandauly.
Sondyqtan, jedel, tiyisti shara kórulerinizdi súranamyz, el ishine tynyshtyq kerek.
Serikbaev Qanat Ábilseyitúly,
zeynetker,
Shymkent qalasy
Mәlimdeme
Shynyn aitu kerek, aqyndyghy da batyrlyghy da últ taghdyrynyng eng qiyn kezenderinde sheshushi ról oinaghan M. Shahanovtyng «Ruhaniyat» partiyasyna keluimen qazaq qoghamynyng sayasy ómiri janasha damu alar dep ýmittendim. Sol ýshin de osy sana men qoghamdyq qozghalysqa óz ýlesimdi qosu maqtatynda «Ruhaniyat» partiyasynyng qataryna qosylyp, Týrkistan qalalyq mәslihat deputtatyghyna ýmitker retinde tirkelgen edim.
Biraq, ókinishke oray, qazirgi kezdegi partiyanyng kelbeti, missiyasy, mәni 2011 jylghy «Ruhaniyat» partiyasynan mýldem bólektendi. Búl qúndylyqtardyng qalay ózgergenin qogham jaqsy biledi, әdil baghany da ózi bermek...
Sondyqtan da, mening qazirgi «Ruhaniyat» partiyasynyng qatarynda boluymnyng esh mәn-maghynasy joq dep esepteymin.
Osyghan baylanysty men, N.Jýsipbaev, saylau nauqany kezinde qalyptasqan osy jәne basqa da sebepter men ózgeristerge baylanysty óz erkimen «Ruhaniyat» partiyasy qatarynan shyghatynymdy jәne Týrkistan qalalyq mәslihat deputattyghyna ýmitker retinde saylaugha qatysudan da óz erkimen resmy týrde bas tartatynymdy mәlimdeymin.
Alay da, qoghamnyng sayasy ómirine azamat retinde qatysuymdy jalghastyramyn.
N.T. Jýsipbaev