Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 2246 0 pikir 12 Qantar, 2012 saghat 07:45

Internet-konferensiya: Dos Kóshim (jalghasy)

Jeksenbi kýni ótetin saylaugha oray «Últ taghdyry» qozghalysynyng jetekshisi Dos Kóshim myrzamen saylau haqynda ótkizilgen konferensiya mәresine jetti. Oqyrmandar joldaghan songhy birneshe saualgha jauap bergen Dos Kóshim: «Saylaugha senim osy uaqytqa deyingi  saylaulardyng әdiletsiz ótkendiginen ghana ketti» degen oiyn jetkizipti.

«Abay-aqparat»

- Dos agha, oi-tolghamdarynyzdy oqydym, rahmet!

Árbir qala, audanda saylau ortalyqtary bar. Tóraghasy -  Núrotannan, al, orynbasarlary basqa partiyalardan qoyylghan. Shyndyghyna kelgende, eldi-mekenderde «Kommunistik» partiya da, «Aq jol» da, «Ruhaniyat» ta joq. Partiyalardyng belsendi júmysynda kórmeysin. Biraq osynday kezekti saylaularda әlgi partiyalardyng barlyghy Araldyng tabanyna jasyrynyp, su kelgen song qayta tirilgen túz balyqtar siyaqty qybyrlap jýredi. Búl neni bildiredi? Sayasattan ba әlde ótirikke әbden maldanghan halyqtyng «jamandyghynan» ba? Álde nauqan kezinde ghana partiya ekeni esine týsetin quyrshaqtardan ba?  Bәlkim, biylik qoghamdyq sayasy instituttardyng damuyn qalamay ma? búghan ne deysiz?

ÚLYQBEK QAPTAGhAY

Jeksenbi kýni ótetin saylaugha oray «Últ taghdyry» qozghalysynyng jetekshisi Dos Kóshim myrzamen saylau haqynda ótkizilgen konferensiya mәresine jetti. Oqyrmandar joldaghan songhy birneshe saualgha jauap bergen Dos Kóshim: «Saylaugha senim osy uaqytqa deyingi  saylaulardyng әdiletsiz ótkendiginen ghana ketti» degen oiyn jetkizipti.

«Abay-aqparat»

- Dos agha, oi-tolghamdarynyzdy oqydym, rahmet!

Árbir qala, audanda saylau ortalyqtary bar. Tóraghasy -  Núrotannan, al, orynbasarlary basqa partiyalardan qoyylghan. Shyndyghyna kelgende, eldi-mekenderde «Kommunistik» partiya da, «Aq jol» da, «Ruhaniyat» ta joq. Partiyalardyng belsendi júmysynda kórmeysin. Biraq osynday kezekti saylaularda әlgi partiyalardyng barlyghy Araldyng tabanyna jasyrynyp, su kelgen song qayta tirilgen túz balyqtar siyaqty qybyrlap jýredi. Búl neni bildiredi? Sayasattan ba әlde ótirikke әbden maldanghan halyqtyng «jamandyghynan» ba? Álde nauqan kezinde ghana partiya ekeni esine týsetin quyrshaqtardan ba?  Bәlkim, biylik qoghamdyq sayasy instituttardyng damuyn qalamay ma? búghan ne deysiz?

ÚLYQBEK QAPTAGhAY

- Meninshe, sizding aitqan sebepterding barlyghy da bar. Saylau kelgende «tiriletin balyqtar» - Qazaq elinde kóp partiyaly jýie bar ekendigining «dәleli» retindegi kólenke kórsetkishter. Olardyng saylau arasyndaghy tirshilikterin, jýzege asyrghan is-әrketterin (dúrysynda, әreketsizdikterin) halyq jaqsy  biledi. Sondyqtan býgingi partiyalardyng 80 payyzyn partiya dep aitu da qiyn. Ekinshi oiynyzdyng da jany bar. Eger biylik kóppartiyalyq jýieni damystqysy kelse, órkeniyetti elderde onyng san týrli mehaniyzimi bar. Ókinishke qaray, bizde sol joldardyng bir de biri joq.

- Deputattardyng ishinde Qazaqstan tarihynda «men zeynet jasyna keldim», - dep abyromen zeynetkerlikke ketken deputat boldy ma?

- Ótken shaqyrylmdaghy Deputattardyng ishinde, úmytpasam, bireui (ýlkeskerlerding esebinen ýy salghan alpauyt boluy kerek) óz erkimen ketken siyaqty. Naqty aty-jóni esimde joq.

- Dos myrza, Preziydent Konstitusiyalyq Kenesting sheshimine ne sebepti veto qoydy dep oilaysyz? Búl kezekti oiyn ba, әlde júrtqa "jaqyndaudyn" tәsili me?

Janaózende biylik partiyasynan basqa sayasy partiyalar saylaualdy nauqanyn jýrgize me? Oghan biylik rúqsat bere me, әlde kedergi oilap tabuy mýmkin be?

"Janaózendegi tútynu tauarlarynyng baghasy ózge aimaqtardan arzandatyldy" dep memlekettik BAQ aityp jatyr. Búl sayasat el ishin bólshektemey me? Azamattardyng narazylyghyn tudyrady dep oilamaysyz ba? Jәne azyq-týlik baghasyn arzandatu arqyly Janaózendegi kýrdeli jaghdaydy jenildetpek bolyp otyrghan biylikting isi kýlkili emes pe?

Saylaudan senim nege ketti?

Osynda Qúrmanghazy Rahmetov degen azamattyng medalgha qatysty súraghy bolyp edi. Janylmasam, Sizder, "Jeltoqsan" medalin taghayyndap, ony Preziydentke, N.Sәbilyanovqa jәne taghy birneshe adamgha beripsiz. Qúrekeng sol jayly súrap edi, búghan ne deysiz?

Osy saylauda әdiletsizdikter oryn alyp jatsa, halyq óz qúqyn qorghap, (Reseydegidey) әdildikti talap ete alatynday dәrejede dep oilaysyz ba? Eger olay bolmasa, qoghamnyng sayas-qúqyqtyq sauatyn kóteru ýshin qanday keshendi sharualar jasalu qajet dep bilesiz?

- Preziydentting vetosyna men de týsine almadym. Eger tótenshe jaghday saqtalsa, kandidattar halyqpen kezdesu ótkizip, jiyn, sheru jasay almasa, saylaudyng (kandidattar arasyndaghy tartystyn) bolghanynan bolmaghany dúrys.

Basqa partiyalardyng saylau nauqanyn jýrgizu, jýrgizbeuin sol partiyalardan súrau kerek siyaqty. Mening kózqarasym - tótenshe jaghday kezinde saylau nauqanyn jýrgizuden bas tartu qajet.

Sizding oiynyzdy qoldaymyn. Eger әleumettik mәsele shiylenisken jaghdayda, halyqty tynyshtandyru ýshin, tek sol aimaqtaghy baghany tómendetse, búl - baryp túrghan aqymaqtyq bolady.

Saylaugha senim osy uaqytqa deyingi  saylaulardyng әdiletsiz ótkendiginen ghana ketti.

«Últ taghdyry» qozghalysy 1986-1990-nshy jyldardaghy tәuelsizdik ýshin kýresken azamattargha Alghys hat dayyndap tapsyrugha múryndyq boldy. Ol hat (biylikting sol kezendegi azamattargha rahmet aitpasy belgili) 1000-gha juyq azamattargha berildi. Búl júmysqa «Aq jol» partiyasy da at salysty. Demek, siz janyldynyz. Al «Jeltoqsan aqiqaty» qoghamdyq birlestigi «Jeltoqsan ardageri» degen tós belgi shygharyp, sonyng bireuimen meni jәne Hasen Qoja-Ahmetti marapattady. (olar da biylikten kýderlerin ýzip, jeltoqsanshylardy  ózderi marapattaugha kirisken siyaqty). Basqa kimderge beredi, ol jaghynda mening júmysym joq. Qúrmanghazynyng súraghyn oqydym. Mening tang qalghanym, ol azamat «Jeltoqsan aqiqaty» qoghamdyq birlestigining qúrylghany eldi bólshektep jiberedi degen oy aitypty. Meninshe, 1989 jyly qúrylghan, Hasen men Amanjol siyaqty azamattar basqarghan úiymnan (olar partiyagha da ainalmaqshy bolghan) keyin Gýlbaram da, Gýlnәr de, Ýmit te, Baqytbek te, Tólegen de t.b. óz birlestikterin qúrdy. Qúrmanghazy olargha da osynday aiyptar taqty ma, bilmeymin. Qúreke, әr adamnyn, әr toptyng qoghamdyq birlestik qúryp, belgili bir qoghamdyq  maqsat ýshin júmys isteuine tolyq qúqyghy bar. Búl jerde ishtarlyq bolmauy kerek. (Oqyrmandargha aita keteyin, Qúrmanghazy Preziydenttikke týsemin degende, «Jeltoqsan aqiqaty» at sabyltyp, qol jinap, óz mýmkindikterinshe júmys istegen. Búl júmysqa «Últ taghdyrynyn» jergilikti bólimsheleri de at salysty ). Eger olar júmys istey almasa nemese jasaghan júmystary adamdardyng kónilinen shyqpasa, halyq ózining baghasyn bere jatady. «Últ taghdyry» qúrylghanda da, bizben jaghalasyp, «Halyq dabyly», «El bolashaghy» degen úiymdar qúryldy. Biz olargha shyn kónilimizben batamyzdy berdik. Ókinishke qaray, olar bir jyldyng kóleminde júmystaryn toqtatty... Qúrekenning taghy bir adasuy - «Jeltoqsan aqiqatynyn» qúryluyna mening qatasym bar degen pikiri. Olardyng qúryltayynda menin: «Biz («Últ taghdyry») atqarushy diyrektorgha jarymay-aq qoydyq. Bizge kelgen adamdar eki-ýsh jyldan son, ózderine jana qúrylym qúryp alyp ketedi» degenim bar. Sondyqtan mening «Jeltoqsan aqiqatyn» qúrugha eshqanday da qatysym joq. Al, eger ol úiymnyng jәne basqa da úiymdardyng últtyq baghyttaghy is-әreketterine at salyssaq, qoldasaq - búl bizding ortaq maqsat jolyndaghy basty ústanymyz dep týsinu kerek. Bir birining artynan shy jýgirpey, «birin-biri batyr» deytin uaqyt әldeqashan jetti. Barlyq últtyq úiymdar bizderden ýlgi alsyn!

Sony

«Abay-aqparat»

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1469
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3245
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5406