Senbi, 23 Qarasha 2024
2251 0 pikir 16 Qazan, 2020 saghat 16:07

Eriktilerding enbegi eleusiz qalmaydy!

Qazaqstan Respublikasynyn otyz jylgha juyq tarihynda el ómiri ýshin óte manyzdy jylnamalar bolghanyn bәrimiz bilemiz. Dәl sonda el tarihynda alar orny erekshe jyldardyn biri biyl, 2020 jyl boldy deuge bolady. Búl deuimizge sebep,  2019 jyly 27 tamyzda Qazaqstan Respublikasynyn Memleket basshysy Qasym-Jomart Kemelúly Toqaev biylghy jyldy Eriktiler jyly (volonterler jyly) dep resmy jariyalghan bolatyn.

Memleket basshysy býgingi tandaghy eriktilerding qoghamdaghy manyzyn týsindingen bolatyn. Erkiti bolu keybireuler aityp jýrgendey erikkenderding ermegi emes. Sol sekildi eriktilerdi erikkender dep qaraugha taghy bolmaydy. Biz búl tújyrymdy el preziydentining sózinen týiindep otyrmyz. Demek, eriktiler qoghamdaghy ýlken qozghaushy kýsh, jetpey túrghan tústy jalgham, kómek kerek jerde qol ýshin sozatyn ýlken kýsh deuge bolady.

Bәrimiz biletindey biylghy jyl bizding elge ghana emes, tútas әlemge auyr tiyip jatyr. Jyl basynda kýsh alghan koronavirus indeti tútas әlemdi tabanynan tik túryghyzyp, qyiyndyqqa úshyratty. Osynday qiyn qystau kýnde iri qalalarda ghana emes, alys auyl audandarda da kómekke múqtaj adamdar kóptep kezdeskeni shyndyq. Mine osynday sәtte jyghylghandy sýiep, sýringendi demegenderding arasynda eriktilerding alar orny erkeshe boldy.

Jaz basynda koronavirus indeti elimiz aumaghynda barynsha órship, tútas elde karantin jariyalanyp, tótenshe jaghday engizilgen tústa júmysynan aiyrylyp, tabysynan qaghylghan, qiynshylyqqa úshyraghan jandar aza bolghan joq. Ol azamattargha memleket, el ýkimeti qoldan kelgenshe kómektesti. Eshkim ýkimetting nazarynan tys qalghan joq. Barlyq kómekke múqtaj jandar memleket tarapynan qajetti kómeti aldy dep senimmen aitugha bolady. Osynday syndarly kezde el azamattarynyng naghyz azamattyghy syngha týsti deuge negiz bar. Al eriktiler osynday sәtte keude kerip algha shyghyp, basyn bәigige tike otyryp, qiyn kezende halyqpen birge boldy. Sol ýshin de olardy beybit zamannyng batyrlary desek artyq aitqanymyz emmes. Aqyly men azamattyghy, bilimi men biligi qatar azamattar ghana osynday tar jol tayghaq keshude elge kómektesip, keude kerip algha shyghady.

Sol ýshin de eriktilerding enbegi eskerilui, batyrlyqtary baghalanuy, jaqsylyqtaryna jaqsylyqpen jauap qaytaryluy kerek dep esepteymiz. Eriktilerding enbegin óz dengeyinde baghalaudy eriktilerdi qoldaudyng aiqyn kórinisi dep qabylau kerek.

Biz sóz etip otyrghan Respublika kólemindegi erikti jastardyng arasynda studentter de az emes. Endeshe eriktilerding enbegin baghalaytyn uniyversiytetter óz studentterining izgi isterine layyq baghasyn berui kerek aq. Osy orayda erikti jastargha ýlken qoldau kórsetken oqu oryndary jayly aita ketken jón shyghar. Atap aitqanda, Shymkent qalasyndaghy Silkway Halyqaralyq uniyversiytetining basshylary eldegi tótenshe jaghday kezinde, jәne Maqtaaral men Tóleby audanynda oryn alghan apatty jaghday kein memleketimizdegi tótenshe jaghday kezinde keude kerip algha shyghyp, belsendilik tanytqan, qiyndyqqa úshyraghan halyqqa kómek qolyn sozghan jastardy marapattady. Atap aitqanda, qyryqqa juyq erikti jas osy mausymdaghy oqu aqysynan tolyqtay tólemeytin boldy. Búl el ýshin enbek etken erikti jastardy yntalandyru maqsatynda jasalyp otyr deydi uniyversiytet basshylary.

Sonymen qatar, atalghan jogharghy oqu orny belsendi studentterding әleumettik jaghdayyn basty nazarda ústay otyryp, bez jýzge juyq studentting oqu aqysyna týrli dengeyde jenildikter jasady. Múnyng bәri qogham ýshin qyzmet etip jýrgen erikti jastardy qoldau, yntalandyru, shabyttandyru maqsatynda jasalyp jatqan júmystar ekenin eske sala keteyik.

Sóz sonynda aitarymyz, volonterlik býkil әlemde keng taralghan qoghamdyq kýsh. Osy eriktilerding kýshimen tútas dýniyede qanshama izgi sharalar jýzege asyp jatyr. Statistika boyynsha, әlem túrghyndarynyng segizden bir bóligi erikti bolyp qoghamdyq júmyspen ainalysady eken. Taghy bir mәlimetke sýiensek, ghalamsharmyzda erikti bolyp, el ýshin enbek etip jýrgen jandardyng jalpy sany bir milliard kóleminde kórinedi. Al búl kórsetkish bizding elde de jyl sayyn artyp keledi. Mólshermen elimizde otyz mynnan asa adam erikti bolyp qyzmet atqarady eken.

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1482
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3254
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5498