Saghat Arynúly. Rushyldar Úly Abay aruaghyn qorlauyn qoyar emes
Atyrau qalasynan shyghatyn, ózin tәuelsiz basylym sanaytyn «Altyn orda» gazetining 2011 jylghy 23 sanynda Astanadaghy tilshisi R.Ásheevanyng «Asymyzdy iship, ayaghymyzdy tepti degen osy!» dep atalghan, aitarynan aighayy basym maqalasy jariyalanypty. Onyng dittegeni qazaq dese qimasy qyshyp, әlde neni syltau etip kemsituge, qalayda kinә taghyp mazaqtaugha júlqynyp túratyn, әitpese ishi ótip ketetin orystardyng sarjaghal-shovinist jornalshylarynyng kórgensizdikterin minep, synau ghoy. Múnysy dúrys.
Biraq, gazetting aighayy oibaygha úlasyp úly Abaygha til tiygizip, múqatqany qalay? Múny biliksizdik demeske bolmaydy. Atap aitsaq, tilshi: «57 jyl ótkennen keyin teatrdan Abay esimi ózgertildi» dep alaqaylaydy. Sonsha quanatynday ne bolypty? Estimegen elde kóp degen osy da. Jórgeginde shaytan iyektegen tarazdaq rushyldardyng kesirinen kóp jyldar boyy ong sheshimin tappaghan búl mәselening naqty ýkimi qisyq-qynyr bolatynyn «Altyn ordadaghy» sәuegeyler qaydan bile qoydy eken?
Mine, ghajap! Olar Jambyl oblysy basshylarynyng (búrynghy әkimderi S. Ýmbetov pen B. Jeksembinning jәne qazirgi Q. Bozymbaevtyn) qúlaq sartsytqan ótirigin jerden jeti qoyan tapqanday maldanghan mәdeniyetting viyse-ministri A. Bóribaevtyng nemketti sýikey salghanyna imanday senip, Tarazdaghy drama teatryna marqúm, halyq әrtisi A. Toqpanovtyng esimi berildi dep úyalmay el-júrtqa jariyalady.
Atyrau qalasynan shyghatyn, ózin tәuelsiz basylym sanaytyn «Altyn orda» gazetining 2011 jylghy 23 sanynda Astanadaghy tilshisi R.Ásheevanyng «Asymyzdy iship, ayaghymyzdy tepti degen osy!» dep atalghan, aitarynan aighayy basym maqalasy jariyalanypty. Onyng dittegeni qazaq dese qimasy qyshyp, әlde neni syltau etip kemsituge, qalayda kinә taghyp mazaqtaugha júlqynyp túratyn, әitpese ishi ótip ketetin orystardyng sarjaghal-shovinist jornalshylarynyng kórgensizdikterin minep, synau ghoy. Múnysy dúrys.
Biraq, gazetting aighayy oibaygha úlasyp úly Abaygha til tiygizip, múqatqany qalay? Múny biliksizdik demeske bolmaydy. Atap aitsaq, tilshi: «57 jyl ótkennen keyin teatrdan Abay esimi ózgertildi» dep alaqaylaydy. Sonsha quanatynday ne bolypty? Estimegen elde kóp degen osy da. Jórgeginde shaytan iyektegen tarazdaq rushyldardyng kesirinen kóp jyldar boyy ong sheshimin tappaghan búl mәselening naqty ýkimi qisyq-qynyr bolatynyn «Altyn ordadaghy» sәuegeyler qaydan bile qoydy eken?
Mine, ghajap! Olar Jambyl oblysy basshylarynyng (búrynghy әkimderi S. Ýmbetov pen B. Jeksembinning jәne qazirgi Q. Bozymbaevtyn) qúlaq sartsytqan ótirigin jerden jeti qoyan tapqanday maldanghan mәdeniyetting viyse-ministri A. Bóribaevtyng nemketti sýikey salghanyna imanday senip, Tarazdaghy drama teatryna marqúm, halyq әrtisi A. Toqpanovtyng esimi berildi dep úyalmay el-júrtqa jariyalady.
Al, A. Bóribaevtyng maghan joldanghan әlgi hatynda dәlel retinde keltirilgen myna bәldubatpaghyna kónil audaralyq: «...Jambyl oblysy әkimdigining aqparaty boyynsha oblystyq partiya komiytetining Qazaq SSR Joghary Soveti Prezidiumyna joldaghan Jambyl oblystyq drama teatryna Abay esimin beru turaly 1945 jylghy 13 mausymdaghy úsynysynyng negizindegi qúryltayshy qújatymen qayta rәsimdelip, osy teatr Abay esimimen atalyp ketken eken. Alayda, keyin teatrgha Abay esimin beru mәselesi belgilengen tәrtippen zandastyrylmaghandyqtan, Jambyl oblysy әkimdigi teatrdyng atauynan Abay esimin alyp tastaugha mәjbýr bolady» (11.01.2005 jyly №5 qaulysy), dep ata jauyn múqatqanday entigedi.
Dulattyng túqymy bolmaghan son, Abay aruaghyna qarsy óre túra kelgen, kýni keshe marqúm bolghan Á.Isaq bastaghan rushyldar búryn Abay esimin beruge eshqanday qújat bolmaghandyghyna ant-su iship, qarghanatyn edi. Al, oblystyq әkimshilikting anyqtamasynda Jambyl oblystyq partiya komiytetining úsynysymen Abaygha teatr esimin beru turaly qújat dayyndalghany taygha tanba basqanday jazuly túr. Sodan song kózge shyqqan sýieldey badyrayyp kórinip túrghan zansyzdyq - eshqanday qúqyqtyq ókilettiligi joq oblys әkimining qaulysymen Abay esimin teatrdan belden basyp alyp tastaghany súmdyq emes pe?
Gazet redaksiyasy, materialdy úsynghan tilshi osynday bylyqtargha kónil bólip, tarazdyq salbókse shirenbaylardy batyl aiyptauy tiyis edi. Amal ne, jabuly qazannyng qaqpaghy ashylmady. «Altyn orda» gazeti: «Abaydyng esimi óshirildi» dep jýregi jaryla sýiinshi súraghan maqalasynda mәjilis deputaty, belgili qogham qayratkeri Núrtay Sabiliyanovtyng Abay esimin Jambyl oblystyq qazaq teatryna qaytartyp beruge baylanysty el ýkimeti basshysy K.Mәsimovke qoyghan saualynda aitylghan manyzdy dәlelder men dәiekterge eshqanday mәn bermey, Abay aruaghyn qorlaushy kýnәharlardyng shashbauyn jelpildetip baghypty.
Tek búl emes. Abay esimining Jambyl oblystyq qazaq drama teatrynan zansyz alynyp tastalghandyghy turaly talay jyldan beri respublikalyq gazetterde («Egemen Qazaqstan», «Qazaq әdebiyeti», «Azat», «Tasjarghan», «Qazaqstan», «Jas qazaq ýni», «Altyn ghasyr», «Ýsh qonyr» jәne t.b.) ýzbey qayta-qayta mәsele kóterip jýrgen meni de «Altyn orda» ile ketipti. Búl qalay?
Búghan qosa rushyldyqtyng qolqany atatyn iyis-qonysyna múryndarynyng sorasy keppesten boy ýiretken tarazdyq sheneunikterding qazaq halqynyng maqtanyshyna ainalghan әlemdik túlghanyng aruaghyna qasaqana jasalghan masqara әreketi turaly altynordalyqtardyng aqiqatty ashyp aitugha batyly jetpepti. Eng bolmasa, qoldarynda kóptep sarghayyp jatqan mening osy mәsele turaly syn maqalama kóz qyrynda salmapty.
Búl jóninde arnayy habarlasqanymda gazetting bas radaktory N. Qabylov at-tonyn ala qashty. «Ol bizding sharuamyz emes» dep dýnk ete qaludan әrige barmady. Abay aruaghyn qiyanattan qorghaugha, shyndyqtyng soyylyn soghugha shirkinning jýregi daualamady. Onyng múnday jaltaqpaylyghyn búryn da bayqaghan edim.
Oqyrmandargha týsinikti bolu ýshin Jambyl oblystyq qazaq drama teatrynan Abay esimining 60 jyldan keyin nege alynyp qalghanyna jәne múnday qasykóilikke kimder kinәli ekenine taghy bir ret toqtala ketu oryndy bolmaq.
Jambyl oblysynda Abay aruaghyna qyryn qarau siyaqty teris әreket sol kezdegi oblys әkimi S. Ýmbetovting qoldauymen oryn aldy. Sonyng «sara» núsqauymen teatrgha alghashqyda ataqty Sýiinbay aqynnyng esimin bergizuge jantalasqan tuysy, oblystyq mәdeniyet basqarmasynyng bastyghy Á. Ámzeev bolatyn. Keyin búlar Elbasynan qaymyghyp, alghashqy kózjúmbaylyq rayynan qaytsa da, qalay da Abaydy búl teatrgha endi qaytyp jolatpaugha baryn saldy. Sondyqtan marqúm, halyq әrtisi A.Toqpanovty layyq dep Almatydan qol jinatty. Abyroysyzdyqqa dem berushining rólin halyq әrtisteri Asanәli Áshimov pen Túnghyshbay Jamanqúlovtar qatyryp «oynady».
Osy jan tózgisiz kemshilikti oblys júrtyshylghy tez arada týzetudi talap etti. Kәsiby jornalshy retinde búghan mening aralasuyma tura keldi. Ótken uaqytta respublikalyq gazetterge 8 ret maqala jazdym. Sonymen birge, Preziydentke gazetter arqyly eki ret hat jazyldy. Abay aruaghyn rushyldardyng qiyanatynan qorghaugha oblys júrtshylyghy da belsene atsalysty. Mәselen, Taraz qalasyndaghy soghys jәne enbek ardagerleri 2009 jylghy qarashanyng 13-gi tikeley efir kezinde Preziydent Nazarbaevtan Abay esimin teatrgha qaytaryp beruge yqpal etuin súrady. Múnyng aldynda olar «Ayqyn» gazetinde talap hatyn jariyalatqan-dy. Basqa da jeke adamdar búl zansyzdyqty boldyrmaugha yntalylyq tanytyp keledi. Amal ne, eshqanday nәtiyje shyqpady.
Mine, osyghan baylanysty 2010 jyly shildening 15-de el gazeti «Egemen Qazaqstangha», onyng preziydenti Sauytbek Abdrahmanovqa «Búlar Abaygha nege qarsy? Nemese aruaqtardy alalaghandy qashan qoyamyz?» dep atalghan kólemdi syn maqalany (múraghattan alynghan ýsh dәiektememen qosa) elektrondy poshta arqyly salyp jiberdim.
Búl materialymnyng «Egemende...» jaryq kóretinine senimdi edim. Óitkeni, imandy bolghyr aghamyz Qasym Shәripov redaktor bolghan sonau jyldardan beri búl gazetke qatysym bar. Keyin zeynetker bolsam da odan qol ýzbey, tәuelsiz Qazaqstannyng qol jetkizgen tabystary turaly talay maqalalar jazdym. Gazetting janashyr nasihatshysy, el arasynda taratushysy әri belsendi tilshi-avtory retinde marapattalyp, gazetting birinshi betinde suretim men maqalam jariyalandy.
Kóp úzamay Sauytbekpen telefonmen sóilestim. Nege ekenin bilmedim, mening aty-jónimdi estisimen әriptes inim esen-saulyq súramastan birden dórekilik tanytty. Aytqanymdy tyndar emes, kishining jasy ýlken aghagha izetin úmytyp: «Onday mayda-shýidege mening uaqytym joq» dep zirk ete qalyp, telefondy ýzip jiberdi. Apyr-au, múnysy nesi? Abay aruaghyn kózge ilmegeni qalay? Osy jasymda talay myqtyny kórip edim, biraq myna Abdrahmanovtay «krutoygha» kezdeskenim osy joly. Álde ózi kýn qúrghatpay maqtaytyn, qayratkerligi kýmәndi dókeyleri Abaydan artyq pa eken? Nesimen?..
Redaksiyagha qayta-qayta telefon soghyp әure boldym. Sonymen әreng degende maqalamnyng bas redaktordyng orynbasary J.Soltiyeva da ekenin bildim-au.
Soltiyeva ne aitty deysiz ghoy? Júmysynyng bastan asatynyn, tipten sinbiruge qoly tiymeytinin, aldynda myndaghan hat jatqanyn әsirelep úzaq sonargha saldy. Mening shydamym tausylyp, sózin bólip jiberdim. Maqalanyng úly Abay aruaghyn birneshe jyldan beri qorlap otyrghan jambyldyq rushyldardyng teris qylyqtary turaly ekenin eskerttim. «Rushyldar» dep qadap aitqanymdy jaqtyrmady. Materialymdy әli oqymasada «Abay turaly mәseleni sheshu onay emes» dep qabaq shytty... Nege? Sәlden keyin búl maqalany Tarazdaghy gazet tilshisi K.Sәttibayúlyna jiberemin, sol onay jolyn tabady dep búltardy. Men búghan qarsy boldym. Óitkeni, tilshi búl jaghdayda әbden qanyq. Ol oblystyng búryn-songhy әkimderimen әbden әmpey bolyp alghan, shyryq búzghysy kelmeydi. Ákimder erkeletip qoyghan onyng qazirgi esimi «Kósemchiyk» eken. Sol shirkin Jambyl oblysynda «bәri jaqsy» deuden jalyqpaydy. Ol kóp jyldan beri bir rette syn maqala jazyp kórgen emes. Osynday «asa kórnekti enbegi» ýshin jyl sayyn baspasóz kýni - jurnalister merekesinde «bәige» degen jeleumen qomaqty syiaqy alyp dәnikken. Oblystyng shalaqazaq әkimi Q.Bozymbaev ózin kýn qúrghatpay bóstire maqtaghany ýshin osy jaqynda oghan avtokólik mingizdi. Jaghympazdyqty jan qinamay mal tabugha ainaldyrghan tilshi kók tiyn payda týspeytin Abaydan at-tonyn alyp qashady.
<!--pagebreak--><!--pagebreak-->
Qysqasy, Soltiyevamen til tabysa almadym. Ol rulas aghalary S.Ýmbetov pen Á.Ámzeevke qalay qarsy shyqsyn.
Gazetting preziydenti men orynbasary men synaghan bastyqtardy qyzghyshtay qorghap, olarmen tamyr-tanystyq, tuystyq qatynastaryn ýzgisi kelmeydi. «Óli arystannan tiri tyshqan artyq» dep oilaydy. Úly Abaydyng aruaghyna arashashy boludy azamattyq boryshym dep sanamaydy.
Solardyng meymanasynyng asqany sonshalyq, ýy artynda kisi bar ekenin qaperge almaydy. Anda-sanda bir «qoy, deytin qojanyn, әi, deytin ajanyn» bolmaghanyn-au, shamasy. Sol sebepti oilaryna kelgendi isteudi sóz bostandyghy, demokratiya osy dep úghynatyn tәrizdi. Búdan jarty ghasyr búryn «Egemennin...» shtattan tys tilshisi, keyin de belsendi avtory bolghan, el-júrtqa tanymal qalamgerdi qasaqana kózge ilmeu sony aighaqtasa kerek.
Kólemi gazetting bir betin alatyn әlgi syn maqala Soltiyevanyng ondy-soldy shimayynan keyin әbden kýzelip, nebәri 80 jolday ghana bolyp basylypty. Qashanda aitqysh qazekem múndaydy «kónilsizden birdenesi joq bala tuady» dep әjualaytyn. Dәl sonyng keri keldi. Onda Abay aruaghymen kóp jyldan beri aq ter, kók ter bolyp arpalysyp jýrgen «myqtylardyn» eng bolmasa bireuining aty-jóni atalmapty. Osyghan baylanysty maghan birneshe adam telefon soqty. Búlar Elbasynyng tikeley efiyri kezinde Abay esimin teatrgha qaytaryp bireudi qoldaghan soghys jәne enbek ardagerleri edi. Ózderi ýzbey oqityn agha gazetting qatelikke úrynghanyna renish bildirdi. Mening qan-sóli joq, azu tisteri qaghylghan әljuaz maqala jazbaytynyma әbden senimdi qariyalar redaksiyagha qarsylyq bildirgen maqala da jazdy. Búghan әriyne, radaksiyanyn ýndemesteri jauap bergen joq.
Sanaly ghúmyrymda eshkimning ýstinen shaghym jazghan emespin. Kemshilikti betke aitamyn. Bir Alladan basqagha bas iyip kórgenim joq. Ádildik jolyn ústanamyn. Mynau Abdrahmanov pen Soltiyeva meni abyroysyz iske iytermeledi. Amalsyzdan Preziydentting ishki sayasat bólimining mengerushisi D.Mynbaygha hat jazyp, maqalany salyp jiberdim. Tolyq mәtinimen «Egemen Qazaqstangha» bastyrugha yqpal etudi súrandym. Men janjaldyn, dau-damaydyng adamy emespin.
Kóp úzamay Astanagha jolym týsti. Osynda bir aptaday bolghanda D.Mynbaygha jolyghugha qansha talpynsamda eshtene shyqpady. Telefondy kótermeydi, hatshysy mingirlep qayda jýrgenin aitpaydy. Aqyry sapargha ketti degen ótirikpen qútyldy. Sondaghy bir tanystan súrap bilsem, Mynbay menimen jolyqqysy kelmepti. Órkókirek, óresi tar adamgha el ómirindegi manyzdy is - sayasattyng senip tapsyrylghany qalay? Abay jaryqtyq kezinde týnile kekep, kózge shúqyghan: «ózderi týzelip bitken, endi eldi týzerligi qalghan» naghyz kerenaudyng dәl ózi eken, búl Mynbay degenin.
Nýrekene jaqyn jýrgen adam ghoy dep baspasóz hatshysy B. Maylybaevqa jazghan hatym da zymziya joghalyp ketti. Sonyng mәrtebesi jogharylapty dep estidim. Ne ýshin?
«Egemennin...» basshylarynyng kórkeudeligi meni múqata almady. Ádildikti tu etip ústaghan redaktorlar barshylyq qoy. Solardyng biri belgili qalamger Gýljanat Shonabay. Ol eshkimnen qaymyqpay «Ýsh qonyrda» «Búlar Abaygha nege qarsy? Nemese aruaqtardy alalaghandy qashan qoyamyz?» degen syn maqalamdy eshbir ózgerissiz tolyq kýiinde jedel jariyalady. Sonymen qatar, Elbasyna arnalghan jariya hatym da ile-shala sonda basyldy. Búdan song olar Shymkentte shyghatyn «Tórtinshi biylikte» jaryq kórdi. Úly Abay aruaghyn qorlaghan tarazdyq әnkýdik rushyldar kimder ekeni osy materialdarda búltartpas faktilermen batyl әshekerlendi.
Preziydentting ishki sayasat bólimi mengerushisining orynbasary Á. Asqardan úzaq kýttirip kelgen hat ózderin jauapty memlekettik qyzmetkerimiz dep keude kóteretinderining bet-beynesi qanday ekenin tolyq aighaqtaydy. Men Álibekti qazirgi talantty jazushylardyng biri dep sanaytyn edim. Jauyrdy jaba toqidy dep kýtpegenmin. Jambyldyq kórsoqyr rushyldargha әdilin aitar, yqpal jasar degen ýmitim aqtalmady.
Al onyng «saraptama jasadyq» degeni jaltarmasy bos sóz. Eger aqiqattyng aulyna at búrghysy kelse sonau kenestik kezende Abay esimi 60 jyl boyy oblystyq qazaq drama teatrynyng mandayshasynda nege jazylyp qoyghanyna nazar audarar edi. Búghan moyny jar bermepti. Dayyn asqa tik qasyq bolugha asyghyp, Jambyl oblysy әkimiyatyndaghylardyng qisynsyz ótirigine sene salypty. Qyzdy qyzdymen bylay deydi: «oblystyq qazaq drama teatry ózderin beyresmy Abay atyndaghy qazaq drama teatrymyz dep atap, teatrdyng móri men búryshtamasyna Abay esimin jazyp alypty». Búl sóilemning deni sau emes, stlistik qateler órip jýr. Mәselen, «ózin» degen «ózderin» bolyp jazylyp, Abay eki ret, teatr ýsh ret qaytalanghan. «Beyresmy Abayy kim?» jәne «beyresmy teatr» degen ne?
Tarihy shyndyqty búrmalaugha bolmaydy. Qylyshynan qan tamghan kommunistik zamanda teatrdyng móri men búryshtamasyna Abay esimin zansyz batyly jetip kim jazdyra alady?
Álgi dәm-tatuy joq kóshirmesin Asqar myrza: «...úly Abay esimine qatysty búra tartushylyq faktileri bar degen úigharymgha dәiekti negiz taba almadyq» (astyn syzghan - S.A.) dep nygharlap ayaqtapty. Múnysy baryp túrghan ótirik, «kórmes, týieni de kórmes» degen - osy.
Jambyldyq jazghyshtar dayyndap bergen qoyyrtpaqta ýkimetting 1995 jylghy 5-nauryzdaghy № 281 qaulysy degen negizge alynypty. Búl Á. Qajygeldinning kezinde qabyldanghan qauly eken. Ayypty sanalyp, qughynda jýrgen adamnyng núsqauyn biyliktegi myqtylar qashannan beri oryndaytyn bolghan? Abay esimin teatrgha janadan beru jóninde sóz bolyp otyrghan joq qoy. Memlekettik búl sheshim 1945 jyly aqynnyng tughanyna 100 jyl toluyna baylanysty jýzege asqan bolatyn.
Qazaq halqyn aiyqpas qasiretke úshyratqan 1937 jyldyng qandy zobalanynan keyin býkil elde ókimet pen partiya senim kórsetip, qúrmetteytinderding qatarynda Abay Qúnanbaev pen Amangeldi Imanov jәne tiri jýrgen Jambyl Jabaev bolatyn. Mine, osy arystardyng esimderi oblystyq partiya komiytetterining úsynularymen sharuashylyqtargha, mәdeniyet oshaqtary men oqu oryndaryna eshbir kedergisiz beriletin. Sondyqtan Jambyl oblystyq qazaq drama teatryna Abay esimi berilmey qaluy mýmkin emes. Qazir mening qolymda Jambyl oblystyq partiya komiyteti burosy mәjilisining múraghattan alynghan № 215 hattamasynyng kóshirmesi bar. Ol 1945 jyly 13 mausymda qabyldanghan.
Búltartpaytyn dәlelderding birnesheuin keltiruge bolady. 1974 jylghy Qazaq Sovet Ensiklopediyasynyng 4-tomyndaghy 254-bette: «Abay Qúnanbaevtyng 100 jyldyghyna oray 1945 jyly Jambyl oblystyq qazaq drama teatryna Abaydyng esimi berildi» dep taygha tanba basqanday jazylghan. Al, QSE-nyng anyqtamalyq qújat sanalatynyn este ústalyq. Oblystyq teatrdyng múraghatta saqtaluy búiryq jazylghan kitapshalarynda da Abay atyndaghy qazaq drama teatry delingen. Múny taghy Qazaq SSR-y Ministrler Soveti janyndaghy kórkemóner isteri jónindegi basqarmanyng teatrdyng jyl sayynghy repertuaryn bekitken búiryqtarynan da kóruge bolady. Tek búl emes, finans-qarjy qújattarynda da solay. Biraq «kryshasy» myqty rushyldargha mandayymen jer sýze taghzym etuden úyalmaytyn jaltaqbaylar búghan ilanatyn emes. Ásirese, múnyng mәdeniyet ministri M.Qúl-Múhammedke tikeley qatysy bar. Ol әnsheyinde bilgishsinip esip sóilegende auyzdygha sóz bermeydi. Amal ne, aruaqtyng abyroyyn qorghaugha kelgende ýni shyqpay qúmyghyp qalady. Ata-babasynyng aqsýiek dindarlyghyn da úmytyp ketedi.
Maqalany jazar aldynda oblystyq әdilet departamentinen alynghan resmy qújattan Abay esimin teatrdan alyp tastaugha qaymyqpay qauly shygharghan myqty anyqtalady. Ol Jambyl oblysy әkimining mindetin jalghan atqarushy dili, dini bólek A. Savchenko eken. Múnday manyzdy qújatqa oblys әkimi S. Ýmbetov qol qondan qoryqqan. Al, A. Savchenko әkimning «oqqaghary» dep tekke aitylmasa kerek. Osynday dýdәmal qaulylargha qol qoyyp, әkimdi dau-damaydan qútqaru birinshi orynbasardyng «hobbiyna» ainalghany el-júrtqa kópten mәlim edi. Qazir parlamentte senator bolyp shirenip otyrghany osynday «elgezektiginin» qaytarymy shyghar. Áytpese, Savchenkonyng qyzmet babynda «qattyny qayyryp, júmasaqty júmyrghany» shamaly.
Sonymen, úly Abaydyng kim ekenin onsha habary joq, eng bolmasa bir ólenin túshynyp oqyp kórmegen, biraq jergilikti rushyldyqtyng «әlippesin» jattap alghan «tóbesi tesik» sol sabazyng әlgi qaulygha soydaqdata qol qoyypty. «Búghan erteng jauap beremin-au» degen oiyna kirip te shyqpaghan. Robot-qúltemirding rólin atqarghan song oghan bәribir ghoy.
Sauatsyz jazylghan sol qaulyda bylay delinipti: «Qazaqstan Respublikasy Preziydentining 1995 jylghy 19-mausymyndaghy «Memlekettik kәsiporyn (dúrysy: kәsiporyndar - S.A.)» turaly №2335 Zang kýshi bar Jarlyghyna sәikes «Abay atyndaghy Jambyl oblystyq drama teatry» (Abay atyndaghy oblys joq qoy. Dúrysy: «Jambyl oblysynyng Abay atyndaghy drama teatry» - S.A.) kommunaldyq kәsiporyndy Jambyl oblysy Ákimi mәdeniyet basqarmasynyng «Jambyl oblystyq qazaq drama teatry» kommunaldyq memlekettik qazynalyq kәsiporny bolyp aty ózgertilsin» dep jazylypty. Búl ózgertuding sebebi turaly bir auyz sóz joq. Al, Preziydenttin jarlyghynda teatrdan Abay esimin alyp tastau jóninde núsqau bolmaghan.
Aytylghan dәlel-dәiekter Abay aruaghyn qorlaghandardyng kinәlaryn aighaqtap, әdildikting ornauyna tolyq mýmkindik beredi dep oilaymyn. Alayda, búl mәselening bayybyna barugha, shyndyq túrghysynan zerdeleuge D. Mynbay da, Á. Asqar da jәne B. Maylybaev ta qúlyq tanytpady. «San aitsanda qonbaydy sanasyzgha» degenning keri keldi.
Sondyqtan QR Preziydenti Ákimshiligining basshysy A. Musin myrzagha jýginuge úighardym. Ol - úly Abaygha qatysty bizding ótinishimizdi mәrtebeli Preziydentke jetkizetin shyghar dep ýmittengen edim. Amal qansha, búl myqty da qazaqtyng mandayyna bitken kemengerdi jaqtyrmaytyndardyng biri eken. Sazarghan qalpy, ýnsiz qaldy.
Keybireulerding eki jýzdiliginde shek bolmaytynyna kóz jetkizuge tura keldi. Jaqynda «Jas qazaq ýni» gazetining tútas eki betine: «Abaydy jastanyp jatyp oqimyn» degen ótirigimen S.Ýmbetov býkil elge jar salyp maqtanypty. Búghan endi ne deuge bolady?
Tek búl emes, Jambyl oblysynda Preziydentting jarlyghyn oryndamau ýrdisi kópten beri jalghasyp keledi. Ol kisining tiri jýrgen qayratkerlerding esimderin mektepterge, mәdeniyet oryndaryna jәne kóshelerge bermeuge ýzildi-kesildi tiym salghanyna qaramastan múnda búrynghy-songhy basshylar oiyna kelgenderin isteude. Mәselen, Astana tórinde tayrandap jýrgen, kezinde bes tapaldyng biri atanghan jazushy Á. Tarazidyng (Áshimovtyn) esimi Jambyl audanyndaghy búrynghy Kuybyshev atyndaghy sovhozdaghy orta mektepke zansyz berilgenine talay jyl boldy. Ol Almatyda tughan. Jambyl oblysy turaly jarty paraq qaghaz jazghan emes. Soghan qaramastan oblystyq mәslihattyng hatshysy, prinsipsiz Á.Ásilbekovting qolpashtauymen onyng qanjyghasyna oblystyng «Qúrmetti azamaty» degen ataq da baylandy. Al osy jerding týlegi, qazaq jurnalistikasy sanlaqtarynyng biri, kóp jyl «Sosialistik Qazaqstan» gazetining redaktory bolghan jornalshy-jazushy marqúm Sapar Bayjanovqa múnday qúrmet búiyrmady. Óitkeni, ol tobyqty eken, jaghypariyasy kelmepti.
Karl Marks býkil әlemge esimi belgili kemenger ghoy. Sol kisining atyndaghy Tarazdaghy qazaq orta mektebi patsha zamanynda zorlyqshyl bolys bolghan, eldi tonau ýshin baukespe úrylar ústaghan shymyr Kerimbay degenge tartyp әperildi. Sheshimdi shygharghan Taraz qalasynyng әkimi bolyp eng bolmasa bir jyl júmys istemegen A.Týsipov degen rushyl. Al, respublikanyng oqu ministrligi búl aitylghan zansyzdyqtardan mýlde beyhabar siyaqty. Óitkeni, oblystyq bilim basqarmasynyng bastyghy S.Qúrmanbekova búl óreskeldikti aitpay jasyryp otyr. Múny az deseniz, Úly Otan soghysynyng 65 jyldyq merekesi qarsanynda taghy da Jambyl audanynda el-júrttyng jaghasyn ústatqan súmdyq boldy. Búrynghy «Qarakemer» sovhozyndaghy ortalyq kóshelerinen Kenes Odaghynyng Batyrlary Áliya Moldaghúlova men Mәnshýk Mәmetovanyng esimderi bir jolata óshirilgen. Olar Orta jýz ben Kishi jýzding qyzdary bolghandyqtan dәripteluge layyq emes dep tabylghan. Osyndaghy dókeyler búl kóshelerge ózderining tuystarynyng aty-jónderin jazyp, bir apta dyrdulatyp toylapty.
Abaydyng aruaghyn tәlkekke salghan rushyldardyng betimen ketkeni sonshalyq, endi Jambyl әuliyege auyz saldy. Jazghyshpyn dep ónmendep әkimqaralardyng kózine týsudi jәne solardyng sarqytyn ishudi ózine ýlken mәrtebe sanaytyn Arghynbay Bekbosyn astanalyq teledidar arnasynan Jambyldyng esimin bizding oblystyng Jambyl audanynan alastau kerek dep oibay salghany belgili. Múny estigen Sh. Múrtaza: «Myna esirik Jәkenning saqalynan sadaqa ketsin. Biri kem qu dýniye-ay!» - dep tebirenipti deydi júrt.
Al, oblystyng tútqasyn ústap otyrghan shópke tysharlar ózderin synaghanym ýshin jynyn qúsqan jalaqor Bekbosyndy maghan aidap salyp, meni múqatpaqshy boldy. Búdan ótken arsyzdyq bar ma? Jambyl kim? Bekbosyn kim? Sony ajyratugha kózderin may basqandardyng óresi jetpegeni ýlken qasiret qoy. Búlar kimge jón-joba kórsete alady.
Shu audanynyng mәdeniyet ýii 65 jyldan beri úly jyraudyng esimin iyelengen bolatyn. Oblystaghy «kókelerinen» ýlgi alghan shulyq rushyldar qújaty joq eken-mis degendi jeleu etip Jәkenning atyn óshirip, sonyng eskertkishin de jermen jeksen etipti. El namysyn jyrgha qosyp nasihattap jýrgen arqaly aqyn Ayaz Betbaev bastaghan shulyqtardyng sózine de eshkim qúlaq asar emes. Tarazda «Jambyl» әdeby jornalyn shygharatyn, ózin klassikterding qatarynan kóruge dәmeli jazushy N. Dәutayúly da búghan arasha týspey búghyp qaldy. Al, audan әkimi Q. Jabaghiyev eshtene bolmaghanday qynq eter emes. Jambyldyng «sharuasyn» bitirgen, endi mәjilis deputaty bolugha jantalasyp baqty...
Múnday kelensizdikterge tiym salugha oblys әkimi Q.Bozymbaevtyng moyny jar berer emes. Ol ózin dәriptetuding qyzyghyna týsip ketkeni sonshalyq, oblystyq «Aq jol» gazeti sonyng suretin nómir sayyn jariyalaydy. Al, «Qazaqstan-Taraz» telearnasy әkimning qyzmet babymen aralap jýrmin degen seruenin ýzbey nasihattaudy әdetke ainaldyrghan. Abay esimin teatrgha qaytaramyn dep búdan eki jyl búryn bergen uәdesin ol sabazyng endi qaperine alar emes. Jón biledi, basalqalyq aitady degen M.Tólepbergen de Abay aruaghyna arashashy bola almady. Sonyng pәtuasyz jiyndardan jәne ózining sybaylastaryna mayly shelpek ústatudan qoly bosamaydy.
Qazaqtyng yntymaghyna iritki salatyn soraqylyqtar Jambyl oblysynda tolastar emes. Múny kóretin kóz soqyr, estiytin qúlaq sanyrau bolghaly qashan.
Endi kimge aitamyz? Qúdireti kýshti bir Alla bәrin kórip túr. IYe, Rabbym, «Allanyng ózi de ras, sózi de ras» dep býkil әlemge pash etken adal qúlyng Abay aruaghyna ózing jar bola gór. Soghan qiyanat jasap otyrghan qaraniyetti kýnәharlardy bú dýniyede ar azabymen, o dýniyede kór azabymen jazalap, sazayyn tartqyzghaysyn. Allahu akbar!
Saghat ARYNÚLY,
Tәuelsiz jornalshy
Taraz qalasy
«Abay-aqparat»