Ómirjan Ábdihalyqúly. Ata jauym sen edin...
«Men kórdim, dýnie degen itting k...n»
Abay
«Ata jauym sen edin, qas dúshpanyng men edim»
Mahambet
«Astymda Alqonyrym jelmeding ghoy,
Qúdayym súraghandy bermeding ghoy»
Súlubay batyr
«Kýresuge dәrmen joq emes, kózdi tars júmyp kólge sekiretin erlik joq»
Oralhan Bókey
«Men kórdim, dýnie degen itting k...n»
Abay
«Ata jauym sen edin, qas dúshpanyng men edim»
Mahambet
«Astymda Alqonyrym jelmeding ghoy,
Qúdayym súraghandy bermeding ghoy»
Súlubay batyr
«Kýresuge dәrmen joq emes, kózdi tars júmyp kólge sekiretin erlik joq»
Oralhan Bókey
Tórt qúbylasy say, tórt týligi týgel Qúnanbay súltannyng balasy Ibrahim myrza dýniyening artyn kórse, kórgen shyghar. Al, biz Qúdaydyng qútty kýni kórip kórip jýrmiz. Keshe taghy kórdik. Dausy jer týbinen shyqqanday qúmyqqan qalyng qazaqtyng dauysy iyt-qús tiygen qoyday qyrylyp, saylau uchaskelerindegi urnalaryna toghytylyp jatqanda, әi, degen adam kórmey dýnie taghy da artyn aldymyzgha tosty.
Ya Izdeushisi ya súraushysy joq kóp dauystyng 7,19-yn, bulletendi tórkinen kelgen qúndy qaghazday qúnygha sanaghandar Kommunistterge bólip beripti.
Kommunister kim edi? Sanasy sualghan ónsheng shuyldaq.
1916 jylghy kóteriliste qazaqtyng qanynyng ýstine ornap, 1921-22-nshi jyldary 1 mln.-gha juyq qazaqty ashtan qyrghan - kommunister!
1927-1930-nshy jyldary «asyra silteu bolmasyn, asha túyaq qalmasyn» dep úrandatyp qazaqtyng tyshqaq laghyna deyin tartyp alyp, tabanyn tilip, tozdyryp, әrkimning bosaghasynan syghalatyp, jer audaryp, aidap, asyp atamekeninen asyra qughan - kommunister!
1931-1933-nshi jyldary 4 mln. qazaqty qasqana asharshylyqqa úshyratyp, ata-babannyng sýiegin kómusiz, aidalada aqsónke ghyp tastaghan - kommunister!
1937-1938-nshi jyldary qazaqtyng basyn kesip, qaymaghyn sylyp alyp, túlghasyz túl qaldyrghan - kommunister!
Ekinshi dýniyejýzilik soghysta orys imperiyasy ýshin soghysta sheyit bolghan qyrshyn qazaqtyng oryndalmaghan armany, jylaghan jetimning kóz jasy, qara jamylghan jesirlerding zary men ómirin oiran etken óksigi - kommunistterding moynynda.
1949 jyly atom bombasyn jaryp, býtin eldi mәngilik mýgedek etken - kommunistter!
1954 jyly tyng iygeremiz dep tyrashtanyp, mang dalannyng astyn ýstine shygharyp, babang jatqan molany kýrep tastaghan, orystyng oidan qyrdan qashqan qylmyskeri men alqashyn әkelip eldi tozdyrghan - kommunistter!
1986 jyly Almatynyng alanynda qyzyndy shashyn sýirep, «qazaq tappaysyn», dep kók múzdyng ýstine otyrghyzyp, úlyndy qaraqúsynan úryp qansyratyp qyrghan - kommunistter!
Álihandy, Ahmetti, Mirjaqypty, Smaghúldy, Jýsipbekti, Beyimbetti naqaq atqan - kommunister!
Shәkәrimdi atyp, qúrqúdyqtyng týbinde otyz jyl sýiegine telmirtipkizip, alghyzyp arulap jerletkizbegen, elu jyl shygharmasyn eline oqytpaghan - kommunistter!
Sol kommunister Tәuelsiz elinning eng biyik tórinen ómirindi ólshep pishetin zang shygharmaq. Mәjilismen atanyp, biylikting úshar basyna jayghasyp jatyr.
Mine, qazaqtyng qarghysy men qanyn arqalaghan kommunister endi taghy da tóbende әngir tayaq oinatpaq. Samayyn aq qyrau shalghan qart kommunistter men qanmen auyzdanghan bóltirik komsomoldar taghdyryndy tәlkek, tughan elinning tu-talaqayyn shygharyp jatyr.
Tiri pende qandy kegim bar dep qarsy shyqty ma?! Joq. «Kýresuge dәrmen joq emes, kózdi tars júmyp kólge sekiretin erlik joq». Qauqarsyz qalyng shuyldaq.
Al, kýni ýshin jýrgen qular men shúlghaudan shyqqan shuashtar, tórindegi tabaghyndy teuip ketken teksizder úlan-asyr toy jasap, Astanany araq sasytyp, kommunistterding ólmegenin kórip, jýrekteri jarylyp quanyp jatyr. Endi, dәl bayaghyday Búqabay biyshigin ýiirip, Jyndybaev janyndy shyrqyratady.
Atang nәlet, kommunist - ata jauym sensin! Qas dúshpanyng - menmin! Eki dýniyede qolym sening jaghanda ketedi. Qúdayym súraghandy bergen kýni kózine kók shybyn ýimeletip, әdil sottyng aldynda sazayyndy berermin! Qandy kegimdi qaytararmyn! Osy sózim - sóz.
Men aittym, qalghan qazaq qany bar bolsa, qasqayyp túrar!
«Abay-aqparat»