«Qayyrsyz júma» nemese «Mәngilik» Mәsimov myzghymaytyn boldy
Kóppartiyaly Mәjilisting jalpy otyrysynda deputattarÝkimet basshysy Kәrim Mәsimovti priemer-ministrlikke taghy da layyq dep tauyp, bir auyzdan qoldady. Qajymqannyng úlynyng kandidaturasyn «Núr Otan» partiyasy úsynyp, ózge partiyalar qyzu qoldap jibergen eken.
Osymen besinshi ret ýkimetting tizginin qolyna uystap ústaghan Mәsimov myzghymaytyn boldy. Demek, Ýkimetting qúramy da anau aitqanday janara qoymas. Ári kóppartiyaly parlament dep kópirgen Mәjilisting de qalay júmys isteytini belgili bolyp qaldy.
Keshe portalymyzgha súhbat bergen Amangeldi Aytaly myrza: «búl Mәjilisti týr jaghynan - demokratiya, mazmún jaghynan - avtoritarlyq dep esepteymin» dey kelip, «Búl -- shyn mәninde preziydent apparatynyn, ýkimetting dayyndaghan zang jobalaryna dauys berip qana otyratyn Mәjilis bolady ghoy dep oilaymyn» degen edi. Ras aitypty. Amangeldi aghamyzdyng sózin kóppartiyaly parlament alghashqy otyrysynan-aq dәleldedi.
Aytpaqshy, úzynqúlaqtyng әngimesine qaraghanda, auys-týiisting oryn almauynyng týp mәni - nauryzda ótetin Resey preziydentining saylauyna baylanysty kórinedi. Mәskeu bir jaghyna shyghyp alghansha, Qazaqstanda sayasy ózgeris bolma qoymas deydi biletinder. Yaghni, Astananyng barlyq taraptaghy sayasy sheshimderi tikeley Reseyge tәueldi bolyp túr. Amal qansha.
«Qayyrsyz júma» degen osy shyghar. Shynymen de, qazaqqa qayyry joq júma boldy.
Kóppartiyaly Mәjilisting jalpy otyrysynda deputattarÝkimet basshysy Kәrim Mәsimovti priemer-ministrlikke taghy da layyq dep tauyp, bir auyzdan qoldady. Qajymqannyng úlynyng kandidaturasyn «Núr Otan» partiyasy úsynyp, ózge partiyalar qyzu qoldap jibergen eken.
Osymen besinshi ret ýkimetting tizginin qolyna uystap ústaghan Mәsimov myzghymaytyn boldy. Demek, Ýkimetting qúramy da anau aitqanday janara qoymas. Ári kóppartiyaly parlament dep kópirgen Mәjilisting de qalay júmys isteytini belgili bolyp qaldy.
Keshe portalymyzgha súhbat bergen Amangeldi Aytaly myrza: «búl Mәjilisti týr jaghynan - demokratiya, mazmún jaghynan - avtoritarlyq dep esepteymin» dey kelip, «Búl -- shyn mәninde preziydent apparatynyn, ýkimetting dayyndaghan zang jobalaryna dauys berip qana otyratyn Mәjilis bolady ghoy dep oilaymyn» degen edi. Ras aitypty. Amangeldi aghamyzdyng sózin kóppartiyaly parlament alghashqy otyrysynan-aq dәleldedi.
Aytpaqshy, úzynqúlaqtyng әngimesine qaraghanda, auys-týiisting oryn almauynyng týp mәni - nauryzda ótetin Resey preziydentining saylauyna baylanysty kórinedi. Mәskeu bir jaghyna shyghyp alghansha, Qazaqstanda sayasy ózgeris bolma qoymas deydi biletinder. Yaghni, Astananyng barlyq taraptaghy sayasy sheshimderi tikeley Reseyge tәueldi bolyp túr. Amal qansha.
«Qayyrsyz júma» degen osy shyghar. Shynymen de, qazaqqa qayyry joq júma boldy.
(jazushy Tólen Ábdikting "Qayyrsyz júma" atty әngimesin myna jerden oqy alasyzdar: http://old.abai.kz/node/10289)
Kәrim Mәsimov 1965 jyly tughan. Patris Lumumba atyndaghy halyqtar dostyghy Uniyversiytetin, odan keyin Qazaq memlekettik basqaru uniyversiytetin bitirdi. Pekiyn institutynda qytay tilin oqyp-ýirendi, Uhani uniyversiytetining Zang institutynda jәne Kolumbiy uniyversiytetinde synaq merziminen ótti. Halyqaralyq qúqyq jónindegi maman, ekonomist. Ekonomika ghylymynyng doktory. Aghylshyn, qytay, arab tilderin mengergen.
Kólik jәne kommunikasiya ministri, Qazaqstan Respublikasy Preziydentining kómekshisi, ekonomika jәne budjetti josparlau ministri, QR Premier-Ministrinin orynbasary siyaqty lauazymdy qyzmetterde boldy.
2007 jyldyng qantarynan Qazaqstan Respublikasynyn Premier-Ministri.
«Abay-aqparat»