Júma, 22 Qarasha 2024
Dat 2900 1 pikir 2 Qarasha, 2020 saghat 13:45

Barlybek túrghan ýy qashan muzeyge ainalady?

Almaty - qazaq ýshin ayauly da tarihy shahar. Búl shaharda nebir myqty arystardyng izi qalghan. Sol ýshin de biz búl qalagha ýlken qúrmetpen qaraymyz. Biraq... keyingi jyldary osy tarihy qalamyzdaghy eski tarihtyng kózine ainalghan ghimarattar, ýiler sýrilip jatyr.

Búzylghan ýimen birge bir tarih parasy da kýrelip ketip jatqany jýrekti auyrtady. Dese de taqua tarihtyng kuәsindey bolyp, eski bir ýy әli saqtalyp keledi. Endi osy ýy turaly aitayyq:

Qadirli Baqytjan Ábdirúly!

Almaty qalasyndaghy Júbanysh Bәribaev kóshesindegi №5 ýy (qiylysy Ánuar Álimjanov kóshesi №11 ýi) tarihy ýi. Búl ýide 14 jyl (1894-1908) HH ghasyr basyndaghy qazaqtyng kórnekti memleket jәne qogham qayratkeri, alghashqy Qazaq Konstitusiyasynyng avtory («Qazaq elining Ustavy» 1911 jyl, 13 mausym), reformator, demokrat Barlybek Syrttanúly (23 qazan, 1866 – 26 qarasha, 1914 jyl) túrghan. Jetisu әskery oblystyq gubernatorynyng kensesinde joghary lauazymdy qyzmetterdi atqarghan azamat.

1894 jyly Tashkenttegi Týrkistan general-gubernatorlyghyn Qazynalyq palatasynda qyzmet istep jýrgen Barlybek Syrttanúlyn arnayy qalap, general G. Kolpokovskiy (1886 jyly búl general gimnazist Barlybek Syrttanúlyna stiypendiya taghayyndap, SPb Imperatorlyq uniyversiytetine týsirgen) shaqyrghan. General qazaqtyng atpal azamatyna osy ýidi syilaghan eken.

Túlghanyng ýlken balasy Abdulqadyr Barlybekúlynyng 1967 jyldyng 19 sәuirinde jazghan kýndelik dәpterinde: «Men, Abdil-Qadir (Kәke) Barlybekúly Syrtanov 1898 jyly 21 iinide Almaty qalasy Baribaev kóshesi №5 (ontýstik jaghy) Yunnyh-Komunar kóshesi №11 ýide, ortasha auqatty semiyada tudym» dep jazylghan. Qazirgi tanda búl ýy saqtalghan, sol qalpynda túr. J. Bәribaev kóshesi №5 ýide Barlybek Syrttanúly 14 jyl túrghan (1894 jyldan 1908 jylgha deyin). Qazirgi tanda Yunnyh-Komunar kóshesi Á. Álimjanovtyng esimimen atalady.

Búl ýide zamanynda Abdulqadyr Barlybekúlynyng jazuyna qaraghanda, qazaqtyng intelliygensiya ókilderi, sayasy elitalary jiyi-jii kelip qonaq bolyp túrghan. Mysaly, Ahmet Baytúrsynúly, Mirjaqyp Dulatúly, Múhamedjan Tynyshbayúly, Sadyq Amanjolúly, Ybyrayym Jaynaqúly, Bilәl Sýleyúly, Iliyas Jansýgirúly, Fatima Ghabitova, Múhtar Áuezov, Qanabek-Kýlәsh Bәiseyitovter jәne taghy basqa azamattar. Búl ýy – tarihy ýi.

Sondyqtan da osy ýidi tezirek memleket qorghauyna alyp, arnayy memorialdy taqta ornatyp, bolashaqta Almaty qalasy tarihy muzeyining balansyna berip, Semey qalasyndaghy «Múhtar Áuezov jәne Alash arystary» muzeyi siyaqty túlghalyq muzeyge ainaldyrsa, jaqsy bolar edi...

Tarihymyzdy saqtap qalsaq iygi edi...

Eldos Toqtarbay,

jas jazushy, zertteushi-ghalym,

QR "Daryn" memlekettik jastar syilyghynyng laureaty

Abai.kz

1 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1463
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3230
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5321