Abay Qúnanbayúly shygharmalarynyng akademiyalyq tolyq jinaghy baspa kórdi. Búl turaly M.Áuezov atyndaghy Ádebiyet jәne óner institutynyng diyrektory Kenjehan Matyjanov «Facebook» jelisindegi paraqshasynda jazdy.

Osyghan deyin qyrkýiek aiynda QR Bilim jәne Ghylym ministrligining apparat jiynynda Kenjehan Islәmjanúly: «Biyl Úly Abaydyng 175 jyldyq mereytoyyna tartu retinde aqyn shygharmalarynyng akademiyalyq tolyq jinaghy jaryq kóredi. Qazir baspada túr. Býgin-erteng qolymyzgha tiyedi dep eseptep otyrmyz. Búl – shiyrek ghasyrdan keyin qaytadan jaryq kórip otyrghan eng tolyq jinaghy sanalady. Ol - akademiyalyq ghylymy jinaq», - degen bolatyn.

Kenjehan Matyjanov, M.O. Áuezov atyndaghy Ádebiyet jәne óner institutynyng diyrektory, QR ÚGhA-nyng korrespondent-mýshesi:

- Abay shygharmalarynyng akademiyalyq basylymyn dayarlap basyp shygharu isi qiyndyghy mol, jauapkershiligi joghary, asa kýrdeli sharua. Sondyqtan da múnday manyzdy iske jyldar ótkizip baryp oralyp otyrady. Búl jinaq ta 1995 jylghy eki tomdyqtan keyin 25 jyldan song jaryq kórip otyr.

Kýni býginge deyin Abay shygharmalarynyng tolyq jinaghy on mәrte (1909, 1922(24), 1933, 1939, 1945, 1954, 1957, 1961, 1977, 1995 ) jaryq kórgen eken. Solardyng basym kópshiligi M.O. Áuezov atyndaghy Ádebiyet jәne óner institutynyng qabyrghasynda (M. Áuezovtyng basshylyghymen) dayyndalghan. Búl orayda, asa zor tabandylyq pen tereng bilim-bilik tanytqan M. Áuezov enbegine bas iyemiz, әli kýnge baghdarsham tútamyz.

Abay shygharmalaryna tekstologiyalyq zertteu jýrgizuding basty qiynshylyghy - aqynnyng óz qoltanbasynyng bizge jetpeuinde.

Ekinshiden, aqyn shygharmalaryn hatqa týsirgen adamdardyng qoljazbalarynyng ala-qúlalyghynda. Mәselen, Mýrseyit Bikiúly qoljazbalarynyng ózinde birkelkilik (1905,1907, 1910) joq.

Ýshinshiden, Abay qoljazbalarynyng barlyghy derlik eski (qadymsha) arap jazuynda jazylghan. Búl - mәtindi oquda kóp qiynshylyq keltiredi. Óitkeni ertede jazylghan (A. Baytúrsynov әlipbii shyqqangha deyin) qoljazbalarda qazaq tilining orfografiyasy da, punktuasiyasy da bolmaghan, tipti, key jaghdayda dauysty dybystar jazylmauy da mýmkin. Onyng ýstine ol әrtýrli qoltanbamen sauaty týrli dengeydegi adamdar qolymen kóshirilse, mәtintanushylardyng júmysyn odan әri kýrdelendire týsedi.

Sol siyaqty, 1909 jyly shyqqan jinaqtyng ózinde baspagerler tarapynan ketken aqaulyqtar da joq emes. (Ony jinaqty qúrastyrushy Kәkitay Ysqaqúly da atap kórsetken). Ókinishke oray, osy jinaqtyng Kәkitay, Túraghúl qolymen jinaqtalghan qoljazba núsqasy da bizge jetpedi.

Mine, múnyng bәri mәtintanushy ghalymdardan arab jazuyn ejelep oqy biletin sauattylyqty, yjdahattylyqty, tózimdilikti, abaytanudyng arghy-bergi tarihyna baylanysty kóp izdenisti talap etetin mehnatty sharua.

Jana jinaqty dayarlauda ilki tәjiriybeleri barynsha eskerildi. Eng aldymen, osy uaqytqa deyin jaryq kórgen basylymdar salystyrylyp, týgel qayta qaraldy. Olardaghy M. Áuezov qalyptastyrghan ústanymdar basty nazarda ústaldy. Ásirese, 1933, 1957, 1961 jyldardaghy jinaqtargha bas abaytanushy qolymen engizilgen jana shygharmalar men oghan berilgen týsinikter molynan paydalanyldy. Al jana jinaqtyng mazmúny men qúrylymyn jýieleude Abay shygharmalarynyng eng songhy tolyq basylymy jәne tarihiy-mәdeny múra retinde YuNESKO qorghauyna alynghan 1995 jylghy núsqanyng qúrylymy men negizgi arqauyn saqtaugha tyrystyq. Áriyne, shygharmalardaghy aqaulyqtar týzetildi, týsinikter qayta jazyldy.

Abaydyng «qara sózder» atalyp ketken ghaqliyalyq shygharmalary da qayta qaralyp, arab-parsy sózderi men diny terminderge týsinikter (Q. Tórәli, P. Áuesbaeva) berildi. Ásirese, Abay qara sózderining ishindegi eng kýrdelisi bolyp sanalatyn 38 – sózi (Kitaby tastiq - Iman kitaby) qayta audarylyp, týpnúsqa transkripsiyasymen qosa, auqymdy týsinik (T. Qydyr) jazyldy. Jinaq Abaydyng muzykalyq múrasymen tolyqtyryldy (dayyndaghan muzykatanushy E. Shýkiman, redaksiyasyn qaraghandar: T. Qonyratbay, T. Shapay).

«Biraz sóz qazaqtyng týbi qaydan shyqqany turaly», «Senatqa hat», Abay belsendi qatysyp, qolyn qoyghan «Qaramola sezinde qabyldanghan Ereje» siyaqty shygharmalar týpnúsqalarymen astarlastyrylyp berildi. Akademiyalyq tolyq shygharmalar jinaghynyng ýshinshi tomyna aqynnyng túnghysh jinaghynyng (1909) litografiyalyq kóshirmesi men qazirgi qazaq jazuyna týsirilgen núsqasy, Mýrseyit Bikiúly kóshirmeleri bastatqan on bir qoljazbanyng keneytilgen sipattamasy berildi. Jinaq auqymyna syimay qalghan materialdar tolyghymen Institut saytyndaghy «Abaytanudyng elektrondy kitaphanasyna» jinaqtalatyn bolady.

Jana akademiyalyq jinaqty әzirleuge ÚGhA akademikteri: S. Qirabaev, S. Qasqabasov, ÚGhA korrespondent- mýshesi K. Matyjanov, filologiya ghylymdarynyng doktorlary: M. Myrzahmetov, T. Júrtbay, Q. Mәdibaeva, filologiya ghylymdarynyng kandidattary: T. Shapay, S. Qorabay, P. Áuesbaeva, T. Qydyr, jas mamandar B. Túrsynbay, A. Júmataevalar qatysty.

Órkeniyetti elderde, әrbir klassik jazushynyng akademiyalyq basylymy últ ruhaniyaty ýshin ýlken mәdeny qúbylys bolyp tabylady. Ghylymy negizde dayyndalghan mәtin qalyng oqyrmannan bastap, baspagerler men mektep oqulyqtarynyng avtorlaryna deyin qúnygha bas qoyatyn ruhany iygiligikke ainalady. Jana basylymdar men sózdikterding sapasyn arttyrady. Bylaysha aitqanda, akademiyalyq jinaq klassikalyq mәtinning ómir sýruining jana sapasyn anyqtaydy, onyng otandyq jәne әlemdik mәdeniyetke degen yqpalyn eselep arttyrady. Sondyqtan, úly oishyldyng akademiyalyq basylymyn әzirlep, basyp shygharu - býgingi «Ruhany janghyru» kezenining eng asqaraly isi. Shyndap kelgende, danyshpan babamyzdyng mereytoyynan qalatyn eng asyl belgi - janarghan, jasarghan, qayta týlegen asyl múrasy boluy kerek.

«Jýregine sýngi de, týbin kózde,

Sodan tapqan - shyn asyl, tastay kórme», -

dep aqynnyng ózi aitqan - bәrimizding «jýregimizding týbindegi» eng qymbat, azbaytyn, tozbaytyn danalyqtyng jaryq núry osy. Ol – halyqtyng da, qoghamnyng da ardaqtap, ayalap ústaytyn, úrpaqtan úrpaqqa amanat etetin qasterli jәdigeri. Odan basqanyng bәri ekinshi qatardaghy, sodan tuyndaytyn úlaghattar. Abaydan qalghan asyl múranyng bir sózin joghaltu biz ýshin últtyq qasiret, al oghan jasalghan janashyrlyqtyng qandayy bolmasyn qasterli is bolmaq. Sonda ghana biz qazaq qoghamyn Abaydyng parasat biyigine kótere alamyz.

Dana Abaydyng ósiyetteri jýrekterinizge núr qúisyn, ardaqty Alash júrty!

Abai.kz