Ámirhan Balqybek. Kisi esiminen bastalghan soghys (jalghasy)
Biz - adamzat balasy, ondaghan, jýzdegen jyl búryn bolyp ótken oqighalargha, olargha tikeley aralasqan tiri pendelerding is-qimylyna, sol is-qimyldargha sebepshi bolghan arman-maqsattaryna adamy әdil baghasyn berudi ýirene aldyq pa?
Biz - adamzat balasy, ondaghan, jýzdegen jyl búryn bolyp ótken oqighalargha, olargha tikeley aralasqan tiri pendelerding is-qimylyna, sol is-qimyldargha sebepshi bolghan arman-maqsattaryna adamy әdil baghasyn berudi ýirene aldyq pa?
Tyrysatyn shygharmyz, biraq әli ýirene almaghanymyz anyq. Ýirenbegenimizge adamzat balasynyng tarihy әzirge tek aq pen qara týsten ghana túratyndyghy dәlel. Áytpese, bir halyqtar ýshin ar men namystyng beynesi ispetti bolghan perzentterding kelesi bir halyqtar ýshin qylmys pen qarghystyng ólshemindey bolyp shygha keletindigin qalay týsindiremiz? Arygha barmay-aq qoyayyq, Europanyng qasapshysy atanghan Napoleon Fransiyanyng úly maqtanyshy hәm kóne әlemning damuyn sapaly jana baghytqa búrushy bolsa, noghay halqyn bir týnde qanjosa qylyp qyrghan Suvorov orys ónerining danqty betterining bir paraghy bolyp sanalady. Múnday dauy bar danqty túlghalar Ámir Temir, Babyr, Atilla-Edil, Shynghys han bolyp sozylyp kete barady. Siz birin aqtaugha tyryssanyz, ekinshi bireuler sol aqtamaq túlghanyzdy kýstanalap qaralaugha dayyn. Adamzat balasynyng qolynan ótken tarihymyzgha, ony jasaghan úly túlghalargha ne advokat, ne ýkim kesushi bolu ghana keletindey. Keybirimiz, tipti, jendetting jekkórinishti rólin oinaudan da qoryqpaytyn, qashpaytyn sekildimiz. Ózge ghylymdar qansha damysa da, tarih ghylymy әli kýnge beynebir ortaghasyrlyq týnek qúshaghynda qalyp qoyghanday. Tarihy túlghany onyng jan dýniyesine, adamy beynesine әr týrli qyrynan bagha beruge mýmkindik jasaytyn bastauhattar men derekter arqyly tany otyryp, ol turaly salystyrmaly týrdegi bolsa da aqiqat týsinikke jaqynday týsuding ornyna, «anau zalym, mynau kemenger» dep topqa bólip, kejegemizding keri tarta beretindigi sol qaranghylyghymyzdan bolar-au.
Mysaly, túla boyynan qatygezdik pen qataldyqtyng lebi esetin myna bir ýzik mәtindi úrpaqtaryna kim jazyp qaldyruy mýmkin: «Aughandyqtar shayqasa almaytyn jaghdayda auzyna shóp qystyryp, «Men - sening ógizinmin» degendey, qúlshylyq etip, jauyna bas iyedi. Búl әdetti biz sol jerde bayqadyq. Qarsylyq eter dәrmeni qalmaghan aughandyqtar tisimen shóp tistep kelip qolgha týsti. Men tiridey alyp kelgenderding de basyn alugha búiyrdym, olardyng bas sýieginen kýmbez kóterdik».
Kim mәtinning avtory?
HIH ghasyrdaghy aghylshyn ofiyseri me, әlde әlemdi titiretken Shynghys han ba? Bәlkim, Ámir Temir bolar? Yaky «Gall soghysyn» ózi hattap qaldyrghan әigili Yuliy Sezari shyghar? Kim bolsa, ol bolsyn, eger osy mәtindi jazyp qaldyrghan adamnyng artynda onyng basqa da jasaghan jaqsyly-jamandy is-әreketteri turaly derek qalmasa, mәtin avtorynyng adamzat tarihyna eng qanqúily, eng qatygez jandardyng biri retinde kiretindigine kәmil sene beruinizge bolady. Qansha tyryssanyz da aqtap ala almaysyz. Aliby joq.
«Olardyng bas sýieginen kýmbez túrghyzdyq».
Arghy-bergi әdebiyetten, ónerden habarynyz bar jan bolsa, kóz aldynyzgha ylghy da soghys bataliyalaryn salatyn Vereshaginning «Soghystyng shyrqau shyny» dep atalatyn bir kartinasy oralmaq. Osy kartinadaghy bas sýiekterden túrghyzylghan múnaranyng qorqynyshty súsy jýreginizdi taghy da bir ret dir etkizetini ras.
Sonymen mәtin avtory kim boluy mýmkin? Ritorikalyq saualymyzgha jauap bermesten búryn, endigi tarihtyng enshi¬si¬ne ainalghan taghy bir ýzik mәtinge kóz tastayyq. «IYә, jo¬gha¬ryda Babyrdyng jay patsha ghana emes, sonymen qatar әdebiyet, muzyka, zang salalarynan da mol maghlúmaty bar ghalym ekenin aitqanbyz. Mine, osydan 5 ghasyr búryn Babyr aitqan ghibratty sózder!» (Múrtaza Búlútay, «Zúlymdyq for¬mulasy» Shynghys handy aqtap alugha asyghudyng astaryn¬da ne syr bar? «Egemen Qazaqstan», 2001 j. № 242, 248, 249, 250).
Aldynghy mәtin avtory basqa emes, Múrtaza Búlútay tamsana dәriptep otyrghan dәl osy óz zamanynyng ozyq azamattarynyng biri Babyr Zahir ad-din Múhamed bolatyn (Babyr Zahir ad-din Múhamed. «Babyrnama», «Atatek», 1993 j. 172-bet).
«Olardyng bas sýieginen kýmbez túrghyzdyq» degen joldardy jazghanda aqyn, muzykashy, zanger Babyr babamyzdyng sanasynda qanday oy túrdy eken? Kóz aldyna qanday kórinister elestedi? Jelkeden qiylyp jatqan bas, túqyl moyynnan atqaqtap jatqan qan boldy ma? Álde sharasyz mýminning ayaushylyq tilep jalbarynghan kóz janary ma? Bәlkim, kónilinde jenimpazdyng saltanatty sazy oinaghan bolar? Joq, bәrin qoyyp, jolyn әrdayym ongharyp otyratyn jaratqan Allagha shýkirshilik etken shyghar?
Múrtaza Búlútay osy saualdargha jauap beruge tyryssa, «Zúlymdyq formulasyn» tabugha, onyng formulasy Shynghys hannyng taghdyry, jasaghan is-әreketi bolyp shyghatyndyghyn dәleldeuge úmtylmaghan bolar edi. Óitkeni tarih degenimiz naqpa-naq formulagha salyna salatyn himiya da, mystan altyn alugha bolady dep sendirgisi keletin alhimiya da emes qoy. Áruaqtargha siz ben biz naqty baghasyn bere almaymyz, onday qúdiret tek Tәnirding enshisinde ghana.
Endi oilanyp kóreyikshi, ózi jazyp qaldyrghan sózine sensek, Búlútay aspangha kótere maqtap otyrghan aqyn Babyr Shynghys hannan da ótken jauyz bolyp shyqpay ma? Bir jauyzdyng artyl ashamyn dep ekinshi bir jauyzdy jalghan kótermeleuding ne keregi boldy eken? Eger aqyn Babyrdy osylay maqtaugha bolatyn bolsa, onda qaghan Shynghysty da qalay bolmasyn aqtaugha bolatyndyghy ghoy.
Múrtaza Búlútay rushyl, yrymshyl, tayaqty әlip dep tanymaytyn Shynghys han óz shapqynshylyghymen islam órkeniyetining qúldyrap keri ketuine sebepshi boldy dep dәleldeuge tyrysypty. Al dәleldeuding naqty dәiekti qajet etetindigi anyq. Shynghys han qolastyndaghy týrki-monghol sarbazdarynyng alghash qaqtyghysqan islam memleketi Orta Aziyalyq Horezm patshalyghy bolatyn. Memleketting ishki, syrtqy sayasatynyng bayandy, túghyrly boluyna memleket basshysynyng tikeley jauap beretindigin eskersek, osy tústa Horezm patshasy turaly óz zamandasynyng pikirine toqtala ketkenimiz de oryndy-au.
Baghdattan shyqqan әigili dәriger Ábd әl-Latif (1231-32 jyldary qaytys bolghan) búl biyleushi turaly bylay dep jazady: «Horezm-shah Múhammed ibn Tukush úry jәne zorlyqshy bolatyn, al onyng sarbazdary әumeserler edi...
Kóbisi týrkiler - pútshyldar nemese adamshylyqtan ketken músylmandar... Ol ru-taypalardyng bir bóligin qyryp, qalghanyn qyzmetke alushy edi... Al olardyng kókireginde búghan degen yza-kek qaynap jatatyn. Óz halqyna kelgende de, jaularymen qarym-qatynasta da ol sauatty saq sayasat jýrgizbeytin... Mine, endi oghan bәri bir atanyng balalary, tili bir, jýregi bir, kósemi bir mongholdar tónip keledi» (G.E.Fon Gurnebaum. «Klassicheskiy islam», Moskva, «Nauka», 1988, str 186).
Horezm halqynyng basyna qara búlt ýiirilgen Shynghys hannyng qanqúmar bilimsizdigi emes, Orta Aziyadaghy islamnyng qorghan qalqany ispetti sanalatyn osy biyleushining kórsoqyr sayasaty men jeke basynyng aqymaqtyghy edi.
«Úighyr jәne qytaylyqtarmen sauda jasaytyn Horezm saudagerlerinen Horezm-shah Shynghys hannyng Soltýstik Qytaydy jaulap alghanyn bildi (Szini imperiyasymen týrki-mongholdar ghana emes, Shynghys hannyng da tikeley óz jeke basynyng óshtigi bar bolatyn. Qytaylar Shynghys hannyng atasy Ambaghay handy aldap qolgha týsirip, kergishke qaghyp óltirgen-di - Á.B.) Monghol biyleushisine qúttyqtau saltymen elshilik jiberudi dúrys dep tapty. Shyn maqsaty mongholdardyng әl-auqatyn bilu bolatyn. Elshiler men saudagerlerdi Shynghys han zor qúrmetpen kýtip aldy jәne jauap retinde óz ókilderi men sauda keruenin qosa attandyrdy. Diplomattar da, keruen de negizinen Qiyr Shyghyspen sauda jasau kenistigin keneyu ýshin Shynghys hannyng agentteri bolugha kelisken horezmdikter men búharalyqtardan - Múhammed II-ning bodandarynan túratyn. Keruen Horezmning shekarasyna jetip, Syrdariya ózenining jaghasyndaghy Otyrar qalasyna toqtady. Búl jerden Ýrgenishke bet almaq bolatyn. Shah olarmen әngimelesuge kelisim berdi. Biraq Otyrar gubernatory (Inalshyq Qayyrhan - Á.B.) saudagerlerdi óltirip, dýniye-mýlikterin tartyp alugha búiryq jasady (Shahtyng qúpiya tapsyrmasymen bolsa kerek). Búl habar monghol imperatoryna jetkende, ol óz ókilin Múhammedke jiberip, odan Otyrar gubernatoryn ústatyp beruin ótindi. Múhammed búl ótinishti oryndamaq týgili, elshisining ózin óltirip tastady. Elshining jol silteushisi saqaly kýzelgennen keyin ghana qaytugha mýmkindik aldy. Búl masqaralau bolyp tabylatyn. Endigi jerde Shynghys hannyng soghysudan basqa amaly joq edi. Dereu qúryltay shaqyrtyp, Týrkistan kompaniyasynyng (1218) jospary jasaldy» (G.V.Vernadskiy. «Mongoly y Rusy», 1997, str 45).
Shynghys han ghúmyrynyng osy túsyna qarasanyz, qay bastauhattan da jogharydaghyday әngimeni kóresiz. Búdan keyingi oqighalar «Qylysh kótergen adam qylyshtan óletindigin» dәleldep berdi. Jekelegen biyleushilerding osynday el aldyndaghy jauapsyzdyghy sebep bolmaghanda, kim biledi, Shynghys hannyng úly joryqtary da bolmas pa edi. Óitkeni búl kezderi úly qaghannyng jasy 50-den asqan bolatyn (Ekinshi derek boyynsha 64-te, búl jasta alys shapqynshylyq joryqqa shygha qoyy qisynsyzdau, sondyqtan senimsiz - Á.B.).
IYә, tarih úly túlghany zertteushiden onyng qarsylastary turaly derekterdi de qosa zertteudi talap etedi. Olay bolsa Shahanov ta, Múrtaza Búlútay da qyzghyshtay qorityn, bir sәtti әlsizdigimen Otyrardyng kýireuine sebepshi bolghan Inalshyq Qayyrhan turaly da әngimeley ketkenimiz jón bolar.
Ótken maqalamyzda (Á.Balqybek «Shynghys han jayly shyndyq nege birjaqty beynelenui tiyis?» «Qazaq әdebiyeti», 2001, № 21) marqúm, tarihshy Serjan Músatayúly Aqynjanovtyng «Qazaqstannyng ortaghasyrlyq tarihyndaghy qypshaqtar» kitabynan shejireshi Jujaniyden alynghan myna mysaldy keltirgenbiz: «615 (1216) jyly... Horezm shahy Múhammed IYemekten shyqqan Iakaftannyng úly týrkistandyq Qadyrhannyng taypasyn oirandaugha attandy» (S.M.Ahinjanov, «Kipchaky v istoriy srednevekovogo Kazahstana», Almaty, 1999, str 224).
Otyrarda Shynghys hannyng keruenin týgelimen qyrdyrtqyzyp tastaghan Inalshyq Qayyrhan osy Qadyrhan bolatyn. Arada 2 jyl ótkende ol ózining keshegi qarsylasy Múhammedshahqa nelikten jaghympazdana qaldy, osy jaghy týsiniksizdeu. Álde býlik jasaghan búny bir ret keshirip, qolyna Otyrardyng biyligin ústatqan jiyenining aldynda bir ret kórinip qalghysy keldi me eken? (Múrtaza Búlútaydyng maqalasynda naghashy men jiyen mәselesi kóp kóteriledi - Á.B.).
Adam janynyng qúpiya qaltarystarynan habar beretin osy bir kólenkeli túsqa Ábilghazy Bahadýr-hannyng «Týrik shejiresindegi» myna ýzik jaryq týsiretindey: «Otyrardyng biyleushisi Inalshyq Múhammed súltannyng anasynyng tuysqany edi. Qayyrhan esimin oghan súltan bergen-di. Saudagerler oghan ózderin tanystyryp ótti. Bireui ony Inalshyq retinde biletin bolghandyqtan, Qayyrhan demey, búrynghy esimimen atady. Búl bolsa, búghan qatty renjip, saudagerlerdi qamaugha búiryq berdi de, birneshe adamnyng Otyrargha tynshylyq etuge kelgendigi turaly súltan Múhammedke habar jiberdi» (Abuli-Gaziy-Bagadur-han, «Rodoslovnoe drevo turkov. Moskva-Tashkent-Bishkek, 1996, str 61).
Ne degen shyjbyndyq! Bir ghana Qayyrhan degen esim eshqashan músylmandyqtyng nemese ózgeden biyiktikting dәleli bola almasa kerek. Basqa esimder de solay. Adam esimin sayasatqa dәl osylay masqarashylyqpen aralastyru búryn-sondy tarihta basqashalay qashan jýz bergenin eske týsire almay dal bolasyn. Shamasy, búl oqigha tarihta tirkelgen jalghyz derek bolyp qalatyn bolar. Degenmen, Otyrardy Inalshyqtyng jiyeni bergen jana esimining qúrbany boldy deuge auyz barmaydy. Tym qúnsyz bagha. Qayyrhan ýshin de, Otyrar ýshin de.
Múrtaza Búlútay «Onyng qoly ontýstik aimaq¬ta¬rymyzdaghy gýldengen 26 qalany jermen jeksen etken. Búl shapqynshylar Majarstannan Koreyagha, Soltýstik Sibirden Arabstangha deyingi aumaqtaghy 900 qalany, yaghny 900 órkeniyet oshaghyn qúrtqan» dep jazady. Jәne búl pikirin bir emes, eki ret qaytalaydy. Shamasy, Múrtaza Horezm shahy Múhammed әskerlerimen 1219 jyly bolghan soghystyng saldaryn aityp otyrghan bolar. Osy soghystan keyin tas-talqan bolyp jenilgen Horezm әskerlerining qaldyqtaryn týre qughan mongholdardyng Ýndistan, Kavkaz jәne orys dalasynyng ontýstik ónirlerine kóktey ótip ketkendigi anyq. Biraq, búlar negizinen ashyq dalada jýrgizilgen shaghyn shayqastar ghana bolatyn. Mongholdar Shynghys hannyng kózi tirisinde Orta Aziyada ghana birshama túraqtap qala aldy. Al Aughan, Ýndistan, Ázirbayjan men Gruziya, kerisinshe týrki-mongholdardan emes, әkeden qalghan biylikti qalpyna keltirgisi kelgen súltan Jәleleddinnen, Horezm shahynyng úlynan kóp teperish kórdi.
Tarihta Shynghys han aitty dep sanalatyn «Atta otyryp el-júrttardy jaulap alu onay da, attan týsip ony basqaru qiyn» degen sóz bar. Jaulap alghan jerdi basqaryp, óz biyliginde bekem ústap túru ýshin qatqyl qol, jýieli esep kerek. Endigi jerde osy qatqyl qol men jýieli esep týrki-mongholdardy Batys pen Shyghystyng arasyndaghy baylanysshy qylyp qoydy. IYә, qarap otyrsaq, týrki-mongholdar ýshin jaulap alynghan Orta Aziyanyng auqymy da tarlyq etpeytindey. Tarlyq etpeytini ras ta edi. Biraq olar islam әlemi men hristian әlemining ortasyna synaday bolyp qaghylghan-dy. «Búdan keyingi soghystargha Mongholiya óz erkimen emes, dýniyejýzilik tarih pen sayasat oqighalarynyng qysymymen tartyldy. Búl el endi ol soghystargha qatyspay beytarap qala almaytyn edi» (L.Gumiylev. «Qiyal patshalyghyn izdeu». Almaty, 1992, 200 bet).
Múrtaza Búlútay Shynghys han babamyzdan qalghan Jasagha, yaky zandar jinaghyna da ong qabaq tanytpapty. Jasanyng M.Búlútay oilaghanday emes, islam әlemine birshama yqpal jasaghandyghyn myna sózder dәleldey týsse kerek. «Arab jazushysy Ibn Tahriyberdiyding jazuy boyynsha Egiypet әmiri Artash Jasany tolyq zerttep oqyghan. Essuuty súltan Beybarystyng Jasanyng zandary men qaghidalaryn Egiypette qoldanugha niyet etkenin mәlimdeydi. Rasynda da mәmlýkterding As-Siyasa dep atalatyn zayyrlylyq (svetskoe) zany Shynghys han kodeksterining negizinde jasalghan. Áriyne, búl erekshe jaghday. Mәmlýk biyleushilerining shyqqan tegi týrki ekendigi, olardyng birshama uaqyt Altyn Ordagha baghynyshty (vassal) bolyp túrghany әser etken bolsa kerek» (G.V.Vernadskiy. «Mongoly y Rusi», 1997, str 115-116). Shynghys han Jasasy turaly bilgisi keletinder ol turaly janaghy ýzindi alynghan kitap pen Erenjen Hara-Davannyng «Chingiys-han kak polkovodes y ego naslediye» kitabynan tolyghyraq oqyp tanysa alady. Jәne Múrtaza Búlútay tújyrymynan basqa tújyrymgha keletindigine de senimdimiz.
Abylaydyng aq burasyn, Jambyldyng qyzyl jolbarysyn bilmeytindey, (olardyng músylman ekendigine kim kýdiktene alady - Á.B.). Múrtaza Búlútaydyng týrki-mongholdargha yrymshyl, pútshyl dep bet aldy tiyise beruining de jóni joq. Múrtaza aitty eken dep qazaq halqy býkil halyq auyz әdebiyetin joqqa shygharyp tastay almasa kerek. Tarihyn da kereksiz qylyp tastamasy anyq. Al sol Shynghys hannyng imperiyasyn qúrghandar negizinen qazaq ru-taypalary bolatyn. Shynghys hannyng ózining de týbi týrki ekendigin Lev Gumiylevting «Kóne týrikterinin» birinshi bólimi «Úly týrki qaghanatyn» zerdeley oqyghan jay aiqyn angharmaq. Búl baghytta terenirek bilgisi keletin jandargha Ómirbek Panzarbekov pen Bolattemir Altaevtardyng «TU-GU-Týrkýl» atty enbegin oqugha kenes etemiz.
IYә, Shynghys hannyng psihikalyq auru emes, kerisinshe syndarly, sabyrly, dosyna adal, jauyna mәrt kisi bolghandyghyn ol jýrip ótken jol, ol keshken ghúmyr aiqyn anghartyp jatyr. Basyp ótken joryq jolynda ózine degen qúrmetke ol iltipatpen jauap bergen qalalar siyrek bolmaghan. Shynghys han jayly kitaptardy zerdeley oqysaq, múnday derekterding az emes ekendigine san ret kóz jetkizemiz. Úly adamnyng súnghyla kemengerligine tәnti bolamyz. Sóz sonynda bir maqalada Úly Adam - kemenger babamyzdyng ghúmyryna jaryq týsiretin derekterdi jan-jaqty bayandap beru mýmkin emes ekendigin aita otyryp, ol turaly kemel tuyndy endi dýniyege keletindigine senetindigimizdi aitqymyz keledi.
2001 jyl.
(jalghasy bar)
«Abay-aqparat»