(әngime)

(әngime)

«Qyryqqa keldim. Qu tizemdi qúshaqtap әli jýrmin. Syryqtay bolghan boyyma, algha úmsynghan keudeme, dóp-dóngelek bókseme, qysqasy, ózime-ózim riza bop ómir sýrip, tórtinshi ondyqtyng esigin qaghyp, ómirding kóbi ketip, azy qalghanyn bilmey de qappyn ghoy. Endi taghy qyryq jasaydy deysing be? Men ózi qazir qyzbyn ba, әielmin be? Men qyzbyn, tәnime erkek qoly tiymegen úrghashymyn». Álsin-әlsin esinep qoyyp, elegizip jatqan ol - qyryqtaghy qyrqyljyng qyz Orynkýl onashada ózine-ózi esep bere bastady. Kókshybyq kezinde bireudi jaqsy kórdi, biraq ol bas búrmay ketti. Ózi de nazdana qarap, kýlimsirep sóilegende beri búrylar ma edi, biraq bәrin sezip-bilip túryp, erkek kórse qara tastay qatady da qalady. Almatydaghy daryndy balalar mektebinde oqyp jýrgende onynshy synypta bir oqushy bala erninen shóp etkizip sýiip aldy. Ernining sol jeri shoq basqanday qyj-qyj qaynap, kópke deyin ózine-ózi kele almay jýrdi. Sonan keyin sol balany jek kórip ketti, ol qazir ataqty matematiyk, ataghy jer jarghan akademiyk. Qazir sonyng suret-beynesin baspasózden kórip, tiri beynesi teledidar men internetten qylang etkende ernin shýiirip, óshpendilikpen qaraydy, janynyng bir bólshegi solqyldap, tәnin aramdap ketkendey kórinedi. «Mening qatarlarym shetinen ýili-barandy, úl-qyzdaryn ayaqtandyryp, atoylap toy jasap jatyr, attestat ala sap atqa qonyp, «ýshke» bitire sap ýy bolghandar nemere sýiip otyr. Men sol «Algebranyn» sonyna týsip, jay bólshek pen ah2-ty ainalsoqtap jýrip, ne esepting týbine jete almadym, ne ómirden tenimdi taba almadym». Auruhananyng jeke bólmesinde jatqan Orynkýl kýiinip ketti. Múnyn shertip aqtarylayyn dese, ainalasynda eshkim joq, bir bólmede bir ózi, jalghyz adamdyq bólmege jat júrtta qalghanday jatqyzyp qoyghanyn qarashy. Bas jaghynda tompighan tórtbúrysh tumbochka, ýstinde sorayghan «Saryaghash» bótelkesi, qasynda bótelkeni kýzetken jalghyz jyltyr stakan. «Jalghyzdyqtyng bәrin bir basyma jazyp qoyghan eken de» dep, ómirden ótip ketken anasyn kinәlady. - Sheshesi qanday bolsa qyzy da sonday, «sheshesin kórip qyzyn al» deydi». Topyraq jamylghanyna on jyldan asqan anasy ómiri otbasy turaly sóz qozghap, «bir basyndy ekeu qyl» dep aitpapty. Ózi on bala tughan Batyr - Ana. «On balany asyrau da onay deymisin...». Tek syrqat jenip, kóz júmardan bir apta búryn basynda kýzetip otyrghanda: «Sening de aryghyng tartylugha tayau...» - dedi kýbirlep. Ol kezde sybay-saltang jýrisi ózine únaytyn, tipti balasynyng boghyna tayyp-jyghylyp jýrgen qúrby-qúrdastaryn kórse jiyrene qarap, ózin solardan eki eli bolsa da artyq sanaytyn. «Sóitsem men aqpay qalghan aryq sekildi sugha susaghan sorly ekenmin ghoy» dep, jany auyryp, pyshaqqa týskende ghana ózining osy jýrisine esep bergendey bop elegizip jatyr. «Bala-shagham bolsa, kýn qúrghatpay artymnan aghylyp kelip jatar edi. Kezekpe-kezek basymda otyrar edi». Pyshaqqa týskenshe on kýn dayyndady. Eng jaqyn degen eki jengesi, olardyng bala-shaghasy keldi. Pyshaqqa týsip, ota jasaghasyn ýlken jengesi bir ret boy kórsetti, sonan keyin bir partada otyrghan synyptasy keldi, onymen de sher tarqatyp syrlasqysy kep edi, «Kishkenemdi balabaqshadan, ýlkenimdi mektepten aluym kerek» dep, ýpelektey úshyp-qonyp tez ketti. Ol ainalasyndaghylardyng bәrin kinәlay bastady. «Árkim ózi ýshin ómir sýredi eken ghoy. Keshegi «ha-ha-ha-ha» kýlki, onashadaghy qúiqyljyghan әngime, tyrtyndap biylegen kónildi keshterding bәri qol bostaghy qimyl-qúbylys eken. Otau tigip ot jaqqasyn әrkim ózinshe, shygharda jany bólek dostaryng da bólektenip kete beredi eken, sening eng jaqynyng neke suyn bólip úrttaghan seriging men túlaboyynnan jaralghan perzenting eken» dep, Orynkýl shekesine súq sausaghynyng úshyn qadap, qiyal kemesi ornynan jyljy bergende anasynyng mýlәiim dausy qúlaq týbinen syzylyp estilgendey boldy. Ol da sonda ózi sekildi tósek tartyp, ynyrsyp jatqan, sonda anasy aitqan jalghyz auyz sózding jauabyn izdep, óz janyn ózi tergeuge saldy. «Aryghyng da tartylugha tayau...». Otyzdan assa da soghan mәn bermepti, endi oilasa búl sóz qyz qúzyryng bitip, perzent әkeler jolyng jabylyp, endi qaytyp etegindi kótermeytin saqa әiel boldyng degeni siyaqty. Ol kóshedegi suy tartylyp, qansyp túrghan aryqty kóz aldyna әkeldi, shóp-shalam ósip, kýl-qoqystan kórinbey qalghan las arna jýregin ainytty. Onyng qasyndaghy syldyrlap su aghyp, jybyr-jybyr mayda tolqyndar lekigen aryq qanday kórikti. Onan aqqan su qauyndyqtaghy kók pәlekti kómkerip, jemis-jiydekti qúlpyrtyp, әsirese, esik aldyndaghy qos týp órik gýl ashyp, júpar shashqanda dýnie ózgeshe týrge enip ketetin. «Osy kórinisting bәrin kóz aldymnan tasa ghyp Almatygha ketip, daryndy balalar mektebinde oqyp, ony tauysqanda nege jettim?». Onyng kóz aldyna taghy da taqtagha bormen jazylghan ah2 elestedi. «Iks» matematikadaghy belgisiz mólsher bolsa, men ómirdegi sheshui joq júmbaqpyn; ah júmbaghy kóp ómir bolsa, shekesindegi 2 sany siyaqty ekeu bop, bireumen qol ústasqanymda ghoy, sol 2 sany men ýshin tek taqtadaghy júmbaq h-ting shekesinde túryp qaldy» dep, ókinishke toly oiy on saqqa bólingende esik serpile ashylyp, emdeushi dәriger Orynbay kirip keldi. Janaghy jan auyrtqan qiyal men әrtýrli elester sytylyp ketip, ainalasy әppaq әlemge malynyp, qarsy aldynda orta boyly, dembelshe kelgen, atjaqty, qús múryn jigit túrdy.
- Qalay, Orynkýl qyz, - dedi de, әi-shaygha qaramay ýstin japqan aq jaymany sypyryp tastap, qarynnyng ota jasaghan jerin alaqanymen basty.
«Osylar, otashylar, úyatsyz. Eng bolmasa «ishindi ash» dep aitpay ma. Áy-shәigha qaramay jamylghyny júlyp alady. Júrttyng bәrine sóite me eken, әlde tek meni ghana basyna ma eken? Basy bos, eshkimi joq, sorayghan soqa basy dep basynatyn shyghar».
Alaqanyn tyrtyq bop bitip kele jatqan jaranyng ornyna qoyghanda jany jay tapty. «Alaqany qanday ystyq. Álde kelerde birdene jaghyp kele me eken? Dәrigerlerding óz zany bar ghoy». Orynkýl jalghyzbasty bolghasyn ba, kýdigi sonynan ilesip jýredi, әlde sener eshkimi bolmay әrnәrsening әrisin oilap ýirengendikten be, qashan da aqiqattyng qasynan kýdik izdeu ózine-ózi kelip, kәri qyz atanghaly bergi daghdysy.
- Ýsh kýnnen keyin shyghasyn. Shyghardan bir kýn búryn aitamyn. Bir ret kók dәri jaghamyz, sosyn kók dónendey býlkildeysin, - dep tez-tez sóiledi de shyghyp ketti.
«Jauyryny qanday jalpaq. Qoly qanday ystyq». Biraq, osy kisining sóz sarynyna týsine almaydy. Ásirese, alghash aldyna barghanda eshtene úgha almay dal bolghan. Ózining kýn ótken sayyn ayaghy auyr әielderdey ishi kóterilip keledi. Ol birden: «Neshe ailyq?» - dedi. Búl jauap bere almay búiyghyp, basyn tómen sala berdi.
- Neshe ailyq? - deymin.
- Neshe ailyghy nesi. Men ekiqabat emespin ghoy.
Ishin ústap kórdi de: «Eshqanday demalghan belgi bilinbeydi, basqa jaghyng demalyp túr, ol da sharshaghan» degende, ón-jýzi alaulap, jerge kirip kete jazdady.
- Analiz tapsyr, - dep tildey qaghazgha birneshe joldama jazyp berdi. - Sonynan rentgenge týs, - dep taghy bir belinde qyzyl jolaghy bar airyqsha qaghazgha shimaylap qolyn qoydy. Sóitse búl jatyrdy tekseretin erekshe joldama eken. - Bәrin bitirgesin qaytyp kel.
Shýpirlegen qaghazdy ústap, bólmeden shyqty. «Qanday úyatsyz, dóreki adam» dep jek kórip shyqqanmen, qazir ghana qasynan ketkende «shamaly túra túrghanda ghoy» degen bir әuleki sezim әurege sala bastady. Sol kezderi betinen basyp, aghalarynyng ýiine bara almay qaldy, ishi kóterilgenin kórgen júrt «nekesiz buaz boldy» dep bireui bolmaghanmen bireui sayqymazaq kýlkige sap san qúbyltary sózsiz. Ýlken jengesi onashada «Ayaghyng auyr emes pe?» dep tanqalyp әri qaysar qayynsinlisining tabighatyna jat qylyqty jaqpay qalam ba dep jaltaqtay súrap edi, «Júrttyng bәri solay oilaydy, bilmeymin, ózinen-ózi kóterilip barady», - dedi tómen qarap. Sonan jengesi ayaq astynan bәiek bop, jan-jaqqa telefon shalyp, bireu arqyly osy dәrigerdi tauyp berdi. Sol joly tilinen de, qolynan da keletin janashyr jengesine naz aitty: «Osy jasqa kelgenshe «Jigiting bar ma?» dep bir súramadyn» - dedi janaryn tónkere qarap. Ol bolsa: «Qyz-au, seni tughan sinlimdey kórdim, kóbine Almatyda jýrdin, jigit degen asty-ýstine týsip jýrgen joq pa? Aytpady deysin, apam ghoy bizdi osylay artyq auyz sóz aitpaugha ýiretken» dep, qayyn enesin kinәlap sóilegende kóz aldyna auzy auyr, ózimen-ózi tomagha túiyq otyratyn anasy kóleng etti. Sonan aty-jóni jazylghan qaghazdy qolyna ústap alabúrtyp kelgende kórgen adamy osy - otashy Orynbay Aytuarov edi.
Júrttyng bәri qoly jenil dep kәsiby sheberligine tәnti eken. Tipti, auruhanada jatyp, on kýnde bayqaghany - osyndaghy tómen etektilerding bәri ony kórse basyn iyip, bәiek bop qalady. Aq jeleng jamylghan kәsiby dәrigering de, iynesin denene qadap, dәri ytqytghan meyirbiykelering de búl degende erekshe bir yntyq sezimmen elpelektep qalady. Tipti, eden juushy eng tómengi qyzmetkerler de qarap jýrmey qyzyl ernin jybyrlatyp, ishtey qyzyqqan kónilderin bildirip jýredi. Onyng adamy qasiyetterin, pyshaqty baghyndyrghan kәsiby sheberligin bәri moyyndap, bir-birine jarysa aitqanda auyzdarynan su tamady. Orynkýlge jasaghan jaqsylyghy da bir basyna jetip artylady. Eshqanday dәri satyp alghan joq, әitpese kisi janynan basqanyng bәri satuly zamanda dәri-dәrmekting bәri aurudyng moynynda, bala-shaghasynyng auzynan jyryp, shybyn jan ýshin shyryldap shipa izdegender qanshama. Ózin nege jeke bólmege jatqyzdy, sony bir súraghysy kep edi, auzyn asha almady, әlginde kóz aldyn әrtýrli eles torlap, anasynyng sózi qúlaghyna estilip, kónili alabúrtyp jatqanda kirip kelgende de qyzyl tilding úshyna saual ýiirile berdi. «Jalghyzdyghym azday-aq, nege jalghyz jatqyzdynyz?» dep qaysar kónilmen naz aitqysy kelgende, kórgen týstey sytylyp esikten shygha berdi. Qyryqtaghy qyz osy bir qoly jenil bolghanmen auzy lastau erkekting qúr әsheyin bolsa da qasynda túra bergenin qalaytyn siyaqty, tipti qazir kónili әri-sәri bop jatqanda taghy bir kirip kelse ghoy, qalay sóilese de kóterer edim dep, jaqyndaghy adamdy alystaghy saghynyshynday bir kórudi armandap jatyr. «Maghan az jaqsylyq jasaghan joq, sonyng bәri jengem arqyly bolsa da...». Ota jasaghasyn bir kýnnen keyin «Saghan vitamin jeu kerek» dep, ýsh qyzyl alma men ýsh limon salynghan jyltyr dorbany salbyratyp ústap kep bas jaghyna qoya saldy. Keshege deyin bas jaghyndaghy jemiske qaraghan da joq, jalpy til ýiirgen tәttini o bastan jey almaydy, júrt qauyn men qarbyzdyng ýstine týsip, tamsanyp jatqanda búl bir tilik jep, «Toydym!» dep auzy-basyn sýrte bastaytyn. Ómirde sonshama toyymdy bop jaralghanyna dәl qazir de bireudi kinәlaghysy kelip, qolyn sozyp, tompighan tumbochkany ashyp, bir almany sausaghyna iliktirip, bas jaghyndaghy aq sýlgimen sýrte sap, qyrt etkizip aq tisterimen qyrshyp aldy. «Qanday tәtti. Nege alma jemey jýrgenmin?». Almatyda daryndy balalar mektebinde oqyp jýrgende alma jinaugha aparatyn. Sonda júrttyng alma jeuden auzy tynbaytyn, sómke-sómke ghyp jatyn oryngha әkeletin. Búl bir alma jep, bir artyq alma alghan emes. «Mynau qanday tәtti, iyisi qanday keremet!». Dóp-dóngelek aport lezde tausylyp qap, tompighan tumbochkadaghy jyltyr qaltagha taghy da qol sozyp edi, syrty býdir-býdir bop limon ilikti. «Limon qyshqyl, ony shәimen ishemin. Orynbay aghay ne berse de jeymin» dep, taghy bir almany alyp, asygha qyrt etkizgende marjanday tisi maydalap kesip týsti. «Búl da tәtti eken. Qazir Orynbay aghay әkelgen limonmen shәy ishemin». Ol jәimen kereuetten kóterildi. Ishi tómen týsip, búrynghy syptay qalpyna kelipti. «Búl - jatyr týtikshelerin qaptaghan sarysu, sonan isik payda bolghan, búny sylyp tastaymyz» degen Orynbaydyng dausy qúlaghyna keldi. Sózbúidagha salmay sylyp tastady. «Búl neden payda bolghan kesel?» dep ota jasardan bir kýn búryn qasyna kep, kónil-kýiin bilgende súrap qaldy. «Búl - tabighy qajettilik búzylghannan bolady, týsinding be?». «Joq!» dep esep shygharghanday naqty aitty. «Áyeldik mindetindi uaqtyly oryndamaghannan bolady». Taghy da tómen qarady. «Búl kisi mening qyz ekenimdi bilmey me? Áriyne bilmeydi. Men de bir...» dep ózin-ózi kinәlady da, ne de bolsa agham men jengemning aldyna ishim kóterilmey tezirek jetsem eken dep asyqty.
Tәi-tәy basyp, qyzyl edenge tabanyn tiygizdi: «Qazir әjethanagha baryp kelgesin limon sap shәy ishem. Limonnyng dәmi qyshqyl, sonda da ishem. Iship otyrghanymdy kórse ghoy, tipti birge ishse ghoy» degen masang sezim de mazalap, manynda shyr ainalyp jýrip aldy. «Biri tәtti, biri ashy ekenin bilip túryp birge әkelgenin qarashy. Mening tirliktegi ýlesim osynday ghoy» dep әdettegidey kәri qyzdyng әuenimen bastay berdi de, óz-ózinen sap tiyldy. «Ashy bolsa da ishemin. Ózi әkelip túr ghoy». Esikke jaqynday bergende bosaghadaghy ýirek túmsyq dәret syndyrghyshty kórip, jiyirkenip ketti. «Búny da kórdik. Endi barar jerge óz ayaghymmen baramyn. Keshe kelgende «endi túrugha bolady» degensin». Syqyrlap esik ashyldy. Otadan keyin aurudyng óz ayaghymen jýrip, әjethanagha baruy ýlken olja, búl dәrigerding mereyin ósiredi. Dәlizdegi meyirbiyke bólmesining esigi ashyq, ózi izdegen Orynbay aghasy eki aq jelendining ortasynda jaybaraqat shәy iship otyr eken, tәi-tәy basqan sәbiydey qyzyl edendi quana basqan emdelushini kórip, ol da quana qarady. «Býgin tәi-tәy bassan, erteng ayaghyndy kóteresin» dep búghan qarap aitqan dóreki sózi yzyndap qúlaq týbinen ótken kezde, ony qasyndaghylardan qyzghanyp ketti. Kibirtiktep basyp bara jatsa da jan-dýniyesi atoylap, anau birge shәy ishken eki әielden arashalap alghysy kep, boyyna eresen bir kýsh bitip, adymyn shirata týsti.

***

Orynkýl monshadan keldi. Pyshaqqa týsip, ota sәtti bolyp, ózine-ózi kelgeli aghyl-tegil bop terlep, alghash juynuy. Jatyr quysynan týidek-týidek aram et pen sarysu shyghypty, kesel ketkesin túlaboyy jenil tartyp, auyrlyqtyng bәri artta qalyp, jany jay tapty. Basqan izin andyp jýretin qazaqy jerding jenil auyz sózuarlaryna da mysal bolmay pәleden tez qútyldy, agha-jengening de ar-úyatyna masyl bolmay bәrining sәtin saldy. Ol osy ýshin-aq otashy Orynbaygha yrza, tipti ózin onyng aldynda ótelmegen paryzy bar pendedey sanaydy, yrzalyghyn bildireyin dese kónili yryq bermey, onyng aldynda tilin tistep qalady. Monshagha terlep týsti, aram ter qysyp baryp edi, aghyl-tegil bop bitelip qalghan nýktening bәri ashyldy. Bugha kirmes búryn tazalanyp ap, túlaboyyndaghy kir ataulyny ketirdi. IYissabyn jaghyp jókeni kópirshitip ap, әlsin-әlsin symday tartylghan denesin ysqylady, qaryn túsynda tartylghan qol basynday syzyq birte-birte kómeskilenip barady, tipti pyshaqqa týskenin qadalyp qaraghan kóz bolmasa ekining biri bilmey de qalady. Sol dene tyrtyghyn biletin bireudi erteng ýiine qonaqqa shaqyrdy.
- Taqyryby ne? - dep edi, taghy da sasyp qap:
- Ýidi kórsetip, dәm tatqyzu, - dedi taqtagha shyqqan baladay tandayy taqyldap.
- Qay shamada?
- Ózinizge qay shama ynghayly?..
- Jaraydy, senbide, keshki 18-de...
Sodan beri alabúrtyp, mazasy ketti. Dastarhan mәzirin dayyndap, shóp-shalamnan iyiltip ýishik túrghyzdy. Jalghyz bolsa da as-su әzirleude qoly jenil, barmaghy baldy edi. Jengesi de qadirli qonaghy kelgende ózin shaqyryp ap, qazan-oshaqtyng basyna qoyady. «Orynkýl basqan palau ózbektikinen bir de kem emes» dep jegender bas barmaghyn shoshaytady. Shynynda, ózi basqan palaudyng dәmi tandaydan ketpeydi. «Syr kýrishi - el yrysy» dep, osy joly da palau basugha әzirlendi. «Et bersem, aldyna bas tartuym kerek, maghan ol kisining ýiime bas súqqany kerek». Áueli monshagha barugha bekindi. Denedegi kirden arylsa, ómirdi janasha bastaytyn sekildi, әr barghan sayyn túlaboyy jenildep shyghyp, kósheni sergek adymmen attaydy. Búl joly jeke bólmege aldy, dene tyrtyghyn eshkimge kórsetkisi kelmedi, buda otyryp busanyp, ózimen-ózi bop syrlasqysy keldi.
Ystyq bu boyyn bosatyp, birtýrli maujyrap barady. Esiginen kirip kele jatqan aq jelendi otashyny elestetkende tipti túlaboyy bosap, bir jylan jybyrlap, kókirek túsynan tómen jyljydy. Denesin jiyryp, bir uys bop kindik túsynda túryp ap, kerilip-sozylyp, taghy da joghary órmeledi. Qos anarynyng ortasyna kep, basyn kóterip, eki anarynyng úshyna shoshaq tilin kezek tiygizgende túlaboyy jylan shaqqanday dyz etip, ornynan úshyp túrdy. «Qoy, shyghayyn. Ol aq jelenimen kelmeydi ghoy» dep, endi aq kóilek, qara kostum, qyzyl galstuk taqqan beyne esikten kire berdi. Onyng aq jelensiz jýrgen kezin kórmepti. «Shyghayyn. Birtýrli boyym bosap bara jatyr. Qonaghymdy kýteyin». Aghyl-tegil bop aqqan terin sýrtip, denesi de, jandýniyesi de jenildep monshadan shyqqanda endi túp-tura bir tәulikten keyin onymen kezdesemin dep kónilin demdedi.
Ýige kelgesin de tósekte jaybaraqat jata almady. Buda otyrghannan beter busanyp, kókirek túsynda jelp-jelp etken jyly lep esip, býdiri joq bir dóngelek túlaboyynda zyr qaghyp jýrip aldy. Sol qos anardyng arasynan tómen týsip, kindik túsqa jetkende shym búlaqtan shym-shymdap shyqqan múzday suday bir nәrse shymyr ete qalady da, óz-ózinen búrq-sarq qaynap túryp alady. Sosyn әlgi dóngelek qayta shyr ainalyp, bәrin basyp-janshyp, aq tamaqqa qaray órleydi. Kóz shyrymyn alsam dep kirpik aiqastyryp edi, úiqynyng auly tipti alys kórindi. Kózin ashyp qalghanda kereuetimen qatar jer bauyrlap jatqan qarala mysyqty kórdi. Jer bauyrlap ap tyrmysyp jәimen jyljidy. «Úrghashy mysyq, maujyrap jýr, obal-aq». Bir apta ústay túrshy, dep kórshisi tastap ketip edi, «osy kórshim de qyzyq» dep әdettegidey jalghyzilikti kәri qyzdyng maqamyna sap bireudi kinәlay bastady. - Ózi ýbirli-shýbirli. Ózining bir ayaghy aqsaq. Kombain aidap jýrgende bayqausyzda mertiktirip, kesip tastap, temir ayaq salghan. Ózining segiz balasy bar. Qydyrudan qoly tiymeydi. Aqsaq bolsa da menen baqytty» dep bir qoydy da, jer bauyrlap tyrmysqan mysyqty ayap ketti. - Janyn qoyargha jer tappay jýr ghoy, sorly. Bir aptada kelemin dep edi. Bir basynda birneshe ýii bar, osy ýidi de ardager retinde atyn atap túryp әkimshilik bergen. Qyzdary kezek túrady, kóbine bos. Myna mysyqqa obal, búny nege auylgha aparyp tastamaydy eken, kelgesin aitam» dedi de, bir oy tóbe qúiqasyn taghy da shym etkizdi. «Tyshqan aulasyn dep tastam ketkem» degen ashyq kónil әielding naqty jauaby qúlaq týbinen sanq etip, oiynyng byt-shytyn shyghardy. - Aqsaq bolsa da sol menen baqytty». Lezdemde kelgen taghy bir tosyn oy kónil qayauy men alpys eki tamyrdy tyrnalaghan tikendi suyryp alyp ketti. «Erteng otashy Orynbay Aytuarovpen kezdesem. Ol mening ýiime keledi» dep, ózin-ózi tómen etektilerding ishindegi eng ilkimdisi sanady. Boyynda bar shalttyqpen úshyp túrdy da, asýige kirip, sәbiz arshugha kiristi. Ýp-ýshkir qonyrqay sәbizdi pyshaqpen qyryp, júmyrlap, jalanashtap otyryp, búl dýniyede degeni bolghan bireu bolsa, men shygharmyn dep ózin-ózi Kókke alyp úshty. «Onyng keluine bir tәulikten de az uaqyt qalypty. Esikten kirip kele jatqanda qalay qarsy alar ekenmin» dep, bir oy sanasyna taq etkende saby juan ýshkir pyshaq qolynan týsip ketip, rezenke edenge kirsh etip qadaldy. Qyzyl sәbizdi alaqanyna qysyp ústap qalghan Orynkýl «Men osy qayda túrmyn?!» dep qobaljyghan kónilin basu ýshin bir jútym sudy simirip sap, tenselip túrghan pyshaqty júlyp ap, jalt etip syrtqy esik jaqqa qarady.

***

- Qona jatugha bola ma? - degende Orynkýl sasyp qaldy. Qonaqpen qosylyp ishken jýz gramm konyaik túlaboyynda arly-berli jýgirip, jýregi qatty dýrsildey bastady. «Almas qylyshtyng ýstinde otyrghanda oiymdy qalay dóp bastynyz» dep kózin tónkerip bir qaraghanda, «Endi bir jýz gramnan alyp qoyayyq, sosyn tósek sal», - dedi qonaghy. Orynkýl qonaghy qúighan koniyakti jartylay ishti de, asyp-sasyp, rumkeni qoyghanda ony su toly manghaz fujermen soghystyryp aldy. «Búl kisi meni qyz emes dep otyr ghoy, men qyzbyn, qyryqqa kelsem de qyzbyn» dep qyzu kónilmen ishtey qaytalap, ydys-ayaqty jinaugha kiristi. Qonaghy balkonda túryp, týngi qalanyng yzgharly jelin jútty.
Tósekti salyp bolyp, divanda otyrghan qonaghynyng qasyna kep: «Dayyn» dedi berilgen tapsyrmany tap-túinaqtay ghyp oryndap, jaqsy sóz kýtken oqushyday emeksip. Búl onyng bala kýnnen bergi daghdysy.
- Sen óte úqypty әielsin. Úqypty esepshisin, - dedi qolyn sozyp, ózine qaray tartyp, iyqtasyp otyrghannan keyin. - Nege osy kezge deyin bas esepshi bolmay jýrsin?
«Áyelsin» degen sóz taghy da shanshuday qadaldy. «Men qyzbyn, qyryqqa kelsem de qyzbyn» dep ishinen әldeneshe qaytalady da, saualyna qyzu kónilmen júlqyna jauap berdi.
- Bas esepshilikti qaytem. Ol qay basyma kerek. Fizmat mektebin beske, institutty qyzylgha bitirgende jetpegim bas esepshilik pe?! Kimdi asyray almay jýrmin?!.
- Tausylma. Pessimist bolma, - dep ol qaranghy bólmege qaray jeninen tartty. Qyz ilese berdi.
- Qorqyp túrsyng ba? Ne boldy sonsha erkek kórmegendey. - Ol dir-dir etken bәdendi qyzdyng shashynan sipady.
- Orynbay agha, men qyryqqa kelsem de qyzbyn...
- Ertek aitpandarshy osy. Bizdegiler de shetinen ertekshi, -degende, kóz aldyn auruhanadaghy aq jelendi ýlken-kishi әielder kes-kestey bergende, jan-dýniyesi biz súghyp alghanday shym ete qaldy.
Ile-shala qyzdyng jan dausy shyqty. Tәni auyrghanmen jany rahat tilep jatyr. Pyshaqqa da týsti, aqyry sәtti boldy, endi sonyng bәrin artta qaldyryp, jany jay tauyp, dýniyege toyat sezimmen qarasam degendey inkәrlik bar.
- Aryghyng әli tartylmaghan eken. Qyryqqa kelseng de...
Osy sózdi ekinshi ret estip otyr. Alghash anasynyng auzynan shyqqanda tang qalyp edi, endi qaydaghy bir erkek týn jamylyp túryp taghy da aitty.
Ol juynugha ketkende Orynkýl әli tolyq jinalmaghan dastarhannan jýz gramm koniyakti simirip sap, jyldam basyp kep:
- Mening janym sizben bolghandy qalaydy, - dep ebelek qaghyp, qaranghy bólmede erbeng etti.
- Etegi las kezderi әiel erkekke ótinish aitpaydy, kel, sonda da, - dep jiyirkene sóilegendey boldy.
Qyz dәurenimen qosh aitysqanday qúlyndaghy dausy qúraqqa shyqty. Qyryqqa kelgende estilgen jandausyna bireuding perdesin óz qolymen ashqan pende de sene almay túr. Jandausy shyghyp, ynyrsyp, ynyranyp jatqan әiel týsiniksiz bir sóz estidi.
- Mening monshaghym qalay eken?! - Ol búl sózdi ana tilinde aitpady, últaralyq tilde kәsiby sózdi qoldandy. Áyel týkke týsinbedi. Erkek shyrt etkizip shamdy jaqqanda dene mýshesine dóngelene jabysyp túrghan jyp-jyltyr temir monshaqtardy kórdi. - Osy ýshin-aq bәring sonymnan qalmaysyndar. Sen de kiring joq kezde shaqyruyng kerek edi, asyghystyq istedin.
- Keshe ghana monshagha týskem. Siz maghan senbeysiz be? - dep kýbirledi denesin qozghalta almay jatyp.
- Ertek aitatyn jas emessin. Mening monshaghym jas, kәri dep tandamaydy, - degende, denesindegi dóngelenip túrghan temir monshaqtar ózining móltildegen kóz jasynday kórinip ketti.
Ol su saryldatyp juyndy da, qoshtaspastan syrtqy esikti ashty. «Ýi-jayy bar ghoy, tezirek jetsin» dedi tósekten túra almay jatyp.
Otashyny sonan keyin kórgen joq. Eki ret tәnin jaralasa da, dәl osy adamday janyn jәnnatqa bólegen tiri jandy taba almady. Tek qyryqta kuә bolghan qúbylysyna senbey ketkenine ishi ashidy, sary mayday saqtaghan qazynam shynymen kóz aldau bolghany ma dep ókinedi de, iynening orny jazylghasyn taghy bir iyilip, bolghan isting bәrin anyzday ghyp aityp bersem dep, ýy irgesindegi adamdy alysta jýrgen jolaushyday ansap, ah úrady. Kabelidi teledidardan Resey jaqta tәnine monshaq taqqan bireuding qyz zorlap ústalghanyn kórip qaldy. Ony eshqanday úrghashygha da, qiyanatqa da qiya almaydy. Syrttay iyemdenip jýrip kóringennen qyzghanatynyn qaytersin.                                        
«Abay-aqparat»