Meni «Shynghys han biz sekildi HH ghasyrda dýniyege kelse nemese býgingi HHI ghasyrdyng tumasy bolsa, tólqújatyna últyn kim dep jazdyratyn edi?» degen saualdyng jauaby qyzyqtyrady. Áriyne, kóptegen zamandastarymnyng saualdyng búlay qoyyluy dúrys emes deytinin jaqsy bilemin. Meyli, dese dey bersin. Men óz qiyalymda tughan saualdyng jauabyn tapsam degen talpynysta qala beremin.
Tómendegi әngime de, bar bolghany, sol saualgha jauap izdemek kóp talpynystarymnyng biri ghana. Jәne búl әngime, qyzyq bolghanda, jazushy Borhesten bastalmaq.
IYә, osy Borhesti býgingi әdebiyetshi qauymnyng bilmeytini joq. Eng kemi, onyng argentin jazushysy ekenin estigen. Qaysybireuleri onyng ataqty zaghip kitaphanashy bolghanyn da aityp bere aluy mýmkin. Tipti, jazushy turasynda odan da manyzdyraq, odan da mәndirek jayttardy tilge tiyek etetinder aramyzdan tabylyp qalar. Bizding de býgin osynday qalamger jayly manyzy bar-au degen derekti oqyrmangha jetkizsek degen niyetimiz bolyp otyr.
Qalay oilaysyz, «Gomer» Borhesting (zaghiptyghyn menzep otyrmyz - Á.B.) últy kim boluy mýmkin?
Ispan deysiz be? Mýmkin, әbden mýmkin.

Meni «Shynghys han biz sekildi HH ghasyrda dýniyege kelse nemese býgingi HHI ghasyrdyng tumasy bolsa, tólqújatyna últyn kim dep jazdyratyn edi?» degen saualdyng jauaby qyzyqtyrady. Áriyne, kóptegen zamandastarymnyng saualdyng búlay qoyyluy dúrys emes deytinin jaqsy bilemin. Meyli, dese dey bersin. Men óz qiyalymda tughan saualdyng jauabyn tapsam degen talpynysta qala beremin.
Tómendegi әngime de, bar bolghany, sol saualgha jauap izdemek kóp talpynystarymnyng biri ghana. Jәne búl әngime, qyzyq bolghanda, jazushy Borhesten bastalmaq.
IYә, osy Borhesti býgingi әdebiyetshi qauymnyng bilmeytini joq. Eng kemi, onyng argentin jazushysy ekenin estigen. Qaysybireuleri onyng ataqty zaghip kitaphanashy bolghanyn da aityp bere aluy mýmkin. Tipti, jazushy turasynda odan da manyzdyraq, odan da mәndirek jayttardy tilge tiyek etetinder aramyzdan tabylyp qalar. Bizding de býgin osynday qalamger jayly manyzy bar-au degen derekti oqyrmangha jetkizsek degen niyetimiz bolyp otyr.
Qalay oilaysyz, «Gomer» Borhesting (zaghiptyghyn menzep otyrmyz - Á.B.) últy kim boluy mýmkin?
Ispan deysiz be? Mýmkin, әbden mýmkin.
Óitkeni, onyng ispan tildi әdebiyetting beldi ókilderining biri ekenin eshkim joqqa shyghara almaydy. Aramyzda ony tipti Nobeli syilyghyna ie bolghan әigili «Jýz jyldyq jalghyzdyqtyn» avtory, Latyn Amerikasy әdebiyetining beyresmy tu ústaushysy Gabrieli Garsia Markesten myqty deytinder de bar. Úzyn sózding qysqasy, Borhes oiy da, boyy da alyp Servantes, qaghylez de sezimtal aqyn Lorkalardyng tilinde qalam terbegen jan. Yaghni, Borhesti aityp maqtansa, ispan tildi júrtshylyq maqtanugha tiyis. Jәne maqtanugha tolyq qúqyqtary da bar. Biraq biz aitpaq әngime búl emes. Biz aitpaq әngime Borhesting ózin ispandyq sanamaytyny turaly. Búl jayynda jazushynyng ózi bylay deydi:
«Kim ómirining qaysybir sәtterinde babalaryn izdeumen әuestenbedi deysiz? Tuystary men jaqyndarynyng baghzy tarihyn qiyalynda tanyp biluge talpynbaghan jan әste joq shyghar. Men múnday izdenistermen birqansha ret әueyilendim jәne ózimdi evrey sezinuden әrqashan lәzzat tabatynmyn. Ángime, bar bolghany, betegeden biyik, jusannan alasa, onashada otyryp alyp qúr qiyalgha batatyn jannyng oidan shygharghan shytyrman shyrghalandary turaly ghana. Múnyng Izrailiding bedeline eshqanday núqsan keltirmesi anyq. Óitkeni, mening iudeyligim Mendelisonnyng әuenderindey, sózi joq muzyka ispetti bolymsyz, beykýnә ghana nәrse ghoy. Áytse de «Tiygeli» jurnaly mening osy uaqytqa deyin kópshilikten «óte zymiyan, súrqiya» týrde jasyryp kelgen evreylik tegim turaly әlemge jar salu arqyly, songhy uaqytqa deyin ótkennen tyrbanyp izdegen ýmitimning senimmen qauyshyp, nyq negizin tabuyna septigin tiygizdi.
Mening tolyq esimim - Borhes Asevedo bolady. «Rosas jәne onyng dәuiri» atty kitabynyng on besinshi tarauyna jasaghan týsindirmelerining birinde Ramos Mehiya sol kezdegi Buenos-Ayres otbasylarynyng bәrin sanap shyghady jәne olardyng bәri «óz týp-tamyryn portugal evreylerinen alatynyn» dәleldeydi. Tizimde Asevedo atty familiya da bar: mening semit tektesterge qanday da bolmasyn qatysym bar ekenin dәleldeytin jalghyz derek osy ghana...» (Horhe Luis Borhes, «Men evreymin», shygharmalarynyng 4 tomdyq jiy-naghy, «Amfora» baspasy, Sankt-Peterburg, 2005 jyl, 493-bet).
IYә, búdan keyin, nesi ekenin, qiyalynda әrdayym evrey boludy armandap kelgen Borhesting evreylikten at-tonyn ala qashatyny bar. Shamasy, búl onyng Karl Marks, Zigmund Freyd, Osvalid Shpenglerlermen tuysqysy kelmeytininen bolar. Álde basqa sebep bar ma?
Búl saualdyng jauaby «Men evreymin» dep atalatyn osy maqalanyng sonynda jatqan sekildi:
«Bizding kýstanaushylarmyz jat tamyrlardy tek evreylerding arasynan ghana tabandy týrde izdeuge beyim. Olar ony finikiylerdin, numidiylerdin, saqtardyn, babyldyqtardyn, parsylardyn, mysyrlyqtardyn, ghúndardyn, vandaldardyn, os-trogottardyn, efioptardyn, illiriylyqtardyn, paflagondardyn, sarmattardyn, midiyalyqtardyn, otto¬mandardyn, berberlerdin, britandardyn, liviyalyqtardyn, sikloptar men lapifterding arasynan tipti de izdep әure bolmaydy. Sebebi, Aleksandriya, Babyl, Karfagen men Memfisting aily týnderi sizge eshqashan aituly babalarynyzdy tartu etpek emes: múnday mýmkindik shayyrdyng iyisi tanauynyzdy qytyqtar Óli tenizding tóniregin mekendegen taypalardyng ghana enshisine jazylghan».
Búl ýzindiden Borhesting qanday da bir tolyqqandy tarih tek evreylerge ghana tәn dep esepteytinin angharugha bolady. Intellektual Borhesting ózge halyqtarmen birge saqtar men ghúndardyng úrpaqtaryn da (demek, bizdi de - Á.B.) kelemejdep otyrghanyn týisinesiz. Borhesting qiyalynda ózin nege evrey retinde kórgisi kele beretindigining de sebebi osy bir sana týkpirindegi búghynynqy, beybit keyiptegi maqtanyshta jatqany bayqalady.
IYә, Borhes - evrey. Áytpese maqalasynyng taqyrybyn «Men evreymin» dep aiqaylatyp qoymas edi ghoy. Bәlkim búl onyng «Býkil әlemning evreyleri, biriginder!» degen jasyryn ýndeuge qatqan qúpiya emeurin - jauaby bolar. «Izraili! Men de óz balanmyn!» degeni shyghar. Áytpese, ózining evrey ekenin býkilәlem biletin Borhes týgili, bizding kim eke-nin keshege deyin bilmey kelgen Mashkevichimiz de jasyrmay jayyp salghan joq pa! Mashkevich tipti Izrailige qarjylay kómektesetinin de ashyq aitty. Áriyne Qazaqstanda jýrip tauyp jatqan dýniyesining esebinen. Sosyn milliarder Mash¬kevich qana emes, bilimpaz Borhes te evrey bolyp jatsa nesi aiyp!
Endi evreydi qoyyp ózimizge bir sәt oralayyq. Shynymdy aitayyn, tek Borhes emes, mening de evrey bolghym kelgen. Qiyalymda Óli tenizding jaghalauyna qansha ret bardym eken, endigi oghan esep te joq bolar. Músa ghalayssalamnyng evrey júrtyn Mysyr qúldyghynan alyp shyqqan uaqyty, Sýleymen payghambardyng erotikalyq aishyqtargha toly mahabbat jyrlary, payghambar ispettes izraili qoyshy aqyndarynyng ýrey men senim, qorqynysh pen kóripkeldik qatar úiysqan jýrek jardy syrlary, búlardyng bәri tek meni emes, talaydy tәnti etken tarih betteri, sóz ónerining ýzdik paraqtary. Europa, qos Amerika men Avstraliyany, bәlkim basqa qúrlyqtardy da ústap túrghan mәdeniy-ruhany tin, yaky tamyr. Áyteuir, adamzat tarihynyng ón boyynda terenge tartqan eki tamyr bolsa, sonyng biri ekeni anyq. Yaghni, oghan qyzygha qaramau esh mýmkin emes. IYә, bala kezinizden qyzygha oqyp ósken «Jýsip-Zyliha» qissa dastanynyzdyng ózi eng aldymen osy evreyding topyraghyna dәn bolyp týsip, kóktep óngen hikaya bolsa, qyzyqpasqa, tamsana qaramasqa ne shara!
Biraq, amal qansha, qyzygha qaraghannan, qúmarta inkәrlanghannan evrey bolyp ketken biz joq. Ondaghy kózi tanaday aru Sulamifiter múnda da bir qazaq balasynyng Sýleymen bolghysy kelip jýrgeninen mýldem beyhabar ekeni, búl da endi eshkimnen qymtanyp, qalqalap jasyra almaytyn shyndyghymyz.
Degenmen mening bәribir evrey bolghym keledi. Nege?
Jauap bereyik. Songhy kezderi qazaq baspasózinde Shynghys hannyng últy kim bolghany turaly әngime qayta órship túr. Keyde dau-damayly búl әngimening jolyndaghysynyng bәrin qopara, qotara kóshirip kele jatqan daladaghy jyn sekildi alyp dar moyyn qúiyngha úqsap ketetini de bar. Áyteuir qorqynyshty. Ishtey úly aruaqty mazalap jatqanymyzdyng týbi jaqsylyqpen tezirek bitse edi dep tileysin. Amal qansha, daudyng úshyghyna shyghar emespiz.
Mine osy Shynghys han jayly daudyng oyanuyna evrey bauyr, eger Shynghys hannyng sheshesi evrey bolsa, bir mysqal da mýmkindik bermes-ti. Birden sheshesi evrey, demek ózi de evrey der edi. IYemdenip alyp, býkil әlemge úlyqtar edi.
Al bizde she?
Bayghús basymyz Shynghys handy sheshesi qazaq qonyrattyng qyzy bolghanyna qaramay, qanshadan beri keudesinen keri iyterip kelemiz. Qaysybir bilgishterding tipti Shynghys hannyng bizge eshqanday qatysy joq dep kesip aitqysy da keledi. Al Shynghys handy әkesi jaghynan qazaqqa, týrkige tartqysy keletin talpynystargha eshqanday nazar audarghylary kelmeytin qynyrlyqtary jәne bar. «Yapyr-au,- deysing ishtey, eger qazaq evreyding jolyn ústanghanda (evreyde evrey anasynyng balasy evrey bolyp sanalady, al әkesi evrey bolghanymen sheshesi evrey bolmasa, onday úl-qyzdyng izraili úrpaghy bolyp sanalugha qaqysy joq - Á.B.) Shynghys hannyng qazaq ekenine tittey de kýmәn-kýdik bolmas edi ghoy, al biz evrey emes, qazaqpyz dep osynsha búlqan-talqan boludyng jóni bar ma? Álde qonyrat qazaqtyng taypasy emes pe? Eger ghayyptan tayyp osylay bola qalsa, onda kerey, nayman, jalayyrlardyng da qazaq bolmaghany da. Sonda qazaq bop Shynghys handy jatsynyp jatqan qazaqtaryng kimder?
IYә, aittym ghoy, mening evrey bolghym keledi. Óitkeni, Shynghys han turaly daudan tek evrey bolyp qana qútyla alatynymyzdy jaqsy bilemin.
Borhes dúrys bayqaghan. Ol «Aleksandriya, Babyl, Karfagen men Memfisting aily týnderi sizge eshqashan aituly babalarynyzdy tartu etpek emes: múnday mýmkindik shayyrdyng iyisi tanauyndy qytyqtar Óli tenizding tóniregin mekendegen taypalardyng ghana enshisine jazylghan» deydi. Al mening úly babalarynnan júrday qylatyn halyqtar men tarihy ónirlerding tizimine Borhesting sonyn ala ózimizding Úly Dalany da qosqym bar. Óitkeni, úly babalarymen maqtana bilu parasaty, balasynyng beli ghana emes, qyzynyng da qúrsaghynan shyqqan әrbir úlyn qadirley bilu danalyghy tek evrey bauyrdyng ghana talayyna jazylghan nesibe. Olardyng úly halyq bolatyny da sondyqtan.
Álem biletin Borhes «Men evreymin» deydi.
2006 jyl.
(jalghasy bar)
«Abay-aqparat»