«Týrkistan» gazetining osy jylghy № 45 sa¬nynda (2006 jylghy 9 qarasha) Myrzan Ken¬je¬bay de¬genning «Qazaqqa endi qalghany buddizm be edi?» at¬ty maqalasy jariyalanypty. Maqala tý¬geldey bizge qatysty bolghasyn ýtir-nýktesine deyin qal¬dyrmay oqyp shyqtyq. Oqyp shyqtyq ta, oigha qal¬dyq.
IYә, «tas týsken jerine auyr». Al shama¬¬lauy¬¬myzda, qarabújyr tas bizding - «Jas qa¬¬zaq¬tyn» au¬lasyna laqtyrylghan. Avtordyng niyeti de solay bol¬ghanday. Múny maqalamen tanysyp shyqqan adam birden anghara alady. Sosyn «basymyz daugha sha¬tyl¬sa da, jalaly maqalagha jauap bermesek bol¬maydy eken» dep sheshtik.

Nege jalaly maqala?

«Týrkistan» gazetining osy jylghy № 45 sa¬nynda (2006 jylghy 9 qarasha) Myrzan Ken¬je¬bay de¬genning «Qazaqqa endi qalghany buddizm be edi?» at¬ty maqalasy jariyalanypty. Maqala tý¬geldey bizge qatysty bolghasyn ýtir-nýktesine deyin qal¬dyrmay oqyp shyqtyq. Oqyp shyqtyq ta, oigha qal¬dyq.
IYә, «tas týsken jerine auyr». Al shama¬¬lauy¬¬myzda, qarabújyr tas bizding - «Jas qa¬¬zaq¬tyn» au¬lasyna laqtyrylghan. Avtordyng niyeti de solay bol¬ghanday. Múny maqalamen tanysyp shyqqan adam birden anghara alady. Sosyn «basymyz daugha sha¬tyl¬sa da, jalaly maqalagha jauap bermesek bol¬maydy eken» dep sheshtik.

Nege jalaly maqala?

Aldymen osy saualgha jauap bereyik. Maqala avtory bizding jazghanymyzgha oidyng biyiginen (oy qúrghyry onda bolsa) zer salmaghan, tyshqan inining auzynday ghana auqymnan qarap, «sholaq belsendi» pikir bildirgen. Jәne onysy sәtsiz de shyqpaghan deuge bolady. Sebebi bizding maqalamyzdyng mazmúnymen ta¬nysugha mýmkindigi bolmaghan oqyrman Kenjebaydyng ma¬qa¬lasyn oqy qalsa, «sholaq belsendinin» shoqyraghyna qisaya saluy әbden mýmkin. Sosyn bizdey múndardy din býldirushi retinde «esekke teris mingizip», qoghamnan alastau ghana qalmaq. Al әlgining dittegeni osydan ózge eshtene de emes. Onyng maqa¬la¬¬¬syn «japtym jala, jaqtym kýie» deytinimiz de sondyqtan.
Endi bizden menge kósheyin. Óitkeni, Kenjebaydyng shýiligip otyr¬ghany - mening «Jas qazaq» gazetinde biylghy №6 qa¬zanda jariyalanghan (№ 39) «Budda birde dýniyege kelgende...» atty maqalam.
Onda «Qozy Kórpesh - Bayan súlu» jyrynyng qay dәuirde, qanday ortada dýniyege kelui mýmkin ekendigi turaly óz jora¬¬ma¬lym jәne buddizmning negizin qalaghan Siddhartha Gautamanyng ómiri turaly shaghyn sholuym úsynylghan. Maqala sonynda mysal retinde buddizm dýniyetanymynyng elementteri kezdesetin býgingi eki qazaq aqynnyng ólenderi de keltirilgen.
Jurnalist osy maqalamyzgha «Jas qazaq» gazetinde «Budda birde dýniyege kelgende...» degen ne ghylymy emes, ne dini, ne boljam deuge kelmeytin bir maqala shyqty» dep bagha beredi. Osy baghasynan-aq ózi jaqsy biletin kópshilikke arnalghan «әdebiy-tanymdyq maqala» degen anyqtamany, amal qansha, bizge qighysy kelmegeni angharylyp-aq túr. Sirә ol kisige, tiyisudi maqsat tútqasyn, әiteuir, bir amalyn tabu kerek bolghan boluy kerek. Múndayda basqashalay oilau mýmkin emes.
Myrzan osy jerde jurnalist retinde de kәsiby qate jiberedi. Qate deytinimiz, jurnalist Myrzan mening maqalamnyng «Mozaika» aidarymen shyqqanyn da angharmaghan sekildi. Yaki, angharghysy kelmegen. Qysqasy, búl Kenjebaydyng maqalamyzgha anyqtama taba almay sýrligetindey jóni joq-ty. Qazaqsha aitqanda, bosqa aramter bolmay-aq qoyghany dúrys edi.
Kinәmshil jurnalist búdan keyin mening sóz saptasyma da biraz kóz alartypty. Nesin jasyrayyn, men, ras, stilist qalamger emespin. Maghan bir sóilemin jazugha eki kýnin arnaghan, dәlirek aitqanda mýmkindigi bolghan fransuz Floberding auyly tym alys. Eng bolmasa, ózimizding Ghabit Mýsirepov (ol kisiden de qatelikter tauyp jatyr ghoy) nemese Tәken Álimqúlov ta emespin. Sondyqtan da býkil qazaqqa etene jaqyn, Myrzan Kenjebay ghana únatpaytyn «dala tósinde» nemese «ghasyrlar qoynauynda» ispetti túraqty sóz tirkesterin paydalanudy ózime esh ar sanamaymyn. Qarapayym qazaqtyng balasy retinde qayta maqtanysh kóremin. Olay eken, Myrzannyng maqalamnyng әr-әr jerinen, jekelegen sóz ne sózderdi terip alyp, mәtinde túrghanday emes, basyn ayaghyna, ayaghyn basyna shygharyp, «mynau sóz saptay alatyn, til biletin adamnyng sózi me dep tiksinip qalsaq ta oqyp shyghugha tura keldi» dep maqalamyzdy qaryzgha oqyghanday qyr kórsete sóileuining eshqanday jóni joq.

Boljam aituymyzgha ne sebep?

2002 jyldyng tamyz aiynda elimizde, Ayagóz aimaghynda «Qozy Kórpesh - Bayan súlu» jyryna 1500 jyl tolghany toylandy. Yaghni, ghalymdarymyz jyrdyng alghashqy núsqasy islam ghana emes, Múhammed payghambarymyzdyng ózi әli dýniyege kelmegen kezde (Múhammed gh.s.s. bizding jyl sanauymyz boyynsha 570 jyly 29 tamyzda tughan dep sanalady) payda bolghan deydi. Kópshilik te osy úigharymgha úily. Al bizding әdebiyetshi retinde, bilmekke qúmar músylman balasy qatarynda islamgha deyin payda bolghan jyrdyng alghashqy jyrlaushysy qanday senimde bolghany, yaky dindi ústanghanyn boljaugha, әdebiyetshi retinde óz joramalymyzdy úsynugha әbden qaqymyz bar. Jýrek qalauymyz osynday bolyp jatsa, oghan Myrzan Kenjebay tyiym salady eken dep, ýrkekteytin jónimiz joq shyghar. Sosyn múnday joramaldy oqyrman talqysyna úsynghandardyng aldy biz emes ekenimiz de belgili. Songhysy da biz bola qoymaytynymyz anyq.
Osy orayda, әngimemizdi túzdyqtay týsu ýshin, sonday joramaldardyng birin tilge tiyek etkendi jón kórip otyrmyz. Qazaqqa esimi belgili filosof ghalymymyz Gharifolla Esim «Aqiqat» jurnalynda shyqqan (2004 jyl, № 5, 6 «Dala piramidasy». «Qozy Kórpesh - Bayan súlu» jyry turaly tolghanys») atty maqalasynda Qozynyng әkesi Sarybay nemese Sary handy islam dinin qabyldaghan taypa kósemi retinde týsindiredi. Jyr keyipkerining esimin kezinde taypa atauy retinde belgili bolghan «oghyz» nemese «ghúz» sózinen shygharady. Eger jyrdyng shyghuyna 1500 jyl toldy degendi shartty uaqyt kórsetkishi dep esepteytin bolsaq, búlay boluy da әbden mýmkin. Óz joramalymyzgha qayshy keletini bolmasa, jyr negizinde týrkiler dalasyna islam endi-endi ene bastaghan kezde jýz bergen oqighalardyng súlbasy jatuy yqtimal deytin búl boljammen de kelisuge bolady.
Gharifolla Esim aghamyz jyrdaghy basty tragediyanyng sebebin keyipkerler arasyndaghy dinaralyq qayshylyqtan izdepti. Ghalym «Jyrgha negizgi әuen bolghan Qarabay nemese Qara - hannyng Qozygha qyzymdy bermeymin dep Altaygha aua kóshuining basty sebebi, dinge qatysty boluy da yqtimal. Sebebi, Qarabay naymandardyng bir taypasynyng ru kósemi ekeni de shyndyqqa jaqyn, al naymandardyng tarihta, kezinde nestoriandyq (hristianshyldyqtyng qudalaugha úshyraghan bir tarmaghy - Á.B.) nanymda bolghany da anyq. Osylay deuge jogharyda keltirilgen jyr núsqasyndaghy mynaday eki týsinik negiz bolady. Birinshisi, Qozyeke han dýniyeden qaytqan son:
... Aq sýiegin Er Aybas ózi juyp,
Janazasyn batyrdyng ózi oqyghan.
Qozy islamdy qabyldaghandyqtan, onyng janazasyn osy dindegi Er Aybas ózi oqydy. Sebebi, jergilikti Qarabay basqarghan júrtqa búl nanym әli sinisti bolmaghan...
Ekinshiden, Qozynyng dinge qatysty hareketi turaly oqigha bylay bolghan: Qodar men Qarabay birlesip Qozyny óltirmek bolady. Qozynyng sonyna týsip andyp jýrgen Qodar Shoq-Terekte alansyz jatqan Qozynyng serigi Kósemsaryny óltirip, basyn kesip alyp kelip, Qarabaygha jәne Bayangha kórsetedi. Annan qaytyp kelse dosyn óltirip, basyn kesip alghanyn kórgen Qozy ashugha minedi. Ol jyrda bylaysha surettelgen:
Ashuy er Qozynyng qozyp ketti,
Qúl jyghyldy, júrt qashyp,
tozyp ketti.
Aqyryn oghyn kezep jetip barsa,
Tiri jan shyday almay
bezip ketti.
Dәulet qúsy basyna qonyp qaldy,        
Sol elge jalghyz ie bolyp qaldy.
«Qúldyq» dep qol qusyryp
kelgen jannyn,
Bәrin de qaharlanbay qabyl aldy.
«Dinsiz kәpir, osynsha
ne jazdym?» dep,
Keskilep Qarabaydy itke saldy...
Osyndaghy Qozynyng Qarabaygha aitqan sózine nazar audarayyq. «Dinsiz kәpir, osynsha ne jazdym?» dep keskilep Qarabaydy itke salady. Búdan Qarabaydyng islam dinine enbegeni angharylady»,- deydi («Aqiqat», 2004, № 5, 31-32 bet).
Bir ghajaby, islamdy aralastyrmay, hristian dinining nestorian tarmaghynyng ornyna buddizmdi alyp shyqqanymyz bolmasa bizding joramalymyz da ghalym aityp otyrghan osy boljamnyng auylynan alys kete qoymaydy.
Endi ózimizding jyrgha qatysty múnday joramal jasauymyzgha, onyng alghashqy núsqasyna buddizmdi aralastyruymyzgha ne sebep bolghandyghyna keleyik. Jana da, jogharyda jyrdyng 1500 jyldyghy toylanghanyn, ol kezde islamnyng әli dýniyege kelmegendigin aittyq. Bizding batyl boljam jasauymyzgha osy jayt ta sebepshi boldy. Sosyn bizding qolymyzda qazaq dalasynda buddizmning bolghandyghy turaly naqty derekter bar. Sózimiz dәmsiz bolmas ýshin osy arada solardyng birin keltire keteyik: «Nirvanasutra» - 580 jyly týrki tiline Taspar qaghannyng ótinishimen audarylghan kitap. Shyghys týrki qaghanatynyng әmirshisi (572-581 j.j.) Taspar qaghan budda ilimine qatysty basty shygharmalardy týrki tiline audaryp berudi súrady. Qaghanat ózi qúrylghan alghashqy kezennen bastap osy dinge bet búrghan-dy. Búghan deyin taqqa otyrghan Shyghys týrki qaghanatynyng alghashqy әmirshisi (553-572 j.j.) Múqan qaghan biylikke kelgen alghashqy jyldarynan bastap-aq din retinde buddizmdi ústanghan bolatyn. Taspar qaghannyng ótinishine oray, «Nirvanasutra» tez arada tәrjimelenip, qaghannyng ordasyna jetkizildi. Búl Taspar qaghan ólgennen búryn, qaghannyng kózi tirisinde, yaghny 580 jyldan keshikpey bolghandyqtan, «Nirvanasutrany» týrki memlekettigi payda bolghan kezde týrki tilinde dýniyege kelgen qazirge belgili kitaptardyng eng alghashqysy deuge bolady.
Búl týrki tiline audarylghan jalghyz kitap emes. Týrki tiline jazylghan «Suvarnaprabhasutra», «Sadd harmapunda¬riy¬kasutra» sekildi ózge kitaptar da bar.
Týrki tiline audarmalar sanskriyt, tohar, tiybet, qytay, soghdy tilderinen jasaldy. Audarma júmysy 762 jyly maniyheylikti qabyldaghan Mongholiyadaghy Úighyrstannan biraz úighyrlardyng ontýstikke, Týrkistangha kóshui kezinde, olardyng osynda buddizmdi qabyldauynan keyin tipti jandana týsti...» (Marat Barmanqúlov, «Hrustalinaya mechta turkov o kvadronasiiy», Almaty, 1999 j,353-bet).
Myrzan Kenjebay «Aytpaqshy, «Qozy Kórpesh - Bayan súlu» jyry tatarlarda da bar ghoy. Endeshe...» deydi.
Myrzan, «Qozy Kórpesh - Bayan súlu» jyry tek qazaq pen tatarda ghana emes, ózge týrki tektes bauyrlarymyzda da bar. Zәky Ahmetov, Seyit Qasqabasov aghalarymyz «Qozy Kórpesh - Bayan súlu» men «Qyz Jibektin» Mәskeuden «Euraziya halyqtarynyng eposy» seriyasymen 2003 jyly bir kitap bolyp audarylyp shyqqan jinaghynda «Altaylyqtar men bashqúrt, qazaq, teleut, úighyrlarda kezdesetin jyrdyng alghashqy núsqasy ÝI-ÝII ghasyrlargha, týrki taypalary Altay men Sayan aimaghynda bir memleket bolyp ómir sýrip túrghan týrki qaghanaty dәuirine baryp tireledi... Onyng alghashqy núsqasy әfsana-anyz, keyinirek ertegi sipatynda aityluy mýmkin. Ol tek Altyn Orda túsynda ghana jyrlyq sipatqa ie boldy, biraq әli epikalyq dengeyge jetpegen-di» dep jazady.
Myrzan-au, osy arada «Endeshe...» dep demindi ishke tartpay, týrki halyqtarynyng qanshasy buddizmning sonynda ketkenin eske týsirip aluyng kerek. Sosyn olardyng jyrgha, onyng alghashqy núsqasyna qanshalyqty qatysy bolghandyghyna oy jýgirtip alghan jón. Sonda «Endeshe...» dep eshkimdi kekemeytin bolasyn.
IYә, bar ghúmyryn týrki tektesterding tútastyghy ýshin sarp etken Tonykók sekildi dana abyzdyng qarsy bolghanyna qaramay, týrki aghayyndardyng birazy budda ilimine peyil tanytty. Tonykók «Búl ilim adamdardy jaugershil әri kýshti emes, kerisinshe, әlsiz әri adamgershilikti etedi» degen-di (Lev Gumiylev, «Kóne týrikter», Almaty, 1994 jyl, 316-bet). Biraq uaqyt óz degenin istemey túrmaydy. Búl jayynda Lev Gumiylev: «... qytay syilary týrik batyrlaryn Tonykókting sózimen aitqanda «adamgershilikti әri әlsiz» etti, óitkeni olar budda men Lao-szy ilimimen әuestene bastady» (Lev Gumiylev, «Kóne týrikter», Almaty, 1994 jyl, 317-bet),- dep jazady.
Biz óz boljamymyzdy aitqanda, Úly Dalada óz izin qaldyrghan osynday tarihy oqighalargha iyek artqan edik. Áytpese, armanyna jete almaghan qansha ghashyq ózine-ózi qol salmay jatyr deysiz. Biraq olargha dala tósinen Qozy men Bayangha qoyylghanday ghajayyp eskertkishti úshyrata almaytyndyghymyz jәne anyq. Óitkeni, taghy da aitamyz, islam sharighaty ózine-ózi qol salghandardy úlyqtaugha, olar qanshalyqty asqaq sezimning qúrbany bolmasyn, ýzildi-kesildi tyiym salady. Demek, bizding jyr, dәlirek aitqanda onyng alghashqy núsqasy qazaq dalasyna islam kelgennen kóp búryn payda bolghan dep joramaldauymyz shyndyqqa әbden janasymdy, jany bar boljam bolyp shyqpaq.
Endi jogharydaghy dauly maqalamyzdyng Kenjebaydyng kózine albastyday kórinip túrghan jerinen taghy da ýzindi keltire keteyik: «Eger jyrdy alghash jyrlaghan aqyn shynymen buddashyl bolsa, ol jyrdy bylay týiindegen boluy mýmkin.
Qozy ólgen song Bayan súlu da onyng artynda jalghyz qaludy jón kórmedi. Jaratqan iyeden kelesi ómirlerinde (Buddizmdegi reinkarnasiya úghymy - Á.B.) ekeuin qaytadan birge, taghy da ghashyqtar retinde dýniyege keltiruin súrady da, ózine-ózi qol saldy. Búl jolghy dýniyege keluleri qasiretpen ayaqtalghan eki múnlyq ghashyqty halyq úzaq joqtap jylaghan. El aqsaqaldary aqyry ekeuin bir jerge jerleuge úigharysty. Endigi ómirlerinde olardyng qosylyp, bar múrat-maqsattaryna jetetindigine ýmit bildiristi...
Mine, bizding shamalauymyzda ataqty toy ýstinde jyrlanatyn mahabbat dastany osylay týiindelgen. Onyng osy túrysynda japon әlde qytay ertegisin eske týsiretini de ras. Jәne búlay boluyna ol elderge de jetip, últtyq dýniyetanymyna ainalyp ketken buddizm men onyng mifologiyasy sebepshi ekendigi de jasyryn emes».
Esi dúrys adam osynday topshylaudyng ónin teris ainaldyra ma? Múndaghy әngime býgingi kýn turaly emes, islam qazaq dalasynda әli keng qanat jaymaghan baghzy kezde bolghan oqigha, onyng aqyn qiyalynda kórkem shygharma bolyp qayta kestelenui turaly bolyp otyr ghoy. Nege Myrzan «ne kóp, asylyp, atylyp ólgen qazaq kóp. Bizge endi qalghany solardyng janazasyn shygharugha qytaydan, japonnan lama men monah shaqyrttyru ma edi?» dep baybalam salady? Álde biz maqalamyzdyng bir túsynda, ózimiz bayqamay qalyp, «qazaq dalasynda buddizmdi bir kezde qaysybir babalarymyz ústanghan din retinde qaytadan qalpyna keltiruimiz kerek» dep kýpirshilik úran tastap qoydyq pa? Joq, baybalam salugha eshqanday mýmkindik bermegen sekildimiz. Bar bolghany «Áriyne, bizdiki joramal boljam ghana. Ol joramalgha senu, senbeu oqyrmannyng óz erkinde. Eng bastysy, Úly Dalanyng elimiz mәngi meken eter osy búryshynda bir kezderi ataqty tórt dinning biri retinde sanalatyn buddizmning de bir qonaqtap ketkenin qisaptan shygharyp tastamasaq bolghany» deppiz. Oqyrmandy tarihymyzdy bile jýruge shaqyrsaq, dalamyzda buddizmning bolghanyn «Qozy Kórpesh - Bayan súlu» jyry arqyly úghynyqty etip týsindirip beruge tyrysyp otyrsaq, osymyz da kýnә ma?
Al: «Bizdinshe, әlemdegi barlyq din ataulynyng ýndeytini tek jaqsylyq bolyp tabylady. Olay bolsa, әdebiyetshi¬leri¬miz¬ding anau tenizinen basqa týgi joq úsaq araldarda otyryp-aq myqty atanghan japon eli men irgedegi adam basy miyl¬liar¬dtan assa da birligin shayqaltpay úiyp otyrghan Qytay memleketining qalyptasuyna zor ýles qosqan osy buddizmge de bir sәt bolsyn zer salyp qoyghandary dúrys-au deymiz»,- degen sózderde ne kinәrat bar? Buddizmge bas búr dep emes, әdebiyetshi qauymdy bilmekke, ýirenbekke shaqyrsaq, búl keudesinde imany bar Múhammed ýmmetining әreketi emes pe? Kórshinning dinin bilmesen, dilin qaydan bilesin, tilin bilmesen, syryn qaydan bilesin? Baybalamshyl jurnalisting osyny da týsinbegeni me?

Abaydan Esenghaligha deyin

Múhtar Áuezovting 1944 jyly jazghan «Abay ómirining ýshinshi núsqasynda» mynanday joldar bar: «Abay әrbir jaqsy sózdi oqyghannyng artynan sonyng aghymyna aqyl-oymen tereng boylaytyn әdetter tabady. Mәselen, Buddanyng jayyn oqyp shyqqannyng artynan: «Buddanyng sózi qanday tereng edi, jasymda kez kelmedi-au!» degeni, ne bolmasa ómir boyy Lermontovty sýiip: «Búl - mahabbatqa ulanghan shyn aqyn, mahabbatyn ulaghan - ashu»,- degen siyaqty sóz¬deri, onyng әr aluan keng týsinikterge ie bola bastaghanyn kórsetedi» (M.Áuezov, «Abaydy bilmek paryz oily jasqa», Almaty, 1997 j, 379-bet).
Myrzan, Abay atamyzdyng «Buddanyng sózi qanday tereng edi, jasymda kez kelmedi-au!» degen ókinishine biz qalmauymyz kerek, qolymyzdan kelse basqalardy da qaldyrmaugha tiyistimiz. Múny Múhtar Áuezovting ózi de jaqsy týsingen. Áytpese, Lev Tolstoydyng «Budda» atty әngimesin jiyrmadan asar-aspas jasynda audarmas edi ghoy! Jәne búl audarma Áuezovting tәrjima salasyndaghy túnghysh enbegi bolyp tabylady (M.Áuezov, «Jiyrma tomdyq shygharmalar jinaghy», HIÝ-tom, Almaty, 1983, 173-177-bb).
Myrzan, maqalannyng taghy bir jerinde sen meni «Al Ámirhan Balqybekting osynyng bәrin әdeby shygharmadaghy buddizmge telimek bolyp, qazaqtyng qazirgi eng daryndy aqynynyng biri Esenghaly Raushanovtyng «Erkin dýniye-ay» degen, ózi «Jas peri» dep at qoyghan Almas Temirbay degen aqynnyng «Aruaq» degen óleninen «buddizm elementterin erkin qoldanu» tәsilderin izdeui de oigha qona bermeydi. Tipti kez kelgen aqynnyng «ómirge qayta kelsem, ne ister edim?» nemese «osy men búryn da ómir sýrgen siyaqtymyn» degen qiyalynan tughan joldardy buddizmge tely bersek, bәrimiz de ne Budda, ne Ámirhan bolyp ketuimiz haq» dep keketesin.
Taghy aitamyz, tek Almas Temirbay emes, Esenghaly Raushanov ólenining de ón boyynan buddizm elementterin tap basyp tanugha bolady. Kózing jetsin, ol ólendi taghy da mysalgha keltireyin:
- Erkin dýniye-ay, en dalam,
eren dalam,
Myna ghalam shynymen
bólek ghalam.
Bir ghúmyr az men ýshin, ekeuin ber,
Joq, ekeu de az. Mәngi ómir
kerek maghan.

«Dýnie - jalghan» deydi júrt.
O ne degen,
Jerdi óz basym mәngige egelenem.
Sessiyagha keletin deputattay,
Qayta-qayta ómirge kele berem.

Búryn da ómir sýrgem men.
Búlaq bolgham.
Bir kórgennen keremet únap
qalghan
Sol qyz qaytyp soqpady. Eregesip
Qanghyp óldim, kettim de
jyraqqa әrman.
Búryn da ómir sýrgemin,
tóbe bolgham,
Asqar shyndar túratyn
menen әrman.
Men eshqashan tau bola
almasymdy
Týsingen song úzamay óle qalgham.

Ang patshasy bolghanmyn,
sauyq eri,
Baqty meni ormannyng qauym eli.
(Bauyrym, sen «bastyghym misyz»
deysin,
Dúrys. Búryn sebebi ol
tauyq edi).

Qartaydym dep, jastyqtan
jyraqpyn dep,
Oi, qaytesing bireudi
sybap kýndep...
Ketip bara jatsyng ba,
oqasy joq,
Erteng qaytyp kelesin.
Biraq kim bop?
Biz tanityn Esenghaly Raushanov - kóp dýniyeden habary bar, óte bilimdar aqyn. Tyshqannyng ini sekildi tar tanymynyng aulasynan ghana tónirekke kóz salyp otyratyn ózing sekildi qara jayau emes, jaqsyny bilmekke qúmar Abay jolymen jýrip kele jatqan sanauly, qadauly aqyndarymyzdyng biri. Óz payymdauymyzda, HH ghasyrdyng ekinshi jartysynda dýniyege kelgen qazaq poemalarynyng ishindegi eki ýzdigi - Oljas Sýleymenovting «Qysh kitaby» jәne osy Esenghaly aghamyzdyng «Ghaysha biybisi» bolyp tabylady. Olay bolsa, Abay bilgen Buddany Esenghaly Raushanovtyng bilmeui mýmkin emes. Eng qúryghanda qalmaq dosy Kirsan Ilumjinovpen Budda turaly san mәrte әngime shertisken shyghar. Sosyn, qalmaq poeziyasynyng aqsaqaly David Kugulitinov dýniyeden ótkende joqtau aitqan jalghyz qazaq aqyny da osy Esenghaly Raushanov edi. Sol joqtauda kóz jasyna shylanghan qalmaq jyryn qazaqsha tógilte sóiletkeni de esimizde. Al múnday qalmaqtyng tilin de, dilin de biletin aqyndy «ol halyqtyng dininen habarsyz edi» dep beyshara keyipke týsiru, taghy da Myrzan Kenjebaygha qaratyp aitamyz, «kórmes týieni de kórmes» tek sen sekildilerding ghana qolynan keledi.
IYә, sen Esenghaly Raushanovty qazaqtyng eng daryndy aqyndarynyng biri deysin. Bilip aittyng ba, estip aittyng ba, әiteuir, múnyna da tәuba. Al mening HIH ghasyrdyng ayaghyndaghy Fransiya nemese HH ghasyrdyng basyndaghy Reseydegidey aqyndar patshasyn saylau ýrdisi bizge de keletin bolsa, Esenghaly Raushanovtyng jastar arasynda 95 payyz dauys jinaytyndyghyna tittey de kýmәnim joq. Biraq Esenghaly Raushanov biylik qúratyn búl patshalyqtan saghan oryn tie qoyatynyna kýmәndimiz.
Mine, bir joramalymyzdyng qalay tughanyn jalghyz saghan týsindirip beru ýshin ózing aitqanday taghy da kól-kósir maqala jazugha tura keldi. Sen týsinbesen, basqalar týsinedi ghoy degen niyetpen. Niyet әrdayym aq bolghay!
Myrzan Kenjebay maqalasynyng taghy bir jerinde: «... jauyr bolghan sózderine, aityp otyrghan dәlelderining qúr dolbarlyghyna qarap, redaksiya basshylarynan «Osyny qoya túrshy» deytin bireuding tabylmaghanyna da renjiysin» deydi. Múny biz jalghyz maqalagha ghana emes, tútas gazetke, onyng ústaghan pozisiyasyna kólenke týsiru әreketi dep qabyldadyq. Biz - aitys-tartystan qashpaymyz. Biraq ol boyynan oiy aspaytyn, bәkene dau-shar, mysyqkómbe tirlik emes, negizi myghym, niyeti týzu intellektualdyq pikirtalas boluy tiyis dep sanaymyz.
2006 j.
(jalghasy bar)
«Abay-aqparat»