Qazaq «qoy egiz tóldese, bir týp jusan artyq ósedi» dep beker aitpaghan. Ár bala dýniyege óz nesibesimen keledi. Tayauda teledidar kórip otyryp, senatorlardyng qyzyl kenirdek bolghanynyng kuәsi boldym. Kóterilgen mәsele eleng eterlik. Ár tughan sәbiyge 2 mln. tenge! Dәl osyghan úqsas deputattyq saual GhaniQasymov tarapynan joldanghany esterinizde bolar. Qoghamdy dýrsilkindirmegenimen, kóptegen analardyng quanyshyn arttyrghany sózsiz, 2 mln tengenin. Sóitip, әdemi bastalghan saualdyng «janghyryghy» birazgha deyin estilip túrdy. Basynda týiilip kelip sebelegen ýmit búltynyng nóseri bara-bara sap tyiylghan. Aytylghan sóz nysanagh adarymay, jelge úshqanday bolghan. Jel aidaghan búlttay óte shyqqan sol nóser-saual taqauda Senattyng tórinde taghy sirkiredi. Elimizdegi ana men bala jaghdayynyng qiyn ekenin deputattar búl kýni tausyla talqylady. Kónilge kirbing úyalatqany - deputattardyng janayqayyn ministr hanym jýre tyndaghanday keyip tanytty. «Jol qadirin jýrgen biler» demekshi, úl-qyz ósirip otyrghan anamyn ghoy, qyzyma qatty qapaboldym. Osy mezette oiyma «Qyzdardyng nәzik janyn úghu ýshin qyz bolyp tuu kerek» degen Úlyqbek aqynnyng óleng joldary oraldy. Aqynnyng jýrekjardy oiyn ministr hanym ótirikke ainaldyrmasa bopty, әiteuir.

Qazaq «qoy egiz tóldese, bir týp jusan artyq ósedi» dep beker aitpaghan. Ár bala dýniyege óz nesibesimen keledi. Tayauda teledidar kórip otyryp, senatorlardyng qyzyl kenirdek bolghanynyng kuәsi boldym. Kóterilgen mәsele eleng eterlik. Ár tughan sәbiyge 2 mln. tenge! Dәl osyghan úqsas deputattyq saual GhaniQasymov tarapynan joldanghany esterinizde bolar. Qoghamdy dýrsilkindirmegenimen, kóptegen analardyng quanyshyn arttyrghany sózsiz, 2 mln tengenin. Sóitip, әdemi bastalghan saualdyng «janghyryghy» birazgha deyin estilip túrdy. Basynda týiilip kelip sebelegen ýmit búltynyng nóseri bara-bara sap tyiylghan. Aytylghan sóz nysanagh adarymay, jelge úshqanday bolghan. Jel aidaghan búlttay óte shyqqan sol nóser-saual taqauda Senattyng tórinde taghy sirkiredi. Elimizdegi ana men bala jaghdayynyng qiyn ekenin deputattar búl kýni tausyla talqylady. Kónilge kirbing úyalatqany - deputattardyng janayqayyn ministr hanym jýre tyndaghanday keyip tanytty. «Jol qadirin jýrgen biler» demekshi, úl-qyz ósirip otyrghan anamyn ghoy, qyzyma qatty qapaboldym. Osy mezette oiyma «Qyzdardyng nәzik janyn úghu ýshin qyz bolyp tuu kerek» degen Úlyqbek aqynnyng óleng joldary oraldy. Aqynnyng jýrekjardy oiyn ministr hanym ótirikke ainaldyrmasa bopty, әiteuir. Áytpese bala tauqymetining qanday bolatynyn Gýlshara hanym bilmese de, bala tapqan..., biz bilemiz.  Qazaqy auyldan shyghyp qarasha halyqtyng múnymen syrlas bolady deytin deputattar biylikting «aua-rayyn» baqylap, «tynyshtyqty» únatyp jýrse, kenestik tәrbiyening «tólperzenti» Qazaqstan halqynyng demografiyasyna bas qatyryp jýr. Paradoks. Onda nege maqtamasqa ony? Sonymen, General senator keyingi kezde úrpaq qamyn shyryldap jiyi-jii kóterip jýrgenine qargha tamyrly qazaq halqy dәn riza. Ózge últqa qaraghanda qansha tauqymet tartsa da, qazaqhalqy úrpaq mәselesine nemqúrayly qaramaytyndyghymen de erekshelenedi. Qay zamanda da halyq ósimi bay manaptardyng emes, bayghús halyqtyng esebinen kóbeyip otyrghanyn úmytugha bolmaydy. Ghany Qasymov osyny sezetindey. Sezgennen keyin sóz etetindey. Qanshama syn sadaghyna ilinip jatqanymen,   tili «dimkәs» bolsa da, dinine beriktigi, diline adaldyghy bayqalady. Qansha degenmen әskery adam ghoy birbetkeyligi, turashyldyghy, orysminezdiligi ózine jarasyp túrady. Múrty jybyrlap ashulanghany da qyzyq. Elbasydan basqany kózine ilmeytin, Últtyq bankting qojayyny Grishany (Marchenkony) qanjar sózderimen «turap» tastaghanda aiyzymyz bir qanyp edi-au. Sondyqtan «kóp otyryp» qalyp, ensesin tiktey almay úiqysyrap jýrgen Ýkimetti aragidik «qyrshyp» alatyny ózge bas shúlghugha sheber deputattargha ýlgi bolsa, qanekey! Búl mening ghana emes, tózimi tausylyp, ashyna bastaghan barsha ananyng tilegi. Sonymen, senata talqylanghan 2 mln tenge kóp aqshama dauryghatynday? Meninshe, búl memleketting basty baylyghy adam bolyp túrghanda kóp aqsha deuge kelmes. Qayta demografiyany órkendetuge júmsalghan aqshanyng qaytarymy mol bolmaq. Bizden jaghdaylary jýz ese tómen ózbek әkalardyn  30 mln gha iyek artqanynan kóz ashyq qauym qúlaghdar. Osyny bayqaghan ózbek ýkimeti jenildetilgen túrghyn ýy mәselesin qolgha alyp jatyr. Oilary - qalayda halqyna janashyrlyq tanytu. Al bizdegi ósim әzirge kónil kónshitpey túrghany jangha batady. Aytyla-aytyla jauyr boldy tipti. Osyny oilaytyn jan bar ma teginde? Qaytsek úlanghayyr dalamyzda adam sany artady?  Osy tústa esterinizde bolsa,  Respublika boyynsha tek Soltýstik Qazaqstan oblysynyng әkimi Serik Súltanghazyúly Bilәlov qana iygilikti bir iske bastamashy bolghan. Óz oblysy boyynsha «Úrpaq» qoryn qúryp el júrtynyng alghysyna bólenip edi.  Últynyng keleshegin oilaghan azamat qana osynday qútty qadamgha barmaq. Biraq osyny ilip әketken әkimder, sheneunikter boldy ma? Tapsyrmany tek qana elbasy berip, nege bәrin elbasy ghana aituy kerek. Ózderi oilanyp, ózderi tolghanugha ne kedergi? Senattaghy әlgi jiyngha qayta oralayyn. 2 mln mazalaryn qashyrghan deputattar bir mәmilege kele almay, yrdu-dyrdu bolyp jatqanda beytarap qalu mýmkin emes. Rasymdy aitsam, qanym qyzdy. Qazaqtyng bar anasy mening keypimde bolghany anyq. Al júmys istemeytin, balanynjórgek púlymen kýneltip otyrghandar jayly sózbolmady... Úlan-ghayyr dalany qaytsem gýldendiremin dep Elbasy da jarghaqqúlaghy jastyqqa tiymey jýr. Patshany qoldaghanyng osy bolsa, jetisken ekensin, Gýlshara hanym. Eger shyntuaytyna kelsek, babalar amanattaghan qasiyetti sayyn dalany ózgelerding emes, ózimizding esebimizden toltyru bәrimizding paryzymyz. Osyny týsinetin kez jetti ghoy, ainalayyn. Mamyrajay bir sәtte deputat Quanysh Aytaqanov: «Osy әr topqa bólmey, әr sәbiyge ay sayyn tómengi ailyq kóleminde jәrdem bersek qalay bolady? - dep, kókte sharyqtap jýrgen baghany «qondyrmaq» niyet tanytty. Alayda, senatorlardyng múnday jomarttyghyn Enbek jәne halyqty әleumettik qorghau ministri negizsiz dep, kóptegen dәlelder keltirdi. Sonyng biri «júmys istep jýrip, ekiqabat bolghan kelinshekter onsyz da az aqsha alyp otyrghan joq. Júmys istep jýrip dekretke shyqsa, bir million alatyndar bar. Jalpy orta esepke salsaq, bes jýz mynday alatyndar bar», - dep qysqa qayyruy býgin-erteng jibimeytinin bayqatty. Al júmys istemeytin, balanyng jórgek púlymen kýneltip otyrghandar jayly sóz bolmady...  Qanshama otbasy ýisiz-kýisiz, júmyssyz jýr. Sabyryn dos etip, shýkirin serik etip, balanyng azghantay aqshasyn talghaju etetinder qoghamda az emes. Shyndyghyna kelsek, balagha tólenetin az-maz aqshanyng ózine qújat dayyndau qaghazbastylyqtan qútqarmay túr. Kóp adamdardyng osydan sharshap jýrgenin kózimiz kórude. Onyng azabyn jәrdemaqygha qajetti tausylmaytyn qaghazdardy jinau ýshin úzyn-sonar kezekte túrghan jan ghana biler. Ony aitasyz, dәri-dәrmek pen dәrumender baghasy kýn sanap aspandap jatqany beseneden belgili. Qúnarly azyq-týlik alyp, dýniyege deni sau bala әkelu ýshin qanshama kýtim kerek? Osynyng bәrin jipke tizip eseptep kóriniz. Onay emesin jan-dýniyenizben sezineriniz haq. «Ary-beri syltau aitpay, dýnie esigin ashqan әr sәbiyge eki million tengeden bereyik. Sóitip, analardy qoldayyq», - dedi senator Ghany Qasymov әriptesterinen qoldau kýtip. Alayda, deputattar óre týregelip qolday ketpedi. Anau aitqanday qarsylyq ta kórsetpedi. Tek qana «aspanday berip qaytemiz, odan da jerge týselik» degendey ynghay tanytty. Búl «gharyshtyq jórgek púldy» «jer bauyrlatayyq» degen emeurinmen ýndesedi. Al Ghany Qasymovtyng kózdegeni «Týie súrap bie alu» sekildi. Tabandap otyryp aldy.  Ministr hanymnyng sózinen "senator myrzalar, Reseyge eliktey bermenizder" degen oidyng úshyghyn da angharyp qaldyq. Jasyratyny joq, kóp jaghdaylarda Reseyge elikteuden aldymyzgha jan salmaymyz. Al sәby sýigen analargha qamqorlyq jasauda kórshimizding jaqsy bastamasyn qoldaugha ne kedergi? Ministr hanymnyng «Bizde Reseydegidey emes, bala tuu dengeyi joghary» degeni «olar tәrizdi balagha sonshalyqty múqtaj emespiz» degendi anghartyp túr. Ministr hanymnyng halqymyzdyng sanynyng ósuine sonshalyqty tebirenbeytini týrli oigha iytermeledi. Últ keleshegi ýshin júmsalghan qarjynyng óteui kóp bolatynyn ministr hanym nege esinen shygharady? Derekterge sensek, osydan on jyl búryn jylyna eki jýz myng bala ómirge kelse, qazir búl kórsetkish ýsh jýz jetpis myngha órlepti. Yaghni, ana men balany qorghau túrghysynan kelgende sәby sany kóp bolsa, jәrdemaqy mólsherin kóbeytuge negiz joq bolghany ma? Áyteuir, kókeyde saual kóp. Demografiyanyng qarqyndy ósuine jórgek púldyng da bereri kóp ekenin esten shygharmasaq degim keledi. Qalay desek te, dýrkin-dýrkin kóterilip otyrghan búl mәsele naqty sheshimin tapqansha birshama uaqyt óteri anyq. «Jylamaghan balagha emshek bermeytini» osyndayda eske týse beretini nesi!? Sóz sonynda aitarym, memleket halyqpen aibarly. Al sol  halyq úrpaqtan óspey me?! Salauatty, deni sau, bilimdi úrpaq ósiru ýshin analargha Ýkimetting ayaly alaqany, qarjylay kómegi kerek. Halqyng bolmasa, sen kimge Ministr bolasyn, Gýlishara hanym?!
«Abay-aqparat»