Slovo brodit v stepiy
Chtob nechayanno vstretiti
menya.
Oljas Sýleymenov.

Aqyn sóz oinatudy ghana emes, әrbir sózding ishki mәni men tarihy mazmúnyn da biluge tiyis. Týisigine tiltanu ghylymynyng tamyry tym әride jatqan sekildi seziledi. Eskiden qalghan Babyl qyshparaghynda «Tәnirining qúpiya tórt esimin ashqan adam payghambar dәrejesine kóteriledi» degen sózder jazylypty. Sóz tanu - Tәniri tanu, Ejelgi Babyldyng kezinde-aq sózding jasalu joldaryna, transsendentaldyq týpki mәnine, ishki energiyalyq quatyna nazar audaryla bastalghandyghy bayqalady. Sóz tasasynan Tәniri syghalaydy, sony kóre biluing kerek.
Babyl qyshparaghyndaghy tәmsil Ioan «Izgi habaryndaghy» «Basynda sóz boldy, Sóz Tәniri de boldy, sóz Tәniri edi» dep keletin anyqtamadan anaghúrlym kóne. Shyghys danalyghy «Aqyl - aqyldan quat alady» deydi, bәlkim Ioan sahabanyng qúlaghyna Babyl abyzdarynyng ruhy sybyrlaghan bolar. Genetika - oigha da tәn. Oilardyng genetikalyq damuy osyghan menzeydi. Sen «Joqtan bar jasalmaydy, bardan joq bolmaydy» degen pәlsafalyq kategoriyagha mysal keltire ketking keledi.
Keshki mezgil. Agha bólmesinde, qalyng týtinning qúshaghynda otyrsyndar. Aghang ekeuing arasynda qazaq halqynyng tarihy, әdebiyeti, óneri jayly pikirtalas әngime jýrip jatyr.

Slovo brodit v stepiy
Chtob nechayanno vstretiti
menya.
Oljas Sýleymenov.

Aqyn sóz oinatudy ghana emes, әrbir sózding ishki mәni men tarihy mazmúnyn da biluge tiyis. Týisigine tiltanu ghylymynyng tamyry tym әride jatqan sekildi seziledi. Eskiden qalghan Babyl qyshparaghynda «Tәnirining qúpiya tórt esimin ashqan adam payghambar dәrejesine kóteriledi» degen sózder jazylypty. Sóz tanu - Tәniri tanu, Ejelgi Babyldyng kezinde-aq sózding jasalu joldaryna, transsendentaldyq týpki mәnine, ishki energiyalyq quatyna nazar audaryla bastalghandyghy bayqalady. Sóz tasasynan Tәniri syghalaydy, sony kóre biluing kerek.
Babyl qyshparaghyndaghy tәmsil Ioan «Izgi habaryndaghy» «Basynda sóz boldy, Sóz Tәniri de boldy, sóz Tәniri edi» dep keletin anyqtamadan anaghúrlym kóne. Shyghys danalyghy «Aqyl - aqyldan quat alady» deydi, bәlkim Ioan sahabanyng qúlaghyna Babyl abyzdarynyng ruhy sybyrlaghan bolar. Genetika - oigha da tәn. Oilardyng genetikalyq damuy osyghan menzeydi. Sen «Joqtan bar jasalmaydy, bardan joq bolmaydy» degen pәlsafalyq kategoriyagha mysal keltire ketking keledi.
Keshki mezgil. Agha bólmesinde, qalyng týtinning qúshaghynda otyrsyndar. Aghang ekeuing arasynda qazaq halqynyng tarihy, әdebiyeti, óneri jayly pikirtalas әngime jýrip jatyr.
Agha sózi: «Shumer-nama» kimge kerek? Úmytylghan týnek uaqytty qazbalaghansha, kóz jeter jerdi baghamdayyq ta». Agha qúmyq Múrat Ájining «Deshti Qypshaq dalasynyng jusa-ny» kitabyn «Aziya»-dan joghary qoyady. Óitkeni ondaghy derekter jaqyn, tanys, týsinikti. Europagha kresti alyp barghan bizder - kóshpeli Tәnirshilder ekenbiz. Óitkeni, krest+hash tanbasy Tәniri dinining bas atributy bolghan. Jasyratyny joq, kitaptyng ón boyy týrkishilikpen sugharylghan. Qúnarly topyraq. Babalaryng ýshin úyalmaugha bolady. Al ózing ýshin she?..
Saghan qyzaraqtaugha tura keledi. Osy qúnarly topyraqtyng astynda shumer órkeniyeti jatqandyghyn týisiging týisinedi. Sózder mazalaydy. Shamasy agha jan qinalghanda auzyna alsan, ruhyndy qúdirettendirip jiberer aruaq sózining ishki mazmúnyn bilmeytin bolar. Sezim sana qúlaghyna shumer men týrkining tamyry bir dep sybyrlaydy. Bolmasa «Shumer-namadaghy» myna sózderdi qalay týsindiruge bolady: «Shumerler qaytys bolghan adamdaryn hristian rәsimi boyynsha jerlep, basyna din simvoly - ashamay qoysa, (taghy da eske týsireyik, Múrat Ájidegi kóshpeli qypshaqtar syiynghan Kók Tәniri senimining bas atributy da osy ashamay - krest+hash tanbasy) búl da kezdeysoqtyq pa?» (Oljas Sýleymenov. «Aziya». Almaty, 1992 j. 184-b.) Týrki Kók Tәniri shumer topyraghynan taghy da boy kóterdi. Tórt qyry teng hash - krest turaly adam jady úmytqanymen sóz tirkesteri úmyta almapty. Qazaq shaly onashada «Tórt qúbylasy týgel kim bar deysin?» dep kýrsinedi. Onyng transsendentalidyq týsiniginde tórt qúbylasy teng Tәniri ghana. Hash-ashamay qyry, boyauy qanyq, metaforagha beyim týrki tilinde qúbylagha ainalghan. Metafora - Aqyndar tili.
«Deshti Qypshaq dalasynyng jusany» da shumerge menzep túrsa, Týrki Tәnirining tamyry shynymen-aq terende bolghany. Qalay degenmen de «Shumer-namada» bir ghana abzasqa, onyng ózinde de súrauly sóilemge syghymdalghan oy «Deshti Qypshaq dalasynyng jusanyn» da kitaptyng býkil ón-boyyna jayyla, jaryq núr týsirip jatqandyghy anyq. «Aziya» - da saualgha nege tap sol arada jauap berilmedi? Búl óz aldyna bólek әngime.
Kiyiz ýy kiyesi, onyng emdik qasiyeti turaly medisina mamandary da tamasha pikir aitady. Tórt búryshty ýiden góri, formasy dóngelek, tóbesi kýmbez tәrizdes ýy adam psihologiyasyna anaghúrlym jayly әser etetin kórinedi. Medisinada múnday ýide gharyshtyq energiya jaqsy úiysady, ishinde jatyp tynyghu jýike aurularyna birden-bir em degen de tújyrym bar.
Bәrine Tәniri sebepker.
Qazyghúrt qúshaghynda kók Tәnirining jer betindegi eng ýlken en-tanbasy jatsa, ol osy ónirding qasiyettiliginen bolar.
Qazyghúrt toponiymining boyyndaghy týrki qaz-tauy men shumer qúr - tauy da bir qoydyng egiz qozysynday kórshi jatqandyghy turaly jazghansyn-dy. («Qazyghúrt - Taulardyng tauy». «Parasat», № 3, 1996 j.) Sonda sóz arasynda Tәniri әreketi bayqalatyn jerde әrdayym tau súlbasy boy kóteretindigi, «Dalanyng danqyn shygharu ýshin taulardyng qúpiyasyn ashyu kerektigi» aitylghan bolatyn. Týisiginde Mysyr piramidalary kiyiz ýiding perghauyndyq ýlkeytpe, әsire kóshirmesi emes pe eken degen oy taghy da iz tastaydy. Dalada alyp piramidalardyng kezdespeui, bәlkim, әrbir kóshpelining óz kiyiz ýii - Tәniri qútqanasy bolghandyghynan shyghar. Kóshpeli Tәnirisi tirisinde shanyraq - qysh tanba beynesinde tóbesinde bolsa, ólgende ózimen birge. Jer betinde Tәnirige shumerdey tabynyp, týrkilerdey qúrmet kórsetken halyq joq. Osy arada ejelgi sanskrit tilinde «tau» sózi Tәniri maghynasyn bildirgendigin taghy da eske ala ketkenning artyqtyghy bolmas. Tәnirishil kóshpeliler de shumerlik babalarynday (Búl turaly shumer-ak¬kadtyng «Giligamesh» eposynda jaqsy bayandalghan) qasiyetti taulargha tabyndy, kie tútty. Kóshpeli týrkilerding úrpaghy qazaqtar HH ghasyrdyng sonynda da Qazyghúrtty su topany, Núh payghambardyng esimimen baylanystyra әngimeleytinin osylay týsindiruge bolady. Demek sol bir kónekóz baghzy kezderding ózinde-aq topan su jayly «Taurattaghy» anyz Qosózen aralyghyndaghy elderde ghana emes, sen dýniyege kelgen kýni ystyq ónirde de belgili bolghan dep topshylaugha bolady. Bәlkim ol anyzdy búl ónirge týrkilermen tili, dili tamyrlas, mýmkin dini de bir shumerler әkelgen bolar. Sonda shumer beyitining basyndaghy qysh tanba-krest kóshpelilerde tirshilik úiytqysy shanyraq tóbesine kóterilip ketkendigin qalay týsindiruge bolady?
Búl saualgha bylay jauap beruge bolatyn syndy. Kóshpeliler әrdayym kóship-qonyp, qonys janghyrtyp otyrugha tiyis boldy. Tirshilik osyny talap etetin. Yaghni, baghzy týrkilerding otyryqshylanyp, baba qorym basynda úzaq qalyp qongy mýmkin emes-ti. Sondyqtan Tәniri dinining ólilerdi qasterleu ispetti bir tarmaghyn myqtap ústandy da (óli riza bolmay tiri bayymaydy degen qaghida jәne aruaqty kie tútu), Shanyraq-Tәnirin tóbesine kóterip, kóship kete bar-dy. Dalalyqtyng psihologiyasyn jaqsy týsinetin adamgha mәselening osylay op-onay ontayly sheshilgendigi ap-anyq.
Babyl abyzdarynyng sózge degen jauapkershiligi týrkilik әriptesterine de jat bolmaghan sekildi. Ony myna bir sózding jasalu joly rastaydy: Kóshpeliler jer ýshin emes, qorym ýshin әrdayym soghysugha, qyrqysugha dayar. Múny olardyng tarihy talay ret dәleldep berdi. Olar jaugha aruaqtap shabady. Kóshpeli týsiniginde aruah - óliler kiyesi, qasiyetti ruh. Aruaqty ýndi mantrasymen (Veda ilimindegi adamdy Tәnirimen baylanystyrar kiyeli tirkes) salystyrugha bolady. Áytse de kóshpeliler mantrasynda taqualyqtan góri jauyngerlik ruh basym. Ol ensesi týsken sarbazdy әp-sәtte qúdirettendirip jibere alady. Qazaq anyzdarynda aruaqtap jaugha shapqan batyrdyng bir ózi qyryq adamnyng quatyna parapar súrapyl kýsh iyesi bolyp ketkendigi jayly jii aitylady.
Anyzgha anyz nemese abyzdyng kózimen qarau kerek. Sonda ghana ol qúpiyasyn ashpaq. Tiltanu mamandary tas synalarda, qyshparaq betterinde saqtalynyp qalghan jazbalardy maghynasyn ashu ýshin onnan solgha, soldan ongha qarata oqyp әlek bolyp jatady. «Aruah» sózin oquda da osyn әurelenip kóru kerek sekildi. Osy túrysynda ol eki týbirden, teng dәrejeli «Ar» jәne «ruhtan» túrady. Ar-ruh. Ar da, ruh ta qazaq tilinde bar kónekóz sózder. Jeke túryp ta derbes maghynagha iye. Ekeui de adam bolmysyna qatysty. Qazaq arman-múratyna adal, ózgening ala jibin attamaghan adamdy ary taza, taghdyr talqysyna qansha týsse de qajymaghan qaysar jandy «ruhy myqty» dep dәripteydi. Ar-Ruh - sýisinis belgisi. Kóshpeli týrkiler búl sózderdi qaydan aldy?
Osy arada mynaday tandanysymyzdy jasyra almaymyz. Kók Tәniri abyzdary qiyaly jýirik til mamandary bolghan syndy. Shamasy, olar sóz jasau ónerining barlyq qúityrqysyn mengergen súnghyla jandar bolghan bolsa kerek. Jasyratyn nesi bar, búl jaghynan olar jasaghan sózder qylyqty qyz sekildi qyryq qúbyla núr shashady. Kónekóz shumer men ejelgi týrki tanba jazuynyng (búl jazulardyng bolghandyghyna kýmәn joq) úqsastyghy da sóz jasau ónerinde az roli oinamaghany bayqalady. Bәrine onnan solgha nemese soldan ongha qaray oqu kinәli. Biz siyaqty emes, týrki abyzy shumer tilin jaqsy mengergeni sezilip túr. Qalay degenmen de týrki әleminde sóz jasau ónerine qatty kónil bólingeni anyq. Oghan, bәlkim, týrki tilining oralymdylyghy da sebepker bolar shyghar. Bolmasa myna qyzyqty qalay týsindiruge bolady. Ar-ruhty onnan solgha qaray oqysanyz, kóshpelilerding taghy da bir әskery úrany «hurra» shyqpaq. Býgingi orystar bizden aldy dep dauryghyp jýrgen qaharly uranyng týp atasy. Hurralap jýrip taghy da Qosózen aralyghyn, Babyl, Shumer-akkad, Mysyr órkeniyetterin jaulap alghanymyzdy sezbey qalamyz. Kóshpeli jauyngerining jýirik sәigýligi Evfrattan su iship, Nil jaghasynda taghy da túyaq tarpyp túr. Hurra - Ejelgi mysyr Tәniri. Olar ony kórshiles mәdeniyetterding әmengerlik zanymen shumerlerden alghan. Sol hur týrki tilinde teris jazudy teris oqudyng nәtiyjesinde ruhqa ainalsa kerek. Hur-ruh. Sóz jasauda tabighy tepe-tendik, ghylymy jýie saqtalynghan. Músylmandardyng júmaq baghynda jýretin hor qyzdaryn osy mysyrlyq Tәnirge qatysty әf-sanalyq keyipkerler dep topshylaugha da bolarday. Hur-Hor-Gor-Qúr-Tau sózi bastapqy shumer-akkadtyq núsqasynda da Tәnirilik mәn-sipatqa iye. Osy bir sóz jasalymyna zerdelep ýnile otyryp, biz tarih ýshin atam zamanda ólip qalghan Tәnirining týrki jan dýniyesinde әli kýnge tiri ekendigin, ol ony ólilermen baylanystyra eske alyp kele jatqandyghyn bayqaymyz. Qúlaqqa sholaq myltyqtyng gýrsilindey qazaqy «úr» úrany keledi. Qyzyq. Búiryq raydaghy egistik bir kezderi transsendentalidyq qúdireti bar zat esim bolghan. Býgingi til mamandaryna últtyq tilimizding sózdik qoryn sóz taptaryna bólip toptaghanda tym abay bolu kerek siyaqty. Kóshpeliler jaugha shumer Tәnirining esimin úrandap shabatynyn bilmegeni siyaqty, til mamany da etistikting tasasynan Tәnirining ózi synay qarap túrghanyn bayqamay qaluy әbden yqtimal dýnie ghoy. Al, sening Babyl abyzdarynyng amanatyna adal bolghyng keledi. IYә, kóshpeli batyrynyng aruaqtap shapqanda nege arqalanyp ketetindigi endi qúpiya emes. Óitkeni onyng keudesinde de, tilinde de Hur - Tәniri - Ruh túr. Endi birinshi yaky ekinshi Ra-Ar buynyna kósheyik. «Ra» eski sanskrit tilinde núr degen maghynan bildiredi. Kóne mysyrda Kýn qúdayynyng retinde mәlim. (Mysyrlyq núsqalyq da úmytpaghan jón. Sóz jasau tarihyn zerdelegende qúpiyalardy ashugha búl núsqanyng mýmkinshilikteri mol-aq) sonymen birge núrly sana, bastapqy núr, Tәnirining ózi adam keudesine qúighan sәule degen syndy sinonimdik qatardaghy mәnderge ie (Hare Krishna mantrasynyng audarmasyna qaranyz), Kók Tәnirishil týrkiler «Ra» buynynyng maghynasyn bilip paydalandy ma degende, «Ar»-dy kuәge tartugha bolatyn sekildi.
Jazylmaghan týz zany boyynsha Dalalyqtarda ardan attamau - Tәniri qaghidasyna qayshy kelmeu úghymyn beredi. Yaghni, kóne Ra, hәm býgingi Ar mәni, maghynasy jaghynan kórshiles, tamyrlas sózder. R-A-R. Taghy da tepe-tendik. Tәnirige tabynghan týrkilerding aruahty da nege sonshalyq qúrmetteytinin әr týrli әlipbiydegi jazudy oqudaghy qayshylyq, sóz jasau ónerine ghana tәn qúityrqy әdis osylay sheshedi.
Tәniri tanbasy uaqyt óte kele kiyiz ýy tóbesindegi shanyraqqa ainalghan. Tәnirining qúpiya bir esimi jauyngerlik úran bolyp jahan janghyrtady. Sen Tәnirining qúpiya tórt esimin ashqan jan payghambar dәrejesine kóteriledi degen Babyl abyz-jazbasynyng aqiqattyghyna senesin. Sóz - Tәnirining janary. Janar aldamaq emes.
Sóz sonynda sóz jasau mashyghynda Tәnirining ózimen óner talastyrugha talpynghan jәne ol talaby sәtsiz de bolmaghan Týrki abyz-tiltanushylaryna, әrbir kiyiz ýidi Tәnirining qútqanasyna ainaldyrghan Týrki sheberlerine bas iyip, taghzym etesin. Týrki tilining danqy arta bersin!
1997 jyl,  sәuir aiy.

(jalghasy bar)

"Abay-aqparat"