Júma, 22 Qarasha 2024
Janalyqtar 13346 0 pikir 31 Qantar, 2012 saghat 05:09

Móldir Kenjebay. Animasiyadaghy «Aldardyn» aiqayy

-Men Aldarmyn, Aldarmyn,
Saqalymdy taldarmyn.
Saqal týgil múrt ta joq,
Shaytandy da aldadym - dep, Tazsha balanyng qyryq ótirigindey zuyldatatyn Aldar kósening de ótirigine san jetpes.
- Susyz jerde ósemin,
Sondyqtan da Kósemin - dep  Aldakeng әnin jalghay beredi.
IYә, sol Kóse halyq auyz әdebiyeti mamandarynyng anyqtauy boyynsha ertegining emes, anyzdyng keyipkeri. Ertegiden góri shyndyq ómirge jaqyn keletin  anyzdar boyynsha onyng ózining jeke túraqty sheberhanasy bolghan. Bay-baghlandardy aldap, jinaghan dýniyesin joq-jitikterge ýlestirip otyrghan desedi. Yaghni, onyng aldauynda ýlken mәn bar.
Aldardyng vizualdy beynesi bizding sanamyzgha alghash Shәken Aymanovtyng «Aldar Kóse» filimi arqyly bekidi. Osydan keyin birshama animasiyalyq mulitfilimder jaryqqa shyqty, biraq Aymanovtyng Aldarynan alshaqtau beynede.
Aldargha arnalghan mulitfilimderding biri jәne ishindegi irisi Almaty qalasy Tilderdi damytu basqarmasynyng tapsyrysymen «Kraus» degen jeke kәsipkerding oryndauymen 2010 jyly jaryqqa shyqty. Júmsalghan qarjy - 60 000 000 (alpys million) tenge.
Diskting syrtqy rәsimdeluin kórip-aq qazaqqa qanshalyqty janashyrlyqpen shygharylghandyghyna kóz jetkizuge bolady.
1. Aldar Kóse degen atau Aldar Kose dep qate jazylghan.

-Men Aldarmyn, Aldarmyn,
Saqalymdy taldarmyn.
Saqal týgil múrt ta joq,
Shaytandy da aldadym - dep, Tazsha balanyng qyryq ótirigindey zuyldatatyn Aldar kósening de ótirigine san jetpes.
- Susyz jerde ósemin,
Sondyqtan da Kósemin - dep  Aldakeng әnin jalghay beredi.
IYә, sol Kóse halyq auyz әdebiyeti mamandarynyng anyqtauy boyynsha ertegining emes, anyzdyng keyipkeri. Ertegiden góri shyndyq ómirge jaqyn keletin  anyzdar boyynsha onyng ózining jeke túraqty sheberhanasy bolghan. Bay-baghlandardy aldap, jinaghan dýniyesin joq-jitikterge ýlestirip otyrghan desedi. Yaghni, onyng aldauynda ýlken mәn bar.
Aldardyng vizualdy beynesi bizding sanamyzgha alghash Shәken Aymanovtyng «Aldar Kóse» filimi arqyly bekidi. Osydan keyin birshama animasiyalyq mulitfilimder jaryqqa shyqty, biraq Aymanovtyng Aldarynan alshaqtau beynede.
Aldargha arnalghan mulitfilimderding biri jәne ishindegi irisi Almaty qalasy Tilderdi damytu basqarmasynyng tapsyrysymen «Kraus» degen jeke kәsipkerding oryndauymen 2010 jyly jaryqqa shyqty. Júmsalghan qarjy - 60 000 000 (alpys million) tenge.
Diskting syrtqy rәsimdeluin kórip-aq qazaqqa qanshalyqty janashyrlyqpen shygharylghandyghyna kóz jetkizuge bolady.
1. Aldar Kóse degen atau Aldar Kose dep qate jazylghan.
2. Ónim qazaq tilinde bolghanyna qaramastan, disk syrtyndaghy mәtinderding keybiri orys tilinde berilgen. Mәselen, IP «Kraus» emes, qazaqsha mәtinde «Kraus» JK dep jazyluy kerek.
3. Meken-jayy degen sóz jana orfografiya boyynsha birge jazylady, yaghniy,  mekenjay.
4. Danqty general Panfilovty qazaqsha mәtinde әiel zaty etip Panfilova dep jazyp qoyghan.
Búl ónimning syrtyndaghy әngime, al ishine kelsek...
1. Ónimning atauy «Aldar Kósening kónildi oqighalary» eken. Syrtynda «Aldar Kóse  turaly ertegiler» dep jazylghan - qaysysyna senemiz? Jalpy anyzdyng keyipkerin ertegi dep jýrgen Til basqarmasyndaghylardyng filologiyalyq sauattylyghyna asa kýmәnmen qaraugha bolady.
2. Kónildi degen sózding ornyna qyzyqty oqighalary  dep jazyluy kerek edi. «Kónildi» - veselyy degen orys sózining kalikasy.
3. Balalargha arnalghan bilim beru toptamasy degen sóz tirkesi de týsiniksiz qoldanylghan. Qanday bilim? Nening toptamasy?
4. Almaty qalasynyng tilderdi damytu basqarmasynyng tapsyrysy boyynsha degen sintaksistik qúrylymda Almaty qalasynyng degendegi ilik septigi artyq (stilidik olqylyq).
Qalalyq prokuraturanyng shaqyruymen Til basqarmasynyng 2010 jylghy memlekettik tapsyrys boyynsha shygharghan ónimderine lingvistikalyq saraptama jasaghan A.Baytúrsynúly atyndaghy Til bilimi institutynyng agha ghylymy qyzmetkeri, filologiya ghylymdarynyng doktory Botagóz Sýieqúl «Qazaq әdebiyeti» (24.12.2010j.) gazetine bergen súhbatyna búl ónim turaly bylay deydi: «Býldirshinderge arnalghan  «Aldar Kósening kónildi oqighalary» (dúrysy - qyzyqty oqighalary) dep atalatyn animasiyalyq filimder toptamasyn, óz basym, býkil últtyng namysyna tiyetin «ónim» dep baghaladym. Búl joly «qazaq tilin mazaqtaugha» «isker de talantty» jeke kәsipkerler - aghayyndy Kraustar «kómektesken...» basqarma osy mulitfilimder toptamasyn barlyq balalargha qazaq tilin ýiretetin qúral retinde úsynyp otyr. Siz ben bizding qarjymyzdan qúralatyn qala budjetinen 60 mln.tenge júmsalghan bes diskini kórip shyghu ýshin ýlken shydamdylyq kerek ekenin úqtym. Býgin bala - ertengi qogham azamaty. Olardyng sәby sanasyna sebilgen múnday túqymnan ósip shyghatyn ónim qanday bolmaq?! «Shrek» tiptes «ata-babalaryn» kórgen qazaq býldirshinderi «múnday qazaq bolghannan, bolmay-aq qoydy» jón tapsa, olardy jazghyruymyzdyng ózi orynsyz. Sebebi, «satyp alghan aurudyng emi joq» ekenin qayran babalarymyz әldeqashan aityp ketken!
Bizding bayqaghanymyz, mulitfilimning ishinde últtyq mentaliytetke say kelmeytin oidan qúrastyrylghan oqighalar kóp. Mәselen, qalyndyq izdegen jigitting qayyn atasymen mas bolyp dastarqan basynda myjyp otyruy nemese bala-shaghasy kóp kedeyding kiyiz ýiine bir qora qoydy adamdarmen birge qamap qoyy jәne taghysyn taghylar.

Mulitfilimdi bastan-ayaq sholyp shyqqan Kerimbek Niyazbaev aghamyzdyng pikiri de ruhany sana mәselesine qatysty bolyp otyr: «Búl ónimning tehnikalyq jaghynan sózim joq. 3D ýlgisinde animasiyany keremet ýilestirgen. Ásirese, tildi ýiretu әdistemesi retinde qoldanuy taptyrmas oi. Al iydeyalyq-kórkemdik jaghy kónil kónshitpeydi. Mysaly ýshin, múndaghy shaldyng beynesi qazaqqa kelip túr. Áttegen-ayy, búl jerde ssenariy jazghan adam qazaqtyng anyzyn qalay bolsa solay búrmalaghan. Qazaqta әiel adam erekshe qasterlenedi. Sonymen qatar onyng otbasyndaghy orny da eskerilip otyrady ghoy. Erli-zayyptylardyng shәlkem-shalys kelip qalghandaryn balagha kórsetip, biz ne útamyz, neden útylamyz? Osyny oilanayyqshy. Ýlgi-ónege beretin dýnie jasasaq dúrys edi, múnyng ornyna. Kempir mýldem qazaqtyng qariyasy emes (kempirding sureti). Myna mulitfilimdi kórgen qazaq balasy ata-әjesinen bezedi. Qazaqtyng qazaqy bolmys-bitimin saqtap kelgen de sol qarttarymyz. «Nemenene jetisting bala batyr, qariyalar azayyp bara jatyr... «Qalanyng balalary mynaday ata-әjening týrin kóredi de,  qoldaryn bir silteydi. Aghayyndy Kraustardyng qazaqty masqaralaghan týri me, әlde bizding bóbekterge osynday bolyndar degen núsqau ma? Adasugha iytermeleuding bir tәsili emes pe osy? Osynshama ýlken jobany nege bir adamnyng qolyna berip qoyady? Óz basym  Krausty kәsiby rejisser retinde qabyldamaymyn. Bizde «Qazaqfilim» men «Mulitfilim» birlestikteri bar. Talay soqtaly dýniyelerdi dýniyege әkelip jýrgen qalamgerlerden de kende emespiz. Kraus qalay bir ózi ssenariy jazady?  Qazaqtyng kim ekeni múrnyna baratyn azamat bolsa bir sәri. Ol qansha degenmen ózge últtyng ókili ghoy. Aldar Kósening obrazyna keler bolsaq, biz bala kezimizden oqyp, kórip óstik. Múndaghy Aldar Kóseni taza qazaqtyng keyipkeri dep aitu qiyn.
Eng manyzdysy, bala keyipkerlerding týrine qaraydy. Al myna mulitfilimdi balalargha kórsetuge bolmaydy. Ol әreketimiz qylmys bolady».
Shyndyghynda da, «Jebe» kinostudiyasynyng shygharghan Aldary Sh.Aymanov jasaghan obrazgha jaqyndaytyn siyaqty, biraq sopayyp, jalbyrap ketken. Al, basqarmanyng Aldary naghyz Tazsha balagha úqsaydy. Endi sózdi, ónimdi shygharushynyng ózine bereyik.
Mamay  Ahetov, Almaty qalasy Tilderdi damytu, múraghat jәne qújattama basqarmasynyng bastyghy:  Últtyq keyipkerlerimizdi animasiyalau ýshin byltyr tender jariyalaghanbyz. Birneshe animatordyng ishinen eng tómengi baghany úsynghan «Kraus» JK boldy. 10 minuttyq kólemdegi әr mulitfilimge 2 mln.tengeni qúraytyn memlekettik tapsyrysty jenip aldy. Kәsiby animatorlar, aghayyndy Kraustar iske kirisisimen-aq, «Qazaqfilimnin» mulitfilim salasynyng mamandary múndaghy personajdardy tolyqtay talqylady. Didar Amantay bastaghan kәsiby top atalghan animasiyanyng jaryqqa shyghuyn qoldady. 3D ýlgisindegi әrbir mulitfilimning sonynda balalardy oqytu baghdarlamasy bar. Shyn mәnisinde, otandyq animasiyamyz ýshin jaqsy jetistik dep esepteymin. Sapasy joghary bolghandyqtan, jan-jaqtan súranys kóbeydi. Á degennen «Miyr» telearnasy qyzyghushylyq tanytqan-tyn. Býginde TMD elderi ekranyna aghylshyn-orys tilderinde tәrjimalanghan núsqasy jol tartty. «Balapan» balalar arnasy men «Qazaqstan» últtyq telearnasy da óz kezeginde búl mulitfilimder toptamasyn efirden berude. Tayauda ghana «Almaty» telearnasy da qolqalady. Memleketting qarjysyna týsirilgendikten, barlyq telearnagha tegin ýilestirudemiz. Áu bastaghy maqsatymyz da osynday edi. Almaty qalasynyng jergilikti bala-baqshalaryna da tegin tarattyq. Balalar endi basqarmanyng saytynan da tamashalay alady. Álemdik tәjiriybege sýienip, últtyq mentaliytetimizge sәikes bir beyne jasadyq. Ár bala ózinin  tanysyn jolyqtyrghanday quanatyn boluy tiyis. Ótken jyly  30 seriyasyn shygharsaq, biyl da jalghasyn tabady. Osylaysha Aldardyng beynesin әrbir qazaq balasynyng sanasyna bekitu kerek. Bólingen qarjy pәlendey kóp bolmasa da, Kraustar kәsiby túrghyda, óte sauatty mulitfilim jasap berdi. Biyl da memlekettik tapsyrys Kraustargha tiyetin shyghar. Óitkeni, zang boyynsha olar jalghastyrugha qúqyly.         
Qazaq balasynyng sanasyna qaysysyn bekitemiz. Basqarmadaghylar ózderining jýiesiz júmystarynyng arqasynda qomaqty qarjyny qazaq ruhaniyatyn jóndeuge júmsaghannyng ornyna, osy beybereketsizdikke ýles qosyp otyr deuge bolady.
Ras, qazir búl mulitfilimder auyq-auyq telearnalardan kórsetilip jatyr. Dúrys qazaqsha shygharylghan dýniyeler kerek, onyng ýstine múnday formatta balalargha arnalghan ónim búryn jasalghan emes, «Kraus» degen jeke kәsipkerding óz isterin jaqsy mengergendigi kórinip-aq túr. Al bizding osy Almaty qalasynyng Til basqarmasyndaghylar qayda qaraghan degen zandy súraq tuyndaydy. Ár nәrse jasalarda, onyng tehnikalyq sipattamasy jazylady, onda memlekettik tapsyryspen satyp alynatyn ónimning týsi, týri, neden jasalatynyn jәne t.b. týgeldey egjey-tegjeyli anyqtalady. Al múndaghy Aldar kóseden bastap barlyq keyipkerler esh talapqa say emes jәne de jogharyda Kerimbek Niyazbaev aghamyz aitqanday, anyz jelisi qalay bolsa solay búrmalanghan, últtyq mentaliytetke, bala úghymyna say kelmeytin sujetterden qúrylghan. Olar ózderi anyz ben ertegini shatystyryp otyrghanda, balagha ne bere alady? Qysqasy, memlekettik qyzmetkerler óz mindetterin dúrys atqara almaghan. Memlekettik tapsyrys boyynsha jasalatyn ónimning qanday boluy kerektigi jayly bas qatyryp, oghan tehnikalyq sipattama jazyp, ol boyynsha sala mamandarynyng kenesin tyndaudy artyq kórgen. Búrynnan «Krausta» bar, konsepsiyasy jasalyp qoyghan dýniyeni satyp ala salghan. Olardyng jasalyp jatqan ónimge esh jauapkershilik tanytpaghandaryn maqalanyng basynda keltirilgen diskting rәsimdeluindegi orfografiyalyq qatelerden-aq bayqaugha bolady. Sonday-aq Almaty qalasynyng Til basqarmasyndaghylar Almaty, Astana, Aqtau jәne Shymkent qalalarynda animasiyalyq studiyalardyng bar ekendigin eskermegen. Ashyq bayqaular ótkizbey, «Kraus» JK-men ghana júmys jasaudy jón sanaghan.

Osydan baryp olardyng Aldar kósesi orystyng Buratinosyna, al baydyng kempiri Shrekting sheshesine úqsap ketken. Arghy jaghyn, qadirli oqyrman, siz aitynyz, al nýktesin qoghamdyq kenes qoysyn!
«Abay-aqparat»

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1447
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3206
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5208