«Ólse óler tabighat, adam ólmes
Ol biraq qaytip kelip, oinap oinap-kýlmes»

A.Qúnanbayúly

Til ghylymynda onyng ishinde qoldanbaly lingvistika salasynda ózindik orny bar Asqar aghayymyz jayly birneshe taqyrypta estelik aitugha bolady: «Ghylym jolyndaghy әkem – Asqar Qúdaybergenúly Júbanov», «Aqylshy agha – Asqar Qúdaybergenúly Júbanov», «Ghalym – Asqar Qúdaybergenúly Júbanov», tipti, «Syrlas dos – Asqar Qúdaybergenúly Júbanov» dep jazsaq, asyra jazbaghan, aitpaghan bolar edik. Sonymen birge, otbasylyq ómirine qatysty «Asqar tau – Asqar Qúdaybergenúly Júbanov» degen taqyrypta da tolghana әngimeleuge bolar edi. Kýni keshe ghana seksenning sengirine kelgen aghamyzdyng býginderi ortamyzda joq ekendigi qabyrghamyzdy qayystyrady. Aghamyz jayynda qalam tartuymyzdyng bir sebebi, aramyzda bolsa, býgingi kýni 83 jasqa tolar edi. 

Asqar aghay bizder, shәkirtterine qamqor bolghan edi, agha bolyp ghylymgha ghana emes, jeke ómirimizge de baghyt-baghdaryn núsqap, janylys basqan tústarymyzda aqylyn aityp, kenesin berip otyratyn. Ishki jan tolghanysymyzben bólisip, syrlas dos ta bola aldy. Aghamyzdy alghash ret ústazdyq, ghalymdyq qyrynan tanuymyz sebepti, onyng ghalymdyq túlghasy jayynda sóz qozghamaqpyz.

Ghylym men tehnikanyng damuy songhy 15-20 jylda birshama ilgeri jyljydy. Jana tehnologiyalardyng qaryshtap damuy adamzat balasynyng órkendeuine, ghylymnyng jetiluine óz septigin tiygizude. Búl jahandanu ýrdisi til ghylymyna da tyng dýniyelerding keluine, tildegi sifrolizasiyalanugha birshama dýniyeler qosty. 

Osy orayda Asqar Júbanovtyng jasaghan tyng júmystary A.Baytúrsynúly atyndaghy Til bilimi instituty «Qoldanbaly lingvstika» bólimining granttyq jobalary negizinde jasalaghan enbekteri tilding sheshilmey jýrgen tústaryna sebepshi boldy.  

Kýni býgingi deyin kompiuterlik tehnikanyng tilin ýiretip, ishki elementterin mengertip  aqparatty tandap alu, olardy bir jýiege keltiru, týr-týrge bólu, t.s.s istermen ainalysyp, óndiristegi mәselelerdi ontayly sheshuge, olardy iske asyrugha kómektesetin.

Býgingi jahandanu kezeninde ghylym-bilimning barlyq salasyn avtomattandyru eng bir ózekti mәselege ainalyp otyr. Tildik materialdardy avtomattandyru qajettigi qazirgi kezde til bilimining «Kompiuterlik lingvistika», «Korpustyq lingvistika» atty salalarynyng damyp, qalyptasuyna mýmkindik berdi. Óz bastauyn sonau HH ghasyrdyng 70-jyldarynan alatyn kompiuterlik lingvistika salasy da býgingi tanda tildi avtomattandyru mәseleleri boyynsha jana ghylymy nәtiyjelerge qol jetkizdi. Qazaq til biliminde til statistikasyn zertteu alghash qol júmysy arqyly jýzege asyrylghan bolsa, sol statistikalyq mәlimetterdi avtomattandyru, sonday-aq tek statistikalyq derekterdi ghana emes, jalpy tildik mәlimetterdi avtomatty týrde izdep-tabumen qamtamasyz etetin әrtýrli korpustar qúrastyru mәselesi de kóterilude. Osynday tyng dýniyelerding izin ghalym Q.Bektaevtardan keyin bizding asyl aghamyz A.Q.Júbanov jalghastyrdy. Aghaydy «asyl» dep ereksheleuimizding ózinde ýlken mәn bar. Akademik Rәbigha Syzdyq apamyzdyng Asqar aghamyzgha arnap jazghan bir maqalasynda  ««Asyldyng synyghy, túlpardyng túyaghy», ózi de som asyl – myqty ghalym, atauly azamat, ýlgili ústaz Asqar Qúdaybergen balasy, 75 jasynyz qútty bolsyn! Qazaq halqy maqtanyshpen qasterlep ataytyn «Júbanovtar әuleti» degen qymbat atty joghary ústap, keyingi úrpaqtargha jetkize ber, úzaq-úzaq jasap, әli de tom-tom enbek jazyp, top-top shәkirt dayynday ber» dep apalyq batasyn bergen edi. Meninshe, Asqar aghay ghalym apayymyzdyng enbegin aqtady. Aghaydyng qoldanbaly baghytta jazghan tom-tom júmystary kitap bolyp qaghaz betine týsip qana qoymay, Qazaq korpusynyng qorjynynda saqtaldy. Elektrondy múnday júmystar kez kelgen izdenushige, oqyrmangha qoljetimdi deuge bolady. 

Iya, rasymen Rәbigha apayymyz bizding aghaygha osynday túlghalyq qasiyetti tekten tek keltirmegen au. Asqar aghaydyng adamgershiligi, túlghalyq bolmysy ózinshe erekshelenip túratyn jandardyng biri edi. Aghaydyng qataldyghy basym bolghanymen, jastarmen tez til tabysa alatyn da qasiyeti bar edi. Qoldanbaly lingvistika bóliminde otyrghanymyzgha 16 jylday uaqyt ótse de aghaydyng bir dauys kóterip, ne renjigenin kórgen emespiz. Aghayymyz esikten kirgennen qabaghyna qarap jýrushi edik. Jýzi suyq bolyp kóringenimen aghaydyng jan-dýniyesi óte nәzik bolghan. Kóniline jaqpaghan dýniyeni bappen, jigin jatqyzyp aitugha tyrysyp otyrushy edi...

Asqar aghaygha shәkirt bolu taghdyrdyng bergen syiy retinde qabyldaymyn jәne ony maqtan etemin. Aghaydan kóptegen ghylymiy-tanymdyq mәndi de mazmúndy bilim aldym. Osynday tyn, jana salanyng mamany bolyp, tilimiz ýshin qyzmet jasau men ýshin ýlken mindet dep bilemin. Qazaq til biliminin, onyng ishinde qoldanbaly, matematikalyq, kompiuterlik lingvistika salalarynyng atasy Asqar aghaydyng «Kompiuterlik lingvistikagha kirispe» jәne «Qoldanbaly lingvistika: qazaq tilining statistikasy» atty oqu qúralynyng keyingi osy salada bilim alushylargha bagha jetpes qúral bolyp qaldy. 

«Tumaq bar da ólmek bar» eken. «Adam ólgen kýni ólmeydi, sanadan óshken kýni óledi».  Aghay bizding jadymyzda mәngi saqtalady. Búl kýn – Asqar Qúdaybergenúly Júbanovtyng tughan kýni. Asqar aghaymyz osy kýni júmysqa erte kelip, bәrimizdi qarsy alushy edi... 

Búl taghdyr. Taghdyrdyng jazghany osy shyghar. Aghay, biyl biz sizsiz búl kýndi qarsy alyp otyrmyz... 

Jatqan jeriniz jayly, topyraghynyz torqa bolsyn!  Asyl agha!

Búlbúl Karbozova

Abai.kz