Zemfira Erjan (surette) 2009 jyly qazaqtyng epostyq jyrlaryn jatattyru arqyly qazaq tilin ýiretuding jobasyn qolgha alghan bolatyn. «Qobylandy»-jatqa» dep atalatyn joba - til ýiretuding búrynghy-songhy әdisterinen erekshe joba. Atalghan joba turaly tómendegi súhbatymyzdan qanygha týsesizder. Aldymen súhbattasymyz jóninde oqyrmandy qysqasha tanystyryp óteyik.  
1984 jyly Lomonosov atyndaghy Mәskeu Uniyversiytetining Tarih fakulitetining Óner tarihy bólimin bitirgen. Mamandyghy - óner zertteushi. Á. Qasteev atyndaghy Memlekettik óner muzeyinde, M.Áuezov atyndaghy Ádebiyet jәne óner institutynda,  «Qazaqstan» teleradiokorporasiyasynda qyzmet etken, «Almaty-art» jurnalyn shygharghan. Qazir frilanser retinde jurnaldargha maqala, teledidargha ssenariyler jazyp túrady. «Qobylandy»-jatqa» jobasynyng baghy janyp, ýlken nәtiyjeli iske ainalatynyna  senimim mol», - deydi ol.

Zemfira Erjan (surette) 2009 jyly qazaqtyng epostyq jyrlaryn jatattyru arqyly qazaq tilin ýiretuding jobasyn qolgha alghan bolatyn. «Qobylandy»-jatqa» dep atalatyn joba - til ýiretuding búrynghy-songhy әdisterinen erekshe joba. Atalghan joba turaly tómendegi súhbatymyzdan qanygha týsesizder. Aldymen súhbattasymyz jóninde oqyrmandy qysqasha tanystyryp óteyik.  
1984 jyly Lomonosov atyndaghy Mәskeu Uniyversiytetining Tarih fakulitetining Óner tarihy bólimin bitirgen. Mamandyghy - óner zertteushi. Á. Qasteev atyndaghy Memlekettik óner muzeyinde, M.Áuezov atyndaghy Ádebiyet jәne óner institutynda,  «Qazaqstan» teleradiokorporasiyasynda qyzmet etken, «Almaty-art» jurnalyn shygharghan. Qazir frilanser retinde jurnaldargha maqala, teledidargha ssenariyler jazyp túrady. «Qobylandy»-jatqa» jobasynyng baghy janyp, ýlken nәtiyjeli iske ainalatynyna  senimim mol», - deydi ol.
- Zemfira hanym, men siz turaly, sizding jobanyz turaly alghash Zira Nauryzbaevadan estigen edim. Zira maghan sizding qazaq tilin ýirengisi keletin adamdargha epostyq jyrlarymyzdy jatatatynynyzdy aityp berdi. Sizding búl әdisinizge basynda tang qaldym. Auyzeki sózdi әreng týsinetin, týsinse de sóiley alamaytyn jannyng birden kýrdeli dýniyege boyúsynuy mýmkin be dep ishimnen kýmәn keltirgenim de bar. Biraq qalayda mәn beru kerektigin  oilap ta qoydym. Sóitip jýrip esime myna bir qyzyq oqigha týsti. Bala kezimde jaylaugha shyghyp qoy baghatynmyn. Erteden keshke deyingi ermeging mamyrlap jayylyp jatqan otargha kóz qiyghyndy salyp qoyyp kitap oqu,  sosyn... qoygha erip shyqqan itpen sóilesu. IYә, kәdimgi itpen. Itti shashau shyqqan otardyng shetin qayyryp keluge júmsaysyn. Ol baryp keledi. Sonday tilalghysh iyt. IYtimdi maqtaymyn. Maqtaghanda bar ghoy, oghan kәdimgi madaq jyryn arnaymyn. Ekilene, elire maqtaymyn. IYtim kәdimgidey mәz bolady. Keyde onyng jalqaulyghy ústay qalady. Sonda da ony renjip qalmasyn dep dauysymdy qatty shygharmay úrsamyn. Ol sonda da riza bolady. Al, qyzyq ýshin zekigen ýnmen qatty dybystap maqtasan,  qúiryghyn qysyp alyp zyta jóneletin. Ayyp etpeniz, men sizge bala kezimnen bir estelik aitqan bolyp otyrmyn. Keshirim súrauymnyng sebebi, siz adamgha til ýiretu, onyng ishinde ayauly ana tilimizdi ýiretumen shúghyldanyp jýrsiz. Al, men laghyp it turaly aityp kettim. Biraq, itte de keremet  týisik bar ghoy. Ol sózding mazmúnynan búryn intonasiyagha eligedi. Maghan adam da solay siyaqty kórinedi. Aldymen sózding dybystaluy, ekspresiyasy, intonasiyasy, sodan keyin baryp mazmúny, yaghny semantikasy.  Jyrda aldynghy oryngha mazmúnnan góri ekpin shyghyp otyrady ghoy. Solay emes pe? Endeshe sizding shәkirtteriniz, estuimshe olar eresek adamdar kórinedi,  jyr jattaudan qanday nәtiyjege qol jetkize aldy? Olargha jyrdy qalay jattatqyzdynyzdar? Jyrdy jatattyru iydeyasy sizge qalay keldi?
-  Jyrlar, olardyng ishinde, batyrlar jyry - qazaq mәdeniyetinin  asyl múra jauharlarynyn  biri. Kez kelgen halyqta kezdese qoymaytyn, qúndylyghy zor, ata-babalarymyzdyng bizge qaldyrghan ósiyeti, tausylmas qazynasy da osy - jyr. Jer astyndaghy múnay qazirgi kýnderi elimizding bedelin arttyryp, rizdyghyn eselep túrghany sekildi, jyrlar - ana tilinen mahúrym qala jazdaghan zamandastarymyzgha ózining últtyq bolmysyna qayta oralu ýshin mýmkindik tughyzyp otyrghan ghajayyp qúbylys. Ony tek týsinu qajet.  Bizding babalarymyzdan alyp qalghan ruhany dýniyemizding shegi joq. Sonday mol dýniyeni tek qoldana biluimiz kerek.
Jyrdyng qasiyetin, jyrdaghy  tilding baylyghyn,  tarihi  maghlúmattardyng jyrda  erekshe kóp ekenin men ózimning tәjiriybeme say, jalpy mәdeniyet zertteulerine qatysym  bar adam retinde baghalap, moyynday alamyn. Al sosiologiya men әleumettik psihologiya túrghysynan  Qazaqstandaghy tilding ahualyna qarasaq, ony týzetip, retine keltiru ýshin búrynnan  qoldanyp jýrgen, ózining paydasyzdyghyn tolyghymen dәleldegen  tәsilder  men әreketter emes - mýldem basqa, jana  ústanym  qajet ekeni belgili bolyp túr. «Qobylandy»- jatqa» osy baghytqa tolyghymen say keletin joba.
Mysaly, qazirgi keninen taralghan әdistemeler  (olar kóbinese orys tiline jaqyndatyp qúrastyrylghan әdistemeler) sóilem ýiretip,  týrli taqyryptyng basyn qayyryp,  shetin qozghap, ayaghynda  sonymen shektelip otyrsa, -  «Qobylandy»- jatqa» jobasy әleumetke alty mynday óleng jolyn jattaugha úsynys jasaydy.  
Qazaq tilin ýirenemin, bilimimdi jetildiremin degen adam jyrdy jattaghanda -  tilding kәusәryna susynday alady, qazaq ruhyna  ózining qatysy bar ekenin sezine alady.  Qanyndaghy batyrlyq pen batyldyqty qúrmetteytin erlik dәstýri oyanyp, Otanyn, tughan jerin qúrmettep, elining namysyn qorghaugha úmtylady.
«Qobylandy»- jatqa» jobasy qay jaghynan alsaq ta óte útymdy. «Qobylandy»- jatqa» jobasy arqyly әr qazaqtyng últtyq sanasy silkinip, til baylyghy kemeldenedi, sonday-aq basqa da qabiletteri ashylady. Birinshiden,  osy joba arqyly  talapkerding oigha saqtau qabileti mindetti týrde jaqsarugha tiyis. Ekinshiden, songhy zertteulerge kóz salsaq, әdebiyet pen ónerding jalpy adam myiynyn  ong jaqty bólshegine ýlken әseri bar eken.  Al  býgingi әlemdegi eng ýzdik ghylym men tehnologiyalardyng damuyna osynday qalyptan tys oilau qabileti bar adamdar óte qajet. Demek, biz kóp úzamay-aq jyrshylyq mektepterdi qaytadan janghyrtyp, zamanuy dәstýrge ainaldyruymyz kerek. Jyr aitu dәstýri el ishinde keng tarasa - mekteptegi oqushylarmen qosa  eresekter de, qazyna keude qarttarymyz da jyr joldaryn jatqa aityp, sarnap túrsa - onda, әlbette,  jana, qazirgiden dengeyi әldeqayda joghary  әleumet  qalyptasar edi.  Búl jaghdayda, bәlkim,  qazaq jerinen Nobeli syilyghynyng laureattary  da shetinen shygha bastar ma edi, qayter edi.    
Ángimemiz bos qiyalgha úqsap oqyrmandy kýdiktirmes ýshin, «Qobylandy»- jatqa» jobasynyng ózektiligin dәleldeytin ýshinshi manyzdy sebepke keleyik. Keyingi kezde  bir bilgishter qazaq tilin ýirene almaytynyn onyng «kýrdeliligimen»   baylanystyryp, tildi jenil, ynghayly әri orys pen aghylshyntildilerge tez týsinikti bolu ýshin ózgertsek degen pikirler aityp jýr. Al, búl degeniniz orys tiline kózsiz eliktep, oisyz tabynyp jýrgenderdin  tilimizdi týbirimen jon joly bolyp shyghady. Osynday qauipti baghytqa tosqauyl qoy ýshin qazaq әdebiyetinin, qazaq tilining qúndylyqtaryn nasihattau --  barshamyzgha mindet boluy kerek. Tilding ózgerui, jana qúbylystargha sәikes jana sózder men úghymdardyng payda boluy  zandy. Sonymen birge, til mәdeniyetinin  tarihy kezenderden ótip saqtaluy, keler úrpaqqa týsinikti boluy - tilding ómirshendigining kórsetkishi.  Qazaq jyrlaryn oqymastan  «tili kýrdeli» dep ysyra salu  - jii kezdesetin, ókinishke oray, bizde endige qalyptasyp ta ketken qatelikting biri. Mysaly, «Qobylandy batyr» jyry orys tilinde oqyp, bilim alghan bizderge de maghynasy aiday anyq, sujettik iyirimderi jýrekke ystyq, dybysy qúlaqqa  jaghymdy.
Jogharyda aitylghan oilardyng qortyndysyn men mynday mysalmen qortyndylar edim. Qazaq jyrlaryna qatysty jobalardyng armandaghan nәtiyjesine jete alsaq, onyng qazirgi qazaq mәdeniyetine beretin әserin kompiuterlik «perezagruzka» әreketimen salystyrugha bolar edi.  Qazaq jyrlarynyng arqasynda  biz ózimizding shynayy  últtyq bolmysymyzgha jol tabar edik.   
Sizding saualdarynyzdy eskere otyryp, «Qobylandy» - jatqa» jobasynyng tәsilderimen tanystyra keteyin. Onyng negizgi ózegi  - jyrdyng ishindegi, jyrgha qatysty barlyq  sózderdi, úghymdardy, qúbylystardy jan-jaqty týsindiru. Júmylyp kótergen jýk jenil degendey, jobada  ýsh trener bolyp júmys isteymiz. Ýsheuding biri --  óner zertteushi, filosof, filolog Anar Fazyljanova.
Ekinshi trenerimiz -- filosof, mәdeniyet zertteushi Zira Nauryzbaeva. Ziranyng osy baghytta  istegen ghylymy júmysynyng mәni asa zor. Eskerte keteyin - Zira hanymnyng qysqa merzimde jәne volonter retinde «Qobylandy batyr» jyryna dayyndap bergen týsiniktemeleri  qazaq әdebiyettanu ghylymyn jana, joghary dengeyge kóterip otyr desek, artyq bolmas.
Bizdin  Zira hanymmen birigip dayyndaghan әdistememiz de bar. Demek,  «Qobylandy» - jatqa» jobasyna kelip ózining qazaqshasyn jaqsartamyn degenderdin  qolynda әr sózdi, onyng әr jaqtaghy maghynasyn (filologiya, tariyh, etnografiya túrghysynan) týsindiretin kitapshasy bar. Jyrdy jattaghan kezde onyng yrghaghy,  әriyne, sózderding eske saqtaluyna kómegi tiyetini belgili. Biraq,  bizding joba   tildi negizinen sóz arqyly ýiretedi. Siz aitqan estelikpen búl jaytty salystyrugha kelmes.
Til ýirenu jolynda onyng ózine tәn konteksti óte manyzdy. Ol ras. Jyr joldaryn jattaugha qosa jobagha qatysushylargha dombyra ýirenu, atqa shabu mýmkindigin berudi de josparlap otyrmyz. Aldymyzgha qoyghan maqsattarymyzdyng biri - osy joba boyynsha teledidarda últtyq realitiy-shou dayyndau.
Bizding basty mindetimiz - kәsiby bilimimizdi  jobanyng iygiligine júmsau.  Qalghany -qatysushylardyng talabyna baylanysty. Jalpy til ýirenu admanyng tózimdiligin, alghyrlyghyn talap etedi. Jyrdyng bastauysh ýsh jýz jolyna arnalghan treningte   orystildi qazaqtar men basqa últtardyng ókilderi joba tәsilderining nәtiyjesi bar ekenin dәleldedi. Mysaly mening ózim, jyrdyng tilimen tanysyp, ony orysshagha audaryp, jattap, qajetti týsiniktemelerdi jazghannan keyin maqalalarymdy óz tilimde jazudy ýirene bastadym.

<!--pagebreak--><!--pagebreak-->

Qazaq tilin jyr arqyly oqytudyng oiyn, iydeyasyn oyatyp sebepshisi bolghan  - ýiimning kitaphanasyndaghy  ótken ghasyrdyng eluinshi jyldarda shygharylghan, bala kezimde suretterin sýisinip qaraghan «Batyrlar jyry» kitaby. Qazaq tilin arnayy shaghyn joba retinde, әn arqyly da ýiretuge bolady. Qazaq tilining janashyrlary kóbengi ýshin  onyng әsemdigin, ereksheligin, kýshin, sheksiz mýmkindikterin kәsiby dengeyde kórsetu qajet.
- 1980 jyldardyng ayaghyn ala qazaqtili turaly jaq jappay aitumen kelemiz. Tilimizge memlekettik mәrtebe de berdik.  Til ýirenuge qajetti qanshama әdistemelik oqu qúraldary men sózdikter shyghardyq.  Tiljanashyrlarynyng is-әreketin synaushylar Ojegovtiki siyaqty aldymen qazaqtilining týsindirme sózdigin jasap alu kerek edi desedi. Qoyshy әiteuir, qolgha alynghan is-shara, baghdarlama kóp, niyette týzu siyaqty, biraq nәtiyjege kónil tolmaydy. Últshyl kýshter biylikting memlekettik tilde sóilep, memleketti memlekettik tilde basqarudy talap etude. Biylikting әzirge onday talapqa qynar týri bayqalmaydy? Qaytpek kerek? Til mәselesi jýiesin tapqan elderdi mysal etpey túryp aldymen óz jayymyzgha taldau jasap kóreyikshi? Bizding nege til mәselesine kelgende kejegemiz keri tarta beredi?
- Sizding qazaq tiline degen janashyrlyghynyzdy qúptaymyn. Biraq mening oiymsha jaghday jaman emes. Qazaqstandaghy til  mәselesi ózining baghytyn tauyp,  damu ýstinde. Siz  aityp ketken sharalardyn, әsirese, kóptegen sózdikterding shygharyluynyn, manyzy zor.  Biylikte otyrghan azamattardyng da oiy - qazaq tilding shynayy mәrtebesin kóteru.
Qazirgi jaghdaydyng pozitivti ekenin kórsetu ýshin bir mysaldy esinizge týsireyin. Toqsanynshy jyldardyng basynda «Jana buyn» degen újym payda bolyp, qazaq tilining qajettigine ýlken kýmәn keltirgen bolatyn. Al sondaghy jalghan ýrdis keng tarap, ol biylikting da sayasaty bolyp ketkende ne isteredik?! Qazaq tilining «buynyp», mert bolghanyn sonda kórer edik pe, qayter edik?
Áriyne, bәrimiz da memlekettik tilding tez arada qalpyna keluin qalaymyz. Biraq oghan uaqyt ta kerek shyghar. Qaranyzshy, qazaq tilin mýldem bilmeytin buyn 60-shy jyldardyng ayaghynda qalyptasa bastaghan joq pa? Ol Sovet kezenindegi   «totalinaya rusifikasiya» sayasatynyng qyryq jylda jetken nәtiyjesi emes pe edi?
Aldymyzgha qoyghan maqsattargha jetu ýshin nalymay, qajymay-talmay kýn sayyn enbek etu kerek. Tәuelsizdik jyldaryndaghy istelingen auqymdy júmystardyng jemisin kóp úzamay kórermiz, kórip te jatyrmyz.  
-  Mine, Tәuelsizdigimizding 20 jyldyghyn atap óttik. Siz aityp otyrghanday jetistikterimiz de bar. Ol jetistikterding iygiligin de eptep kórip jatyrmyz.  Biraq, tap osy til mәselesining tonyn әli jibite almaghanymyzdy moyyndayyqshy. Nazarbaev óz tústastaryn qorghap jii sóileydi.  Ótkende Almatygha kelgen saparynda da: «Sender agha úrpaqty til bilmeydi dep kinәlәmandar. Olargha endi qazaqtilin ýirenu qiyngha soghady. Sondyqtan jastar ýirensin tildi. Qazaqstannyng bolashaghy - qazaq tilinde» dedi. Qanday ystyq sóz: Qazaqstannyng bolashaghy - qazaq tilinde! Biraq biz sol bolashaqqa shyn maghynasyndaghy memlekettik tilmen bara alamyz ba? Mening kórshim Jәmiylә degen últy kýrd jesir әiel ertemen túryp balasyn orys mektebine sýireydi. Men oghan «dinimiz bir, tilimiz de úqsas, balanyzdy qazaq mektebine nege bermeysiz?» dep kórdim. Jәmiylә mening sózimdi qúlaghyna da qystyrghan joq. Ony aitasyz, Almatydaghy mektepting birin taza qazaq mektebi etip qayta jasaqtau jóninde basshylyq sheshim qabyldaghan eken, sol mektepting ainalasyndaghy júrt óre týregelip qarsy bolypty. Qarsy bolghandar kimder deysiz ghoy? Týbi bir týrki bauyrlarymyz: úighyrlar men týrikter jәne  kýrdter. Búlar sóitip jatqan song ózgelerden ne súraysyn? Men sondyqtan bylay oilaymyn: Qazaqstanda qazaq tili memlekettik til jәne bolashaqqa aparatyn til retinde moyyndaluy ýshin biylikting sayasy erik-jigeri kerek.  Alayda biylik bútaqtary onday erik-jiger tanyta almay otyr. Ziyaly qauym bolsa, til mәselesin aita-ayta sýikimsiz kórinip, sharshaghan da siyaqty. Biraq, búl til ýshin kýresting eng songhy shegi emes qoy. Solay emes pe?
-  Qazaq tilin tek jerimizdi mekendegen ózge últ ókilderi bilmese - әngime basqa. Biraq, shynyn aitu kerek: orystildi qazaqtardyng sany da az emes qoy. Ziyaly qauymgha kelsek, olardyng tilge janashyrlyghy tek sózben shektelip túrghanyna da kuә  bolyp jýrmiz. Mysaly, belgili jazushylardyng balalarynyng ishinde qazaq tilinde erkin sóileytini biren-saran, tipti joqtyng qasy.   
Mening bayqauymsha songhy jyldary  qazaq mektepterinde basqa últtyng ókilderining sany  jyldan jylgha ósip kele jatyr. Búl -- olardyng ata-analary bolashaghyn oilaghanyqtan bolyp jatqan jayt.
Qazaqtar  tughan tiline qúrmet kórsete alsa, basqa últtar da osy ústanymgha kósher edi.
-  Baltyq elderindegidey bizge de til polisiyasy kerek pe? Putin migranttardan da orys tili men orys tarihy jóninde synaq alu kerek dep jatyr? Sonday talapty biz de qoya alamyz ba? Ol ýshin keshendi júmysty neden bastaghan jón?
- Qanday talapty bolsyn mýmkindikke qaray  qoyghan jón. Reseyde orys tilin bilmeytin azamattar (migranttardan basqa)  bar ma eken? Al bizde Baltyq elderindegidey azamattyq namys qalyptasty ma eken? Memleketimizde tarihy ereksheligimizge say til sayasaty damyp kele jatyr. Áriyne, jarnamalardaghy qatelerdi nemese kónilge qonbaytyn audarmalardy kórgende ókinip-aq qalasyn. Memlekettik tildi mekemelerding taqtayshalarynda qoldanudan bas tartatyndar da jii kezdesedi.  Ony retine keltiretin zang bar. Demek, jalpy til mәselesi  Qazaqstan azamattarynyng óz memleketining zandaryn qúrmettep, oryndauyna  baylanysty. Keshendi júmys qabyldanghan zannyng mýltiksiz oryndaluynan bastaluy jón.
- Biz -  qazaqtildimiz bar, orystildimiz bar ózge elderding til mәselesin qalay jolgha qoyghanyna qarap eriksiz bas shayqaymyz. Qyzyghamyz. Sonday keremetti jasau óz qolymyzdan da keletindigine biraq, esh mәn bermeymiz. Biz, qazaq, tek keremetter men ghajayyptargha tamsanyp qol soghugha ghana jaralghan halyqqa úqsaymyz.  Birde Ábilfayyz aqsaqaldyng ýiinde boldym. Súhbat alugha barghan edim. Qyzylshyrayly jýzi qartayghan shaghynda ómirding mol qyzuynan shattyq tapqan aghamyz shalqyp otyr eken. Ángimeden әngime shyghyp  ol kisi maghan balasy Erlan turaly, «qazaq tili diplomatiya tili bola almaydy» degen elshimiz Erlan Ydyrysov turaly aityp, keninen kósildi. Aqsaqaldyng aituyna qaraghanda Erlannyng bilmeytin tili joq eken. Poliglot dersin. Kóne ivrit tilin de ýirenip alypty. Men «Erlannyng qazaqshasy qalay?» dep qolaysyzdau bir súraqty qoyyp qaldym. Aqsaqaldyng qyzylshúghylaly jýzinde súrghúlt boyaular lypyl qaqty. «Biledi, - dedi sodan song jútynghanday bolyp, - ýirenedi, ýirenip jýr». Aqsaqal mening saualymdy jaqtyrghan joq. Men ol kisining auzyn baghyp, Erlannyng tilbilgishtigine tamsanyp qaytuym kerek edi. Biz olay ete alghan joqpyz. Súhbatta jazylghan joq. Esesine qazaq emespin be,  idysh tilinen sanaly týrde bas tartyp, ivrit tilin tiriltken  europalyq evreylerding erligine tamsandym.  Europalyq evreyler Izrayli jerine kelgende nege idyshtan bas tartty, bizding kisiler nege әli kýnge ózge memleketting memlekettik tiline jabysyp jýr dep oilaysyz?
- Óz basym ózge tilderdi jaqsy mengergen adamdargha qyzygha qaraymyn. Ózge tilderdi biletin adamnyng oy - órisi, aqyl - parasaty keneyedi. Basqa memleketterde «qazaqtar shet tilderinde erkin sóile alady» degen úghym payda bolsa, jaman emes qoy. Ótkeni - ótken, bolary - bolghan.  Biz «qazaqtildi orta», «orystildi orta» bolyp qazirgi qysqa ghana tarihy merzimning ishinde bólinip otyrmyz. Jiyrma jyldan keyin deyik, dýniyege kelgen úrpaq elimizde tilge qatysty osynday  ahualdyng bolghanyna tanqalyp, onyng aqiqattyghyna  senbeui de mýmkin. Bolashaqty oilasaq, siz mysal keltirip otyrghan poliglottardyng qazaq tilin tez  ýirenetindigine ýmittenemin. Sebebi kóp til bilgen adamnyng til ýirenu tabighy qabileti bar ekeni belgili.
Tildi bilu - әr adamnyng óz erkinde. Men til ýiretetin jobamen ainalysqaly beri qazaq tilin bilmegendigine shynayy ókinip jýrgen adamdaryng talayyn kezdestirdim. Olardyng arasynda jasy da,  jasamysy da bar. Al әleumettik jaghdayyn eskersek - kóbisi biylik pen  biznespen ailanysyp jýrgen azamattar. Qazaqstannyng bolashaghy qazaq tilimen tyghyz baylanysty ekenine eshkimning kýmәni joq.
Rasynda, balanmen, nemerenmen óz  tilinde sóileskenge ne jetsin?! Sәbiyindi  «qúlyntayym», «botam» demey erkeletuge bola ma? Al endi «erkeletu» degen sózdi orys tilinen izdep kórinizshi. Jaqyn audarmasy bar bolsa da - naqtysy joq. Basqa tilderde tabylar ma eken?  Osynday jaghdayda poliglottardyng da kómegi qajet bolyp qalar.
- Jyrymyzgha oralayyq. Sizding tildi ýiretu tәsiliniz óte qyzyqty bolghanymen keninen qoldau tapqan joba dep aita almaymyn. Búl jobadan kópting habary da shamaly. Nege? Nege baspasózge shyqpaysyzdar? Telearnalardan nege baghdarlama ashpaysyzdar? Qazaq radiosynyng kómegine nege sýienbeysizder? Qashanghy erikti júmysshy - volonter bolyp jýruge bolady? Nege baghdarlamalarynyzdy memlekettik organdargha úsynbaysyzdar? Osy saualadargha bergen jauabynyzben әngimemizdi әzirge ayaqtay túrayyq. Alayda, aldaghy kýnderi  tyghyz qarym-qatynasta bolsaq degen oidamyn. Qarsy emessiz be?
-  «Qobylandy» - jatqa» jobasyn 2009 jyly bastaghanda jobanyng memleket mýddesine say ekendigin eskerip, oghan joghary ghylymy bilimi bar adamdar qatysqandyqtan әri kópshilikting qyzyghushylyghyna bólengendikten - onyng ýsh jyl boyy kerekti is-sharalargha engizilmey qalatynyna senbegen edim. Biraq,  býgingi jobanyn  jaghdayy mәz emes. Mәdeniyet ministrine de hat pen týsirilgen filimdi jibergenmin. Kóptegen telearnalardyng basshylaryna da... ( mysaly, janadan taghayyndalghan «Qazaqstan» teleradiokorporasiyasynyng tórayymynyng blogyna joldaghan úsynysym qazir da jauapsyz túr).        
Osy orayda sizding «Qobylandy» - jatqa» jobasyna kónil audarghanynyzgha kópten-kóp rahmetimdi aitamyn. Qazaq oqyrmandargha keng tanymal portalynyz arqyly jobamyz til mәselesimen ainalysyp jýretin memlekettik sheneunikterding kózine ilinetinine senemin.
«Abay» portalynyng redaksiyasymen, әlbette, pikir almastyryp túrugha  dayynbyz.
Súhbattasqan Dәuren Quat,
«Abay-aqparat»