Shәmil Ábdisamatov. Aqyl – azbas baylyq
Bir jigit qazynyng aldyna kelip, әkesining ýstinen «malymdy aldy», «baylyghymdy tartyp aldy» dep, aryzdanypty. Qazy oghan әkendi ertip kel depti. Bala әkesin ertip kelipti. Qazy balanyng әkesinen búl isting mәn-jayyn súrapty. Sonda balanyng әkesi tereng kýrsinip, balasyna bylay degen eken:
- Balam, sen dýniyege dýniye-mýliksiz, eshtenesiz kelgen bolatynsyn. Myna mal-mýlikke ege boldyq. Sen jigit bolamyn, at jalyn tartyp azamat bolamyn degenshe, qansha beynet shektim, sening salmaghyng mening moynymda boldy. Ishtin, jedin, kiydin, eshnәrseden tarshylyq kórmey, azamat bolyp óstin. Bir kýni sen qatty nauqastandyn. Sening emdeluing ýshin kóp qarajat kerek boldy. Kórshi-qolan, aghayyn, jaqyn-juyq, jora-joldastardan kómek súraugha mәjbýr boldym.
Jinalghan qarajatqa seni emdettim. Keyin 2-3 jyl boyyna osy qaryzymdy qaytaru ýshin tynbay enbek etuime tura keldi. Sen jazyldyn, densaulyghyng týzelip, el qataryna qosyldyn. Seni el qataryna qosylsyn, azamat bolsyn dep, qansha beynet shektim, bar enbegim bosqa ketken eken. Sen mening qadirime jetpedin. Sonsha meyirimimning bir mysqalyn da qaytarugha jaramadyn, balam, - dep, únjyrghasy týsip, otyryp qalypty.
Bir jigit qazynyng aldyna kelip, әkesining ýstinen «malymdy aldy», «baylyghymdy tartyp aldy» dep, aryzdanypty. Qazy oghan әkendi ertip kel depti. Bala әkesin ertip kelipti. Qazy balanyng әkesinen búl isting mәn-jayyn súrapty. Sonda balanyng әkesi tereng kýrsinip, balasyna bylay degen eken:
- Balam, sen dýniyege dýniye-mýliksiz, eshtenesiz kelgen bolatynsyn. Myna mal-mýlikke ege boldyq. Sen jigit bolamyn, at jalyn tartyp azamat bolamyn degenshe, qansha beynet shektim, sening salmaghyng mening moynymda boldy. Ishtin, jedin, kiydin, eshnәrseden tarshylyq kórmey, azamat bolyp óstin. Bir kýni sen qatty nauqastandyn. Sening emdeluing ýshin kóp qarajat kerek boldy. Kórshi-qolan, aghayyn, jaqyn-juyq, jora-joldastardan kómek súraugha mәjbýr boldym.
Jinalghan qarajatqa seni emdettim. Keyin 2-3 jyl boyyna osy qaryzymdy qaytaru ýshin tynbay enbek etuime tura keldi. Sen jazyldyn, densaulyghyng týzelip, el qataryna qosyldyn. Seni el qataryna qosylsyn, azamat bolsyn dep, qansha beynet shektim, bar enbegim bosqa ketken eken. Sen mening qadirime jetpedin. Sonsha meyirimimning bir mysqalyn da qaytarugha jaramadyn, balam, - dep, únjyrghasy týsip, otyryp qalypty.
Búl hikaya ata-babalarymyzdyng keyingiler ýlgi alsyn dep qaldyrghan ghibrat sózderining biri ghana. Aqyldy adam ata-anasy ýstinen aryzdanady ma?! Ata-ana әrbir adamnyng bagha jetpes baylyghy, asyly emes pe? Ol bar baylyqtan joghary túruy kerek. Ýlken baylyq-ata-ana. Biz múny eshuaqytta úmytpauymyz kerek.
Keyde kópti kórgen ýlken kisiler: - «E, qúdayym, maldan jarly etseng de, aqyldan jarly etpe»,- dep otyrady. Dese degendey, maldan jarly bolghan kedey emes, naghyz kedey - aqyldan jarly adam. Bireuding atyn aityp, kýlgendi únatatyn adamdar bolady. «Ata-anasyn syilamaydy t.b.», dep. Sol kemshilikter óz basynda da bar ekenin úmytyp ketedi. «Aldymen ózine baq, keyin danghyra qaq» dep osyndayda aitylghan, bәlkim.
Taghy bir hikaya
Bir zamandarda bir asqan bay adam ómir sýripti. Onyng ýsh balasy bar eken. Qartayghan bay balalaryn synamaq bolyp, aldyna shaqyrypty. Baylyghynan ýsh balasyna da qyruar baylyq bólip berip, «jýrgen jerlerine qorghan saldyryndar» depti. Ýsh bala ózine tiyisti baylyghyn alyp, jan-jaqqa tarap ketipti. Arada biraz uaqyt ótken son, balalar auylgha oralypty. Endi bay balalarynyng salghan qorghandaryn, qalalaryn tamashalau ýshin balalarymen birge jolgha shyghypty.
Bay tamashalaudy ýlken balasy qúrghan qúrylystan bastapty. Ol ózine berilgen baylyqqa ýlken qorghandy qala túrghyzghan eken. Qala túrghyndarynyng biri mal baqsa, biri egin egip, bau-baqshasyn ósiredi, qol ónerimen ainalysady eken. Bay auyz ashpapty, kezek ekinshi bala-ortanshy balasyna kelipti. Ol bar qarajatyna mal satyp alghan eken. Jol-jónekey mal baghyp jýrgen kisilerden «Búl kimning maly, kimning siyry, týiesi»,-dep súrasa:
-Búl pәlenshening maly, týiesi,-dep ortanshy balasynyng atyn aitady. Bay búl joly da dúrys nemese búrys dep auyz ashpapty.
Kezek kenje úlyna kelipti. Jol-jónekey kezdesken auyl túrghyndarynan jón súrasa, olar: -O, Siz pәlen degen agha ekensiz ghoy,-dep baryn bazarlap, jibermey syi-siyapat, erekshe qúrmet kórsetipti. Kenje úly әkesi «balam boldy» degenshe auyl-auyldy aralap jýrip alypty. Sonda ghana bay sóilep.-Balam, sening salghan qorghanyng kәne?-degen eken.
- Mening salghan qorghanym mine, osy dostarym, siz bergen qarajatqa mal jinaghan joqpyn, qala da saldyrmadym, dos arttyrdym, әke, oiynyzdan shygha almadym, aiypqa búiyrmanyz, -depti kenje úly.
Áke kenje balasynyng isine riza bolypty.
-Men qorghan salyndar degende, osyny aityp edim «Atyng barda jer tany jelip jýrip, asyng barda el tany berip jýrip». Baylyq bir júttyq, jútamaytyn, sarqylmaytyn baylyq-abyroy, senim, aqyl, qinalghanda qol úshyn beretin dostaryn. «Dosy kópti jau almaydy». Baqytty bol, degenine jet, balam. Sen mening oiymdy dәl taptyn, -dep kenje balasyna aq batasyn bergen eken.
Keyin sol balasy asqan bay, aqyldy, parasatty adam bolypty deydi. Búl-danalar ósiyeti. Dana babalarymyz sarqylmas múra qaldyrghan. Aqiqat shyndyq babalar nasihatynda. Odan ýlgi alyp ósken azamat eshqashan qor bolmaytynyna imanym kәmil.
Shәmil ÁBDISAMATOV,
Ózbekstan respublikasy,
Navoiy oblysy,
Tamdy audany,
Jana Tamdy auyly
«Abay-aqparat»