Músa payghambar mysyrlyq pa?

Músa payghambar mysyrlyq pa?

Tarih paraqtary kiyeli kitapta «Tәnirining tandauy týsken halyq» retinde atalatyn evrey últyna jasalghan talay-talay qysastyqtardy biledi. «Tәurattan» belgili Mysyr men Babyl qúldyghy, Rim shapqynshylyghy, HIH ghasyrdaghy atyshuly «Dreyfus isi», Reseydegi «qara jýzikter», fashistik Germaniya jәne qanqúily Holokost, búl tizim osylay sozylyp kete beredi. Tipti dýniyelerinen jylylyqtyng lebi esetin jýzi jaydary aqsaqal Valiter Skottyng ózi de búl taqyrypty ainalyp óte almapty. Onyng әigili «Ayveno» romanynda da orta ghasyrlarda Angoiyany otarlaghan norman serilerining evrey kópesi men onyng qyzyna jasaghan qiyanattary turaly birqydyru әngime bolatyny bar.
IYә, evrey tarihyn tauqymet pen azap, qayghy-nala men kóz jasynan qúralghan deuge bolady. Biraq evreyler tek ózgelerding tarapynan ghana qiyanat kórdi me eken/ Óz halqynyng úly tarihyn tútqyndardyng ishinde evrey perzentteri de bolmady dep aita alamyz ba? Joq, aita almaydy ekenbiz. Tarih betteri onday oqighany da biletin bolyp shyqty. Jәne búl oqighany evrey tarihy men dýnie tanymyna jasalghan eng auyr soqqy deuge bolatynday.
«Tәn jarasy jazylar, jan jarasy jazyla ma?» Búl sózdi ansaryna qoly jetpegen kez kelgen mәjnýn múnlyqtyng aitatyny mәlim. Biraq mәseló tek mahabbatta emes, sening últynnyng tarihynda, san ghasyrlar úrpaqtan-úrpaqqa múra qylyp ayalap ústaghan baba dininde, sol dinmen egiz qozyday bolyp birge bite qaynasyp ketken dilinde bolsa she? Jәne sol tarihynnyn, dining men dilinning negizin әldekim, әldekim emes-au, óz qandasyng kýirete joqqa shygharyp jatsa ne bolmaq? Jәne ol bauyryng anau-mynau emes, bedelin әlem moyyndaghan, qaysybireuler HH ghasyrdyng payghambary dep úlyqtaudan da tayynbaytyn úly ghalym bolsa?
Mine, Gitler qyrghynynan sәl búryn, ekinshi dýniyejýzilik soghystyng qarsanynda evrey últyna jasalghan soqqy dep dәl osynday mazmúngha ie edi. Syzat-jaraqat aldymen tәnge emes, jangha, bәlkim jýrekke týsti. Jәne búl soqqyny jasaghan ózge emes, evreyding ózi, adamtanudaghy eng songhy jetistik - psihoanalizding atasy sanalatyn úly ghalym Zigmund Freyd bolatyn.
Sonda adam janynyng qaltarys-búltarystaryna ýniluding has sheberi esepteletin Zigmund Freyd «ne býldirdi» deysiz ghoy? Bәrin býldirdi.
Ol eng aldymen «Biz Qúdaydyng qalauy týsken halyqpyz» degen san ghasyrlardan beri kele jatqan jaraly jangha shipa ispetti evreylik týsinikting byt-shytyn shyghardy. IYә, iyә, Músa payghambardy «evrey qauymynan emes, perghauynnyng tәrbiyesin kórgen tegi jat mysyrlyq» edi dedi. Qazaqtyng birtuar aqyny Júmeken Nәjimedenovting «Keybir elding Qúdayy da kóshirme» dep keletin jyr joldarynyng rasymen de aqiqattyghyn dәleldedi. Áriyne, adamzat tarihyndaghy, eng alghashqy monoteistik (birqúdayshylyq) din bolyp sanalatyn evrey iudaizmining abyroy-ataghyna núqsan keltire oty¬ryp, Freydting týsindiruinde evrey iudaizmi kóne Mysyr (Egiypet) perghauyny ústanghan, memlekettik din retinde endirmek bolyp talpynghan senimning janalanghan, evrey topyraghynda damytylghan plagiat núsqasy ghana bolyp shyqty.
Freydting ósiyeti ispetti eng songhy «Músa payghambar jәne birqúdayshylyq» atty enbegi (1939 jyly jeke kitap bolyp shyqqan) osynday oqyrmanyn esten tandyrar mәlimdemelerge toly edi.
Búl enbeginde psihoanalitik Freyd eng aldymen tariyh¬shy hәm til mamany retinde tanyldy. Dәliregi, ony «óz oiynan eshtene de shygharghan joq, ózine deyin de әrtýrli ghalymdardy mazalap kelgen Músa payghambar ómirin qatysty kýdikti jattardyng qaranghy týkpirlerine jaryq týsiruge ghana talpyndy» degen dúrys bolar. Sonymen, Músa payghambardyng eshqanday da evrey emes, tolyqqandy mysyrlyq ekenin dәleldeu ýshin Freyd qanday derekter men dәiekterge jýgindi deysiz ghoy? Búl ýshin Freydting óz enbegine ýnilgen jón: «Eng aldymen bizdi Músa payghambardyng túlghasynda qyzyqtyratyn nәrse - onyng ivrit tilinde Moshe dep dybystalatyn esimi. Endi «Búl esim qaydan shyqqan, ne maghyna bildiredi?» degen saualdar qoyayyq. Ózimizge belgili bolghanynday, búl saualdargha Shyghudyng («Tәurattyn» bólimi) ekinshi tarauynda jauap beriledi. Onda Mysyr perghauynynyng qyzy sәbiydi Nil ózenining suyna túnshyghyp óluden qútqaryp túryp, «Sudan alynghan», yaghni, esimi Moshe bolsyn degeni turaly aitylady.
Degenmen búl týsindirme jetkiliksiz. Óitkeni, iudey sózdik qorynda búl sózding «tartqylaushy, dep týsiniletin basqalay da núsqasy bar. Ózara kirikpeytin búl eki týsindirmege biz óz tarapymyzdan eki birdey dauly pikir aita alamyz: aldymen, Mysyr perghauynynyng qyzy, әriyne. Nil ekendigi kýmәndi sudan qútqaryp alghan sәbiyge óz ana tilindegi attardy bylay qoyyp, iudey esimin qoyy tipti de qisyngha kelmeydi.
Ekinshiden, birazdan beri mamandar tarapynan «Músa» esimining shyghu tórkini mysyrlyq boluy mýmkin degen pikirler aitylyp jýr. Osynday pikirlerding jiyntyq núsqasy retinde «Egiypet tarihy» (1906) dep atalatyn klassikalyq enbekting avtory Bristedting jaqynda ghana shyqqan «Úyattyng oyanuy» (1934) kitabynan myna ýzindini keltirgim keledi: «Onyn, Músanyng esimi mysyrlyq ekenin atap ótken lәzim. Búl mysyrdyng «mos», yaghni, «bala» degen sózi. «Amen-mos», yaghni, «Amonnyng balasy» nemese «Ptah-mos», yaghni, «Ptahtyng balasy» degen núsqalardyng týri...
Keyinnen Mos («bala») degen ekinshi týbiri ghana qalyp, aitugha birshama jenildendirilgen. Músanyng әkesining bala¬¬sy¬nyng esimining aldyna Amon nemese Ptah sekildi qúday¬lardyng birining esimin qoyghanyna eshqanday kýmәnim joq...» (Zigmund Freyd, «Moiysey y monoteizm», internettik núsqasy, 1-2 better).
Osylaysha, zertteuin aldymen Músa payghambardyng esimin ejikteuden bastaghan Freyd múnymen toqtalyp qalmaydy. Músanyng ómirde shyn bolghan tarihy túlgha ekenin, onyng Mysyr perghauyny Amenhotep IÝ sarayynda tәrbiyelengen belgisiz Egiypet aqsýiegining balasy boluy mýmkindigin tilge tiyek etedi. Tipti qaradýrsindeu bolsa da alghashqy monoteistik dinning negizin qalaushy esepteletin osy perghauynnyng tikeley shәkirti, izbasary edi dep te salady.
Qysqasy, Freyd óz enbeginde evrey iudaizmining ayaghyn aspannan bir-aq keltirgen-di.

Evreyden evreyshe qorghanu

Qazaqta әzil-shyny aralas «qojagha qoja ghana qojandaydy» degen sóz bar. Búl sózdi osy arada ónin sәl ózgertip, evrey aghayyngha da baylanystyryp aitugha bolatyn sekildi. Áriyne, әlem moyyndaghan Freydke taghy da әlem moyyndaghan evrey balasynyng ghana shamasy kelmek. Solay bolyp shyqty da. Endi evrey balasy evrey ospadarlyghynan óz halqynyng namysyn qalay qorghaghandyghyna qysqasha toqtala keteyik.
Birde qolyma jayma bazardan amerikalyq evrey tarihshysy Immanuil Velikovskiyding «Edip jәne Ehnaton» hәm «Týnek qoynauyndaghy ghasyrlar» atty eki enbegi týsti. Kitap satushy búl kitaptardy «evrey halqynyng dertine shipa bolyp kelgen balizamy» dep týsindirdi. Tarihshy bi¬rinshi enbeginde Edip patsha turaly әfsananyng (Freyd psihoanalizmining basty janalyghy bolyp sanalatyn «Edip kompleksinin» basty keyipkeri) tarihy týp negizin izdey otyryp, anyzdyng aqiqat súlba ózegin jasaugha talpynady. Tarihshy birinshi kezekte Edip patshalyq qúrghan qalanyng Grekiyadaghy Fivy emes, Egiypet Fivysy ekendigin dәleldeydi. Óitkeni, anyzdaghy Edipke júmbaq jasyratyn Sfinks eskertkishi osy tónirekke ornalasqan (qanaty synyp, múrny mýjilgen búl tarihy jәdigerdi Mysyr piramidalarynyng manynan әli kýnge tamashalaugha bolady). Yaghni, әfsana tudyrushylardyng qiyalyna qanat bitirgen qúbyjyqtyng týpnúsqasy osy Sfinks eskertkishi bolugha tiyis. Demek, Edip jolaushylap kele jatyp kezdestirgen qalanyng shyn aty da әfsanadaghyday jeti qaqpaly Fivy emes, tariyh¬tan belgili Nil jaghasyndaghy No-Amon («Amonnyng reziydensiyasy») shahary bolyp shyghady. Búdan keyin ghalym «Edipting ózi de Mysyr perghauyndarynyng biri boluy kerek» degen oidy negizge ala otyryp, izdenis jasaydy. Tarihy derekterdi әfsana jelisimen sabaqtastyra damytu arqyly Edipting prototiypi Mysyr perghauyny Amenhotep IÝ (Ehnaton perghauyn - Freydte Músa payghambardyng ústazy sana¬latyn Mysyr biyleushisi - Á.B.) boluy kerek degen she¬shimge keledi.
IY.Velikovskiy әfsanadaghy Edip pen tarihtaghy Ehnatondy úqsastyratyn birneshe derekter men dәiektemelerdi de algha tartady. Ol úqsastyqtar mynaday:
1. Ehnaton (Amenhotep IÝ) turaly әkesi Amenhotep III túsyndaghy jazbalarda eshqanday derek joq. Onyng keskini búl kezdegi barelifterde de kezdespeydi. Al baghzy Mysyr suretshilerinin, bәlkim, saraydyng jazylmaghan zany boyynsha, patsha otbasy barelifterde әdette tolyq keskindeletin bolghan. Yaghni, Ehnaton taqqa otyrghangha deyin syrtta boldy, saray suretshilerining kózine týsken joq. Ákesi ólip, taqqa múrager retinde elge qayta oralghanda, sheshesi Ty patshayym biylik jýrgizip jatqan-dy.
Edip turaly anyzda da osy jeli. Biraq naqty tarihtan góri aqyn bayandaushynyng kórkem qiyalyn angharatyn әfsanalyq boyau basymdau. Ákesi Lay kóripkelgen bolashaq úly¬nyng (Ediyp) ózin óltiretinin, tughan sheshesine ýilenip, bala sýietinin biledi. Óz ómirine qauiptengen patsha qolynda jana tuylghan sharana nәresteni qyzmetkerlerining birine dalagha aparyp tastaugha búiyrady. Jәne bir qyzyghy, әldebir sәt¬tiliktermen sәby aman qalyp, kórshiles patshalardyng biri¬ning qolynda tәrbiyelenip, er jetedi. Keyinirek taghdyrdyng aidauymen óz qalasyna qayta oralghanda, iyesiz taqtyng ýstinen týsetini jәne bar. Sosyn, bayaghy kóripkel aitqanday, taqqa otyryp, sheshesimen nekesin qidyrady.
2. Taqqa otyrghan Ehnatonnyng alghashqy júmysy tarihy eskertkishter men shejire jazbalardan óz әkesining esimin óshirtu bolady. Ghalym múny «әke meyirimin kórmegen, qayta onyng tarapynan qudalaugha týsken balanyng ekining birine úghynyqty qarapayym ishki renishi edi» dep týsindirgisi keledi (Búl enbekting Freyd psihoanalizmining negizgi tújyrymdaryn joqqa shygharu ýshin jazylghanyn úmytpaghan jón - Á.B.).
Áfsanadaghy Edip bolsa, әkesining esimin tarihy jazblardan óshirtkizumen әuestenbeydi. Bar bolghany, ony әkesi eke¬nin bilmey óltirip qoyady. Biraq ghalymnyng pikirinshe, әfsanadaghy әkeni óltiru men ómirdegi onyng esimin tarihy derek kózderinen óshirtkizu ózara motivteri úqsas әreketter bolyp tabylmaq.
Áfsanadaghy Edip óz tósektesining tughan sheshesi ekenin keyinirek kóripkelden bilgen kezde, bilmey jasaghan kýnәsi ýshin ózin otqa da, sugha da laqtyrady. Dala kezip, qanghyryp ketedi. Áke aldyndaghy kýnәdan ózin-ózi qarabet sezinip, júrt betine qaray almaytynday halge týsedi. Velikovskiyding pikirinshe, tarihtaghy Ehnaton da (al ol әfsanadaghy Edipting prototiypi ghoy - Á.B.) әke esimine, әke ruhyna, tipti ol sengen dinge «qiyanat» jasaghany ýshin jergilikti túrghyndar tarapynan moralidyq túrghydan azghyndaghan kýnәhar jan retinde jekkórushilik sezimderin tudyrghan boluy әbden mýmkin. Al әfsana keyipkerining kýnәsin sezinip, dala ketuin keyinirekte naqty tarihy oqighadan úrpaqqa aitar taghylymy bar anyz tudyrushy aqyn qiyalynyng jemisi dep tanugha bo¬lady.
Velikovskiy, sonday-aq, anyzdaghy Edipke de, tarihtaghy Ehnatongha da tәn dene kemistikterin de algha tartady.
3. Edip te, Ehnaton da ómirlerining songhy jaghynda saray manyn¬daghylar men din ókilderi tarapynan qughyngha úshyraydy. Velikovskiyding tújyrymdauynsha, tarihy Ehnaton men әfsanalyq Edip arasyndaghy songhy úqsastyq osy. Biri әfsanada, biri tarihta iz qaldyrghan olardyng shyn mәninde bir adam ekendigine osy dәlelder de jetip artylady.
Velikovskiy әngime bolghan osy enbegining sonynda «Freyd Ehnaton is-әreketinen ózining әinigi janalyghy «Edip kompleksine» negiz bolghan beysana ishki qozghaushy kýshterdi angharmady, qayta kýnәhar Ehnatondy evreylerding el kósemi bolghan Músa payghambardyng ústazy retinde úlyqtaymyn dep әbden aljasty» dep kinәlaydy. IYә, osylaysha evrey Velikovskiydi evreyding qorasyna tas atqysy kelgen taghy bir evrey balasy Freydting ghalym retindegi bedel-abyroyyn ony maqtap otyryp-aq tas-talqan etti deuge әbden bolatynday.
Biraq olay bolmasa she? Mysaly, Freyd ózining qorytyndy ispetti songhy enbeginde tarihta shynymen bolghan oqighalargha shyndyqtyng sәulesin týsirgen, odan talay ghasyrlar boyy evrey halqy angharghysy kelmey kelgen aqiqattyng súlbasyn tanyghan bolsa she? Áriyne, búl jerde kimning aq, kimning qara ekendigin anyqtau ýshin eki ghalymnyng da basty keyipkerleri ispettes perghauyn Amenhotep IÝ-ning ózining ómirine ýnilip kóruden basqa jol joq.

«Tәurattaghy» kóshirmeler. Búl qalay?

IYә, Amenhotep IÝ tarihta rasymen de bolghan adam. Áke ornyna taqqa otyrghan ol jana dindi dәriptedi. Esimin ózgertip, ózin Ehnaton (Kuniton) dep atady. Perghauynnyng reziydensiyasyn Nilding kelesi betine, jana qala Ahmet-Atongha kóshirtti. Mine, osy Ehnatonnyng dәriptegen jana dinin kóptegen ghalymdar monoteizmning (bir Qúdaygha syiynushylyq) alghashqy ýlgisi dep esepteydi. Ehnatonnyng jalghyz Qúday retinde Kýndi dәriptegeni jәne búl dinning basty simvoly shashaqty Kýn shenberi bolghany belgili. (Al múnday shashaqty Kýn shenberlerin bizding Úly Dalanyng qay-qay búryshynan da kezdestire alatynynyzgha esh kýmәn joq - Á.B.).
Ehnatonnyng jana dini qalyng búqaradan qoldau kórse de, saray manyndaghylar men bayyrghy din biylik tónire¬gin¬degiler úiymdastyrghan býlik nәtiyjesinde taqtan taydyrylyp, dinbúzar retinde qughyn-sýrginge úshyrady.
Bizge Ehnatonnan qalghan birshama Kýn Tәnirige madaq ai¬tylatyn jyrlardyng mәtinderi belgili. Olardyng birinde my¬naday jyr joldary bar:
Jerdi sening núryng orap jatyr...
Sen óz mahabbatynmen adamdargha ómir syilaysyn.
Ózing tym alystasyn, biraq núryng jerde...
Sen jerge núryndy tókkende,
Aghashtar býrshik jaryp,
Shóp kógeredi.
Qústar saghan madaq aityp, qanatyn qaghady...
Áyel jatyrynda balany,
Erkek belinde úryqty jaratatyn da Sensin,
O, Kýndidardy Qúday...
Basqasyna kýmәn bolsa da, Ehnatonnyng adamzat balasy biletin eng alghashqy úly aqyndardyng biri ekenine esh shәk keltiruge bolmaydy. Ehnaton jyrlary men «Tәurattaghy» qaysybir psalomdardyng mәtinin salystyra kelip, bayyrghy әdebiyet mamandary da osynday pikirge úiidy. Eng aldymen olardy tanqaldyratyny - perghauyn aqyn qiyalyna tiyesili jyr joldarynyng tikeley «Tәurattaghy» evrey payghambarynyng auzynan shyqqanday әser qaldyratyndyghy. Ózara úqsastyqtar menmúndalap, kózge úryp túrady. «Múnday sәikestikterdi bayqaghanda, eriksiz eki tuyndynyng arasynda qanday da bir tyghyz baylanys boluy kerek degen oigha qalasyn. Ehnaton gimni men iudey psalomynyng ortaq siriyalyq týpnúsqasy bolmady ma eken degen saual boy kóteredi. 103-psalom tikeley perghauyn ólenining әserimen jazylghan boluy mýmkin ekendigin de joqqa shyghara almaysyn. Áriyne, eki payymdamany da esepten shygharyp tastaugha bolmaydy. Biraq Ehnatonnyng qaytalanbas joghary aqyndyq quatyn eskersek, dúrysy perghauyn aqyn ólenining mәtini psalom avtorynyng qiyalyn qozghaushy ýlgi bolghan deuge әbden bolatynday» (Artur Veygall, «Ehnaton», Moskva, «Sentropoligraf», 2004 j., 148 b).
Al endi osynday jekelegen óleng joldary úrlanyp bolsa da «Tәurat» betterine kirip ketken perghauyn aqyndy diny reformator bolugha, Músa sekildi payghambardyng ústazy retinde dәripteluge layyq emes edi dep aita alasyz ba? Áriyne, aita almaysyz. Demek, Freydtin, evrey perzentinin, óz halqynyng tarihyn teristegendey, onyng «Qúdaydyng qalauy týsken halyq» ekendigine kýmәndanghanday bolyp otyryp aitqan joramalynda da bir shyndyqtyng úshqyny jatqan bolghandyghy ghoy.
Freyd óz enbeginde («Músa payghambar jәne bir qúdayshylyq») «Mysyr perghauynynyng jana dindi qalyptastyrudaghy әreketteri sәtsizdikke úshyraghannan keyin, onyng jolyn quushylardyng birazy qúldyqtan bosanghan evreylermen birge jana Otangha attandy, olardy da, evreylerdi de perghauynnyng shәkirti, týbi mysyrlyq Músa payghambar basqardy, monoteizmdi evreylerding arasynda alghash jan-tәnimen dәriptegen perghauyn aqynnyng osy izbasary edi» degen joramal jasaydy. Búdan keyin «Óz elinde payghambarlar bolmaydy» degen úly sózding aqiqattyghyna qalay ilanbassyz!
Ehnatonnyng esimi óz Otanynda qarghysqa úshyrady, esesine evreylerding baghy jandy, olar «Tәnirining tandauy týsken halyq» degen abyroy-ataqqa ie boldy.
Mine, osy oqighalardyng kóne mysyrlyq bayandalu núsqasynan habardar bolghan kóne grek aqyndary perghauyn aqyndy әfsanalyq qaharman dengeyine kóterip jiberdi. Biraq búl әfsanada onyng jan-dýniyesine, is-әreketterine qozghau bergen negizgi kýsh, yaghni, oqighalardyng diny astary úmyt qaldyryldy. Búl ýshin bayyrghy elladalyqtardy kinәlaugha da bolmas. Zevsi, Apollony men Afinasy bar halyqqa Mysyrdyng perghauyn aqyny tabynghysy kelgen Kýn Tәniri nege kerek bolmaq? Ellinder týgili mysyrlyqtardyng ózi de odan bas tartty emes pe! «Óz elinde payghambarlar bolmaydy». Taghy da sol qanatty sóz aldan shyghady. Tek Músa emes, Ehnatonnyng taghdyryn da osy sózding ayasyna syighyzyp jiberuge bolatynday. Biraq adamzat balasy óziniz úly perzentterinen bas tartsa da, tarihtan bas tarta almaydy. Jasandy emes, shynayy ta-rihtan. Óz halqyn sýiip túryp, onyng shamyna tiyetin ózi týi¬¬singen aqiqat tarihtan býgingi zamannyng úly perzenti Zigmund Freyd te teris ainalyp kete almady. Óitkeni ruh tarihyna baqay esep pen kónil jyqpastyq jýrmeytinin evrey halqynyng osy bir úly perzenti jaqsy biletin.

Týiin

Edip turaly grek әfsanasynda da, Ehnaton jayly kóne Mysyr tarihy derekterinde de keyipkerding jat elde, ózge patshalyqta tәrbiyelengeni turaly aitylady. Eger «әfsanadaghy Edip pen tarihtaghy Ehnaton bir adam edi» degen Immanuil Velikovskiyding qisynyna senetin bolsaq, onda grek әfsanasy men Freydting enbegindegi basty qaharmannyng ba¬l¬alyq shaghy ótken búl elding qay el ekendigin anyqtau da eki evrey oqymystysy ózinshe týsindirip otyrghan oqigha¬¬lar¬dyng shyndyqqa úmtylghan shyrayyna qosymsha aiqyndaushy renkter bere týsetindey. Sebebi, bala Ehnatonnyng (Edip deuge de bolady) dýniyetanymy, ómirge kózqarasy, aqy¬ndyq daryny osy ózi tәrbiyelengen elde qalyptasqanyn kim joqqa shyghara almay. Tipti Ehnatonnyng keyin ózining Mysyrgha alyp barghan dinining negizin osy elden, ósip, erjetken ortasynan qabyldaghan boluy da әbden mýmkin ghoy. Tarih múnday boljamdy da joqqa shygharmaydy.
Sonymen, bolashaq perghauyn aqynnyng balalyq shaghy ótken el baghzy zaman kartasynda iz qaldyrghan qay el boluy mýmkin?
Velikovskiy búl eldi Mittaniya (býgingi Irannyng territoriyasynda bolghan baghzy ariyler memleketi) edi deydi. Jәne Ehnatonnyng naghashy júrty bolghan boluy kerek dep topshylaydy. Ariylerding baghzy zamanda býgingi qazaq dalasynan ketkenin, olardyng rasymen-aq Kýnge tabynghanyn eskersek (taghy da aitamyz, qazaq dalasynyng qay búryshynan da shashaqty kýn beynesi bederlengen baghzy zaman suretterin kezdestiruge bolady - Á.B.), onda bolashaq perghauyn aqynnyng ariyler arasynda bolyp, olardan jana dindi qabyldap, keyin óz eline aparuy mýmkin degen joramal әbden-aq shyndyqqa janasatynday. Oqighalardyng osylaysha óristeui rastyghyna Freyd te qosylady: «Biz Músa uaghyzdaghan úly diny iydeya onyng óziniki bolghan joq, Ehnatonnan alyndy» dep esepteymiz. Al dinning negizin qalaushy retinde úly¬lyghyna eshqanday da kýmәn joq Ehnaton ony Aziya¬nyng alys týkpirleri nemese jaqyn mandarynan jetken emeurinderden anasynyng aralasuy arqyly anghardy (Ehnatonnyng anasy jat jerlik edi degen pikir bar. Qazir joqqa shygharyldy degenmen biz osy boljamnyng rastyghyna qosylamyz) nemese basqa joldar arqyly qabyldady» (Z.Freyd, «Moiysey y monoteizm», internettik núsqasy).
IYә, osylay, Ehnaton bayyrghy qazaq dalasynan barghan naghashylarynyng dinine jiyendik jasady. Ony qary qarata damytyp, eng alghashqy monoteistik din dengeyin kóterdi. Biraq óz elinde qoldau tappady. Ehnatonnyng basynan baq tayghasyn adal shәkirti Músa jәne basqa da izbasarlary búl dinning evreyler arasynda tarap, monoteizmning saqtalyp qaluyna enbek sinirdi.
Monoteizmning bizge beymәlim bolyp kelgen alghashqy sapary osylaysha qazaq dalasynan bastalyp edi. Kim biledi, bәlkim Maghjan aqynnyn:
Qayghylanba, soqyr sorly, shekpe zar,
Men - Kýn úly, kózimde Kýn núry bar.
Men kelemin, men kelemin, men kelem
Kýnnen tughan, Gunnen tughan payghambar,-
dep keletin jyr joldarynda perghauyn Ehnaton aqynnyng alys ghasyrlardan býginge jetken oi-armanynyng janghyryghy jatqan da bolar-au!
IYә, bir Qúdaygha senushilikke bastaytyn jol eng alghash Qazaq dalasynan bastau alghan.

(jalghasy bar)

"Abay-aqparat"