Qúrmanghaly Ashanúly. Uaqytsha qiyndyqtan qalay shyghugha bolady?
Ótkende Ýkimet basshysy Kәrim Mәsimov әlemdik qarjylyq daghdarysty búrnaghy jyldardaghyday ainalyp ótpeytinimizdi aitqan edi. Tómen kәsipker Qúrmanghaly Ashanúlynyng 2008-nshi jylghy daghdarys kezinde óz kәsibin qiyndyqtan qalay qútqaryp, daghdarysqa qalay tótep bergeni jónindegi materialyn berip otyrmyz. Árkim ózine keregin alar degen oidamyz.
«Abay-aqparat»
Ótkende Ýkimet basshysy Kәrim Mәsimov әlemdik qarjylyq daghdarysty búrnaghy jyldardaghyday ainalyp ótpeytinimizdi aitqan edi. Tómen kәsipker Qúrmanghaly Ashanúlynyng 2008-nshi jylghy daghdarys kezinde óz kәsibin qiyndyqtan qalay qútqaryp, daghdarysqa qalay tótep bergeni jónindegi materialyn berip otyrmyz. Árkim ózine keregin alar degen oidamyz.
«Abay-aqparat»
2008 jylghy әlemdik daghdarys býkil әlemdi sharpydy. Osy daghdarystan memleketter әli de esin jiya almay, memleketterding qaryzy IJÓ-ning kólemine tenesude. Tipti, ekonomikasy jaqsy damyghan Europa memleketterining qarjy instituttary kýizelisten qútyla almay otyr. Qanshama adamdar júmystan qysqartylyp, júmyssyz qaluda. Europa memleketteri óz halqyna ýnemdep ómir sýrinder dep, amalsyzdan budjettik shyghysyn kesip tastaugha mәjbýr boluda. Memleketterding IJÓ qysqaruda. Búdan úqqanymyz, jahandyq qarjy daghdarysy belgili bir kezende qaytalanyp túrady. Sondyqtan men jaqsy kóretin dostarymnyng jeke kәsippen ainalysatyn tughan-tuystary, dostary, tanystary bar bolu kerek. Ol ómirding zany. Meninshe, olar qarjylyq daghdarystan zardap shekpeui kerek. Qarjy daghdarysynyng aldyn-alu sharalaryn sauatty sәtti jýrgizse, daghdarysqa qarsy túra alady. Jeke kәsibi bankrotqa úshyramaydy. Ózim shaghyn kәsippen ainalysyp, 2007-2008 jyldary qarjylyq daghdarysty basymnan ótkizdim. Qarjy daghdarysy kezinde mende qorqyp, ýreylenip jýrdim. Osynsha manday termen kýndiz-týni úiyqtamay ashqan kәsibim jabylyp qala ma dep qoryqtym. Biraq men qarjylyq daghdarysty jenip shyqtym. Allagha shýkir, kәsibim qazir júmys istep jatyr. Kәsipkerler osy mening basymnan ótken qiyndyqty týsinse, ózining qajetine jaratar dep oilaymyn.
Jeke Kәsipker Qúrmanghaly Ashanúly
Álemdik qarjy daghdarysy Qazaqstan memleketine әserin tiygizip jatyr. Qazaq elin әlemnen bólip-jarugha bolmaydy. Keshegi sanaq boyynsha, elimizde halyqtyng sany - 16 million 400 mynnan asypty. Altyn-valuta qorymyz - 50 milliard AQSh dollaryn qúrady. Ýkimet qarjylyq daghdarysty tejeuge toqtatugha IJÓ-ning 14 payyzyn qúraytyn 18 milliard AQSh dollaryn bóldi. Eng bastysy, naryqtyq jýie ekonomikamyzda tolyq qalyptasyp, kәsipkerler júmys isteuding tәjiriybesin jinaqtauda. Budjetten bólinetin shyghyndar әleumettik salalargha qysqarmay, al kerisinshe, memlekettik organdar ózderining shyghyndaryn azaytuda. Babalarymyz «Kóppen kórgen úly toy» demekshi, daghdarystar tarihta bolyp túrady. Ony bilip, oqyp osy uaqytta otandyq kәsipkerler bastarynan qiynshylyqty ótkizip jatyr. Ómir qiyndyqsyz bolmaydy, ony jene bilu kerek.
1. Qarjy daghdarysy kezinde myndaghan adam júmyssyz qalyp, qysqarady. (Olardy júmyspen qamtu memlekettik organdardyng qúzyrynda. Men búl problemagha toqtalmay-aq qoyayyn. Árkim óz isimen ainalysuy tiyis).
2. Kóptegen shaghyn jәne orta kәsiporyndar bankrotqa úshyrap, jalgha alyp otyrghan ofisterin ótkizip, qalanyng shet aimaqtaryna kóshude.
Kәsipkerler úsynys pen súranystyng azangyna baylanysty qarjylyq tapshylyqqa tirelip, jergilikti salyq bólimine baryp jaghdayyn aityp, júmys tolyq jýrip ketkenshe demalys alugha mәjbýr boluda. Mysaly, Almaty qalasynda 2008 jyldyng songhy eki aiynda 595 salyq tóleushi 7 milliard tenge salyq tólemepti. Alkogoli ónimderi 40 payyzgha kemipti. Qonaqýi, meyramhana, shashtaraz, halyqqa qyzmet kórsetetin basqa da oryndardyng kliyentteri búrynghyday emes, óte az nemese siyrek baratyn bolypty. Mysaly, avtomobili jóndeytin V. Sheberding aituy boyynsha, búryn kәsipkerler kelip óz avtomobiliderinin aqauyn birden sózge qaramay jóndetetin. Al qazir olardyng barlyghy kelip, avtomobiliderding aqauyn zerttetkizip, qansha aigha deyin shydaytynyn bilgen song kóbisi jóndetpey ketip qalady. Sehta birigip júmys isteytin S. men salyq bólimine baryp: pesh dәnekerleytin 5 sheberdi tauargha súranystyng joqtyghynan uaqytsha demalysqa jiberip otyrmyz. Óziniz bilesiz, sheber dәnekerleushiler tabu qiyn, olardyng 20 jyldyq tәjiriybesi bar dep jaghdayymyzdy aityp edik, salyq bólimining bastyghy týsinip, bizderge júmys jýrgenshe uaqytsha demalys berdi. Týsingen adamgha peshting artynda halyq túr, qaqaghan qys túr...Eger qysta pesh jarylyp ketse, S. ekeumiz jauap beremiz. Dana halqymyzdyng «Sabyr týbi sary altyn» degenindey qarjy daghdarysy kezinde kәsipkerlerge tózim men sabyrlylyq kerek. Búryn júmysyn ondy-soldy jýrip, kýndelikti mol aqsha tauyp otyryp, alam degen zatyndy satyp alugha aqshang jetip, bir uaqytta daghdarystyng kesirinen júmysyng jýrmey qalsa, kәsipkerding jan dýniyesine birden әser etedi. Ony kәsippen ainalysqandyqtan basqa da, kәsipkerlermen kezdeskende bir-birimizge aityp, oiymyzdy bólisemiz. Tauaryng búrynghyday ótpey, júmysyn algha jyljymay, qarjylyq qiyndyqtar tuyndap, júmysshylaryndy uaqytsha demalysqa jiberu, kәsipkerge onaygha tiymeytinin sezetin shygharsyzdar. Mәselen, osy kezde kәsipkerding úiqysy búzylyp, «ne bolar eken?» degen kýdik, ýrey, qúlazu sezimine boy aldyrady. Búrynghyday belsendilik azayyp, tanystargha barugha, kezdesuge qúlqyng soqpay, ózinmen ózing otyrghandy qalaysyn. Keyde әrtýrli shyghyndargha tólem tólegende jýikene kýshti әser etip qalatyn uaqyttar jiyi-jii bolyp túrady. Álemdik ekonomikanyng ósimi tómendeude. Qazaqstan IJÓ biyl baqanday 3,2 payyzgha qysqardy. Ýkimet budjetting shyghys mólsherin 321 milliard tengege qysqartty. Osy men keybir jazghyshtar men ghalymdargha týsinbeymin. Olar óz enbekterinde sheteldik ghalymdardyng enbekterin qoldanyp, mysalgha keltiredi. Qazir bizde de daghdarys jýrip jatqan joq pa? Almaty qalasynda 62169 shaghyn jәne orta kәsiporyn tirkelipti. Qarjylyq daghdarysty ózimizding otandyq kәsipkerler basynan ótkizip jatyr emes pe? Sonda deymin-au, jogharyda atalghandar qasynda túrghandardan súramay, nege sheteldikterge ýiir? Bizding óz qazaqstandyq mentaliytemiz bar emes pe? Nege olar Qazaqstan kәsipkerlerining jyryn jyrlamady? Budjetke salyq tólep otyrghan qazaq kәsipkerleri emes pe?
Endi ózinen-ózi súraq tuady. Qarjy daghdarysy kezinde kәsipker ózin-ózi qalay ústap, ne isteui kerek?
1. Kәsipker uaqytsha qiyndyq kezinde ómirden ýmitin ýzbey, ózine nyq senimdi bolyp, jan-jaqqa qarap, kimning ne istep jýrgenin, olardyng jibergen qatesin, istep jatqan bylyqtaryna saraptama jasap, salystyryp otyrghany jaqsy.
Tapqan tabysy manday termen, kýni-týni júmys istep, adal enbekpen kelgenin jiyi-jii eske týsirui kerek. Sol kezde qorqynysh pen ýrey seyilip, kóniliniz bir kóterilip, qalypty jaghdaygha týsip, sizden baqytty adam joq ekenin sezinesiz...Bir kýsh payda bolyp, júmysynyzgha qúlshyna kirisesiz. Allanyng núrynan keyin kýn shyghatyny anyq. Dauyldan keyin mamyrajay ornaydy.
2. Kórshi kәsipkerlermen kýnde kezdesip, oy bólisip, sher tarqatqanynyz óte dúrys әri paydaly. Sizdi kәsipkerler ghana týsinedi. Sebebi ol da uaqytsha qiyndyqty óz basynan ótkizip jatyr. Basqa saladaghylar sizding jay-kýiinizdi týsinbeydi, olarmen qysqasha sóilesken dúrys.
3. Ýidegi bala-shaghagha qarjy daghdarysynyng uaqytsha ekenin týsindirip aitqan jón. Olar júmsaytyn shyghyndaryn ýnemdese, útpasanyz, útylmaysyz. Keyin әri qaray ýnemdep ómir sýruge qalyptasady.
4. Qarjy daghdarysyna kәsipker kinәli emes ekenin esine ústap, jergilikti salyq bólimine baryp, uaqytty sozbay, jýrip almay, tezirek demalys alsanyz, útasyz. Sebebi bir isti bitirip, kóniliniz ornyna týsip, kәsibinizdi әri qaray damytugha kirisesiz. Júmys jaqsy jýrip ketse, salyq bólimine baryp eskertesiz.
5. Qarjy daghdarysy kezinde kәsipker óte saq jýrui kerek. Osy kezde úrlyq-qarlyq, alayaqtar kóbeyedi. Óz basymda bolghan oqighany aityp ketsem, kәsipkerlerge sabaq bolady. Mysaly, bankting aldynda túrghan mashinanyng dóngelegin tesip, alayaqtar sonymnan erip «men jóndep bereyin» dep, sózge ainaldyryp mashinanyng ishindegi baghaly zattarymdy úrlap alyp, biraz әbigerge salghany bar. Osylardan kәsipkerding saq bolghany dúrys.
6. Ár kezde boyynyzdy tik ústap, ensenizdi kóterip jýriniz. Qiyndyqpen kýrese bilu qajet. Eger kәsipker uaqytsha qiyndyqta ómirding jýgin kótere almasa, kәsibi bankrotqa úshyrap, kәsipti ústap túra almay, enbegi zaya bolyp, keyin ókinedi.
Shyghystyng ghúlamasy Hafizding aitqany qiynshylyq kezde kәsipkerlerge oy salady: shydamdylyq pen baqyt mәngilik dos. Eger sende tózimdilik bolsa, baqyttyng ózi seni izdep tabady.
Álemdik qarjy daghdarysyna islam taghylymy ne deydi? Soghan qysqasha toqtalsaq, kәsipkerlerge artyq bolmas. Islam qiyndyq bolatyn kezderde kәsipkerlerdi sabyrlylyq pen tózimdilikke shaqyrady.
Qasiyetti Qúran-Kәrimning Baqara sýresining 155-shi ayatynda: Keyde bir qorqynysh - ýrey tóndiru, tarshylyq jasau, mal-jandaryna kemshilik keltiru, ónimderindi azaytu arqyly Biz senderdi syngha alamyz.
Osynday tauqymet kelgen shaqta:
«Biz Allanyng pendesimiz jәne onyng aldyna qayta baramyz» depti.
Sabyr saqtaushylardy (ey, Múhammed),
Sen quandyr, - degen eken.
Qarjylyq daghdarys - kәsipkerlerge osy ómirde syn. Alla adam balasyna baylyqty mol berip synasa, endi birde baylyqty alyp, taghy synaydy. Kәsipker qiyndyq kezinde sabyrlylyq kórsete bilse, onyng baghy janady. Al kәsipker osy kezde sabyrlylyq pen tózimdilik kórsete almasa, onyng isi jýrmey, bankrotqa úshyrap, kәsibinen aiyrylady. Kim sabyr saqtasa, sol kәsipker uaqytsha qiyndyqtardan aman-esen ótetinin nyq senimmen aita alamyz. Búl - Qúran-kәrimning sózi..
«Abay-aqparat»