Men ol adammen 1973 jyldyng qyrkýiek aiynda tanysqan edim. Sodan beri otyz segiz jyl ótipti. Uaqyt kóp nәrseni ózgertedi eken. Býgingi kýn biyiginen qarasam, ol adamdy bozbala kezimnen emes, býkil sanaly ómirimning barysynda bilgen siyaqtymyn. Onyng kóptegen oilary, aqyldy sózderi qazaq mәdeniyetining tәnine darydy, etenesine ainaldy. Áriyne, men onyng ómirdegi jәne ónerdegi túlghasyn tolyq qoryta aldym dey almaymyn. Biraq, ol jayynda onyng tirisinde bilgenim jәne baqigha ketkennen keyin ol turasynda oilanyp, payymdap jetkenimning ózi zamandastaryma aityp beruge jaraytyn әngime dep oilaymyn.
73-jyly men arman arqalaghan on jeti jasar bozbala, Almatygha keldim. ózimning naghashy atam jәne ústazym Jýnisbaydyng tapsyrmasymen Jarqyn Shәkәrimovty izdep taptym. Ol kezde býkil odaqtaghy kýitabaqty «Melodiya» firmasy jalghyz shygharady. Firmanyng redaksiyasy M.Áuezov atyndaghy bas teatrdyng ýshinshi qabatynda eken. Jarqyn aghammen tanysyp, arqa-jarqa bolyp otyrmyz. Azdan song qolyma dombyra ústatty. Birneshe kýidi shertip berdim.
Jәkeng qatty riza bolyp «Qoy, men seni Asekene kórsetpesem bolmaydy eken» dep meni dәlizding basqa bir qaltarysyndaghy bólmege ertip bardy. Oraq múryn, qaratory óndi, әdemi adam, plashy men shlyapasyn kiyip, qolyna papkasyn ústap endi shyghayyn dep jatyr eken.
- Aseke, - dedi Jarqyn agham, - myna bala auyldan kelgen eken. Dombyrashy. Bir tyndap ketinizshi.

Men ol adammen 1973 jyldyng qyrkýiek aiynda tanysqan edim. Sodan beri otyz segiz jyl ótipti. Uaqyt kóp nәrseni ózgertedi eken. Býgingi kýn biyiginen qarasam, ol adamdy bozbala kezimnen emes, býkil sanaly ómirimning barysynda bilgen siyaqtymyn. Onyng kóptegen oilary, aqyldy sózderi qazaq mәdeniyetining tәnine darydy, etenesine ainaldy. Áriyne, men onyng ómirdegi jәne ónerdegi túlghasyn tolyq qoryta aldym dey almaymyn. Biraq, ol jayynda onyng tirisinde bilgenim jәne baqigha ketkennen keyin ol turasynda oilanyp, payymdap jetkenimning ózi zamandastaryma aityp beruge jaraytyn әngime dep oilaymyn.
73-jyly men arman arqalaghan on jeti jasar bozbala, Almatygha keldim. ózimning naghashy atam jәne ústazym Jýnisbaydyng tapsyrmasymen Jarqyn Shәkәrimovty izdep taptym. Ol kezde býkil odaqtaghy kýitabaqty «Melodiya» firmasy jalghyz shygharady. Firmanyng redaksiyasy M.Áuezov atyndaghy bas teatrdyng ýshinshi qabatynda eken. Jarqyn aghammen tanysyp, arqa-jarqa bolyp otyrmyz. Azdan song qolyma dombyra ústatty. Birneshe kýidi shertip berdim.
Jәkeng qatty riza bolyp «Qoy, men seni Asekene kórsetpesem bolmaydy eken» dep meni dәlizding basqa bir qaltarysyndaghy bólmege ertip bardy. Oraq múryn, qaratory óndi, әdemi adam, plashy men shlyapasyn kiyip, qolyna papkasyn ústap endi shyghayyn dep jatyr eken.
- Aseke, - dedi Jarqyn agham, - myna bala auyldan kelgen eken. Dombyrashy. Bir tyndap ketinizshi.
- Búl Asqar Sýleymenov degen aghang bolady, - dedi sodan song maghan búrylyp.
- Osy teatrda qyzmet etedi. Qol alysyp tanystyq.
- Al, kәne, ilihamyndy kóreyik, - dedi Asekeng tikesinen tik túrghan kýii. Áuelide Bayjigitting bir kýiin sherttim. Papkasyn ýstel ýstine qoyyp tyndady. Sodan keyin sәl ýnilinkirep:
- Tәttimbetten ne bilesin? - dedi.
Tәttimbetting «Zar Qosbasaryn» sherttim. Endi Asekeng kiyimin sheship, oryndyqqa ornyghyp otyryp tyndady. Kýy keshi úzaqqa sozyldy. Meni jana tanysymnyng kýy turasyndaghy bilgirligi men erudisiyasy ghana emes, sonday-aq, az sóilep, kóp maghyna jetkize alatyn daghdysy qayran qaldyrdy. Qazaq auylynda óstik, nebir tildi, sheshen adamdardy kórdik. Biraq, búlay týiindep, asa qymbat mәn-maghynanyng ózin eleusiz ghana sóz arasyna qystyra salghandy birinshi ret kórgenim. Búl adam ýshin búnday óre әdepki nәrse ekeni bayqaldy. Mine, Asekeng osylaysha, bala dep qomsynbay, jolynan qalyp, ónerimdi tamashalap, baghalap berip edi.
- Ónering óristi bolsyn, - dedi qolymdy qysyp qoshtasyp túryp. - Ábiken, Maghauiya, Tólegen men General Asqarov siyaqty dәulesker kýishilerdi kóp tyndau kerek. Kýishi tyndap ósedi, tyndap jetiledi. Sodan keyin, bauyrym, әnshining qazynasy - dausy bolsa, sening qazynang - sausaghyn. Qolyndy mertiktirip almay kýtip ústa.
Men, bir keshting әngimesimen býkil dýniyemdi tónkergen búl adammen ýsh jyldan keyin, 76 jyldyng kýzinde ekinshi ret tanystym. Osy qayyra tanystyghym shyn tanystyghym eken.
Áskerden keyin QazPIY-ding filologiya fakulitetine oqugha týstim. Oqu jylynyng basynda orys bóliminde oqityn Ramazan degen kurstasymmen tanystym. Belgili synshy Tólegen Toqbergenovtyng balasy bolyp shyqty. Kóp úzamay Tólegen aghanyng janúyasymen de tanystyq. Synshy aghamyzdyng jary - tanymal aqyn Bәtima Batyrbekova edi. Ádebiyetshilerding shanyraghy, әdeby ruh. Jinalyp alyp kýni boyy aitatynymyz tek әdebiyetting әngimesi ghana.
Birde Bәtima anamyzdyng quyrdaghyn jep, shayyn iship, «әlemdik әdeby problemalardy» talqylap, esip otyrghanymyzda, Tólegen aghanyng kabiynetinen bir adam shyghyp, as ýiding esigine kelip túrdy da:
- Priyvet molodym demokratam! - dedi.
Jalt qaradym. Aseken. Ol da meni birden tanydy.
- Á, kýishi bala, sen de osynda ekensing ghoy, - dedi jymiyp. - Ramazan ekeuing dos ekensinder ghoy. Óte jaqsy.
Sodan keyin Asekenmen Tólegen aghanyn, Zeynolla aghanyng (Serikqaliyev) ýilerinde talay ret kezdesip, dastarhandas, súhbattas bolyppyz. Ómirining songhy kezinde ol, belgili dombyrashy Seken Túrysbekovpen kóp aralasty. Birneshe ret Sekenning ýiinde de kezdestik.
Men búl maqalada Asqar Sýleymenovting ózim kuә bolghan ómirin bayan eteyin dep otyrghanym joq. Búl - bolashaq biograftardyng mindeti. Men tek qana ol adamnyng oiynyng óresin kórsetkim keledi. Býginde óner, ghylym men bilim ýzdiksiz jiktelu ýstinde. Kýnde oiymyz týgili týsimizge kirmegen jana sala, jana termin ashylyp jatady. Asqar Sýleymenovting kýrdeli tanymyn salalap, jikke jatqyzu belgili dәrejede qiyndyq tughyzady. Ádette onday bitimdegi sintetikalyq tanymdy zerdeleu kezinde avtor oqyrmanmen shartty bir termin jayynda kelisedi. Men de oqyrmanmen kelise otyryp, diny fәlsafa degen termindi paydalanghym keledi. Óitkeni, din fәlsafasy mәdeniyetting denin qamtityn bolghandyqtan, biz әngime etpek adamnyng әdeby ya basqa da oilarynyng bir sheti mindetti týrde dinge janasyp túrady.
Birden eskerte keteyin, men tilge tiyek etetin mәselelerdi siz Asqar Sýleymenovtyng jazba múrasynan taba almauynyz mýmkin. Keybir adamdar ýshin Asekenning búl oilary tansyq bolyp kóriner. Asekenning otyrysy - súhbattasynyng óresine qaray edi, jauaby - súraqtyng ynghayyna oray edi. Sodan son, oy enbegimen ainalysqan kóp adamnyng aitqany auyzeki әngime týrinde jetip, hatqa sodan keyin týsken. Oy tarihynda búl kóp ret qaytalanghan jәit.
Asekeng piradar emes edi. Dogmattardy moyyndamaytyn. Ol әli ayaqtalmaghan, әli jalghasyp jatqan jaratylys jaghynda bolatyn. Plurealist edi. Voliter «Men sizdi jek kórem, biraq ózinizding pikirinizdi aituynyzgha barynsha kómek kórsetem» («Ya nenaviju vas, no ya sdelai vse, chtoby vy smogly vyraziti svoe mneniye») degen eken. Asekeng oiyna kelispeytin, únatpaytyn adamynyng pikirine de qúrmetpen qaraytyn. Sózi basqa adamdy taptap, auzyn jauyp, sóiletpeudi uaghyzdaghan, oiy basqany jau dep jariyalap, qoghamnan alastap daghdylanghan totalitarlyq jýiening kezinde Asekenning búl minezi erekshe sananyng kórinisi edi.
1979 jyldyng nauryz, ya sәuir aiy. Kýn jyly bolghanymen, búlynghyr. QazPIY-ding jaratylystanu-geografiya fakulitetining mәjilis zalynda birneshe belgili әdebiyetshilermen kezdesu boldy. Olar Zeynolla Serikqaliyev pen Tólegen Toqbergenov, jana tanyla bastaghan synshy Saylaubek Júmabekov, taghy birqatar aqyn-jazushy jәne Asqar Sýleymenov edi.

<!--pagebreak--><!--pagebreak-->

<!--pagebreak--><!--pagebreak--

Asekeng kezdesuding basynan túnjyranqyrap otyryp, eng sonyna qaray sóz alghan. Oqyrmandar kóp súraq qoydy. Sóz iyesi birde-bir súraqty jauapsyz qaldyrghan joq. Aqyrynda bauyryn jaza kele, aqynday shabyttana sóilegen. Talay bayqaghanym, ol kisi sózin bastaghanda ýstingi erni qinala býrilip ketetin. Birtýrli, tistenip sóilep túrghan adam siyaqty әser qaldyratyn. Azdan son, ishindegi týiinning barlyghy sheshilip, ózining qonyrqay tembrli dausymen aghyndap sóilep ketkende odan kórkem, odan kórikti adam bolmaushy edi.
Estelik - stenogramma emes. Ol keshte qansha súraq qoyyldy, Asekeng onyng qaysysyna qalay jauap berdi, tәptishtep esime saqtay almadym. Áyteuir әseri qaldy, ruhany әlemimning tazaryp, oy ólkemning janasha gýldenip shyqqany esimde. Mine, sol tanghajayyp keshten qalghan birneshe әngime.
Jaqsy dayyndyghy bar oqyrmandardyng bireui E.Hemingueydyng «Po kom zvonit kolokol» romanyndaghy bas keyipkerding harakterine, onyng qúrbanshyldyghyna qatysty súraq qoyghan. Asekeng az-maz oilanyp otyryp jauap berdi.
- Úmytpasam, romannyng epigrafynda Djon Donnyng óleni keltirilgen ghoy. «Bir jerde qonyrau soghylyp jatsa, kimning azasy ekenin súrama, sebebi, ol qonyrau seni de joqtap jatyr» degen óleng joldary. Yaghni, Ispaniyadaghy soghystyng barlyghymyzgha qatysy bar degen oidy aitpaq bolghan ghoy, Heminguey. Sonday-aq, búdan da biyik oidy kezinde Bethoven aitqan. Ózining eng әigili simfoniyasynyng maghynasyn auyzsha týsindirip, «Adamdar ólgen sayyn ajal maghan jaqyndap keledi. Maghan mýldem qatysy joq aidaladaghy bir adam ólgende de - taghdyr kelip mening esigimdi qaghady» degen. Ispaniyadaghy soghysty, ol qalay bolghanyn biz bilmeymiz. Hemingueydyng romany, sol soghystyng ózi emes - kórkem tarihy ghana. Jalpy, mәn-maghyna ne ýshin kerek? Tirshilikti ary qaray jalghastyru ýshin kerek. Egerde adam myna dýniyeden eshqanday mәn-maghyna taba almasa, onda onyng tirshiligi sol sәtinde toqtaydy.
- Týsinbedim, agha, - dedi súraq iyesi student. - Keshiriniz.
Asekeng tótesinen bir-aq tartty.
- Yaghni, búl roman, sol birinshi dýniyejýzilik soghysqa qatysqan, kýirep qaytqan úrpaqty júbatu bolyp tabylady. Biraq, Robert Djordan partizandardy algha ozdyryp jiberip, ózi tosqauylda qalghanda, sol partizandar ýshin, ya basqa bireu ýshin ólgen joq. Ol óz ajalymen óldi.
Sodan song Aseken, kózi jypylyqtap, tikesinen-tik túrghan studentke qarap jymighan.
- Siz otyrynyz. Taqtada túrghan joqsyz ghoy.
Az-maz ynghaysyz ýnsizdik ornady. Qazaqtyng әdeby ortasy atalghan romandy endi ghana payymdap әngime ete bastaghan. Biraq, myna aitylghan pikir mýldem kereghar edi. Ýnsizdikting syryn jazbay tanyghan Asekeng sózin ýstedi.
- Álbette, bireuding tirshiligin keshuge bolady. Alayda, mening búghan degen de kýmәnim bar. Mysaly, basqa bireuding atyn jamylyp ómir sýruge bolady. Biraq siz basqa bireuding ajalymen esh kezdese almaysyz. Ajal kelgende, ol basqanyng emes - sizding ghana ajalynyz. Osy orayda Hemingueyding de, Bethovenning de sózinen asyp ketken qazaqtyng maqaly bar, «Qyryq jyl qyrghyn bolsa da, ajaldy óledi» degen. Qazaqtyng osy maqaly, bәrinen kemenger.
Sol kýni men kórkem shygharmanyng birneshe ólshemde, birneshe dengeyde ómir sýretinin, teksten konteksting biyik ekenin alghash týsingen edim. Keyin men Asekenning oqyrmanmen kezdesude otyryp aita salghan osy iydeyasyn belgili dramaturg-aqyn Iranbek Orazbaevtyng shygharmashylyghynan úshyrastyrdym. Áriyne, aqyn búl konsepsiyany Asqar Sýleymenovten aluy shart emes. Osy jerde men avtorlyqqa tikeley qatysy bar informasiyalyq óris iydeyasy turasynda aita ketkim keledi.
Bir kemengerding jazu tehnologiyasyna qatysty aitqandarynyng ishinde «Egerde jazugha mýmkindiging bolmasa, onda oilama» degen sóz bar. Taratyp aitsaq, qolynyzda qaghaz-qalam joq, oigha alghanynyzdy jazugha mýmkindiginiz bolmasa, onda basynyzgha kelgen oidy óshiriniz degen sóz. Sebep? Jauap retinde mynaday mysal:
Bir shygharmada ghalym adamzattyng tirshiligine qauip tóndiretin qorqynyshty tetik oilap shygharady. Artynsha, ózining ne istep qoyghanyn týsinip, shoshyp ketken ol tetikti joymaq bolghanda, qondyrghygha jan bitip, adamsha sóilep, «Qirata ber, biraq meni joya almaysyn. Sebebi, men endi barmyn. Men endi kez-kelgen adamnyng sanasynan qalqyp shygha alamyn. Al sen siyaqty kýmәnshil emes, kinәmshil emes basqa ghalym meni tiyanaqtap iske jaratady» deydi. Aleksandr Genis ózining «Vavilon múnarasy» atty kitabynda mynaday qyzyq derek keltiredi. Londonda tanerteng shyqqan gazettegi sózjúmbaqkrossvordty Liyverpuliding adamdary keshke qaray onay sheshedi eken, sebebi, ol sózjúmbaqty Londonnyng adamdary tanerteng sheship qoyghan, Yaghni, sózjúmbaqtyng sheshimi býkil kenistikti alyp jayylyp jatqan informasiyalyq óristen óz ornyn alghan. Ol sheshimdi basqa qalalardyng adamdary týsiniksiz bir mehanizm arqyly oqyghan. Sanadan tys oqyghan, ózderining dayyn sheshimdi informasiyalyq óristen alghanyn bilmegen, júmbaqty ózimiz sheshtik dep oilaghan. Asekeng taghy bir sózinde «Dinderde jaman oi, jamandyqty oilaudyng kýnә bolyp sanaluynda Qúdaygha jaqtas úly iydeya jatyr. Mekenimiz bir bolmys. Sondyqtan osy ortaq mekenimizdi jaman oimen lastamau kerek. Sebebi, sen oilap qana qoya salghan qiyanatty oidy basqa bireu mindetti týrde iske asyrady. Tólen Ábdikovting «Ong qol» degen әngimesin oqyghan shygharsyzdar. Ondaghy ózin-ózi qylqyndyryp óltirgen qyz osy bir kezde bireu oilaghan oigha bayqamay janasyp qoyghan, eleusiz bolsa da sol oidy qabyldaghan adam» dep edi.
Iranbek Orazbaevtyng sahnalyq dramasynda Qorqytty ajal izdep keledi. Qorqyt qanshama adamgha baryp «Mening ornyma ólshi» dep jalynady. Biraq, eshkim de onyng ornyna óle almaydy. Sebebi, búl ajal - Qorqytqa ghana kelgen, odan basqa eshkimning janyn ala almaytyn, kesimdi kýni jetpegen, әli kóresi jaryghy bar basqa eshbir pendege soqtygha almaytyn, bir Qorqyttyng ghana ajaly. Nemese, Asekenning sózimen aitsaq, «Smerti - adresna». Taghy bir sózinde ol kisi aityp edi, «Smerti - eto pisimo, kotoroe nikogda ne poteryaetsya, y kotoroe obyazatelino dostignet svoego adresata» («Ajal - ol eshqashan joghalmaytyn jәne ózining izdegen adamyn mindetti týrde tauyp baratyn hat») degen.
Osy QazPIY-degi kezdesuden keyin, biz, әdebiyetshi jastar, aghalardyng shashbauyn kóterip, ulap-shulap Tólegen aqsaqaldyng ýiine bardyq. Bәtima apamyz dastarhan jasap kýtip otyr eken. Ýlkender bir bólmege әzer syiyp bólek otyrdy. Biz bólek otyrmyz.
Birazdan song Asekeng әdetinshe, jastar otyrghan bólmege keldi. Sodan keyin kesh boyy bizben otyrdy. Kezdesu kezinde tuyndaghan kýmәndi oilarymyzdy aittyq. Asekeng yjdahatpen tyndap, bәrine jauap berdi. Otyrghan jigitterding bireui «Agha, mana siz kezdesu kezinde shygharmany teksten tys taldap ýirenu kerek dediniz. Búny qalay týsinuge bolady? Bizding úghymymyzda shygharmada teksten basqa eshtene de joq. Tekste joq nәrseni qalay qiyaldap, elestetuge bolady? Osyny týsindirip berseniz» dedi.
- Jaqsy súraq, - dedi Aseken, shylymyn tútatyp jatyp. - Biraq, sizding búl týsiniginiz býgingi jazugha tabynudan qalyptasqan. Siz dýniyede osy әlipbi, osy jazudan basqa jazu bar dep bilmeysiz.
Júrt ýndemey qaldy.
- Men sizge aitayyn, әrip arqyly ghana emes, mәn-maghynany jetkizuding basqa da biz biletin pәlenbay týri jәne biz bilmeytin, oiymyz týgili, týsimizge kirmeytin pәlenbay týri bar, - dedi Asekeng sózin jalghap. - Mysalgha, bir qogham ghana, bir әleumet qana biletin informasiya bar deyik. Ol informasiyany tanbalaytyn ózining qalyptasqan belgileri bar. Ol belgini iyerogliyf, iydeogramma dep alynyz. Al búrynghy kóne zamandarda jazu-syzusyz ómir sýrgen qoghamdar bolghan. Mening oiymsha, ol qoghamdar tipti tilsiz ómir sýrgen siyaqty.
- Qalaysha? - dedi otyrghan qonaqtardyng biri, - «Yazykovoe myshleniye» degen bar emes pe? Adam qalay tilsiz oilaydy?
- Bilmeymin, - dedi Aseken. - Bir-birin oisha týsinetin adamdar bolady. Adamnyng oiyn oqy alatyndar bolady. Mening úghymymda búl jekelegen adamgha qonghan erekshe baq emes, kerisinshe, oisha úghynysu, oisha sóilesu, barlyq adamdarda bolghan kóne qabilet. Órkeniyetting saldarynan kómilip qalghan tanghajayyp qasiyet. Adam júmaqtan quylghannan keyin osy qabiletten aqyryndap ajyray bastady. Aqyrynda sóz arqyly ghana, jazu arqyly ghana týsinise alatyn qogham qalyptasty. Al óz basym sózge, jazugha ayaghyna deyin sene almaymyn. Sebebi, kóp jaghdayda jazu, nemese sóz aqiqatty ashu ýshin emes, kerisinshe, shyndyqty jasyrudyng amaly, qúraly bolyp tabylady.
- Mysaly? - dedi student balalardyng biri.
Ózining qaterli shekke jetip qalghanyn týsingen Asekeng taratyp eshtene aitpady. Al qazirgi túrghydan, qazirgi sóz bostandyghy túrghysynan qaraghanda bәri de aidan-anyq edi. Ol kenestik sosialistik jýiening shytynay jarylyp, qúlaugha bet alghan kezi. Biraq, baspasóz, kórkem әdebiyet, iydeologiyanyng barlyq qúraldary «әlemdegi eng óskeleng qoghamdy» jyrlaudan tanbay otyrghan. Ol zamanda býkil qoghamdy tynshylyq jaylaghan, әr topta kem degende eki student jogharghy jaqqa mәlimet jetkizip túratyn «salpanqúlaq» bolyp kelushi edi. Kim biledi, Aseken, studentting súraghynan sekem alyp, sol jerde otyrghan jas balalar birdenege úrynyp qalmasyn dep ýnsiz qalghan shyghar. Biraq, oqighanyng anyghy osy edi.
1981 jyl. Kóktemning ayaghy edi. Últ aspaptar muzeyin¬de qyzmet etemin. Asekene telefon shalyp edim, QazPIY-ge kelip ket dedi. Gorikiy atyndaghy әdeby institutqa qabyl¬dau jýrip jatyr eken. Asekeng emtihan komissiyasynyng tóraghasy. Qazaq tilinen orys tiline audarylghan birneshe shygharmany qolyma ústatyp, ýlgermey jatyrmyn, kómektesip jiber dedi. Ekeumiz týsten keyin júmysty bitirip, Panfilov parki¬ne qaray ayandadyq.
- Tólegenning ýiine baramyz. Zeynolla aghang sol jerde tosyp otyr, - dedi Aseken.
Búl kezde Ramazan әsker qyzmetinde, ol ýige barudyng reti de joq edi.
- Qayta Ramazan joq kezde baryp, әke-sheshesining kónilin aulap túru kerek, - dedi Aseken. - Bәtima da, Tólegen de - ekeui de seni jaqsy kóredi. Nege kelmey ketti dep súrap otyrady.
Búl bir erekshe kesh edi. Barlyghy qolqalap maghan dombyra tartqyzdy. Kýy shertip otyryp Asekene qarap qaldym. Meni onyng kózindegi ayaushylyq sezimi tanqaldyrghan. Búryn da Áuezov muzeyining shaghyn konsert zalynda óner kórsetken kezimde birneshe ret bayqaghanmyn. Bayqaghanmyn, biraq, týsinbegenmin. Ayaushylyq, bauyrmaldyq, taghy qanshama tilektestik, sodan son... ýrey. Ýrey mýldem týsiniksiz edi. Sonyra tarasqan kezimizde meni janyna ertip alyp, Alma¬tynyng týngi kóshelerin úzaq kezgen. Sondaghy aitqany әli esimde.
- Sen tútas bir kýy mektebining jalghyz ókilisin. Búl tarapta sening aghang da, ining de, eshqanday tuysyng da joq. Tek ólip qalghan әkeng ghana bar. Bizding qoldan tilektes bolghannan basqa ne keledi. Sondyqtan, saghan aitarym, әlgi, Mahambet atannyng «Qazanat seni saq¬tadym, Azamat seni saqtadym» deytini bar emes pe? Sol siyaqty, sen de ózindi saqtaugha mindettisin. Sen ózing shәkirt tәrbiyelep shygharghansha - japadan-jalghyz¬syn. Saghan aitar ósiyetim, eshqashan eshkimmen jau¬laspa. Bireu  tildep jatsa, ol sózdi basynnan asyra sal. Bireuler qorqaq eken der. Ayta bersin. Sende bar kýy qazynasy eshkimde joq. Sen talanttysyn. Al bizding qoghamda talantty bolghan qaterli. Sen meni dúrys týsin. Saqtyq pen qorqaqtyqty shatastyrma. Men endi qansha jasaymyn, qúday biledi. Keyin, Asqar agham osylay degen edi dep aita jýrersin.
Sol kezde men «Frankenshteyn nemese býgingi Pro¬metey» romanyn oqyp, qatty әserlenip edim. Oiymdy bóliskende Aseken, әdetinshe sәl oilanyp baryp sóilep ketti.
- Mery Shelliyding romany ghoy. Ol ózi belgili filosof Uiliyam Godvinning qyzy. Jeti atasynan beri fәlsafa qualaghan danyshpan әulet. Barlyghy intellektual bolghan. Ghylymnyng jauapkershiligi mәselesi bizde endi ghana aityla bastady. Sebebi, tyqyr tayandy. Al, Mery Shelly búl mәseleni 19-ghasyrdyng basynda aityp ketken. Qyzdaryna deyin osynday aqyldy, ol túqymnyng qanday bolghanyn osydan-aq shamalay ber. Biraq, men búl romandy basqasha týsinem. Viktor Frankenshteyn, úmytpasam, shveysar ghalymy ghoy deymin, iyә. Ol qoldan jasap shygharghan jasandy alyp adam qoghamnan, adamdardyng arasynan óz ornyn taba almay, aqyrynda adamzatpen jaulasady ghoy. Jarty ómirin osy alypty jaratugha júmsaghan ghalym qalghan ómirin endi ózining tuyndysyn jonggha júmsaydy emes pe. Búl roman kóp úzamay simvoldyq maghynagha ie boldy. Europada Frankenshteyn - bir tetikti tudyruyn tudyryp alyp, aqyrynda oghan ózi ie bola almaghan ghylymnyng simvolyna ainaldy. Mynaday bir qyzyq derek oqyghanym bar. Angliyanyng parlamen¬tin¬degi mәjilis kezinde lordtardyng bireui sol kezdegi Ýndistandaghy kóterilisterdi sóz qylyp, «otarlyq jýie men qúl iyelenushilik - Úlybritaniya ózi qoldan jasaghan qúbyjyq, egerde biz otarlardan, qúl iyelenuden arylmasaq, onda Frankenshteynning ayaghyn qúshamyz, Angliyadan airylamyz» degen eken. Romannyng ayaghynda Viktor Frankenshteyn «Men alghash ret Jaratushynyng óz tuyndysynyng aldynda jauapker ekenin týsindim. Qiyanattaryn aityp aiyp¬tamas búryn men ony baqytty etuim kerek edi» deydi ghoy. Batystyng synshylary ýnemi osy iydeyany taldaugha tiyanaq etedi. Áriyne, búl teksting ayasynan shyqpaytyn múqiyat qana taldau. Oqushylyq taldau. Al endi teksten shyghyp, konteksting biyikteu bir qabatyna kóterilseniz, romannyng oqighasy Bibliyanyng birinshi kitaby - Kóne Ósiyetten alynghanyn birden bayqaysyz. Qúday, Adam Ata men Haua Anany jaratady. Olardan býkil adamzat nәsili taraydy. Biraq, keyinnen adam balasyna ie bola almaghan Jaratushy aqyrynda topan suyn qaptatyp, býkil tirshilikti joyady. Yaghni, Mery Shelly Bibliyadaghy mәngi sujetti kishireytip, by¬laysha aitqanda, jerge qondyryp baryp paydalanghan. Viktor Frankenshteyn - ol da demiurg, Jaratushy. Osy túrghydan maghan ýnemi bir oy keledi. Mening pikirimshe, Adam - Jaratushynyng eng sәtsiz jobasy.
- Kelesi jaratylysta sәtti bolatyn shyghar, - dedim men.
- Kelesi jaratylys bola ma-bolmay ma, ony boljau qiyn, - dedi Aseken.
- Qúdaygha senesiz be? - dep súradym.
- Senem, - dedi Aseken. - Biraq, ikonadaghy adam¬túr¬patty qúdaygha emes. Álemdik sana retindegi Qúdaygha senem. Qúday búl dýniyede emes. Búl dýnie - Qúdayda. Qúday ózi jaratqan dýniyeden tys bola almaydy. Ol ózining barlyq qúbylysynda - Qúday. Men týn ishinde jaughan bal tatyghan jauynnan Qúdaydy kórem, soghan senem. Taudan aqqan búlaqqa senem. Saharany kernep emin-erkin esken qonyrsalqyn samalgha senem. Aqjýrek adal adamnyng sózine senem. Osylardan tys men ýshin Qúday joq.
Óneboyym eljirep, birtýrli bolyp kettim. Domby¬ramen shertilgen әldebir qamryqty kýidi tyndap túrghandaymyn. Asekenning dausy alystan talyqsyp estildi.
- Bilem, adam - әlsiz. Osy jýrgen eshqaysymyz da minsizbiz dep aita almaymyz. Abay atannyng sózi bar ghoy «At kótermes minim bar» degen. Biraq, bәribir adamdy qúrmettey bilu kerek. Ómirdi jaqsy kóru kerek. Egerde ómirden jerisen, onda ómir de senen jeriydi.
Keyin din fәlsafasyna qatysty taghy bir әngi¬mesinde Asekeng jogharyda atalghan taqyrypty taghy bir qozghap ótken.
- Islam - qiyametting dini. Biraq, dýniyede Qúday úghymy joq, Qúday degenning ne ekenin bilmeytin dinder bar. Dzen buddizmde adam óz taghdyryna ózi iye. Qúday da joq, perishte de joq. Adamnyng ózi ghana bar. Bir qyzyghy, Batystyng ozyq ghylymy býginde osy dzenning miys¬tikasyna bet búryp otyr. Batys ghylymy payda¬lana¬tyn «besprichinnoe tvoreniye», yaghny «eshqanday sebepsiz jaratylys» degen termin bar. Osy termin barlyghyn týsindiredi. Reinkarnasiya degendi estuing bar shyghar.
- IYә, dýniyege qayta-qayta kelu ghoy, - dedim.
- Dúrys aitasyn, - dedi Aseken. - Bir buddistik tekste «Adamdy myna dýniyege qayta-qayta alyp keletin nәrse - niyetting aghyny» («Potok jelaniy beschislennyy raz vozvrashaet cheloveka v etot miyr») degen sóz bar. Mine, osy bir auyz sóz býkil jara¬tylystyng syryn týsindiredi. Sebebi, myna dýniyeni kim jaratty, ol qalay jaraldy dep qoymay izdep, aqyry sol sebepti tapqan sәtte, siz, bar bolghany... basqa bir ghalamgha ótesiz. Ótpeuiniz de mýmkin. Boldy.
Keyin men Stanislav Groftyng «Transpersonalinaya psihologiya» degen kitabyn oqyp otyryp, qayran qaldym. Avtor psihodelikalyq tәjiriybeler bary¬synda adamnyng tumay túrghandaghy, anasynyng jatyry ishindegi estelikterine deyin jetipti. Biraq, pendede ynsap bolghan ba. Endi avtor, al, búryn, myna dýniyege Stanislav Grof bolyp kelgenime deyin, búrynghy ómirimde men kim boldym dep, óz tәjiriybelerinde jatyrdan ary barmaq bolghanda bir qap-qara esikke tirelipti. Ary qaray jol joq. Biraq, atalghan kitap Asekeng dýniyeden ótip ketkennen keyin shet elden jetken. Yaghni, jogharydaghy oilardy Asekeng buddistik teksterden qorytyp shygharghan.
Birde, taghy da әdeby ortanyng jiynynda bir aqyn aghamyz, sol jerde otyrghan Tәken Álimqúlovqa saual tastady.
- Áy, Tәken, men sening «Aqbozatyndy» oqyp shyqtym. Sóz saptasyn, bәri jaqsy. Qatty únady. Tek shygharmannyng iydeyasyn týsinbedim. Qazaqta qyzdyng qalynmalyna jylqy berushi edi. Biraq, o zamanda-bú zaman, jylqynyng jolyna qyz bergendi qaydan kórdin? Búnymen ne aitqyng kelgen sonda?
Tәken aghamyzdyng bir qyzyq әdeti bar edi. Bireuding súraghyna jauap bererde betining úshy bozaryp, múrnyn uqalap az-maz otyryp qalatyn. Syryn bilmeytin adam ony ashulanyp otyr dep oilap qalar edi. Búl joly da jýzi sәl quaryp otyryp qaldy. Sodan song dastarhannyng qarsy betinde otyrghan Asekene sausaghyn shoshaytty.
- Ony, myna Asqardan súrandar. IYdeyany bergen osy edi.
Búl joly da dastarhan basynda jastar kóp edi. Asekeng kózi jasauranqyrap, oilanyp otyryp qaldy. Sodan song bayau sóilep ketken. Bólmede siltidey tynyshtyq ornady.
- Áriyne, búl Tәken ekeumizding ashqan janalyghymyz emes. Álem әdebiyetinen osyghan úqsas talay mysal keltiruge bolady. Lermontovtyng «Bela» degen әngimesinde, esterinizde bolar, anau jalang qylysh Kazbich degen bar emes pe, sonyng ózi minip jýrgen atyn maqtap aitatyn әni bar ghoy.

<!--pagebreak--><!--pagebreak-->

Mnogo krasavis v aulah u nas,
Zvezdy siyait vo mrake ih glaz.
Sladko lubiti ih - zavidnaya dolya,
No veseley molodeskaya volya.

Zoloto kupit chetyre jeny,
Koni je lihoy ne iymeet seny.
On y ot vihrya v stepy ne otstanet,
On ne izmeniyt, on ne obmanet.
Keyinnen Belanyng inisi sol jýirikting óteuine dep óz әpkesining qol-ayaghyn baylap Pechoringe әkep tastaydy ghoy. Tәken óz romanynda búl mәseleni ary qaray terendetken.
Arada taghy biraz uaqyt ótkende Asekeng atalghan taqyrypqa qayta ainalyp soqqan.
- Romannyng ayaghynda oqqa úshqan Aqbozattyng basyn qúshaqtap otyryp bas keyipkerding aitatyny bar ghoy. «Dýniyeden úly jýirik ketti» dep. Mynau meta¬fora, simvol degen, bizding synshylarymyzgha mәtel bolyp júqqan siyaqty. Neni oqysa da, kózderine simvol elestep otyrady. Osy tamasha shygharmany da simvolgha jatqyzdy. Aqbozat dýniyeden ketken qazaqylyqtyn, qazaqshylyqtyng simvoly eken. Al, men aitar edim, Aqbozat - jeke keyipker bolugha layyq kýlik. Ol nege mindetti týrde qazaqshylyqtyng simvoly boluy kerek? Búnyng bәri, dýniyedegining barlyghyn adamgha aparyp tirep qoyatyn, barlyghyn adammen ólsheytin antroposentrizmning әseri emes pe eken? Aqbozat óldi, sonymen birge jer betinen taghy bir úly nәsil kóshti dep biliniz. Bir taypa el qyryl¬ghanday joqtanyz.
Asekenning bir qyzyq minezi bar edi. Bir jaqsy әngimeni keyde amalsyz ýzip alyp, arada biraz uaqyt ótkende sol ýzilgen taqyrypty qaytadan janylmay tabatyn. Keybir adamdar, ol qay jerde aitylghan nendey әngime dep, esterine týsire almay jatatyn. Keyinnen men búnyng Asekeng jýrgen shaghyn ghana ortagha tәn daghdy ekenin bayqadym. Zeynolla Serikqaliyev, Aseken, semeylik Tóken Ibragimov ýsheui basy qosylghanda beysauat adam olardyng ne aityp otyrghanyn týsinbeushi edi. Janyndaghylardy aqymaq qylyp, kelemej qylyp otyrghanday kórinetin. Tyndap ýirenu kerek eken. Alghashynda әldebir sózding basyn ghana aityp, ayaghyn jútyp qoyatyn әdetterine, shynym¬dy aitayyn, jynym keletin. Mynaday mysal. 1989 jyldyn, úmytpasam, qysynyng ayaghy edi. Zeynolla aghanyng ýiindemiz. Aseken, Tóken agha ýsheui karta oinap otyr.
- Soghystyng ayaqtalghany ýshin alyp qoyayyq, - dedi Aseken, rumkelerge koniyaktan toltyra qúiyp.
Alyp qoydyq.
- 79-jyly men aityp edim ghoy, Qojanasyrdyng qaqpasy dep, - dedi Aseken.
- IYә, alghash aitqan sen eding ghoy, - dedi Zeynolla agha jymiyp.
Ýsheui karta oinap otyra berdi. Ýsh duananyng ortasyna kirip ketkendey bolyp men otyrmyn. Keyinnen ishime syimay, Zeynolla aghagha renishimdi aityp saldym.
- Osy sizderdiki ne әdet? Birnәrseni tamshylatyp qana aitasyzdar. Jandarynyzda otyrghan adamdar dym týsinbeydi. Búl ne sonda, mazaq qylghandarynyz ba? - dedim.
Zeynolla agha jymiyp kýldi.
- Talasjan, renjime. Mysaly, bir top adam bir-birimen aralasa kele osynday tilge kóshedi. Álgi, postmodernizmning payghambarlarynyng bireui aitty degen sóz bar ghoy, «Ánning bәri bayaghyda aitylyp jәne myng ret qaytalanyp bolghan» («Vse pesny spety y tysyachu raz perepety») degen. Aralaryndaghy syrdyng barlyghy belgili adamdar, ózderi biletin әngimeni qaytalap aityp jatuy shart emes. Onday adamdar emeurin arqyly sóilese beredi. Buddist monahtar bir-birimen «koan» arqyly sóilesedi ghoy. Keyin sender de osylay sóilesip ýirenesinder.
- Jaraydy, onda ótkende aitylghan Qojana¬syrdyng qaqpasy degen ne әngime, týsindirinizshi maghan, - dedim men.
Zeynolla agha rahattanyp túryp kýldi.
- Ol bylay, - dedi sodan song betime qarap meyirlene jymiyp alyp. - Qojanasyr esigining aldyna qorshauy joq qaqpa qoyyp qoyghan ghoy. Adamdar qaqpany ainalyp ótse, qaqpadan kirmeysing be dep tayaqpen úryp aidap shyghady eken. Qorshauyng joq qoy, qalay kirsek te bәribir emes pe degenderge, «Áy, qorshaudyng bar-joghynda sening ne sharuang bar. Qaqpa ne ýshin qoyyl¬ghan?» dep jauap beredi eken. 1979 jyly kenes әskeri Aughanstangha kirgende Asqar aghang osy mysaldy keltirgen. «Biz Aughanstannan byt-shyt bolyp jenilip shyghamyz» dedi. Sonda «Qalamgerde» otyrghan bireu «qalay jeniledi ekenbiz, әlemdi titirentken Kenes odaghy emespiz be?» dedi. Asekeng sonda, «Qojanasyr bәribir bizdi qaqpadan kiruge mәjbýr etedi» dedi. Al, anau adam eshtene týsinbey, iyghyn qiqang etkizdi de kete berdi. Asekenning aitqan júmbaghyn týsindirip bereyin saghan. Qojekenning hikayasyn sol oqighagha ólshesen, onda Asqardyng aityp otyrghany mynau: «Aughanstan qanday әlsiz el bolsa da, yaghni, qorshauy joq, qaqpasy ghana bar el bolsa da, Kenes odaghy qúrmettep qaqpadan kirui kerek edi. Biz halyqaralyq zandardy belinen basyp, qaqpany ainalyp óte saldyq. Biraq, erte me-kesh pe, bәribir adamdyqtyng zanymen sanasugha mәjbýr bolamyz, yaghni, bәribir Aughanstan bizdi aidap shyghady da, qaqpadan kirgizedi. Asqardyng aitqany tura keldi. On jyldan keyin jenilip shyqtyq. Mine, Talasjan, seni shamdandyrghan mylqau әngimening syry osy edi.
Keyinnen, Borhesting «әlemdik kitaphana» jayly iydeyasyn boyyma sinirgende baryp, Asekeng men onyng etene ortasynyng týsiniksiz minezderin, tanghajayyp sóileu mәnerining syryn payymdadym. Álemdik әdebiyet uaqytta emes - kenistikte ghana ómir sýredi. Egerde sen sol «әlemdik kitaphananyn» adamy bolsan, onda sen ýshin uaqyt úghymy joyylady. Kez-kelgen taqyryp - sening etene taqyrybyn, qay zamanda qozghalghan taqyryp bolsa da. Qay keyipker bolsa da - sening etene tanysyn, qay zamanda ómir sýrgenine qaramastan. Asekeng eshqanday dayyndyqsyz mýldem tansyq taqyrypty qozghaytyn. Qarsysynda otyrghan adam týsinedi, aqylyna ózi qondyryp alady dep sengendikten bolar. Áytse¬de, búnday mәnerde әngimelesu, әlem әdebiyetin birshama mengergen mening ózim ýshin de qiyndau edi. Alayda, keyinnen búl tehnika maghan ýlken payda keltirdi. Qanday da bolmasyn shyghar¬manyng minezin jәne ne aitpaghyn alghash¬qy betten, nemese keyde tipti birneshe sóilemnen angharudy ýirendim. Arada birneshe jyl ót-kende Asekeng bir әngimesinde:
- Abay atang aitqan ghoy, «Shyn jýrek - bir jýrek» dep. Adamda, adam-dardy sýietin arnayy bir jýrek, jәne tabighatty, adamnan basqa tiri jәndikti sýietin bólek jýrek bolmaydy. Óz basym tabighatty sýimeytin adamnyng basqa adamdy sýie alatynyna kýmәnim bar, - dep edi.
Sol sәtte men, búl bir kezde Tәken Álimqúlov qatysqan dastarhan basyndaghy әngimesining jalghasy ekenin týsindim. Qolynmen qús aulap ýirengen kýni, oljang aqqu emes - shymshyq bolsa da quana bil. Sebebi, tanymnyng jana satysyna kóterildin.
Sekseninshi jyldardyng basynda Tólegen Toqbergenov QazMU-ding filfagynda, úmytpasam, «pochasoviyk» bolyp әdeby synnan sabaq berip jýrdi. Birde kezekti leksiyany jýrgizip beruge Asqar Sýleymenovti shaqyrdy (ol kezde QazMU qazirgi T.Jýrgenov atyndaghy óner akademiyasy otyrghan ghimaratta edi). Estip alyp, baryp, studenttermen aralasyp auditoriyagha otyryp aldyq. Asekenning ózine jarasatyn qaljy¬ny bar edi, art jaqta otyrghan bizdi kórip jymiyp kýldi de:
- Bayaghyda bitirip ketken adamdar múnda neghyp jýr? - dedi Tólegen aghagha qarap.
Sol keshte Asekenning filosofiyanyng kóne bastaulary jayynda aitqan bir sózi esimde qalypty.
- Qanday filosofiya bolmasyn, ol eng әueli - ekzistensialdyq filosofiya. Jәne sonynda da ol - ekzistensialdyq filosofiya. Egerde, ekzistensialdyq bolmasa - onda ol eshqanday da filosofiya emes. Mysal-gha, batys әleumeti jәne kenes ghylymy paydalanatyn «naturfilosofiya» degen termiyn, ol halyqtardyn, últtardyng bireuin joghary, bireuin tómen qong ýshin oilap shygharylghan. Naturfilosofiya, yaghni, «naturaldyq filosofiya» nemese tabighattyng qúbylystaryn endi ghana payymday bastaghan pәk, al dәlirek aitqanda, jabayy filosofiya degen terminning tasasynan sayasattyng qúlaghy shoshayyp kórinip túr. Eshqanday da naturfilosofiya joq. Tek qana óz zamanyna layyq ekzistensialdyq filosofiya bar.
Asekeng auditoriyagha bir kóz tastap, qyz-jigiti aralasa birneshe orys studentterining otyrghanyn bayqady da, sózin oryssha jalghaghan.
- Filosofiya,  kogda by ona ny sushestvovala, y kak by ona ny nazyvalasi, byla, esti y ostaetsya ekziys¬tensialinoy, to esti jiznennoy. Drevniy chelovek, Vethiy Adam, svoy peshernuy dramu perejival tak je jiznenno, tak je strastno, kak sovremennyy chelovek perejivaet svoy ekzistensialinye problemy. Poetomu, net nikakoy naturfilosofii, a esti ekzistensialinaya filosofiya, kotoraya iz veka v vek menyaet toliko svoi formu, no ne sushnosti.
Sodan son, qaytadan qazaqshagha kóshti.
- Kóne týrikter ózderining kóne týrikter ekenin bilgen joq. Kóne skifter ózderining kóne skifter ekenin bilgen joq. Keyinnen filosofiyanyng tarihy degen pәnning payda bolatynyn bilgen joq. Olar tek ómir sýrdi. Jaulasqanmen jaulasty, dostasqanmen dostasty. Qandy da tókti, kýidi de, sýidi de. Jәne ózderin Jaratqan IYening balasymyz dep sanady. Soghys pen jaulyqty bir-birine ósh qúdaylar men kiyelerdin, bir-birine jau negizderding soghysy dep qarady. Dostyq pen mahabbatty da týrli kiyening jarasym tabuy dep qarady. Maydanda ayaspady, al dostasqanmen qúdayday syilasty. Balalar, atalarynnan qalghan qymbat mýliktegi neshe týrli aiuandardyng birin-biri qaujap, birimen-biri qarjysyp jatqan suretinen, bederinen osy atalarynnyng ómirlik filosofiyasyn tanyp ýireninder. Tarihyn dúshpan elder jazghan qazaq ýshin eng basty, eng qasiyetti derek - osy.
Artynan kafedrada shaghyn dastarhan jasaldy. Múghalimdermen qatar birneshe aspirantqa qatysugha rúqsat berilgen eken. Kesh boyy eshkim eshtene degen joq. Býkil dastarhan basyndaghy atmosferadan meymangha degen sheksiz qúrmet esip túrdy. Kesh boyy Asekeng ghana sóiledi. Ózining búiyghylau estiletin qonyr dausymen otyrghan júrttyng aqyly men jýregin qosa terbegen. Men jalghyz qayttym. Kókiregimdegi әserdi búzyp almay saqtaghym kelgennen bolsa kerek.

***
Keyingi jyldary Asekende әldebir qaju payda boldy.
- Adam ómir sýrgennen sharshaydy eken, - dedi birde.
Ekeumiz «Lidinka» kafesinde otyrghanbyz.
- Olay demeniz, agha, - dedim birtýrli jaysyzdanyp.
Panfilov kóshesining boyymen aghylghan avtomobiliderge, trotuarmen ary-beri qayshylasqan adamdargha qarap úzaghyraq otyryp qalghan Asekeng kenet múnaya jymidy.
- Qoghamnyng atynda, onyng ústanghan baghytynda túrghan eshtene joq. Sergey Dovlatovtyng aitqany bar ghoy, «Sovetskiy y antisovetskiy, eto odno y to je» dep. Dissiydent bolyp, Amerikagha ketip, sondaghy kenestik  sistemagha qarsy júmys istep jatqan, búryn ketip qalghan dissiydentterding siqyn, olardyng adamdyq kelbetin kórip aitqan sózi ghoy. Mәsele, adamnyng ne aityp, ne qoyghanynda emes. Mәsele, sol sózdi aityp otyrghan adamnyng kim ekendiginde. Jyn men shaytandar da Qúdaygha senedi deydi ghoy.
- Men saghan bir qyzyq aitayyn, - dedi sodang song qorqoryn tútatyp jatyp. - Biz kenes zamanynda ateistik qogham boldyq deymiz ghoy. Al, qazir dinge qaytadan bet búrdyq deymiz. Al, men, osy qazirgi din ústaghan qoghamnan, sol kenestik ateistik qogham Qúdaygha әldeqayda jaqyn boldy der edim. Ol kezdegi adamdardyng bir-birine degen qamqorlyghy men janashyrlyghy myna jýrgen dinshilderding týsine de kirmegen. Al qazir, meshit saldyrady, Qúran ústaydy, tәspi tartady. Biraq, solardyng qolyn almaq týgili, janyna otyrghyng kelmeydi. Bylghanyp qalasyn.
- Osy kele jatqan «dinshil», «dindar» qoghamdy, kak ny stranno, Sadyqbek Adambekov boljap jazyp ketken. «Atylghan qyz turaly anyz» romanynyng tura birinshi betinde bir molla Tasbiyke degen әieldi ýshkirip otyryp, bas salyp zorlamaq bolady. Oqyp pa edin?
- IYә, oqydym, - dedim men.
Asekeng kenet jadyray kýldi.
- Romanda synshylar bayqamaghan tamasha detalidar bar. Molla ýshkirip otyrghanda, auyldyng bir jigiti kirip, әneukýngi araq qayda deydi ghoy, esinde me. Sonda moldekeng kóldeneng kózden sasyp qalyp, «Álgi tizeme jaghyp jýrgen spirtty aitasyng ghoy» dep shishany jigitting qolyna ústatady. Jigit, shishadaghy spirtting azayyp qalghanyn kórip, «Sizding de tizeniz bir jalmauyz eken» deydi. Eki-aq auyz sóz osynday shaghyn dialog arqyly osynsha maghyna beru - búl Gogoliding dengeyindegi  yumor. Al, ol qaljynnyng ar jaghynda ýlken qasiret jatyr. Bir qolynda Qúran, bir qolynda ótirik pen qiyanat - bizge qanday qoghamnyng tónip  kele jatqanyn kórsetetin qorqynyshty epizod.
Keshke qaray ýiine deyin shygharyp saldym. Auladaghy «besedkanyn» ishine otyryp taghy biraz әngimelestik.
- Bizding atalarymyz ómir boyy din ústaghan, qazaq¬tyng imanynyn  saqshysy bolghan. Jana zamanda aq joldan taymay, repressiyagha úshyrap ketkeni qanshama. Týsiniksiz bir uaqyt kele jatyr. Bir aqynnyng aitqany bar ghoy, «Músylmandyq kimde joq, tilde bar da, dilde joq» dep. Qazaq siyaqty tózimdi, er halyqtyng din-imany ústaghannyng qolynda, tistegenning auzynda kete me dep qorqam.
Asekeng sharshay kýrsinip, selqos qoshtasyp, búry¬lyp jýre berdi. Sonynan kóz almay qarap qaldym. Ol, dýniyeden ketetin qamryqty kóktemge eki-aq jyl, qasqaghym sәt qana qalghan edi.
(Jalghasy bar)
«Almaty aqshamy», №15,16, 31-qantar, 2-aqpan, 2012 jyl.