«Uaqyt bizding basymyz qashan qosylady dep kýtip túrmaydy»
Monghol eli men qazaq elining ortaq maqtanyshyna ainalghan asa kórnekti memleket-qogham qayratkeri, tanymal tarihshy, bilikti mәmileger Zardyhan Qinayatúlynyng aramyzdan ketkenine de tórt jyldyng jýzi bolyp qalypty-au! 1996-2016 jyldary bir mekemening bir bóliminde qatar otyrghan syrlas, múndas, taghdyrlas agham az sózben-aq kóp oi, aluan syrgha toly taghylymdyq әngimelerding týiinin tarqatyp berushi edi, әsirese Tәuelsiz qazaq elining býgini men bolashaghy turaly sóz bolghanda jayshylyqta asa sypayy, momyn tory bolyp kórinetin Zәkendi tanymay qalushy edik. Zәkeng onday asa shetin taqyryptar jónindegi oilaryn onasha bólme men ashana tónireginde emes, radio, gazet, jornaldarda, kitaptarynda ashyq-әshkere aitudan tartynbaghanyn «Tariyhqa kózqaras» atty jinaghyn oqyghan adamnyng kózi jetedi. Ótken HH ghasyrdyng 90 jyldarynyng basynda, totalitarlyq rejim siresip túrghan Kenes Odaghy men Mongholiyada «Sosializm be, әlde órkeniyetting adasuy ma?» dep sosializm degen dýleyge qasqaya qarsy súraq qoyyp, ony baspasózde ashyq jariyalaugha kimning dәti bara alyp edi? Áriyne, eshkimning de. Tek mening Zardyhan agham ghana! Ol kezde kemeldengen sosializm jyryn jyrlap elirgen otandastarymyzdyng «Maqtansang maqtan ,qazaq, tóbeng kókke jetpey túr az-aq, - dep әndetip jýrgenin úmyta qoyghamyz joq.
Myna bir kóripkeldikke qayran qalamyn, danyshpan F.Dostoevskiy Europany kommunizm elesi kezip jýrgen sonau HIH ghasyrda: «Eger de sosializm ras bolsa, onda qúday joq, al, qúday bar bolsa, onda sosializm ótirik», - depti. Mine, ghajap, qúday bar eken, sosializm ótirik eken, eles kýiinde ghayyp bolypty. Al, HH ghasyrdyng sonynda Zardyhan «bolyp, tolyp túrghan sosializmdi» tek «órkeniyetting adasuy» ghana ekenin aiday әlemge jar salyp qana qoymay, monghol jastaryn batyl әreketke bastay bilipti.
Zәkeng Qazaqstangha kelisimen Almatydaghy júmysyn negizinen birynghay ghylymy zertteuge arnady. Eger pendeshiligimizdi qayyryp qoya túryp, kiyeli tarih pen últ-memleket mýddesin algha tarta aq sóiler bolsaq, professor Zardyhan Qinayatúly ótpeli kezeng ótkelinde әri-sәri bolyp túrghan Qazaqstan tarih ghylymyn kәtepti qara narday algha – Tәuelsizdik alanyna alyp shyghysqan sanauly tarihshynyng biri, әri biregeyi bolghanyn aityp, marqúmnyng ruhyn shat etken bolar edik.
31- jeltoqsan Zardyhan marqúmnyng tughan kýni edi. 20 jylda (1996-2016) 200-dey zertteu maqalalary men II monografiya essesin baspasózde jariyalasa da, myna «ótpeli kezen» dep atalghan alasaprang zamanda bireu bilse, bireu bilip ýlgirmegen últymyzdyng maqtanyshy, memleket qayratkeri jóninde gazet oqyrmandaryna arnayy tanystyra ketudi jón sanadym.
Zekeng tarihy taqyrypqa keshteu keldi. Biraq әbden kemeline kelgen erding jasy 56-da keldi. Kemenger V.Skott tauyp aitqanday «Qarttyq aqymaq ýshin – auyr, nadan ýshin – qys, al, ghalym ýshin – altyn kýz» ekenin Zәkenning jemisti jyldarynan anyq kórdik.
Zardyhan Qinayatúly – 1940 jyly 31 jeltoqsanda Mongholiyanyng Qobda aimaghynyng Qobda Somonyna qarasty Naryn darasynyng Ólet qystaghynda dýniyege kelgen. Anadan 3 jasynda, әkeden 16 jasynda airylghan jetim Zardyhan apaylarymen tughan-tuysqandarynyng qamqorlyghynda ósip erjetedi. 1949 jyly mektep esigin ashqan talantty jas oquyn Qobdada, astana Úlanbatyrda jalghastyryp, 1961-1965 jj. Monghol memlekettik uniyversiytetining qoghamdyq ghylymdar fakulitetining tarih bólimin «tarih pәnining oqytushysy» mamandyghy boyynsha qyzyl diplommen tәmamdaydy. 1965-1972 jj. әr týrli jauapty qyzmetter atqarady. 1972-1975 jj. Moskvadaghy partiya Ortalyq komiytetine qarasty qoghamdyq ghylymdar akademiyasynyng aspiranturasynda oqyp «Qoghamdyq oi-sananyng qalyptasu mәseleleri» taqyrybynda filosofiya ghylymynyng kandidaty ghylymy dәrejesin qorghap shyghady. 1975-1987 jj. Mongholiya Kәsipodaqtary Ortalyq Kenesi basshysynyng orynbasary bolyp isteydi. 1987 j. MHRP Ortalyq Komiyteti janyndaghy qoghamdyq ghylymdar institutynyng teoriya bólimi bastyghyna taghayyndalady. Osy qyzmetti atqara jýrip 1987 j. Moskvadaghy Ortalyq Komiyteti janyndaghy qoghamdyq ghylymdar akademiyasynda Tarih ghylymdarynyng doktory ghylymy dәrejesin qorghaydy. Dәl sol jyly Monghol qoghamyn dýr silkindirgen әigili «Monghol Halyq Respublikasynyng keleshek damuynyng keleli mәseleleri» atty maqalasy «Partiya túrmysy» jornalynyng №12 sanynda jariyalanysymen KSRO, Japoniya, AQSh, KHR elderinde jaryq kórdi. Sol jyly Z.Q. bastaghan top úysynghan MHRP-nyng jana programmasy men Ustavy MHRP-nyng tótenshe siezinde qabyldanady. 1990 j. 23 nauryzda MHR ministrler kabiyneti bastyghynyng orynbasarlyghyna taghayyndalady. 1990 j. qyrkýieginde Mongholiya túraqty parlamenti - Bogha Huralynyng orynbasary bolyp saylanady. Osy qyzmette jýrgende 1991 j. qabyldanghan Mongholiyanyng demokratiyalyq jana Konstitusmyasyn dayyndau komissiyasynyn orynbasary bola jýrip atqarghan júmysy Mongholiyanyng әr saladaghy myqty mamandarynan qúralghan 15 ghalymnyng janqiyarlyq enbekteri jóninde Z.Q. «Kóshpendilik ghúmyr» atty kitabynda bylay dep tolghaydy: «Eger qogham tapsyrys berse ony ózgertuge 15 adamnyng da aqyl-oyy jetedi eken».
Mongholdyng jana Konstitusiyasyn Qabyldatu ýshin 72 saghatqa sozylghan talqy barysynda Z.Q 22 mәrte jaryssózge shyghyp jaqtastarymen birge jana demokratiyalyq Konstitusiyany qabyldatyp, Mongholiyany Parlamenttik demokratiyalyq memleketke ainaldyra aldy.
Jarty ghasyrlyq ghúmyryn, kýsh-jigeri men aqyl-parasatyn ayamay enbek etken «Qinayattyng jalghyzy» barsha monghol elinin Zardyqanyna ainalyp joghary biylikting ekinshi túlghasyna ainalyp edi. Z.Q. úlyna týptep kelgende mansap ta, baylyq ta emes, eng qymbattysy – tughan halqyna, onyng bostandyghy men tәuelsizdigine qyzmet etu ekenin, onyng songhy shiyrek ghasyrlyq jankeshti ómir jolyna, shygharmashylyq jasampazdyghyna nazar audarghanda kózimiz jete týsedi.
1991 j. jeltoqsan oqighasy Z.Q. úlynyng ómirin jana arnagha - últtyq arnagha salyp jibergendey boldy. Qolyndaghy bar mýmkindikti paydalanyp qazaq jastarynyng is-әreketterin qoldaudan bastalghan búl bet búrylys Mongholdaghy qazaqtardy atameken – Qazaqstangha kóshirudey mashaqatty, rahmetinen góri ókpe-renishi kóp isterge ashyq jәne astyrtyn basshylyq jasaugha úlasty. Ishtey uaqyty, sәti týskende tarihy Otanyna oraludyng qam-qareketin de úmytqan joq edi. Onday sәtti kýnder de kelip jetken siyaqty. 1992 j. «Baga Huraldyng merzimi ayaqtaluyna baylanysty Z.Q –ta qyzmetin toqtatty. Mongholiyanyng Tashkentte ashylghan Bas Konsulidyghyna Bas Konsuly bolyp taghayyndaldy. 1993-96 jj. Mongholiyanyng Qazaqstandaghy Elshiliginde Kenesshi bolyp elshiliktegi ókilettik merzimi ayaqtalghannan keyin óz ótinishi boyynsha diyp. Júmystan bosap. Almatyda túraqtap qaldy.
1996 j. QR.Gh.m-ng Sh.Sh.Ualihanov atyndaghy Tarih jәne etnologiya institutynyng «Qazaqstannyng Ejelgi jәne Orta ghasyrlar tarihy bólimine agha ghylymy qyzmetker, jetekshi ghylymy qyzmetker ( 2000 j) 2001 jyldan osy bólimning mengerushisi bolyp ómirining sonyna deyin qyzmet etti.
Osy barysta Z.Q. qazaqstandyqtargha tarihshy retinde tanyldy. Jay tanyp qana qoyghan joq, qazaq tarih ghylymyna týbirli ózgerister jasaghan birneshe janalyqtar әkelu arqyly mәrtebeli oryngha kóterildi.
Atap aitar bolsaq qazaq tarihyn dәuirleu mәselesindegi týitkilderdi tarqata kele Qazaq memlekttiligining tarihyn qashannan, kimnen bastau kerek degen asa kýrdeli, dauly mәselege alghash ret «Qazaq memleketi tarihy Joshy han shanyraghyn kótergen Aq Ordadan bastalady» degen konsepsiyagha negizdelgen «Qazaq memleketi jәne Joshy han» atty monografiyasy arqyly jauap berdi. Aragha 10 jyl salyp 2014 j. ol monografiyagha jana taraular, qosymshalarmen tolyqtyrylghan jana núsqasyn jariyalady. Osy enbeginde Tarihshy Z.Q. qazaq tarih ghylymyna alghash ret «Monghol úlystary biyligi dәuiri» degen jana ghylymy anyqtama әkeldi. Búl dәuir shamamen 240 jylgha (1224-1465/66) sozyldy. Aq Ordany әueli Joshy han, odan keyin onyng ýlken úly Orda Ejen han men múrager úldary biyledi. Alghashqy astanasy Ertis boyynda, odan keyin Syghanaq qalasy boldy degendi tarata kele tarihshy: «Qazaq memleketining ýlgisi (proobrazy), jer aumaghy, etnikalyq qauymy, әskeriy-sayasy qúrylymy, biylik dinastiyasy Aq Ordanyng ayasynda qalyptasty», - degen baylamgha toqtaydy.
Tarihshynyng búl baylamynyn dúrys bolghanyna kuә bolyp otyrmyz. Alda Aq Ordanyn 2024 j. 800 jyldyq mereyli toyy kýtip túr.
Tarihshy Z.Q. tiyanaqtap bergen tarihy oqighanyng biri – 2015 j jariyalanghan 715 bettik «Shynghys han jәne Qazaq memleketi» atty zertteu enbegi arqyly jan-jaqtyly sóz boldy. Osynau asa kólemdi zertteu enbeginde tarihshy basqalardyng qolyna týse bermeytin monghol, túnghys, qytay, arab, parsy, orys, japon, úighyr tilderinde jazylghan2080 derek kózderine silteme jasaydy. Al, bizding әuesqoy tarihshylarymyz ben tarihshy, jornalisterimiz qaydaghy bir jer-su, ru-taypa attarymen monghol-qazaqqa ortaq keybir sózderdi terip alyp býkil әlem 800 jyldan beri monghol Shynghys handy qazaqtyng bir rularyna tely salghysy keledi.
Tarihshy Z.Q úlynyn HIH gh-dan beri әr el tarihshylary men týrkolog ghalymdary әrqalay boljaldar aityp kelgen talasyna nýkte qoyghan aituly әertteu enbegin «Monghol ýstirtin meken etken songhy týrki taypalary: 9-12 gh.» 2001 jyly jariyalady. Azamat Z.Q. ne istese de, ne jazsa da asa jauapkershilik pen tereng ghylymy payymgha arqa sýieushi edi. Atalghan monografiyalyq enbegin odan әri tolyqtyryp, kemeldendire týsuge on jyldan artyq uaqytyn sarp etip, qaytys bolarynan sәl búryn (2016 j) «Nayman handyghy: Tarihy jәne mәdeniyeti» (HII-HIHghgh.) degen atpen tәmamdap, amanat etip qaldyruy, sóitip ghylymdy, tarih ghylymyn qúrmettey alatyn kózi ashyq, kókiregi oyau azamattar qazaq halqynyng etnikalyq qúramymen etnostyq tegin-nәsilin tanyp, tarihy sanasyn janghyrtugha baghdar bergendey boldy.
Z.Q. tek sayasiy-qogham qayratkeri, tarihshy ghana emes, talantty әdebiyetshi, etnograf, әri aqyn bolatyn. Onyng qolynan shyqqan ýsh tomdyq «Mongholiyadaghy qazaqtar» men «Jylaghan jyldar shejiresi» 1995 j. jәne «Kóshpendilik ghúmyr» (2010 j) atty essesi qazaq oqyrmandary ýshin tarih oqulyghy qyzmetin atqardy deuge bolady.
Al, qayratker Z.Q-tyng Qazaqstangha kelgennen bergi jazghan sayasiy-әleumettik mәselelerdi kótergen pulisistikalyq-tanymdyq maqalalar jinaghy «Tariyhqqa kózqaras» (1 tom, 2017) dep atalady. Múnda últ, tarih jәne adamdar taghdyry jan-jaqtyly sóz bolady.
Kezinde «Qinayattyng jalghyzy» atanghan jetim bala taghdyrlas monghol halqynyn, úly Shynghys han elining qamqorlyghynda jan-jaqtyly bilim alyp, memleket-qogham qayratkeri, mәmleger túlgha bolyp әlemning 27 eline Monghol ókimeti delegasiyasyn bastap barghan eken. Azamat Z.Q.-úly da Monghol eline adal qyzmetimen jauap beripti.
Tarihy Otanyna oralghannan bergi shiyrek ghasyrda auyz toltyryp aitarlyq on bir tomdyq ghylymy zertteu enbekterin, 200-den asa aluan taqyryptaghy maqalalaryn jariyalap Tәuelsiz qazaq elining ghylymy men mәdeniyetin, oi-sanasyn kemeldendiruge aitarlyqtay qyzmet etip, 76 jasynda ómirden ótti.
***
Marqúmnyng әr kezde jazghan enbekterindegi asa mәndi úshqyr oilarynan birneshe ýzindi bere ketkendi jón kórdik. «Kóshpendilik ghúmyr» jәne «Tariyhqa kózqaras» kitaptarynan ýzindi:
«...El bolamyz, últ bolamyz dep talpynghan býgingi qazaqtyng serpilis kýshi nede degen súraqqa qaysy bireuler: últtyq iydeologiya qajet» deydi, meninshe qoldan jana iydeologiya jasau mýmkin emes. Qazaqta últtyq iydeologiya bireu, ol últtyng azattyghy. Búl iydeologiya әli de tiri.
... Meninshe últty bir qútqarsa, ózindik qoltanbasy bar naghyz últtyq qúndylyqtar ghana qútqara alady. Onday qúndylyqtardyng qataryna: Atameken jer, ana tili, últtyq tariyh, últtyq tól óner men әdebiyeti, últtyng ózine tәn minez-qúlqy jatady. Naghyz dep pysyqtap otyrghanym, qazaqtiki degenning bәri altyn emes.
***
Qazaq kóshi qony jóninde bylay dep eskertedi:
...Uaqyt bizding basymyz qashan qosylady dep kýtip túrmaydy. Keler ghasyrdan óz nesibemizdi alu ýshin, qazaq serpilui kerek. 1991 jyly kelgen Tәuelsizdikti qazaqy qúr maqtanysh, biylik basyndaghylardyng ataq-abyroyyn arttyrudyng qúralyna ainaldyryp almasaq bolghany. (113-114 bb)
***
Tabighat pen adam qarym-qatynasy jóninde:
...Tabighat ana aram niyeti ýshin adamzatty bir kýni bir-aq silkip, tónkerip tastay ma dep qorqam. Osynyng barlyghy adamzat tabighatqa tabynuyn qoyyp, (adamgha tabyn jer endi dep esirgen) adamgha nemese adam oilap tapqan týrli ghajayyptar men iydeologiyagha tabynyp ketuden boldy ma dep te oilaymyn. Jer anagha tabyn adamzat! Jer anagha meyirimdi bol, sonda ghana jer ana rayynan qaytyp, adamzattyng jasaghan kýnәsin keshirui mýmkin . (98 b)
***
...Naryqtyng zany talpynyspen agharyp algha shyghu bolsa, qazaq bireuding agharyp algha shyqqanyn esh moyyndamaydy. Naryqtyng zany uaqytty útu bolsa, qazaq uaqytqa sonshalyqty mәn bermey ýnemi útylyp jýredi. Sóitip ómirde qazaqtyng әttegenayy tausylmaydy. HHI ghasyrdyng shanyn jútyp qalmau ýshin uaqyt turaly qazaq mentaiytetine belgili ózgerister qajet siyaqty. (107 b)
***
...Bizde últyn sýidin, otanyn sýnding eki jaqty, ýsh jaqty (dvoynoy, troynoy) prinsipteri qalyptasqan. Sóite túra qaysy bireuler qazaqty әli de últsyzdyqqa shaqyrady. Búl qazir «bir ayaghy kórde, bir ayaghy jerde túrghan» bizding últ ýshin ýlken qater. Óitkeni últ mýddesine baylanysty san aluan mәseleler «Ghalamsharlyq sana» («Planetarnoe soznaniye» O.Suleymenov) «Qazaqstandyq últ» qatarly últsyzdyq iydeologiyasynyng tasasynda qalyp qongy mýmkin. (108 b)
***
Ayt, aitpa bәribir qazaq býgin derbes el bolghany Defakt. Búryn taghdyry basqanyng qolynda bolghan qazaq últy endi basqanyng taghdyr-tauqymetin óz moynyna alady. Qazaq Respublikasynyng әleumettik bolmysyn, intellektualdyq aqyl-oyy, mentaldyq bet-beynesining jetken jeri búdan bylay eng әueli qazaq últynyng jetistigimen esepteletin bolady. Búl qazaq últynan búrynghysynan eki ese. Ýsh ese kýsh –quat, bilim parasat, asqan jauapkershilik talap etedi. (109 b)
Búl marqúm Zardyhan Qinayatúlynyng Sizder men bizderge aitqan ósiyeti, әri amanaty edi.
Álimghazy Dәulethan
Abai.kz