Internet-konferensiya: MuzArt (basy)
Qazaq әn ónerinde halyqtyng yqylasyna bólenip, mine, 11 jylgha ainalsa da óner biyiginen týspey kele jatqan «MuzArt» toby oqyrmandar tarapynan kelip týsken saualdardy toptay kelip: «Uaqyttyng tapshylyghyna baylanysty birtekti súraqtardyng basyn biriktirip, bir-aq jauap beruge tyrystyq. Keybir úsynys, saualdarynyzgha jauap bere almasaq keshirim ótinemiz. Bolashaqta da baylanysta bolamyz degen ýmittemiz»-dep jauap qatyp otyr.
«Abay-aqparat»
Qazaq әn ónerinde halyqtyng yqylasyna bólenip, mine, 11 jylgha ainalsa da óner biyiginen týspey kele jatqan «MuzArt» toby oqyrmandar tarapynan kelip týsken saualdardy toptay kelip: «Uaqyttyng tapshylyghyna baylanysty birtekti súraqtardyng basyn biriktirip, bir-aq jauap beruge tyrystyq. Keybir úsynys, saualdarynyzgha jauap bere almasaq keshirim ótinemiz. Bolashaqta da baylanysta bolamyz degen ýmittemiz»-dep jauap qatyp otyr.
«Abay-aqparat»
- Jigitter, hosh keldinder! Senderge súraq kóp bolatynyna kýmәnim joq. Alghashqy súraq: syngha tózimdisinder me? Bir-birlerindi syn tezine alyp otyrasyndar ma?
- Syn shyn bolsa, qúba-qúp.
- Assalaumaghaleykum! «Muzart» toby!
Sizder qazaq әn ónerining eng jaryq júldyzysyzdar! Oghan eshkimning talasy joq. Sondyqtan Alashtyng aspanynda jarqyraghan eng jaryq júldyz retinde qazaq elining qazirgi jaghdayyna qalay qaraysyzdar? Sizderdi mýshkil tartyp bara jatqan últtyq tilimiz, dinimiz, dilimiz qanshalykty oilandyrady? Al sol qúndylyqtarymyzdy qalpyna keltiruge Sizder tek әn ónerimen ghana ýles qosasyzdar ma? Azamattyq ýnderinizdi qashan tyndaymyz? Nege «Jana ózenge» baylanysty bir auyz sóz aitpaysyzdar? Nege teperish kórip, kózge týrtki bolyp jatqan (Qúlybaev, Ertisbaevtyng sózderi) oralman bauyrlarynyz turaly bir jyly pikir bildirip, súhbat bermeysizder? Elding tizginin ústap jýrgenderge tek qazaqtyng әnin ghana aitpay, zaryn da aitsanyzdar etti...
- Alash aspanyn búlt shalmasyn! Óner adamdarynyng basty mindeti - últ arasyna iritki salu emes, auyzbirshilikke, berekege shaqyru.
Jeke azamat retinde qoghamda bolyp jatqan keybir kelensiz jaghdaylargha bey-jay qarap, búqpalap qalghan kezimiz bolghan joq. Ol turaly az-kem pikirlerimiz BAQ-na bergen súhbattarymyzda jariyalanyp ta jýr.
- Sizder qayyrymdylyq sharasyna qanshalyqty atsalysasyzdar?
- Qayyrymsyzdardyng qatarynan emespiz.
- Meyrambek, Siz jalpy tyndarmannyng betin qazaq estradasyna búrghan qazaq ónerindegi dara qúbylyssyz. Árbir aqparat qúraldarynda Siz jayly jazghan maqalalar men súhbattar Sizding qarapayym adam, óner adamy retindegi qyrynyzdy týgel ashyp bere almaytyn sekildi. Qazir «Jizni zamechatelinyy ludey» degen siyaqty tanymal adamdar jóninde kitaptar shyghyp jatyr ghoy. Mening Siz jayly enbek jazghym keledi. Búghan qarsy bolmaydy dep oilaymyn. Eger qúp kórseniz, Sizge qalay habarlasugha bolatynyn aituynyzdy ótinemin.
- Sóz joq, Meyrambek - qazaq ónerindegi shoqtyghy biyik daryn iyesi!
Keyde ekeumiz: «Osy biz bir-birimizdi janúyamyzdan da jii kóremiz» dep qaljyndasyp jatamyz. Meyrambek, Alla ómir berse, jetpiske kelgende sen turaly kitap jazam degenim bar edi. Sol oiym sizdikimen bir arnada toghysyp otyr eken. Bolashaqta birge jazyp qalarmyz mýmkin:)
- Qúrmetti «Muzart» toby!
Jaqynda teledidardan toptyng jeke konsertin tamashaladyq. «MuzArtpen» birge osy toptyng búrynghy mýshesi, «Muzarttyn» irgesin qalaghan óner sanlaqtarynyng biri Maqsat Bazarbaevpen birge әn aitqandarynyzdy kórdik. Meninshe, Maqsattyng orny bólek. Eger Maqsat dostarynyz topqa qayta oralu turaly úsynys aitsa, qabyldar ma edinizder? Biz әu basta Meyrambek, Maqsat, Sәken ýsheuinen qúralghan «Muzartty» jýregimizben qabyldap qaldyq, Kenjebek renjy qoymas, degenmen qazirgi qúram alghashqyday emes sekildi. Osy súrghymyzgha jauap bersenizder eken.
- Áriyne, Maqsattyng «MuzART» tarihynda oiyp alar orny bary dausyz. Allagha shýkir, Kenjebek kelgennen keyin de kórermen kemigen joq.
- Konferensiyagha «Muzartty» shaqyryp otyrghandarynyzgha qatty quanyp otyrmyn. Rahmet, abaylyqtar! Qazaqtyng mandayyna bitken tobymyzdyng ghúmyry úzaq bolghay!
Rahmet, aitqanynyz kelsin!
- Sәken, maghan sizding kiyim kii stiyliniz qatty únaydy, imidjdi qalypty jәne únamdy etip ústau ýshin de qabiletti mamandarmen júmys isteytin shygharsyz? Stilistiniz kim jәne qaydan kiyinesiz? Aynúr
Rahmet, Aynúr súraghynyzgha! Kiyim tandauda kóbine óz talghamyma jýginemin.
- Biz nege aghylshyn, fransuz, nemis, arab, týrik, japon, qytay t.b. elderding estradalyq әnderin sýiip tyndaymyz? Jәne olardy býkil әlem halqy nelikten qabylday alady dep oilaysyzdar?
Nege qazaq estrada әnderin basqa elding adamdary esi ketip tyndamaydy?
- «Ózindi ózing syilasang jat janynan týniler» - degendey, basqalardy baghyndyrghangha deyingi baspaldaqtar bar emes pe? Birinshi kezekte dýbaralarymyzdyng betin beri qaratyp alu. «MuzART» toby o bastan qazaq әnderin nasihattaugha baghyttalghan top. Sondyqtan tyndarmandarymyzdyng tek qazaq tildi boluy da zandylyq. Bireuding qansyghyn ózimizge tansyq qylmay-aq qoyayyq. Óz asyldarymyzdy baghalayyq.
- Sәken, |Meyrambek, Kenjebek, oryndaytyn әnderinizding bәri tamasha. Jýrekpen aitasyzdar - jýrekke jetedi. Sizder osy әnderdi qalay tandaysyzdar? Trio bolghandyqtan әndi kimnen keyin kimning aitatyny da dúrys tandaudy qajet etetin siyaqty. Sizderdegi ýilesimge qatty rizamyz. Qúpiya bolmasa, bir әndi qalay alyp shyqqandarynyzdy әngimelep beresenizder eken deymiz.
Qúsny men Erjan
- Ýlken rahmet, kelisip pishken ton kelte bolmaydy.
«Ánning de eseri bar estisi bar». Ánshiler de solay. Án aitqannyng jóni osy eken dep sahna mәdeniyetin tәrk etip, kóringenge eliktep jýrgender turaly ne aitasyndar?
Shyraqshy
- Bizding tarapymyzdan kórkemdik kenes qúrylu kerektigi turaly pikir az aitylyp jýrgen joq.
- Jazushy, kompozitor Iliya Jaqanov bir súhbatynda: «Qazirgi qazaq әnderi azyp barady. Mening tragediyam osy әnderding tarap bara jatqanyn qúlaghymmen estip, kózimmen kóru, osynau azghyndyqqa kuә bolu» degen edi. Aghamyz qatty ketip qalghan joq pa, әlde dúrys aita ma?
- Jalpy búl pikirge birjaqty qaraugha bolmaydy. Aghamyzgha qosylatyn tústarymyz da joq emes. Essiz әnderding kóbeyip ketkeni ras. Desek te, S. Seytman, Q. Sariyn, Q. Omar t.b.aqyndarymyzdyn, olardyng oily ólenderine әuezdi әnder jazyp jýrgen J. Dәulet , Ú.Joldasov, A. Beksúltan jәne t.s.s sazgerlerding enbegin de joqqa shygharugha bolmaytyn shyghar.
- Elbasymyz Núrsúltan Ábishúlymen kezdesip kórdinder me? Ol kisige senderding әndering jetip jatyr ma eken? Kezdesken bolsandar, әngimelese aldyndar ma?
- Tobymyzdyng on jyldyq mereytoyynda elbasynan kúttyqtau hat aldyq. Memlekettik manyzy bar merekelerde elbasy aldynda birneshe ret әn shyrqadyq, biraq әngimelesuding sәti týspedi.
- Kópten beri qoysam dep jýrgen tilek әri súraq bar edi. Meyrambek myrzanyng shygharmashylyghynda Bekbolat Tileuhan siyaqty әsire dinshil «reviziya» jýrip ótkendey. Mysal ýshin tanymal bir әn bar edi «Múnayma bala» degen. Janylmasam Ábýiirbek Tinәliyevtiki, sózin Ábdirahman Asylbek jazghan-au... Meyrambek sol әndegi:
«Aryma bala, nalyma bala,
Kýsh-quat bersin janyna dala » degen joldardy dala quat bermeydi dep sheshken boluy kerek:
«Aryma bala, nalyma bala,
Kýsh-quat bersin janyna Alla» dep ózgertipti. Jaraydy, avtorlyq oi-pikirge qiyanaty bolmasa, múnday «reviziyalardy» kim bayqaydy?! Biraq, atalghan ólenning kelesi joldary Meyrambekting búl reviziyasynan qorlyq kórip, qaytalaugha úshyraghan: «Qúlynym aman, bolsyn dep әmәn, Jaratqangha myng jalynady ana»... Týsinikti bolar. Allanyng jaratylysyn kórgende adam janynyng quattanyp, kýsh-quat alatyny ras qoy. Onyng nesi jaman, daladan Qúday jasap jatqan kim bar?! Keybireulerge úsaq-týiek bolyp kóringenimen, múnday reviziyalar ortaghasyrlyq inkvizisiyagha úqsap barady. Darday ghalymdarymyzdyng (Aygýl Ismaqova) qylyghy anau. Býkil jyrlarymyzgha qol salyp, «On ghasyr jyrlaydy» degen kitapta qazaqy orfografiyadaghy týpnúsqagha tym jaqyn «Alla» sózin «Allahqa» ózgertip shyghypty.
Búl súraqty koyghandaghy maqsatym, Meyrambekti bolmasa qazaq estradasynda shyn mәnindegi revolusiya jasaghan talghampaz shygharmashyl újym «Múzarttyn» bәsin týsiru emes. Ýnemi tyndaytyn әnderim solardyng oryndauynda. Biraq jogharydaghyday ózgerister әr tyndaghanda qúlaghymdy qaridy. Osynday «balalyq aurulardan» aryldy ma eken Meyrambek, degen súraq qoy. Jauap bermese de, aitarsyzdar.
Dýisenәli Almatydan.
- Mening oiymsha baybalam salyp, bas auyrtatyn mәsele emes. Eki sózding orny auysqanynan ólenning maghynasyna da, úiqasyna da eshqanday ziyan kelmegen siyaqty. Onyng ýstine Meyrambek búl mәsele jóninde avtorlardy qúlaqtandyrdy.
- Tәuelsizdigimizding 20 jyldyghynyng qarasanynda Abay.kz aqparattyq portaly taghayyndaghan Álihan Bókeyhannyng 145 jyldyghyna oray últ kósemining beynesi tanbalanghan tósbelgimen marapattalghan ekensizder. Qútty bolsyn! Álihan Bókeyhan turaly, ol kisining kýreskerlik ghúmyry turaly qanday oidasyzdar?
Núrqanat
- Últ azattyghy ýshin basyn bәigege tikken babalarymyzdyng biregeyi, kórnekti qogham, memleket qayratkeri, Alash qozghalysynyng jetekshisi, Alash Orda avtonomiyaly ýkimetining tóraghasy Álihan Núrmúhametúly Bókeyhan atamyzdyng atyndaghy tósbelgini taghynu ýlken jaupkershilik ekenin sezinemiz.
Shetelding qazirgi tiri klassikterining qanday shygharmalaryn jәne kimderdi qyzyghyp oqisyzdar?
- Qansha at ýstinde jýrsek te, BAQ janalyqtary men әdebiy-tarih shygharmalardy shama kelgenshe nazardan tys qaldyrmaugha tyrysamyz. Kitap dýkenderin attap ótip ketken kezimiz bolghan emes.
- Ánshi qauym ishinde tereng bilimdi, oqyghan-toqyghany kóp, aqyly asqan adam dep kimdi atar edinizder?
Jauap kýtem. Sәlemmen, JauHar.
- Qaysy birin aitayyn, maqtan tútatyn maytalmandarymyz jeterlik.
- Osy әnshilerge, basqa da ónerde jýrgenderge sayasat jóninde súraq bersen yrshyp týsedi, «sayasatpen ainalyspaymyz» deydi. Jalpy adamda azamattyq pozisiya bolu kerek qoy, sayasatpen ainalyspay-aq qoy, biraq qoghamdaghy ózgerister, kelensizdikterdi sender aitpaghanda, kim aitady endi?! Senderdi kóterip jýrgen sol Halyq emes pe?! Osy Janaózen oqighasynda qaza tapqan otbasylaryna arnap, qayyrymdylyq konsert nege ótkizbeysinder? Senderding konsertterine adam kóp jinalady ghoy, sondyqtan aqsha da kóp týsedi. Eng bolmasa, osylay kómek berindershi.
- Barlyq óner adamdaryna topyraq shashu tәrbiyesizdik dep týsinemin. Erdi er etip jýrgen el ekenin bir sәt te esimizden shygharghan emespiz. Janaózendegi jaghday bizding de janymyzdy jegidey jep jýr.
Sәken, sening jeke oryndaghan әnderine de rizamyn. Onyng ýstine sen birneshe muzykalyq aspaptarda da óte sheber oinaydy ekensin. «Via-Muzart» tobynda qolyna jeke muzykalyq aspap alyp shyghu oiynda joq pa?
- Ýlken rahmet. Bizdi sýiemeldeytin shynayy aspaptarda oinaytyn mamandar tobymyzda jeterlik bolghandyqtan onsha qajettilik tuyndap jatqan joq.
- «Muzart» tobyna rahmetten basqa aitarym joq,basqa artisterimiz kishkene shen bitse, orysshagha auysyp adasyp jatady, Men ózi viydeo montaj nemese óndeumen ainalysam. Kóbinese ýilenu toylaryna «Muzartyn» ólenderin qospasang qyzyghy ketedi, soghan keyingi shyqqan zang keri әserin tiygizetinin bilemin, shaghyn aqsha bolsa tóleuge dayynbyz, al kóp tóleuge halyqtyng qaltasy kótermeydi. «Muzart» tobyna shaghyn bolsa da aqsha týse bergeni jaqsy ma, әlde zandy qoldaysyzdar ma?
- Ýlken rahmet! Bizding ústanymymyz - qazaq ýshin jazylghan әn әr qazaqtyng iygiligine jarap jatsa, biz ýshin sol quanysh.
- «Muzart» toby sizderding dauystarynyz altyn qorgha saqtala ma? Áriyne, búny muzykatanushylardan súraghan dúrys bolar edi. Desede, sizder qalay oilaysyzdar?
Marjan Qyzylaghash auylynan
- Bizding birneshe әnderimiz 90 jyldyq tarihy bar qarashanyraghymyz «Qazaq radiosynyn» Altyn qorynda saqtalghan. Aldaghy uakytta da sizder ýshin enbektene beremiz.
- Basqa toptargha qaraghanda, qazir sizderding top әldeqayda biyikte túr. Halyq sol biyikten týspese eken, sol dengeyde qalsa eken dep tileydi. Allanyng bergen ónerin baghalap, «aghalardyn» emes, halyqtyng kónilinen shyghatyn әnderdi aita berinizder. Tek әsire dinshildikke salynyp, «әn aitu - kýnә» dep ónerden qoldy bir siltep, deputat bolyp, әkim bolyp shen quyp ketip jýrmenizdershi. Óner adamy sol ónerin jandyrsa - halqy ýshin etken úly enbegi sol. Al әkimder men sheneunik bolugha qúmarlar bizde jetip artylady. Osylay tamasha әnderinizben jabyrqaghan sәtte kónilimizge quanysh syilap, oilandyryp, ýmittendirip, tәtti qiyalgha batyryp jýre berinizder.
- Rahmet, Alla razy bolsyn!
- Qazirgi qazaq estradasynda shaldyr-baldyr әni kóp bolghanymen birde biri hitke ainalmaytyn әnshiler nege kóbeyip ketti? Bizdegi shou-bizneste últtyq sipat bar ma? Álde ol (últtyq naqysh) kerek emes pe?
Ol tek qazaq estrdasynda ghana emes, әr elding estradasynda bar problema.
- Meyrambek sizding diny әnderiniz jaqsy-aq , talay diny әnder aitatynynyzgha senem. Bizge sizding qonyr dausynyzben oryndalghan diny әnder qatty әser beredi. «Muzart» isteriniz ong bolsyn!
- Alla razy bolsyn!
- Sizderdi jaqsy kóretin qyzdar kóp. Otbasylarynyzdy qalay saqtap qalyp jýrsizder?
Ayjan
- Óner sýier qauym ózimizdi emes, ónerimizdi baghalaydy dep týsinemiz.
- Sәken, qanday iyissu sebinesiz? Jasyrmay aita salynyzshy?
- Qiylyp súrap qalgan ekensiz: Davidoff Adventure
- Sәken, Meyrambek, sizder últshylsyzdar ma? Mysaly, Vahtang Kikabidze ózin «gruzin últshylymyn» depti.
- Bizding últshyl ekenimizdi siz ghana estimey qalghan ekensiz ghoy.
- «Abay.kz» portalyn oqyp túratyn siyaqtysyzdar ghoy. Dәuren Quattyng kim ekenin bilesizder me?
«Abay.kz»-te otyryp D. Quattyng kim ekenin bizden súraghanynyz qyzyq boldy.
- Aqkónil, adal jigitter, shyn talanttar ishimdikke ýiir bolady degen pәlsapa bar. Osyghan qarap otyryp, qaysynyz qanday ekenderinizge jauap berip kórinizdershi?
Núrsúlu
- Qadirsiz qaghida ghoy.
- «Muzarttyn» jigitteri jaraysyndar! Sender, әndering de sәndering de jarasqan jigitsinder. Sýiip tyndaymyz. Senderding osynday mәrtebege jetulerin, birinshiden, oryndaushylyq sheberlikterin, ekinshiden, senderdi sýiemeldeytin muzykanttaryng da myqty jigitter. Ánshi de, әn de, muzykanttar da kelisken, qazaq shou biznesindegi tórt ayaghyn teng basqan top sender ghana ghoy deymin. Ónerlering órley bersin, qazaq sahnasynda úzaq ghúmyr jazsyn senderge! Bir tang qalatynym, ýsheuing sahnada oryndaryndy nege auystyrmaysyndar? Búryn kiyimderin, stildering onsha únamaushy edi, keyingi kezde jaqsy kiyinetin boldyndar. Bayaghy kenestik syqighan, bip-birdey sahnalyq kostum degen úghymnan arylyp, zamanaui, stilinyi, modnyy kiyingendering dúrys.
- Pikirinizge rahmet!
- Ótken jyly Mongoliya eline baryp konsert qoydynyzdar. Neshe ret qoysanyzdarda jaman teatrmyzda inne shanshar jer qalmay, tipti oryndyqtan tysqary týregep túryp kórgenderde razy qosh bolyp qaytty. Al sizderding kónil kýileriniz qalay boldy? Qanday oy týiip qayttynyzdar?
Kónil-kýiimiz kóterinki, әdemi әsermen qayttyq.
- Sizderding úzaq jyl bereke birlikte júmys jasaularynyzdyng qúpyasy nede?
- Qúpiya!
- Sәken myqty azamat! Jaraysyng Sәken! Al Kenjebek saghan qyzghanyshpen nemese synap әr týrli súraqtar qoyyp jatady syndy qalay qabyldaysyz? «Muzarttyn» asqarly «Muzart» bolghanyna sizding de enbeginiz aiyryqsha ekenin eshkim de joqqa shygharmaydy.
- Ýlken rahmet!
- Ansambilderinizding qal auqaly qalay? Olardy qalay qarjylandyrasyzdar?
«MuzArt», qorjyndarynyzgha әn tandau sheshimin kim shyghardy?
- Búrynghyday ýsheumiz ghana emes, qazir on adam talqylap, tandaydy.
- «Muzarttyqtar», Sizder shetelderge jii shyghyp túrasyzdar. Ýlken sapardy bylay qoyghanda, myna irgemizde túrghan Qytay eline toylargha baryp jýresizder. Ol jerde qazaqtar túrady. Qazir shetelden keletin qazaqtardyng kóshi toqtady. 5000000 qandasymyz jat júrtta qalyp, joyylyp ketuding aldynda túrghany aiday aqiqat. Al, bizding jerimiz úlan-baytaq. Halqymyz bir-aq uys! Osy mәsele azamat retinde Sizderdi qanshalyq tolghandyrady? Meyrambek, Sәken, Kenjebek, qaraqtarym, bizdi jat júrtqa osylay tastap qoyasyndar ma, anau Elbasynyng aldyna әn aitqaly barghanda bizding taghdyrymyzdy ýsheuing aityndarshy, jandarym,- dese, ne dep jauap berer edinder? Elbasygha kezdeskende aita alasyzdar ma sol qandastarynnyng amanatyn?
Almaty qalasynan A. Múqabay
- Shetelden keletin qandastarymyzdyng kóshining toqtamaghanyn qalaymyz. Osy orayda, «MuzART» tobynyng Qytay Halyq Respublikasynan eki azamatty otbasymen kóshirip әkelui úly kóshke qosqan tenizge tamghan tamshyday ghana ýlesi dep bilemiz. Elbasymen kezdesu baqyty búiyryp jatsa, onday amanatqa qiyanat jasamaymyz.
- Jigitter senderge myng alghys! Konsertteriniz keremet! Qazaqstannan eki ret qatar kórdik. Súraghym: Eldos Emil degen azamatty tanisyz ba? Songhy uaqytta oghan taghylghan aiyptar turaly (mәselen birer kýn búryn «KTK» da kórsetilgen «Chernyy kvadrat» habary) ne aitar ediniz? Álde tek qana ónerding órisi ýshin ter tógip jýrip elde bolyp jatqan shiyelenisken mәseleler turaly oilanugha uaqyttarynyz jetpey me? Jalpy «Yassaui» toby degendi estip pe ediniz? Olardyng әuenderi turaly ne aitasyzdar?
- Yassauy tobynyng mýshesi Eldos Emildi talantty dәstýrli óner ókili retinde jaqsy baghalaymyz. Taghylghan aiyptar men alyp-qashpa әngimelerden beyhabarmyz.
- Meniki súraq emes, tilek. «Muzart» jigitteri, sizder elding aldynda jýrgen azamattarsyzdar, sondyqtan jastar kóbine sizderden ýlgi alady. Qazir nebir súmdyqtar oryn alyp jatyr, sizderden ótinerim; Islam dinin býgin kórgendey bolyp, jalghannan «Islam» dep, «Din» dep óz bolmysyn úmytyp, teris jolgha azyp jatqandar qanshama... Sizder sol jaghyn eskere jýrsenizder eken. Bizding qazaqtyng baghzy zamannan qalyptasqan, Ata-babamyz amanat etken últtyq ýrdisimiz bәrinen qymbat qoy, sony ýgittesenizder eken!
- Bolashaghymyzgha bey-jay qaramaytynynyz quantyp otyr. Alla taghala elimizge, tynyshtyq pen auyzbirshilik bersin!
- Assalaumaghaleykum, «Muzart»! Mening súraghym: Shynymdy aitsam, ansamblidegi bas gitarada oinaytyn (esimi Erlan bolu kerek katelespesem) aghamyz qyzyqtyrady. Sahnada ózin ústauy erekshe kórinedi maghan. Teledidardan qarap otyrsan, jýzinde ýlken júmbaq jatqanday... Túiyq adam sekildi jәne óz isining sheberi siyaqty. Biraq, osy kýnge deyin sol azamat turaly, ómirbayany, shygharmashylyqtaghy is-әreketteri turaly esh bilip kórgen emespin. Birge júmys isteysizder, sol aghamyz turaly jalpy minezdeme berip ketinizdershi...
Baqylaushy
- Toptyng әr mýshesi óz isining sheberi. Erlan Qúlahmet imandy, ónerli, aqkónil azamat.
- Meyrambekti kórgende , qazaq tilin mensinbeytin orys tildi qyz-kelinshekter kózderi jaynap, qazaqsha sóilep ketedi. Meyrambek ózining qazaqy әnimen, qazaqy bolmysymen, qazaq degen halyqtyng qúdiretin moyyndatady. Meyrambekting artyqshylyghy últtyq әnderdi, Maqataev aitqanday shekpen jauyp halyqtyng ózine qaytaruynda. «Múzart» shynymen-aq shyng basynda, osy baghytynan taymay, shýldirlekterdi mysymen basyp, qazaq ónerin әlemge moyyndatsyn! Til-kózden aman bolsyn! Ýsheui jaqsy ýilesken,biri shyrqatyp, biri qonyr dausymen ayalasa, Kenjebekting de ózindik maqamy bar. «Múzartty» maqtan tútamyz. Olardyng әnderi ruhty kóteredi.
Núrghayny әpkelerin, Shyghys Qazaqstan.
- Ýlken rahmet!
- Qayrat Núrtas pen Beybit Qorghan degen әnshilerge qalay qaraysyndar?
- Qalyng kórermenning ystyq yqylasyna bólengen, jaqsy kóretin inilerimiz.
- «Muzartqa» qoyatyn súraghym joq. Jigitter el aldynda jýrgen son, qanattaryng talmasyn, jaqsy әndermen bizderdi quantyp jýre berinizder degim keledi.
- Myng alghys!
- Aynalayyndar, men eng bastysy - sizderding últshyldyq, azamattyq pozisiyalarynyzgha tәntimin!
Ýlken qúrmetpen Ruza apaylaryn, Kerekuden
- Jalauymyz jelbirey bersin!
- Sәlemetsizder me, qúrmetti «Muzart» tobynyng әnshileri! Aytynyzdarshy, qazir fonogrammamen aitatyn әnshiler tolyp jatyr. Olardy B.Tólegenova apamyz aitqan siyaqty júldyzdar tarapyna qosudyng ózi úyat. Sizderding konsertterinizdi sýiip tyndaymyn, biraq keyde kýmәn bar: sizder tiri dauyspen aitasyz dar ma? әlde keyde fonogramma da paydalanasyzdar ma? Qazir R.Baghlanova, R.Rymbaeva, M.Eraliyeva siyaqty jas әnshiler bar ma? Tipten, qúrmetti Altynay Jorabaeva siyaqty betke ústar әnshining ózi Roza Baghlanova apamyzdyng «Aqsúnqarym» atty әnine dauysy jetpey qalghanyn teledidar betterinen kórdim. Osy tústa ekinshi súraq: Sizder «Qúsny Qorlan», «Gauhar tas» t.b. vokaldy talap etetin әnderdi aitasyzdar ma? Sýiip tyndar edik.
Quat bauyrlarynyz
- Áriyne, halyq әnderin jazu oida bar.
- Óz tapqan qarajattarynyzdan qarajatqa zәru jetim-jesirlerge kómektesip túrasyzdar ma? Joq, oiyn-toy qymbat zattargha shyghyndaysyzdar ma?
Oyyn-toy, qymbat zattargha shyghyndanamyz degen jauap kýtip pe ediniz?
- Osy jolghy saylauda qay partiyagha dauys bergenderinizdi súraugha bola ma ? Jana parlamentti el tileginen shygha alady dep qaraysyzdar ma?
- «Núr Otan» partiyasyna dauys berdik. El saylaghan parlament el senimin aqtaydy dep ýmittenemiz.
- Sizder óte talghamdy әnshisizder. Biraq «Arman, arman, arman-ay» (qyrghyzdyng әni), «Mahabbat gýli solmaydy» siyaqty solghyn әnder repertuarlarynyzgha qalay kirip ketip jýr? Menimen pikirles qyz-jigitter óte kóp. Olar da ««Múnday әnder» «Muzarttyn» dengeyin tómendetedi, olargha layyq emes» dep esepteydi. Jalpy әn tandauda eng bastysy - qanday kriyteriyge sýienesizder?
Jamal, Taraz
- Talghamda talas joq. «Arman-ay» men «Mahabbat gýli solmaydy» әnderining tyndarmandaryn talghamsyz dep tapqanynyz ba?
- Meyrambek, Sәken, Kenjebek, Qazaghymnyng mandayyna bitken altyn dauysty әnshilerisinder, aman bolyndar! Men senderding zamandastarynmyn, talay ret bala kezimizde «Boztorghaymen» qosylyp jylaghanbyz, әsirese, Meyrambek altyn dauysymen qazaq dalasyn úiqydan oyatty emes pe, biraq elge kóship kelgen song bir tang qalghanym senderding halyqqa qayyrymdylyq konsertin berip jatqandaryndy kórmeppin. Eng bolmasa bir jylda bir әsirese, túrmysy nashar, kóp balaly otbastaryna, jetim balalargha degendey. Bala kýnimizde anamyz aitushy edi: «óskende jemis aghashynday bol, jemising kóbeygen sayyn tómenge iyil», dep, al qazirgi әnshiler jemissiz aghash siyaqty tek qana biyikke úmtylatyn sekildi. Halyqty úmytpandar! Qazaghyng senderdi sýiedi, ardaqtaydy, maqtan etedi.
- Alla razy bolsyn!
- Kommersiyalyq radiolardan bastap kәdimgi «Qazaq» radiosy men «Shalqarda» shalqityn әnderdi efirge jiberer aldynda kórkemdik kenesting rúqsaty kerek siyaqty. Yaghni, kórkemdik kenesting talabynan ótken, kenes mýsheleri qabyldaghan әnder ghana radiodan berilse degen oidamyn. Sәken, mening osy úsynysyma qalay qaraysyndar? Nege múnday úsynys aityp otyrghanymdy bilesinder ghoy?
Jәmighat
- Ol mәdeniyet ministrligi men radio qyzmetkerlerining qúzyryndaghy dýniye. Desek te, әnshiler tarapynan da talap-tilekter bolyp jatyr.
- Jogharyda saual qoyghan azamattardyng qaysybiri senderdi sayasatqa aralastyrghysy kelipti. Batys әnshilerinen nege ýlgi almaysyndar depti. Senderding de últtyq mәseleden, әsirese, tilge qatysty ashyq hattar men jiyndardan tartynyp qalmaytyndaryndy jaqsy bilemin. Áytsede osy sayasaty qúrghyrdan aulaq jýrindershi. Bekerge kýiip ketesender. Bizde kәsiby sayasatshy da, deni dúrys sayasat ta joq. Ánmen әldiylep te qazaqtyng jýregin oyatugha bolady. Ánmen de últtyq sayasat jýrgizuge bolady. Solay emes pe? Álde men qatelesemin be?
Qanaghat kókelerin
- Ýlken rahmet, úrpaqtarynyz ónerli bolsyn!
- Shәmshi aghamyz bolsyn, Ábilahat aghamyz bolsyn, Iliya aghamyz bolsyn, t.b. sazgerler keremet әnder shygharasa da sahnada әn aitpaghan ghoy. Qazirgi kompozitorlar bir әn shygharsa bitti, sahana men telearnagha qaray empendey jóneledi. Mysaly, Gauhar Álimbekovany óz basym talantty kompozitor dep bilemin. Tәp-tәuir әnshi. Ózi әn shygharyp, ózi oryndap jýredi. Biraq «Aq kelinge» deyin keninen tanymal boldy dey almaymyn. Al, sender Gauhardyng bir әnin, janylyspasam «Bir tamshy kózding jasynday» әnin aityp edinder, әlgi әn qúlpyryp shygha keldi. Barsha júrt sendermen birge sol әndi aityp ketti. Súraghym: kompozitorlarmen jii aralasasyzdar, solargha «myna әndi bizder, әnshiler, aitayyq, sender qoya túryndar» desender bolmay ma? Jalpy osy «júldyz» bolugha úmytyludyng qanshalyqty qajeti bar?
Aldynghy tolqyn aghalardyng anyzgha bergisiz dostyghy jii aitylady. Sol kezdegi tvorchestvo adamdarynyng arasynda dostyq, syilastyq keremet bolghangha úqsaydy. Olar sol dostyqtarynyng arqasynda qazaq ruhaniyaty ýshin kemel dýniyeler jasap ketti. Sonday dostyq býgingi tolqynnyng arasynda bar ma? Meninshe, kompozitorlar óz betimen («týiening tanityny japyraq» demekshi olardyng biletini - Shómishbay Sariyev jәne Shómishbay Sariyev), aqyndar óz betimen, suretshiler bir bólek, teatr akterlary bir bólek jeke-jeke laghyp, aua jayylyp jýrgen siyaqty. Jas tolqynnyng ýni elge tolyq jetpey jatuynyng bir sebebi osynda ma dep oilaymyn. Sender ne deysinder?
Zamandastaryng Zattybek.
- Rahmet, Zәke, uәjiniz oryndy.
- Búryn orys tilinde әn aitatyn estradalyq әnshilerding kenetten qazaqshagha bet búruynyng sebebin nemen týsindire alasyndar? Estrada da jýrgen jyrtaqbaylardy toqtatu senderding mindettering emes, biraq, solardy bәsekelestik arqyly, elding ruhany talghamyn ósiru arqyly yghystyrugha bola ma? Álde býgingi kópshilik mәdeniyeti ondaygha jol berme me?
- Tәuelsizdik alghan jyldary qazaq estradasynyng bolashaghy búlynghyr bolghany jasyryn emes. Sol kezde tynnan týreng salyp, qazaq estradasynyng kóshin bastaghan «ABK» triosy edi. Sol jyldarmen salystyrghanda qazir qazaq әnshilerining kóbengine quanuymyz kerek. Qazaq estradasy degende «Duet L», P. Nazarov, K. Li, «AR-klubtargha» tosqauyl bola bilgen «ABK» ghana bolatyn.
- Sәlem, «Múzart», jigitter!
Sizder qazaqtildi estradadaghy qúbylys bolu arqyly qazaq kórermenin estradalyq alangha «Dos-Múqasannan» keyin alyp shyqqan topsyzdar. Sol arqyly tilimizge de ondy әser etudesizder. Bolashaqta Til sharasyn ótkizsek, sizderden qoldau kýte alamyz ba?
- Qazaq tilin qoldau ayasynda ótip jatqan is-sharalardan qalyp ta jýrgen joqpyz. Qolymyzdan kelgenshe atsalysyp jýrmiz. Atsalysa beremiz de! Memlekettik tilimizding mәrtebesi joghary bolsyn!
Uaqyttyng tapshylyghyna baylanysty birtekti súraqtardyng basyn biriktirip, bir-aq jauap beruge tyrystyq. Keybir úsynys, saualdarynyzgha jauap bere almasaq keshirim ótinemiz. Bolashaqta da baylanysta bolamyz degen ýmittemiz. Ýlken rahmet!
Sizder men bizderdi qauyshtyryp, altyn kópir bola bilgen «Abay.kz» aqparattyq portalynyng újymyna alghys bildiremiz!
Sony
«Abay-aqparat»