(Qazaq dalasyn otarlaudy bir ghasyrgha kidirtken aibyndy han turaly)

Mine, 400 jylday uaqyt ótse de, әli osy kýnge deyin Kóshim han turaly anyq-qanyghyna jetip, naqty pikir aityp, basynan-baqayshyghyna deyin taldap bergen eshkim joq. Kóshim handy baghalau birjaqty ghana qalyptasqan. Revolusiyagha deyingi de, odan keyingi әdebiyette de Kóshim turaly kóbine-kóp keri pikirler men oilar aitylyp, jazylyp keldi. Ol jóninde «zalym», «qanysher», «Sibirdi tonaushy» dep qana aitylyp, nasihattalyp kelgen bolatyn, sóitip, bizge onyng minez-qúlqyn, azamattyq pishinin qalyptastyrdy. Al, jaulaushy, zúlym Ermakty óz uaqytynda keremettey qylyp surettegen edi. Ony, tipti, «Últtyq batyr» retinde tanyp, baghalap, kezinde qala, kóshe, mektep attaryn berip, ol turaly әspettep, qiiyn keltirip kitaptar dastandar jazyldy. Biraq, negizinde solay ma?!

Ermaktyng tynysh jatqan eldi, qanshama jyldyq tarihy bar handyqty shauyp, qiratyp, júrtyn qyryp, búghan deyin qazaqtyng talay ruynyng jaz jaylauy, qys qystauy bolyp kelgen Ybyr-Sybyrdy (ilgeri-keyin tolqyp, japyraqtary shuyldap, sybyrlap túratyn nu qalyng orman), baylyghy orasan keng ólkeni tartyp alghany ras. Altaydan Sahalinge deyingi qús qanaty talatyn zor aimaqtyng jartysy osylay bólinip qaldy. 

Kezindegi Altyn Orda handyghy sekildi, búl da ótken tarih bolyp qala berdi. Sondyqtan, endi oghan  jaltaqtamay, naqty, tura qaray biluimiz kerek.

Kóshim hannyng Sibir men Qazaqstan tarihyndaghy rólin naqty baghalap, shyndyqty aitatyn kez keldi. Biz Kóshimge qazirgi zaman talabyna say basqa jaghynan, onyng Sibirdi iyegerudegi enbegin, handyq qúryp (onyng ózi onaygha týspegen), sondaghy el-júrtty biriktirip, bir tudyng astyna jinap, músylman dinine kirgizip, sauda-sattyqty damytyp, asa iri memleket qúra bilgendigin esten shygharmauymyz kerek. 

Kóshimdi de, Ermakty da tarihy túrghydan dúrys taldap, naqty baghalaryn beretin kez bayaghyda keldi. 

Eger taratyp aitsaq, Kóshim kim bolghan edi? Revolusiyagha deyingi orystyn  zertteushi-tarihshylary – N.Karamziyn, A.Levshiyn, P.Nebolisin jәne basqalary Kóshimdi «qazaq taypasynan shyqqan adam» dep eseptegen, әri solay jazghan bolatyn. 

Shoqan Uәlihanovtyng ózi «Kuchum byl sultan kirgizskiy» (búdan bylay «qazaq» dep oqylady) dep kórsetken. 

Kóptegen derekterge zer salyp qarap otyrsan, Kóshim әbden qartayyp, seksennen asa  jasap, dýniyeden ótken. Ol 1510 – 1520 jyldar aralyghynda Aral jaghalauynyng soltýstik bóliginde Alty auyl úlysynda tughan. Naqty qay rudan ekeni belgisiz. Biraq, týrki elinin, sonyng ishinde qypshaq balasy ekeni naqty. Onyng jastyghy qalay ótkeni, qanday jaghdayda óskeni bizge belgisizdeu. Osy ólkede ósip, jetilip, keyinnen 1555 jyldary ózining jaqyndary men tólengitterin ertip, Sibir jaqqa bet búrady. 

Mәsele múnda jatyr, kezinde qypshaq dalasynyn  bay-myrzalary Sibirding baghaly andar men qústargha toly ekenin erteden bilgen. Erte kóktemde búlghyn jәne terisi qymbat basqa da andardy aulaugha Sibirge at shaldyryp otyrghan.  Jazday aulaghandaryn keruenge tiyep, myqty kýzetpen alyp kelip, Búhar, Samarqand, Hiua jәne Qyrym men Parsy eline shygharyp, ýlken paydagha kenelip otyrghan eken. 

Kýsh –qayraty mol, bir ornynda otyrmaytyn elgezek, enbekqor Kóshim bir kóktemde ózining ertip kelgenderimen jәne Saryarqanyng jolynda ózine qosylghandarmen Sibirge kelip ordasyn tigedi. Bir aita keterligi, búl ólkede ol tek an-qús aulap qana qoymay, ainaladaghy qazaqtyng rularymen jәne azghantay jergilikti bógde júrtpen soghysa jýrip, olardy ózderine qaratyp, handyghyn qúrady. Áskerin jasaqtaydy. Sóitip, zor qiyndyqpen 1563 jyldary han taghyna otyrady. Handyqtyng jiyrma jyldyq ómirinde Sibir ólkesi keremettey damidy. 

Kóshim óz ainalasyndaghy Orys memleketimen, sonday-aq, Búhara, Qyrym, Týrik, Qytay elderimen myqty qarym-qatynas ornatyp, sauda-sattyghyn óristetedi. Býkil Sibirdi ortalyqtandyryp, sol zamannyng órkeniyetin әkeledi. Ordasy Isker qalasynan basqa taghy biraz qalalar men sauda jýrgizetin birneshe bekinister (kreposti) saldyrady. Handyqtyng aumaghy Europanyng kólemine jete-juyq boldy. Sibir handyghy men orys elining aralyghyn Oral taulary bólip túrdy. Ózining kýshin, handyghynyng myqtylyghyn biletin Kóshim han Mәskeuge gramota da joldaghan bolaty. 

Onda bylay bastalatyn: «Krestiyanskomu Belomu saru y velikomu knyazu vsey Rusy Kuchum – Bogatyri, sari – slovo nashe». Orys jaghy Kóshim hangha «kórshi, dostas el bolayyq, eki arada ýnemi beybitshilik bolsyn», - dep hattar joldap otyrdy. Kóshim, degenmen, ózining kýshtiligin kórsetip, «Y nyne pohoj miru y my pomirimsya, a pohoj voevatisya y my voyemsya». Ivan Groznyy bolsa, oghan shamasynyng kelerin ne kelmesin bilmey, «Sibirskoy zemly nachaliniku Kuchumu – saru milostivoe slovo», - dep jazatyn bolghan. Biraq, eki aradaghy tynyshtyqty orystardyng ózi búzghan bolatyn. 

Kóshim hannyng naqty enbekterin aitatyn bolsaq, eng birinshi Sibirdegi rular men taypalardy (kóp bóligi qazaqtar), sonymen qatar jergilikti aboriygenderdi músylman dinine kirgizu boldy. Ol ýshin Búhara men Saurannan, Ýrgenishten, basqa da ortalyq  aziyalyq qalalardan sheyhtar men seydterdi shaqyryp, ózining qolastyndaghy júrtty músylman dinine kirgize bildi. Búl jaghynan, han ýlken júmys istedi. Áriyne, basqa da atqarghan júmystary qanshama?! Onyng bәrin sanamalap jatpayyq. Degenmen, auqymdy aimaqty alyp jatqan әri óte myqty, sonday-aq, orystardyng keluine Oral taulary men aghysy jyldam  ózender qorghap túrghan kýshti handyq  nege jyldam qúlap qaldy. Sebebi nede?!

Mәselening mәnisi bylay: 1582 jyldyng kókteminde Kóshim hannyng ýlken úly Ály basqarghan tandamaly qalyng atty әsker Oraldyng arghy jaghyndaghy kópes Stroganovtardyng biyligindegi aumaqqa basyp kiredi. Búl kezde Stroganovtardyng qyzmetinde jýrgen Ermak Kóshim hannyng ordasy bolyp sanalatyn Iskerding eshqanday qorghausyz, qorghanyssyz qalghanyn estiydi. Ály myna jaghynan búlargha alym-salyq ýshin tap bergende, Ermak toghyz jýzge juyq  әskerin jinap jiberip, tezdetip Iskerding týbinen biraq shyghady. Qarauylda qalghan azghana sarbazdardyng zenbiregi men myltyghyn arqalay kelgen orys kazaktaryna shynymen de shamasy kelmey qaldy. Ály mol әskerimen qaytyp kelgenshe (Oral taularynan asyp týsu de onay emes) asa jyldamdyqpen handyqqa tap bergen Ermak óz zamanyndaghy myqty handyqty kýiretip týsirdi. Óshpes ókinishtey bolghan qatelikting ketken jeri osy bolady. 

Ermak әskeri kezinde Astrahani, Qazan, Qyrym handyqtary men Kavkazdy da osylay oilamaghan jerden tap berip, qyrghanyn qyryp (olar kóbine jartysynan kóbin qyryp jiberip otyrghan, ekinshi bas kóterip, qarsy soghyspasyn degen sayasat qoy), qalghanyn qúldyqqa týsirgen bolatyn. Jauyzdyqtyng shegi bola ma? Ordasy Isker qúlaghanymen, Kóshim han kazaktar jәne orys otryadtarymen 17 jyl jan ayamay soghysty. 1585 jylghy tamyz aiynda Ermak sugha batyp mert bolghanda, jenuge degen ýmit handa payda bolghan edi. Degenmen, birining artynan biri kelip jatqan orys otryadtary Kóshim hangha tynyshtyq ta, jenistik te bermedi. Olar Týmen (Tumeni) Tar, Tobolisk bekinisterin salyp, Sibirge mýlde ornyghyp aldy. Patsha biyligi Kóshimdi óz jaghyna shyghugha qansha shaqyrghanymen, tәkәppar, namysshyl Kóshim kónbedi. Sibir ýshin soghysyn jýrgize berdi. Búdan 250 jyldan keyin qazaqtyng songhy hany Kenesary Qasymov ta osylay kónbey, boybermey, aqyryna deyin soghysqan bolatyn. 

1598 jyly Kóshim hannyng qalghan sarbazdary patsha әskerimen Sibir dalasynda kezdesip, aqyrghy ret keskilesken soghys bolghan edi. Búl kezde Sibirge dendep kirgen orys әskeri óte mol edi. Kóshim jenilip, eki balasymen maydannan әreng sytylyp shyqqan bolatyn. Qanqasap soghys qazirgi Novosibir qalasynyng manynda ótti. Kóshim qashyp kelip Qorghaljyn týbindegi aghayyndaryn panalaydy. Biraq, orys jasaqtarynan seskengen tuystary Kóshimdi ózderi opat qylghan edi. Qayran, úly han әri erjýrek sardar osylay dýniyeden ótken bolatyn. Denesi sol Qorghaljyn dalasynda mәngige qaldy. 

Jalpy, qortyndylay aitsaq, Kóshimning esh uaqytta úmytugha bolmaytyn úly enbegi – orys otarshylarynyng qazaq eline kiruin bir ghasyr tejedi. Orys әskeri әli Úly dalagha shamasynyng kelmeytining bilip, әri qaray Taymyr, Sahaliyn, Ussury ólkeleri jaqqa bet búrghan edi. 

Beysenghazy Úlyqbek

Abai.kz