Seysenbi, 26 Qarasha 2024
Janalyqtar 3120 0 pikir 6 Aqpan, 2012 saghat 08:24

Mәriyam ÁBSATTAR. Otandyq telearnalardyng sheteldik baghdarlamalardy retranslyasiya jasauyna shekteu qoi mýmkin be?

Otandyq degen aty bolmasa, shyntuaytynda, sheteldik baghdarlamalardy tasymaldaushy qyzmetin ghana atqaryp otyrghan arnalarymyz az emes. Olay deytin sebebimiz, olardyng ózindik ónim jasap, ózindik kelbet, ózindik bet-beyne tanyta almay otyrghandyghynda. Áriyne, arnalardyng barlyghy birdey solay deuden aulaqpyz, biraq kóbinen kórermen osyny kórip otyr. Endeshe, biz sheteldik baghdarlamalardy retranslyasiya jasaudy shekteu arqyly, otandyq arnalardyng namysyn oyatyp, shabysyn ýdete alamyz ba? Osyny talqygha salyp kórelik.

Serik ÁBIKENÚLY, «Almaty» telearnasy bas diyrektorynyng orynbasary:

IYә

Otandyq degen aty bolmasa, shyntuaytynda, sheteldik baghdarlamalardy tasymaldaushy qyzmetin ghana atqaryp otyrghan arnalarymyz az emes. Olay deytin sebebimiz, olardyng ózindik ónim jasap, ózindik kelbet, ózindik bet-beyne tanyta almay otyrghandyghynda. Áriyne, arnalardyng barlyghy birdey solay deuden aulaqpyz, biraq kóbinen kórermen osyny kórip otyr. Endeshe, biz sheteldik baghdarlamalardy retranslyasiya jasaudy shekteu arqyly, otandyq arnalardyng namysyn oyatyp, shabysyn ýdete alamyz ba? Osyny talqygha salyp kórelik.

Serik ÁBIKENÚLY, «Almaty» telearnasy bas diyrektorynyng orynbasary:

IYә

- Mýmkin jәne búlay etu qajet te. Mysaly, bizde sheteldik arnalardyng baghdarlamalaryn satyp alyp kórsetkende de ózderining neni satyp alyp, ol arqyly neni kórsetkisi keletinin ózi de týsinbey, aqshany jelge úshyryp jatqan arnalar bar, ókinishke oray. Qanday iste de adam ózine-ózi esep berip, odan ne payda, ne ziyan ekenin, aldymen ózi úghynuy kerek qoy. Retranslyasiya, ras, bizge bir kezderi auaday qajet boldy, ne ýshin? Álemdik aqparatqa qol jetkizu mýkindigi shekteuli kezde sol olqylyqty toltyru ýshin kerek edi. Al endi shou degen túrghydan kelgende, әr halyqtyng óz mentaliyteti, óz últtyq ústanymy bar. Jasalyp jatqan habarlar sol últtyq bolmysyna say  kelui kerek. Olay bolmady ma, onda retran-slyasiya jasaudyng ne qajeti bar? Mýmkin, otandyq ónim jasaugha qaraghanda әldeqayda arzandyghy tiyimdi dep, qarjylay mýmkindik tapshy kezde tapqan amal da bolar.

Biraq sheteldik baghdarlamalardy jónsiz retranslyasiyalau arqyly, bylaysha aitqanda, basqalardyng qansyghyn ózimizge tansyq qyludyng qajeti joq. Eger shyndap kelsek, retranslyasiyasyz da kýn kóre alamyz. Qazir qazaqstandyq telearnalardyng kóbining tehnikalyq ta, shygharmashylyq  mýmkindigi de sapaly baghdarlamalar tughyzugha jeterlik, yaghny eshkimnen eshtene almay-aq, taza otandyq ónimmen efirdi toltyra alady.

Bar mәsele sapagha kelip tireledi. Mysaly, kóp arna Reseyding satiralyq baghdarlamalaryn retranslyasiyalap kórsetuge qúmar. Efirding kóp uaqytyn sonymen jabady. Osy tústa sol arna basshylary qazaqy qaljyng men orys qaljynynyng arasynda aiyrmashylyqtyng jer men kóktey ekenin nege týsinbeydi? Eng jamany, olardyng kóp qaljynynda basqa ha-lyqtardy mensinbeu siyaqty shovinistik iyis búrqyrap túrady. Al biz solardyng ózimizdi qalay kemsitip jatqanyn kórsetemiz. Jәne de anau-mynau emes, qarjygha satyp alyp kórsetemiz, osynyng qansha qajeti bar?

Bizding elimizde, zang boyynsha, retranslyasiyanyng ýles salmaghyn 20 payyzdan asyrugha bol-maydy, biraq kóptegen arnanyng efirlerin qarasanyz, 20 payyz jolda qalady-au... Búl - birinshiden, bizding qarajattyng syrtqa ketip jatqany, ekinshiden, qazaqqa qiyanat jasap jatqan tústary da bar. Óz últymyzdy әjualaytyn baghdarlamalardy satyp alyp kórsetu qiyanat emey, nemene?! Qolynnan kele me, sen de sonday habarlar jasap, әjualap, sat olargha. Biraq bizding qoldan kelmeytini bylay túrsyn, «taspen atqandy taspen atyp», yryldasudyng da qajeti shamaly ghoy.

Aydos QARTANBAYÚLY, sayasattanushy:
Joq

- Qazirgi tanda qazaqstandyq telearnalar otandyq ónimdermen kórermen súranysyn toly-ghymen qanaghattandyra almay otyr. Elimizding BAQ turaly zanynda otandyq arnalardyng sheteldik arnalardan retranslyasiyalaytyn baghdarlamalardyng ýlesin jyl sayyn kemitip, otandyq ónimderdi arttyryp otyruy kerektigi jayly arnayy bap bar. Alayda ol bap oryndalyp otyrghan joq, sebebi bizde kórermen sanyn kemitpey ústap túrarlyq sapaly әri shyn mәninde qoghamdaghy ózekti mәselelerdi qamtityn qazaqsha baghdarlamalar әli joq, barynyng ózi - orys tilinde. Múnyng barlyghy til mәselesine kelip tireledi. Ekinshiden, qazirgi jahandanu zamanynda kórermenning qanday baghdarlamalar kóruge óz qúqyghy bar. Biz bәribir shekteu qoyghanymyzben, kórermen keregin kabelidi arnalardan izdep, tipti otandyq arnany úmytyp ta ketui mýmkin.  

Demek, retranslyasiyalau da óz kezeginde arnalarymyzdyng kórermen joghaltpau jolyndaghy jantalasy ispetti bolyp otyr. Efir toltyrudaghy bir amalyna ainaldy dese bolghanday.

Osy tústa aita ketu kerek, kóptegen telearnamyz, tipti barlyghy desek te bolady, sheteldik serialdardy ýzdiksiz berudi jәne qaytalap berudi әdetke ainaldyrdy. Kórermen súranysyn, shyny kerek, baghdarlamamen emes, serialmen qanaghattandyratyn bolyp aldy. Sebebi baghdarlamalar qory joq. Keyingi kezderi sheteldik baghdarlamalardy retran-slyasiya jasamay, sol baghdarlamanyng kóshirmesin jasaytyn bolyp ta jýr. Sondyqtan bizding otandyq telearnalardy damytu ýshin memleket arnayy baghdarlama jasaghany dúrys dep oilaymyn.

Taghy bir osy jaghdaygha әser etetin tendensiya - arnalarymyzdyng kóbin kәsiby jurnalister emes, basqa sala mamandarynyng jaulap alghandyghy. Al olar telehabardyng tilin, onyng telessenariy jýiesin, kórermen aldyndaghy ózi jýrgizip túrghan baghdarla-manyng kóp qabatty, tereng astary men jauapkershilik jýgin tolyq týsinbegendikten, qanday baghdarlama bolsyn bir týrli tartymsyz, jenil-jelpi sipat alyp shygha keledi. Oilandyrmaydy. Oghan dengeyi jetpeydi. Arnalardy akterler basyp alghan. Kәsiby jurnalisterge tiyesili júmysty, bylaysha aitqanda, esh qymsynbay alyp qoyyp, nәpaqasynan aiyryp ta jýr dep aitugha negiz bar búl rette. Meyli, alsyn, biraq soghan say bolyp, kórermen aldynda tek әdemi oinap ketpey, janyna azyq bolarlyq bir nәrse berudi de este ústasyn.

Beytarap pikir

Arman SQABYL, «Habar» agenttigi bas produserining orynbasary:

- Búghan bir jaqty qarap, bitti, shekteu qong kerek dep te aitu, meninshe, orynsyz. Sebebi sheteldik baghdarlamalardyng da bereri bar, yaghny olardyng barlyghy nashar dey almaymyn, sapaly, tanymdyq dýniyeler bar. Telearnalar da shetten satyp alghanda kórermen súranysyn eskeredi. Eger odan eshqanday payda bolmasa, arna reytingi kóterilmeytin bolsa, onda nege alady? Demek, óz kezeginde onyng paydasy bolyp otyr. Ekinshiden, retranslyasiyalau otandyq baghdarlama jasaudan әldeqayda arzangha týsedi. Biraq búl barlyghyn birdey shetten satyp alyp, efirdi toltyrsaq boldy degen sóz emes. Onda bizding últtyq jurnalistikamyzdyn, ózindik bet-beynemizding qayda qalghany? Bizding de óz mәselemiz, óz aitarymyz bolmasa, onda nege arna ashyp, ony qarjylandyryp otyrmyz? Búl rette aita ketu kerek, sheteldik baghdarlamalardy retranslyasiyalaudy shekteytin zang kýshine enip otyr, kóp úzamay biz ony sezinemiz degen oidamyn.
«Alash ainasy» gazeti

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1538
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3321
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 6040