Ár últtyng aty-jóni onyng últtyq ereksheligin әigilep túratyny anyq. Sonymen qosa ol sol últtyng salt-sana, oi-órisinen habar beretin kórsetkishi de ispettes. Aytpaghymyz, osy aty-jónimizdi qalay jazyp jýrgenimiz, anyghyraq aitqanda, qazaqy dybystaluyna oray dúrys aityp ta, jaza da almauymyz. Mysal kerek pe, jetip artylady. Býgingi eki qazaqtyng birining familiyasy osydan pәlenbay jyl búryn selisovetting shala sauatty sekretarynyng (sol kezding sózi) ne oryssha, ne qazaqsha emes qoyyrtpaqtap jazyp bergen qalpynan ózgergen joq. Nәtiyjesinde qaranyz: ainalanyz qaptaghan «Dusebay» men «Koshumbay» «Kushambay» «Sivanbay» siyaqty syiyqsyz aty-jónderge tolyp túr. Mening familiyam «Kusherbaev» deydi anau joly bir jigit. Nege «Kusherbaev, Kósherbaev emessing be?» degen bizding súraghymyzgha qaltasynan kuәligin suyryp alyp «Mine, senbeseniz qaranyz» dep qa-rap túr. Apyrau, ol qazaqsha Kósherbaev bolyp jazyluy tiyis qoy degen sózimizdi qaperge alar emes. Songhy jyldarda Mәdiynә atty qyz ne әieldi kezdestirdiniz be? Óz basym kórgen joqpyn. Sebebi, bәri týgel Ma - dy - na bolyp ketken. Ádemi, әuezdi, qúlaqqa júmsaq, jyly estiletin Mәdiynәmizden airylyp qalghaly qashan.

Ár últtyng aty-jóni onyng últtyq ereksheligin әigilep túratyny anyq. Sonymen qosa ol sol últtyng salt-sana, oi-órisinen habar beretin kórsetkishi de ispettes. Aytpaghymyz, osy aty-jónimizdi qalay jazyp jýrgenimiz, anyghyraq aitqanda, qazaqy dybystaluyna oray dúrys aityp ta, jaza da almauymyz. Mysal kerek pe, jetip artylady. Býgingi eki qazaqtyng birining familiyasy osydan pәlenbay jyl búryn selisovetting shala sauatty sekretarynyng (sol kezding sózi) ne oryssha, ne qazaqsha emes qoyyrtpaqtap jazyp bergen qalpynan ózgergen joq. Nәtiyjesinde qaranyz: ainalanyz qaptaghan «Dusebay» men «Koshumbay» «Kushambay» «Sivanbay» siyaqty syiyqsyz aty-jónderge tolyp túr. Mening familiyam «Kusherbaev» deydi anau joly bir jigit. Nege «Kusherbaev, Kósherbaev emessing be?» degen bizding súraghymyzgha qaltasynan kuәligin suyryp alyp «Mine, senbeseniz qaranyz» dep qa-rap túr. Apyrau, ol qazaqsha Kósherbaev bolyp jazyluy tiyis qoy degen sózimizdi qaperge alar emes. Songhy jyldarda Mәdiynә atty qyz ne әieldi kezdestirdiniz be? Óz basym kórgen joqpyn. Sebebi, bәri týgel Ma - dy - na bolyp ketken. Ádemi, әuezdi, qúlaqqa júmsaq, jyly estiletin Mәdiynәmizden airylyp qalghaly qashan.
Oblystyq әdilet departamenti azamattyq hal-aktilerin tirkeu bólimining bastyghy, osy salada san jyldar enbektenip kele jatqan tәjiriybeli maman Áliya Qyryqbaevanyng aituynsha, aty-jónimizdi últymyzdyng tiline layyqtap jaza qalghan jaghdayda soghan layyqtap barlyq qújattardy ózgertuimiz kerek eken. Áytpese ayaq bassan, aldynnan problema shyghady. Kez kelgen mekeme sizding ózgertilmegen, tólqújatqa sәikes kelmeytin qújatynyzdy qabyldamaydy. Ásirese, qarjy, qúqyq qorghau salalary, әleumettik qorghau mekemeleri ýshin bir-birine bir әrpi sәikes kelmeytin qújattar zansyz bolyp sanalady.
Aty-jónimizdi jazuda shatastyryp jýrgen taghy bir bylyq «ov», «ev » jalghaularynyng alynyp tastaluyna baylanysty. QR Azamattyq kodeksining 15-babyna sәikes qújatqa eng aldymen tegi, odan song aty jazyluy tiyis eken. Al, biz birinshi atymyzdy, sodan song tegimizdi jazamyz. Negizinde osy songhysy dúrys siyaqty. Sebebi, әlem boyynsha solay. Mysaly Djordj Bush, Barak Obama, Vladimir Putin degen siyaqty. Al, bizde tegi birinshi jazylatyndyqtan әkesi kim, balasy kim ekenin keyde aiyra almay jatamyz. Aytalyq, bir tanysymyzdyng balasyna tólqújat auystyrghanda qazaqshalaymyz dep Sәken Rýstem dep jazyp beripti. Endi ol әkesining ornyna «Sәke» bolyp jýr.
Jogharyda aty atalghan Áliya Kóshkenbayqyzynyng aituynsha, azamattyq hal aktilerin tirkeu bólimderi qazirgi uaqytta ata-analarynyng qalauy boyynsha balanyng aty-jónin, tegin qazaqshalap jazyp beredi, biraq әke-sheshesining aty-jónderin tólqújattary boyynsha jazady. Zang solay. Osyghan qarap otyrsaq, tegimizdi dúrystau ýshin keminde bir úrpaq auysuy kerek eken. Sebebi, ol bala erjetip, óz balasyn atyna jazdyratyn bolsa ghana týzeledi. Eger ol arghy atasynyng atyna jazdyrghysy kelse she? Onda osy óreskeldik, bylyqpa jalghasa bermek. Ol ol ma, «Songhy kezde ata-analar balalarynyng kuәligine attaryn qazaqsha emes oryssha dybystaluy boyynsha jazudy talap etetin boldy», - deydi taghy da Áliya Kóshkenbayqyzy. Aytalyq, Mәdiynә emes Madina, Dәmeli emes Damiliya, Kәmiylә emes Kamilla, Inkәr emes Inkara degen siyaqty. Búl da sanamyzdyng әli qazaqshalanbay, kerisinshe ketip bara jatqanyn kórsetetindey.
Endi birer sóz balalarymyzdyng aty-jóninde. Jaqynda osy qalay eken degen qyzyghushylyqpen oblystyq azamattyq hal aktilerin tirkeu bóliminde bolyp, ótken birer jylda tughan balalardyng aty-jónderine kóz jýgirtkenim bar. Qúday-au, qanday at joq deysiz onyng ishinde! Kóbi, әriyne, zamangha layyq tughan әdemi de jenil, әuezdi attar. Mysaly, qyz balalargha Ayym, Gýlim, Móldir, Erke, Qúshtar degen siyaqty. Ásirese, Núraylar kóbeyipti. Úldargha Elnúr, Jannúr, Núrjigit, Núrәli, Erәli, Elimdos degen attar da jarasymsyz emes. Sonymen birge Timuchiyn, Beybarys, Bilan degen de attar kezdesti. Tayauda bir azamat balasynyng esimin Daghdarys dep qoyghanyn da estigenbiz.
Sonymen ata-tegimizdi, aty-jónimizdi jóndep jazudyng jóni qalay aitsaq ta kelinkiremey túr. Osy óreskeldik, bylyqqa býgin-erteng tosqauyl qoyylar týri kórinbeydi. Tek oghan týbegeyli shara qoldanyp, janadan zang qabyldap nemese ony retteytindey ózgeris engizilmese, osy ketkeni ketken siyaqty. Sonda aty-jón, tegimizdi týzey almay, jaza almay jýrgen biz kimbiz osy!

Erkinbek ASQARÚLY
«Didar» oblystyq gazeti (ShQO)