Ótken joly Bir kisining «Samúryq-Qazynagha» kijingeni bar. Onyng qyraghy kózi Últtyq kompaniyalar shtatty kerip, kóringendi júmysqa alyp jatqanyn «bayqap qalghan». Biraq onyng bayqauyna kómektesken ózendik dýrbeleng kesirinen «Samúryqqa» janadan taghayyndalghan Ómirzaq Shókeev eken. Elbasshysynyng aituynsha, Ómirzaq Estayúly «tyng kózben «noyandar» men «qoyandardyn» qanshasy qyruar ailyqqa qaghaz audarystyryp otyratynyn kórip qalypty». Sol «noyandardyn» kim ekenine biz de nazar audaryp kórdik.
Ázirge Shókeev myrza әlgi «noyandardy» tizip әshkereley qoyghan joq, bola da qoyuy mýmkin emes. Sebebi, Shókeevter әuleti de «noyansyz» emes eken. Onyng bir inisi Serik ESTAY «Intergaz Sentralinaya Aziya» AQ basqarmasynyng tórbasshysy eken. Búl - eldegi eng iri últtyq kompaniya «Qazmúnaygazdyn» qúramyna kiretin kәsiporynnyng biri. Qúiqalysy. Óitkeni, kәsiporyn -gaz tasymaldau jýiesi men jer asty gaz saqtau qoymalaryna qojayyn.

Ótken joly Bir kisining «Samúryq-Qazynagha» kijingeni bar. Onyng qyraghy kózi Últtyq kompaniyalar shtatty kerip, kóringendi júmysqa alyp jatqanyn «bayqap qalghan». Biraq onyng bayqauyna kómektesken ózendik dýrbeleng kesirinen «Samúryqqa» janadan taghayyndalghan Ómirzaq Shókeev eken. Elbasshysynyng aituynsha, Ómirzaq Estayúly «tyng kózben «noyandar» men «qoyandardyn» qanshasy qyruar ailyqqa qaghaz audarystyryp otyratynyn kórip qalypty». Sol «noyandardyn» kim ekenine biz de nazar audaryp kórdik.
Ázirge Shókeev myrza әlgi «noyandardy» tizip әshkereley qoyghan joq, bola da qoyuy mýmkin emes. Sebebi, Shókeevter әuleti de «noyansyz» emes eken. Onyng bir inisi Serik ESTAY «Intergaz Sentralinaya Aziya» AQ basqarmasynyng tórbasshysy eken. Búl - eldegi eng iri últtyq kompaniya «Qazmúnaygazdyn» qúramyna kiretin kәsiporynnyng biri. Qúiqalysy. Óitkeni, kәsiporyn -gaz tasymaldau jýiesi men jer asty gaz saqtau qoymalaryna qojayyn.
Odan әri kirissek, «KazTransGaz» AQ-nda bas diyrektor bolyp «qyzdyq» tegin almastyrghan Núrbol SÚLTAN - Sarybay Súltanúly QALMÚRZAEVtyng úly nyghyz otyr. Juyqqa deyin «QazAgro» últtyq holdingti  Marat ORYNBAEV - viyse-premier Erbol ORYNBAEVtyng aghasy basqaryp keldi. Al, Industriya jәne jana tehnologiya ministri Áset Esekeshovtyn  bauyry Erlangha kelsek, Falah Partners  degen investisiyalyq qordy aman-esen basqaryp jýr.

Bayaghy aiyna 364 myng dollar shaypúl alyp, eldi shulatyp,  «Qazaqtelekomdy» basqarghan Qayrat Kәripjanovtyng balasynyng boyynda әkesining «qany» bar eken, onyng Maraty qazir «Samúryq-Qazynanyn» mengerushi diyrektory. Qarjy polisiyasyn basqaryp otyrghan Rashit Týsipbekovtyng úly Janat kýni keshege deyin  «QazMúnayGaz - Pererabotka y marketing» AQ-nyng bas diyrektory bolyp keldi. Sergey Diyachenokonyng úly Oleg te qalysatyn emes, «Samúryqtyn» qaptaghan departamentterining birining tizginin uystap ústap otyr. Al, búl qordyng atqarushy diyrektory esebinde, eldegi bas atomshy Vladimir Shkolinikting balasy Igori bolghan edi. Igori kәzir anau-mynau emes - reseylik Orsk MÓZdi 280 million dollargha satyp alghan millioner «qazaqtardyn» biri. Bilim ministri Baqytjan Júmaghúlovtyng balasy Ruslan da kem emes, Halyq bankynyng kommersiya jaghyn basqaratyndardyng qatarynda...
Sózding reti kelgende, Esilding sol jaghalauyna tarap ketken bir anekdotpen bóliseyik. QMG últtyq kompaniyasynyng jana basshysy ghimaratty aralap jýrse kerek. Birinshi qabatqa barsa, erkinsigen әielder telefonmen jan-jaqqa núsqau berip, qoldaryn ondy-soldy sermep jatyr eken. «Búlar kim?» dese:  JBJ - jauapty basshylardyng jarlary depti. Ekinshi qabatqa kóterilgen eken, qysqa beldemshe kiygen ónkey sylqymdar qazdandap ersili-qarsyly jýrgen kórinedi. «Búlar kim?» dese, JBK - jauapty basshylardyng kónildesteri depti. Tanyrqaghan sujana basshy songhy qabatqa kóterilse, aq ter, kók ter bolyp, bireuler qúnjyndap júmys istep jatyr eken deydi. «Búlar kim?» dep súrasa, BOQ-tar depti - bayqausyzda ornynda qalghandar degen eken.
Kýldirgige arqau bolatynday qaharmandarynyz bolsa, ortagha salynyz - birge kýleyik. Aytpaqshy, Berdiongharov pen Syzdyqovalardyng Mәjilistegi  oryndaryna jayghasqan keshegi sheneunik «marghasqalargha» da kóz salyp qoyghan artyq emes...
«Abay-aqparat»