Erlikterdi týgendeu

Kóne grek anyzshylary qaharmandardyng qaharmany Geraklding mandayyna jazylghany on eki erlik edi degen әngime aitady. Biz múnymen kelise almaymyz. Bizdinshe, Gerakldyn, tikeley Evrisfey patshanyng tapsyrmasymen istegen on eki erliginen basqa, tek óz jan qalauymen jasaghan da erlikteri bolghan. Qazaq aqyny Júmeken Nәjimedenov Geraklding osynday erlikterining qataryna onyng adamzatqa ot syilaymyn dep qúdaylardyng qarghysyna úshyraghan, osy kýnәsi ýshin nayzaghaylar tilgilegen Qap tauynyng tap-taqyr qúz-jartasyna berik búghaulanghan Prometeydi qútqaruyn jatqyzady. IYә, rasynda da búl Geraklding on ýshinshi erligi deuge әbden bolatyn úly erlik edi. Aqyn Júmeken múny anyq bayqaghan. Biraq Geraklding sanatqa kirmey qalghan erlikteri tek osymen ghana shektelmese kerek. Mine, bizdi osy saual hәm onyng jauaby qyzyqtyrghan. Júmekendey úly aqynnan keyin Gerakl erlikterining qataryna taghy bir tolyqtyru jýrgizu, әriyne, kim ýshin bolsa da ýlken baqyt. Júmeken aqyn qaharmannyng on ýshinshi erligin aitsa, býgin bizding Geraklding on tórtinshi erligi turaly әngime shertkimiz kelip otyruynynbir sebebi osydan. Bir ghajaby, osybir on tórtinshi erlikting janghyryghy qazaq ertegisinde, týrki әfsanasynda da jýr. Búl sózimizge «Qorqyt ata kitaby», ondaghy Domrul jayly hikaya kuә bola almaq. Biraq bәri de ret-retimen...

On tórtinshi erlik.
Kóne grek núsqasy

Erlikterdi týgendeu

Kóne grek anyzshylary qaharmandardyng qaharmany Geraklding mandayyna jazylghany on eki erlik edi degen әngime aitady. Biz múnymen kelise almaymyz. Bizdinshe, Gerakldyn, tikeley Evrisfey patshanyng tapsyrmasymen istegen on eki erliginen basqa, tek óz jan qalauymen jasaghan da erlikteri bolghan. Qazaq aqyny Júmeken Nәjimedenov Geraklding osynday erlikterining qataryna onyng adamzatqa ot syilaymyn dep qúdaylardyng qarghysyna úshyraghan, osy kýnәsi ýshin nayzaghaylar tilgilegen Qap tauynyng tap-taqyr qúz-jartasyna berik búghaulanghan Prometeydi qútqaruyn jatqyzady. IYә, rasynda da búl Geraklding on ýshinshi erligi deuge әbden bolatyn úly erlik edi. Aqyn Júmeken múny anyq bayqaghan. Biraq Geraklding sanatqa kirmey qalghan erlikteri tek osymen ghana shektelmese kerek. Mine, bizdi osy saual hәm onyng jauaby qyzyqtyrghan. Júmekendey úly aqynnan keyin Gerakl erlikterining qataryna taghy bir tolyqtyru jýrgizu, әriyne, kim ýshin bolsa da ýlken baqyt. Júmeken aqyn qaharmannyng on ýshinshi erligin aitsa, býgin bizding Geraklding on tórtinshi erligi turaly әngime shertkimiz kelip otyruynynbir sebebi osydan. Bir ghajaby, osybir on tórtinshi erlikting janghyryghy qazaq ertegisinde, týrki әfsanasynda da jýr. Búl sózimizge «Qorqyt ata kitaby», ondaghy Domrul jayly hikaya kuә bola almaq. Biraq bәri de ret-retimen...

On tórtinshi erlik.
Kóne grek núsqasy

Gerakl Diomed patshanyng attaryn izdep Frakiyanyng ja¬gha¬¬lauyna jýzip bara jatqanda, jolay Fer qalasynyng patshasy, dosy Admetke sogha ketudi jón kóredi. Búl Admetting basyna qiyn kýnder týnegi ornaghan mezgil edi. Taghdyr qúdaylary - moyralar Admetke oghan ajal sәti tóngende, eger ol ýshin basqa bir ajaldy pende ólimge bas tigetin bolsa, Admetting ghúmyry úzaratyndyghy turaly bayan etken-di. Gerakl qonaqqa keletin mezgil, osylaysha, Admetting jer betindegi ólsheuli kórer kýni tәmamdalyp, onyng óz taghdyryn qalayda úzartqysy kelip alasúryp jatqan mezgili bolatyn. Ol ózi ýshin jan berulerin kópti kórgen aqsaqaldy әkesinen de, keyuana sheshesinen de súraghan. Biraq ekeui de kónbey qoydy. Qandy qyrghyngha kireyin dep túrghan jauyngerlerge salmaq salyp edi, olar da kelisim bermedi. Jer betinen ajalyna arashashy bolar tiri pende balasyn tappay, әbden silikpesi shyqqan Admet aqyry balalarynyng anasy sýiikti jary Alkestidagha shaghynghan. Alkestida kýieui ýshin basyn ólimge tigetinin birden aitty. Endi ol ajaldy kýtip tastýnek kórhanada jatyr. Gerakl kelgende Admetting kónilsiz boluy osydan edi. Biraq ol qaharman dosynyng jaqsylap dem aluy ýshin barlyq jaghdaydy jasaudy qyzmetshilerine shegelep búiyrady. Dosy múnyng basyna nendey zaual tóngenin esh sezbeui kerek. Óitkeni, qaharmannyng múnsyz da basqa mashaqaty jetip artylyp jatqan joq pa! Gerakl dosynyng jýzi nege jabyrqau ekendigin súraghanda ol alys bir tuysqanynyng qaytys bolghandyghyn tilge tiyek etken. Odan ary qazbalaugha qaharmannyng da qúlqy bola qoymady. Ózine arnayy bólingen sarayda jatyp emin-erkin dem alugha kiristi. Sharap suday bolyp aqty. Ara-túra súrap qoyghany bolmasa, Gerakl ózining Admette qonaqta ekendigin de esten shygharyp aldy deuimizge bolady. Biraq Admetting qayghy-qasireti onyng qyzmetshilerining de jýzine kóshken-di. Sezimtal batyr ony bayqamay qalghan joq. Sebebin qayta-qayta súray bergesin qyzmetshilerding de aghynan jarylmasqa sharasy qalmaghan-dy. Admet tarapynan aqiqatty aitugha tyiym salynghanyna qaramay, olar shyndyqty jayyp saldy. Admetting óler kýni tayanghanda, ol ýshin әieli Alkestidanyng baqigha kóshuge keliskeni, endi ajalyn kýtip tastýnek kórde jatqany, bәri-bәri mәlim boldy. Ózining uayym-qayghysyz, týkten beyhabar kónil kóterip jatqanyna úyalghan Geraklding oiyna mynaday әngimeden keyin tosyn sheshim kelgen. Ol jan alghysh Tanat qúdaydyng ózimen beldesip, odan Alkestidanyng janyn tartyp aludy, jankeshti arudy Admet dosyna qayta tartu etudi oilady.
Mine, Gerakl eshkimge kórinbey Alkestida tabytynyng janynda búghynyp otyr. Ázireyil Tanat tóbe kórsetken zamat onymen alysa ketuge tas-týiin dayyn. Jangha shólirkegen Tanat ta kóp kýttirgen joq. Qap-qara qanattarynyng susyly auany qaq jara kózderi jarqyrap jetip keldi. Kele sala tabytty ashyp Alkestidanyng tóbesinen tóne berip edi, jon arqasynan Geraklding kýjildegen dauysy estildi. Qúday men qaharmannyng jan alyp, jan beriser apyr-topyr qandy aiqasy bastaldy. Birde ajaldy, birde ajalsyz bel alady. Ekeui de jenisti qoldan berer emes. Aqyry batyrdyng kýshi basym týsken. Ol ajal qúdayy Tanatty shandyp-matap baylap tastady. «Tek Alkestidanyng janyn ózine qaytarsang ghana bosatamyn» degen shart qoydy. Tanattyng kónbeske lajy joq edi. Osylaysha aru Alkestida ómirge qayta keldi.
Alkestidasyn tiri kórgen Admetting quanyshynda shek joq edi. Ol Geraklge taghy da biraz kýn qonaqta qaluyn, onyng tendessiz erligining qúrmetine jasalar úly toydyng kuәsi boluyn ótingen. Biraq ajal qúdayymen aiqasta jenip shyqqan jýrekti er qala almaytyndyghyn aitty. Óitkeni, ony alda taghy basqa da erlikter kýtuli edi.
Endi osy erlikting týrkilik núsqasyn da qysqasha mazmúnday keteyik.

On tórtinshi erlik.
Týrki núsqasy

«Qorqyt ata kitaby» da - erlikterding kitaby. Múndaghy oqighalar sany da on eki (kezdeysoqtyq pa?). Biraq osy qaharmandyqtardyng ishindegi eng bir taghylymdysy Toqa balasy erjýrek Domrul turaly jyrda aitylady ghoy dep oilaymyz.
Bastapqyda Domrul da kóp tentek batyrdyng biri bolady. Susyz ózenge kópir salyp, sodan ótken adamnan 33 tenge, ótkisi kelmegenderden qorqytyp 40 tenge aluynyng ózi әperbaqan, úrda-jyq, aqyly kemshin batyrlardy kózge elestetedi emes pe!
Birde Domruldyng osy kópirining basynda kóshpeli bir qauym elding bir azamaty qaytys bolyp, joqtap azalau bastalady. Osynday jylap-syqtaudyng ýstinen týsken Domrul halyqtan olardyng ne sebepti kýnirenip jatqandyghyn súraydy. Olar bir jaqsy jigitterining janyn qyzyl qanat Ázireyil kelip alyp ketkenin, endi ony jerlep bolmay, kóshting algha jyljymaytynyn aitysady. Domrul bolsa «Adamnyng janyn alatyn qyzyl qanat Ázireyil kózge kórinip keletin tajal bolsa, onymen shayqasugha dayarmyn, menen jenilgen ol adamnyng janyn alugha qayta kelmeytin bolar edi» dep jiberedi. Búl sóz Qúdaygha únamay qalghan. Ol endi Ázireyilge tentek batyrdyng ózining janyn aludy tapsyrghan. Domrul bir top jigitimen kónil kóterip otyrghanda kelgen Ázireyil batyrdyng tarapynan qatty qarsylyqqa úshyraydy. Qylyshyn qynabynan suyrghan Domrul oghan tap bergende әp-sәtte kepterge ainalyp Ázireyil ýiding terezesinen qashyp shyghady. Búl Domruldy búrynghydan da qatty masayratqan. Ol jan alghysh Ázireyilding ózinen qoryqqandyghyna senimdi edi. Endi súnqaryn alyp, onyng sonyna týsken. Oiy kepterge ainalghan Ázireyildi súnqaryna ildiru bolatyn. Biraq daladaghy beldesude Ázireyil basym týsedi. Jenilgenin moyyndaghan Domrul Ázireyilge «әli jaspyn ghoy, janymdy ala kórme» dep jalbarynady. Ázireyil ózining qolynda túrghan týk te joq ekenin, bәri bir Qúdaydyng tapsyrmasymen bolyp jatqanyn aitqanda, Domrul taghy kergip shygha keledi. Ol Ázireyilge beretin janynyng joq ekenin, janyn berse tek bir Jaratqannyng ózine ghana beretindigin ashyq aitady. Búl sóz Alla Taghalanyng kókeyine qonghan. Ol Ázireyilge «Batyrgha bylay dep ait. Eger ornyna janyn beretin basqa bir eki ayaqty pendeni taba alatyn bolsa, janyn ózine qayta syilaymyn. Tappasa jany jahannamgha ketedi» degen habar beredi. Búl sóz Ázireyilding auzynan Domrulgha jetedi. Grek anyzyndaghy Admet ispetti Domrul da endi ózi ýshin jan berulerin ótinip әkesi men sheshesine ótinish salady. Biraq grek anyzyndaghyday olar da kónbey qoyady. Domruldyng ómirindegi eng qayghyly kýnder bastalady. Úzamay janyn alugha Ázireyil taghy kelgen. Búl joly Domrul Ázireyilge janyn alar sәtti sәl keshiktire túruyn, óitkeni eki balasy jәne sol eki balasynyng sheshesimen qoshtasuy kerektigin aitady. Kýieuining basyna týsken kepti týgel estigen әieli onyng ornyna ózi jan beruge dayar ekendigin aitqanda Domrul quanghanday bolghan. Biraq әp-sәtte búl quanyshy qaytadan qayghy-qasiretke ainalyp shygha keldi. Sebebi, ózin janynan artyq jaqsy kóretin jarynyng artynda qalyp ne istemek? Endi ol Qúdaygha «Alsang әielimiz ekeumizding janymyzdy birge al, bolmasa ekeumizge de ghúmyr syila» dep jalbarynady. Búl jalbarynu da Alla Taghalanyng kónilinen shyghyp edi. Ol Ázireyilge batyrgha da, әieline de tiyispeuge búiryq berdi. «Ákesi mene sheshesining janyn al, esesine mynalardyng әrqaysysynyng talaylaryna 140 jyldan ghúmyr jazylsyn» dedi Alla Taghala. «Osylaysha әielining kýieuine degen adal sezimi, aqedil kónilining arqasynda ekeui úzaq jyl baqytty ghúmyr keshti. Nemere, shóbere sýidi, odan keyingilerin de kórdi. Biraq kóretin qyzyghy, tatatyn dәmi tausylghan kýni olar da ómirden ótti» deydi týrki anyzy.

Úqsastyqtar men aiyrmashylyqtar

Osy eki anyzdyng ózara úqsas ekendigine, sonymen birge az-maz aiyrmashylyqtary barlyghyna eshkim de kýmәndanbasa kerek. Eng basty úqsastyq dep eki anyzda da kýieuleri ýshin qúrbandyqqa әielderining bas tigetindigin aitugha bolady. Ókinishtisi, eger grek núsqasyndaghy әielding esimi Alkestida ekendigi belgili bolsa, týrki núsqasyndaghy úly Ananyng nyspysy mәlim emes. Degenmen basty qaharmandardyng birining esimi belgili bolmaghanymen, әfsanany jalpy alghanda, týrki әielderine qoyylghan ghajayyp kórkem eskertkish dep baghalaugha tolyq qaqymyz bar. Túmar ana, Zarina, Domalaq analardyng qatarynda, meyli, ol anyzdyq bolsyn, osynday da bir esimi belgisiz úly Ananyng boluy bizding halyqtyq maqtanyshymyz bolugha tiyis.
Ekinshi bir úqsastyq - qos әfsanada da qaharmandar men jan alushylardyng arasynda ózara beldesuding bolatyndyghy. Týrki núsqasynda Domrul Ázireyilden jenilgenimen anyz astarynda búnyng bәri Jaratqannyng jazuymen bolyp jatyr, әitpese Domrul Ázireyilge boy bermes edi degen túspal jaqsy bayqalady. Múny «janymdy bersem tek Tәnirining ózine beremin, Ázireyilge berer janym joq» dep Domruldyng ózi de aityp qalady. Qysqasy, eki әfsanadaghy batyrlardy da jan alushy Tanat ne Ázireyilmen aiqasta jenimpaz bolugha әbden layyq deuge keledi. Búl jerde Geraklding Tanatty ashyq aiqasta jengendigin de úmytpaghan jón. Eki әfsanadaghy ýshinshi úqsastyq batyrlardyng әke-sheshelerine baylanysty. Eki anyzda da aqsaqal әke men aq jaulyqty sheshe balalary ýshin jandaryn qiidan bas tartady.
Eki әfsanadaghy negizgi aiyrmashylyq dep týrki núsqasynda qaharman Geraklding prototiypi ne izbasary joqtyghyn, onyng jәne Admetting is-qimyly bir keyipker - Domruldyng jeke basyna toptastyrylghanyn ghana aitugha bolatyn shyghar. Degenmen búl aiyrmashylyq búl eki núsqany bir әfsananyng eki týrli bayany dep aituymyzgha esh kedergi keltire almaydy. Al eki núsqanyng qaysysy kóne, yaghni, birinshi degen saualgha jauap izdeu aldaghy kýnderding enshisindegi sharua bolmaq.
Ózge de salystyrular
Grek mifteri men týrki anyzdaryndaghy úqsastyqtardy bizden búryn da sóz qylghandar jeterlik. Olardyng arasynda Á.Marghúlan, V.Jirmunskiy sekildi bedeldi týrkitanushylar da bar. Belgili mәdeniyettanushy Múrat Áuezov ózining «Ózara әrekettesu» atty maqalasynda «Qorqyt ata kitabyndaghy» Bәmsi-Bayraq (qazaqtyng «Alpamys» jyry) oqighasy men Gomer «Odisseyasyndaghy» qaharmannyng óz eline oralghannan keyingi is-әreketterinde jekelegen detaliderinde bolmasa, negizinen bir bayannyng suretteletini kózge úryp túrghandyghyn jazady. «Qorqyt ata kitabyndaghy» Bisat batyrdyng Tóbekózdi (siklop) qalay óltiretindigin jyrlaytyn әfsana men Gomer eposyndaghy Odisseyding jalghyz kózdi dәu Poliyfemdi qalay soqyr etetindigi turaly tústy ózara salystyryp, olardyng týbi bir әfsanalar ekendigin tilge tiyek etken de osy Múrat Áuezov bolatyn. Grekting zaghip aqyny múrasy men týrkining «Qorqyt ata kitabyn» salghastyryp oqyghan adamnyng múnday shendestiruding dúrystyghyna esh kýmәn keltirmeytindigine shәk joq. Ghalym osy enbeginde V.M.Jirmunskiydin: «Odisseyanyn» kóneligine hәm kópshilikke mәshhýrligine qaramay, Gomer eposyn múnday núsqalardyng negizgi bastapqy kózi deuge tipten bolmaydy. Kerisinshe, búl jәne basqa da jerlerde kóne grek epopeyasyn ózinen de kóneleu ertegilerding sujetterin paydalandy deuimiz kerek» degen sózin mysalgha keltiredi. IYә, «Qorqyt ata kitabyndaghy» qaysybir әfsanalar grekting Gerakl nemese Odissey turaly mifterinen anaghúrlym baghzy, anaghúrlym eski boluy bek mýmkin.
Marqúm Serikbol Qondybaydyng songhy zertteuleri de bizge osynday pikirdi batyl aitugha tolyq mýmkindik beredi.

«Qorqyt ata kitaby» jәne tariyh

«Qorqyt ata kitaby» oghyz-qypshaq úlysynyng úiyghan kezenin, keyin olardyng ishoghyz jәne tysoghyzdar bolyp, ózara qyrylysqanyn suretteytin jyrlardan túrady. Kitaptyng eng songhy tarauy, mine, dәl osylay, «Syrtqy oghyzdardyng ishki oghyzdargha qarsy bas kóterui jәne Bayraqtyng qalay óltirilgeni turaly jyr» dep atalady. Al osy oghyzdar turaly tarihta qanday derekter bar?
Aqyn, ghalym Oljas Sýleymenov «AZiYa» kitabynyng «Shumer-name» bóliginde osy saualgha jauap beruge tyrysady: «Assiriya jylnamalary bizding dәuirimizge deyingi ÝII ghasyrda Soltýstik Kaspiy dalasynan Kaspiy tenizining batys jaghalauy arqyly ótken (Derbent soqpaghy arqyly) kóshpelilerding shabuyly bastalghanyn jazady. Olardyng kósemi Ispaqa, ózderi ishghúz (basqa núsqalary ishqúza, ashgúza) dep ataldy» («AZiYa», Almaty, 1989, 563-bet).
Aqyn bizding dәuirimizge deyingi ÝII ghasyrda-aq tarihy qújattargha tirkelip qoyghan osy ishghúzdardy «Qorqyt ata kitabyndaghy» ishoghyzdar dep týsinedi. Áriyne, eki úlystyng da kóshpeli ekendigin eskersek, múnday úqsatu shyndyqtyng auylynan tym alys kete qoymaydy. Taghy da aqyn tújyrymyna nazar audarayyq:
«... Týrki etnonimderining ómirshendigi turaly mysaldar óte kóp. «Ýisin», «qanly», «dulat» taypalary b.d. III ghasyryndaghy bedeldi derek kózderinde úshyrasady. Meken-jayy da sol baghzy derekterde bayandalghanday Jetisu óniri. Eskertkishter myndaghan jyldar boyy búl taypalar turaly lәm-mim demey keldi. Hat-qaghazgha týsken joq, biraq ómir sýrip jatty. Atauy auyzdan auyzgha kóship saqtaldy. Al búl ýisin, dulat, qanly taypalarynyng osy III ghasyrgha deyin de, eshqanday jylnamashyny tolghandyrmay-aq taghy qanshama ghasyrlar boyy ómir sýrip kelgenin kim biledi? Eger qytay sayahatshylary olardy kezdeysoq III ghasyrda shejirege tirkep ótpegende, búl ataulardyng ómirbayany anaghúrlym qysqa bolar edi. Oghyzdar bolsa ÝIII ghasyrdaghy eniysey eskertkishterinde ghana atalynady.
Assarhadon patsha túsyndaghy assiriya jylnamalary - qazirshe bizding dәuirimizge deyingi ÝII ghasyrda týrki etnoniymi «ish-oghyz», «is-paq» (is-paqan) tituldy esimi jәne kósemdi «iyt» dep úlyqtaytyn dәstýrding bolghandyghyn dәleldeytin birden-bir eng kóne tarihy qújat...
Árbir oghyz jyry mynaday joldarmen ayaqtalady: «Búl jiyngha Qorqyt atam kelip, quanyshty óleng aitypty. Din ýshin kýresken sol batyrlardyng erligin jyrgha qosypty. Jalghan-ay, bar dýnie bizdiki dep aiqay-sýreng salghan sol erler qazir qayda? Olardy ajal úrlap, jer jútty. Dýnie kimge opa qylghan? Adam ómiri - ótkinshi, ómirding qúrdymy - ajal, ajyrasu, jerdegi ómir bayansyz! Mening sizge berer batam: «Qúday seni ólgeninshe dininnen aiyrmasyn! Aq saqaldy әkenning barghan jeri júmaq bolsyn! Aq shashty anannyng jýrer jeri asqar ala tau bolsyn!» Imandy jýzindi kórgen son, bes auyz sózben dúgha oqydyq. Dúgham qabyl bolyp, týgel oryndalsyn...»
Kim biledi, ishoghyzdar jyrshysynyng osy tolghamdaryn Assiriyanyng zәitýndi shoq toghaylarynda jatyp Ispaqan kósem de estigen bolar?, («AZiYa», Almaty, 1989, 566-567-better).
IYә, estui әbden mýmkin. Óitkeni, kitaptaghy qaysybir jyrlar sekildi, Qorqyt atanyng ózin de baghzydan kele jatqan jiyntyq әfsanalyq túlgha deuge әbden bolady. Qorqytqa úqsas keyipker Irannyng ataqty Firdousy jyrlaghan «Shahnamasynda» da úshyrasady. Al biz «Qorqyt ata Ge¬raklding ústazy bolghan ba?» atty maqalamyzda Persey, Yason, aghayyndy Dioskurlar jәne Gerakl men Ahilles sekildi grekting úly qaharmandarynyng ústazy bolghan kentavr Hirondy (kentavr - kóne grekterding kóshpelige bergen simvoldyq atauy) osy Qorqyt atamen baylanystyrghan bolatynbyz. Qazir de sol oiymyzdan qaytpaytyndyghymyzdy aitqym keledi.
«Qorqyt ata kitaby» turaly әr jerden oqyp bilgen, ózge bop, ózimiz bop jasaghan oy týiinderding bir shoghyry osynday. Búl baghyttaghy izdenisterding aldaghy uaqyttarda da toqtalmaytynyna bek senimdimiz.
Óitkeni, ómir ýshin Ajaldyng ózimen alysqan alyptar jayly әfsanalar oqyrmanyn, tyndarmanyn tauyp, úrpaqtardan úrpaqtargha jalghasa bermek. Óitkeni, búl kýres - mәngilik kýres. Ajaldyng emin izdep әli talay úrpaqtar auysar, biraq adamzattyng armanyn arqalaghan әfsanalar ómirshendigin eshqashan joymaq emes.
2005 jyl.

(jalghasy bar)

"Abay-aqparat"