«Sarapshylar» biylghy joldauda elding әleumettik jaghdayyn jaqsartugha basa mәn berilgen dep jatyr. Mýmkin. Biraq, nege ekeni belgisiz, bizding ýiding shygha berisinde piste, temeki, oiynshyq satatyn apanyng «júmysy» auysqan joq. Jeti-segiz jyldyng jýzi boldy. Jaghdayy da sol qalpy.
Sonda da qoymaydy: «Júmyspen qamtu - 2020» baghdarlamasy boyynsha 200 mynnan astam adam  júmyspen qamtylmaq. Búl baghdarlamany iske asyru ýshin biylghy jyly budjetten 50,6 milliard tenge bólu josparlanyp otyr» deydi.
Endi Janaózendikterdi júmyspen jarylqamaq eken:  «Halyqty júmyspen qamtu baghdarlamasynyng shaghyn qalalar túrghyndarynyng kóship-qonuy turaly tarmaghyna say janaózendikterdi ótinishter boyynsha oblystan tysqary jerlerge kóshirudi úsynamyn», deydi alqynyp, Gýlshara hanym. Hanymdy júmsady. Ol júmsalyp otyr. Shara joq. Ministr degen zor qyzmet. Ornynan týsip qalsa, elge ne betimen qaraydy?!
«Janaózendikterdi ótinishter boyynsha oblystan tysqary jerlerge kóshiru» degendi Gýlshara Ábdihalyqova oilap tauyp, ýkimetke úsynyp otyrghan joq. Búl -  ishki sayasatqa jauapty, sony jasap otyryp, kartasyn shatastyryp alyp, endi ne isterin bilmey dalbasalap jýrgen jannyng әreketi.

«Sarapshylar» biylghy joldauda elding әleumettik jaghdayyn jaqsartugha basa mәn berilgen dep jatyr. Mýmkin. Biraq, nege ekeni belgisiz, bizding ýiding shygha berisinde piste, temeki, oiynshyq satatyn apanyng «júmysy» auysqan joq. Jeti-segiz jyldyng jýzi boldy. Jaghdayy da sol qalpy.
Sonda da qoymaydy: «Júmyspen qamtu - 2020» baghdarlamasy boyynsha 200 mynnan astam adam  júmyspen qamtylmaq. Búl baghdarlamany iske asyru ýshin biylghy jyly budjetten 50,6 milliard tenge bólu josparlanyp otyr» deydi.
Endi Janaózendikterdi júmyspen jarylqamaq eken:  «Halyqty júmyspen qamtu baghdarlamasynyng shaghyn qalalar túrghyndarynyng kóship-qonuy turaly tarmaghyna say janaózendikterdi ótinishter boyynsha oblystan tysqary jerlerge kóshirudi úsynamyn», deydi alqynyp, Gýlshara hanym. Hanymdy júmsady. Ol júmsalyp otyr. Shara joq. Ministr degen zor qyzmet. Ornynan týsip qalsa, elge ne betimen qaraydy?!
«Janaózendikterdi ótinishter boyynsha oblystan tysqary jerlerge kóshiru» degendi Gýlshara Ábdihalyqova oilap tauyp, ýkimetke úsynyp otyrghan joq. Búl -  ishki sayasatqa jauapty, sony jasap otyryp, kartasyn shatastyryp alyp, endi ne isterin bilmey dalbasalap jýrgen jannyng әreketi.
Ministr úsynys jasady. Al, «Egemen Qazaqstan» gazeti bas redaktorynyng orybasary Seyfulla Shayynghazy myrza atyshuly maqala jazdy. Maqala avtory bylay deydi: ««Alysta jýrgen aghayyndarymyzdyng men ana oblysqa barmaymyn, myna oblysqa ghana baramyn dep múryn shýiiruin, kvotadaghy jenildikterdi paydalanyp elge kelip alyp, izinshe keri ketip qalularyn tek osy aitylghandarmen ghana týsindiruge bolady».
Búghan preziydent kenesshisi Ermúhambet Ertisbaev pen Timur Qúlybaevtyng Janaózen oqighasyna oralmandardy kinәli dep tapqan әigili sózderin qosynyz.
Osymen, birneshe aigha sozylghan sózding týiini shyghyp túr. Janaózendikterdi (eldi ata qonysynan, sol ónirdegi shetelden atajúrtyna týpkilikti qonys audarghan aghayyndardy) «ótinishteri» (әkimshilik qysym jasap, kýshtep dep sózding astaryn birden týsinip oqysanyz, jýikenizge artyq salmaq týspeydi) boyynsha, júmyspen qamtu ýshin ózge ónirlerge kóshiredi. Sóitip, oqighanyng basty «kinәlilerin» elding әr týkpirine shashyp jiberedi. Sonymen, Janaózende bәri sheshiledi. «Endi qaytip ol jerde eshkim bas kótermeydi» dep esep beredi.  «Uh, bitti-au». Ol senedi. "Aldady" dep aldaghy uaqytta aita jatar, ony qoyshy, ýmitti aitsanshy...
Mine, bizding eldegi ishki sayasattyng siqy. Ne degen «súnghyla sayasat» deysing de.
«Súnghyla sayasattyn» arqasynda eli ishi eki jaryldy. «Oralman» - tarihy otanyna kóship kelgen qazaqtardyn, Qazaqstan azamattyghyn alghangha deyingi aralyqtaghy zandy statusy ekenin aqyry, eshkim qúlaghyna da ilgen joq. Sóitip, bylyqtan bas arashalau ýshin búqarany bir-birine aidap salyp, ekige bóle saldy.  Búl - taghdyr emes. «Al, sen mandaydy aitasyn...»
R.S.
Taza bylgharymen qaptalghan, ózge týgil, iyesining mysyn basatyn shalqaqtaghan oryndyqqa kezdeysoq otyryp qalghan mening bir dosym, әlgi oryndyqty ainaldyryp jiberip: «Dýniye, óterinde shyr ainaldyn» depti. Shynymen de, dýnie óterinde shyr ainalatyn shyghar ә?
«Abay-aqparat»