Jogharyda tanysqan 1-7-qújattardan keyin, istegi 245-252-shi paraqtargha Túrardyng Stalinge 1924 jylghy 24 sәuirde jazyp, ózin RKP OK mýsheligine kandidat retinde kórsetip qolyn qoyghan haty tigilipti.  Ony 8-shi retpen tanbalap, mazmúnymen tanysayyq.
№ 8 qújat

Qúpiya
RKP OK-ge Stalin joldasqa

«Týrkistanda qajyr-qayratymdy ayamay bir jyldan astam istep, endi RKP OK erkimen Kominternde «otyrmyn», al Týrkistanda týrli perturbasiyalar (búl jerde: shúghyl ózgerister, sapyrylystyrular maghynasynda - B.Q.) jýrip jatyr, atap aitqanda, Rysqúlovtyng boljaldy jaqtastary dep atalatyndardy qaytadan qudalau bastaldy. Osylay-aq  bolsyn. Shamasy, múnyng sebebi әldeqanday «jana» baghdar berilgendikte jatqan shyghar.
Biraq men әitse de Týrkistannyng edәuir bayyrghy bolishevik qayratkerlerining birimin, sondyqtan da OK sayasatynyng ózime aiqyn emes dep sanalatyn tústarynan OK-ge birqatar súraq  qoigha bel bayladym».  
Osylay bastap, Túrar Rysqúlov Stalinge qoyatyn birneshe prinsipti saualyn tújyrymdaydy:

Jogharyda tanysqan 1-7-qújattardan keyin, istegi 245-252-shi paraqtargha Túrardyng Stalinge 1924 jylghy 24 sәuirde jazyp, ózin RKP OK mýsheligine kandidat retinde kórsetip qolyn qoyghan haty tigilipti.  Ony 8-shi retpen tanbalap, mazmúnymen tanysayyq.
№ 8 qújat

Qúpiya
RKP OK-ge Stalin joldasqa

«Týrkistanda qajyr-qayratymdy ayamay bir jyldan astam istep, endi RKP OK erkimen Kominternde «otyrmyn», al Týrkistanda týrli perturbasiyalar (búl jerde: shúghyl ózgerister, sapyrylystyrular maghynasynda - B.Q.) jýrip jatyr, atap aitqanda, Rysqúlovtyng boljaldy jaqtastary dep atalatyndardy qaytadan qudalau bastaldy. Osylay-aq  bolsyn. Shamasy, múnyng sebebi әldeqanday «jana» baghdar berilgendikte jatqan shyghar.
Biraq men әitse de Týrkistannyng edәuir bayyrghy bolishevik qayratkerlerining birimin, sondyqtan da OK sayasatynyng ózime aiqyn emes dep sanalatyn tústarynan OK-ge birqatar súraq  qoigha bel bayladym».  
Osylay bastap, Túrar Rysqúlov Stalinge qoyatyn birneshe prinsipti saualyn tújyrymdaydy:
«1) Bәrinen búryn Týrkistandaghy tap kýresi jayynda. 1920 j. Safarov joldastyng Komissiyasy bizdi «solshyl» sayasatty jәne tuzemdik halyq arasyndaghy taptyng jikteludi bastau ýshin audaryp-tónkerdi. Sosyn osy solshyl sayasattan diny qauymgha vakuftardy qaytarugha (Aughanstanda vakuftar qazir memleket qolynda kórinedi), «qaziyler» sotyn engizuge, «yqpaldy adamdar» dep atalatyndardy biylikke tartugha  jәne t.s.s. deyin keri shegindi (negizsiz emes osylargha eserlik «Dni» betterinen Shoqaev ta silteme jasauda). Osy sәtsiz «solshyl» sayasatqa bola nelikten tónkerister jasalyp, odan arghy maqsattar, jergilikti halyqtan shyqqan birqatar belsendi partiya mýsheleri  ziyan sheguge tiyis?  Sodan beri biz Týrkistanda arta týsken sauda kapitalyna pozisiyalardyng birinen song birin bere otyryp, ongha syrghyp baramyz. Osylay ongha syrghuymyz úzaqqa sozyla ma... mәselen, ózbek kommunisteri men saudagerleri arasyna shekara jýrgizile me, әlde olar tap osynday miday aralasyp jatugha tiyis pe? Jalpy, Týrkistannyng enbekshi taby oghan sýienetin, odan tireuish jasaugha bolatyn kýsh retinde baghalana ma?
2) Qazaq halqy arasyndaghy «Qosshy odaghy» azyp, tapsyzdanghan úiymgha ainaldy. «Qosshy» odaqtary mýshelerining jalghyz materialdyq baziysi - jer, ol, әriyne, bar jaqta qaytadan baylardyng qolyna kóshti (syrt qaraghangha, әriyne, «jalgha alu» týrinde), al «Qosshy» mýsheleri jәy ghana búrynghy jaldamaly ýleskerlerge ainaldy. Búl jayynda qazir ortalyqtyng Tashkenttegi qyzmetkerleri ýshin bedeldi bolyp tabylatyn j. Qojanov rastap jýr.  ... Qosshy odaghyn kim bolsa sol sovet apparatyna kirip aludyng tamasha ailasy retinde paydalanuda. ...«Qosshy» odaqtary  adamdardyng týrli avanturistik amaldaryn jasauyna osylay qyzmet ete beru kerek pe...
3) Nelikten Týrkistannyng jergilikti qyzmetkerleri arasyndaghy topshyldyq kýres, mәselen, OK-ning Orta Aziya Burosy tarapynan jasandy týrde qoldau tauyp otyr (mysal - Sovetterding 12-Býkiltýrkistandyq sezi jәne odan keyingi  sәtter). Eger týrli aghym pikirin salystyra otyryp dúrys jol tabu ýshin, әr shalghayda birneshe top boluy paydaly bolsa, eger búl sayasattyng belgili-bir jýiesi bolsa, onda búl iske nege keyde partiyada ýlken ról atqaryp jýrgen sauda kapitaly men tuzemdik baylardyng agentteri tartylady? Múnday oppozisiyany nelikten óz tabymyz - júmysshylar ishinen jasamasqa?..
4) Bizding kósemderimiz - últ mәselesining joldas Stalin sekildi teoretikteri jәne basqalar Qazaqiyadaghy «Alash-Ordanyn», Ázerbayjandaghy «musavatisterdin» ýkimetterinin, Týrkistandaghy «Qoqan avtonomiyalyq ýkimetinin» «kontr-revolusiyashyldyghyn» talay rastady jәne s.s. Búl jayynda ap-ayqyn etip j.Safarov jazdy. Osy últtyq úiymdardyng ókilderi qalghanyn, olardyng qazir de kontr-revolusiyalyq júmystarmen shúghyldanyp otyrghanyn tym bolmasa Shoqaevtyng shetelden jazghandarynan kóruge bolady. Týrkistandaghy «solshyl» búrylys kezinde (1920-21 jj.), qyzmetkerlerding «internasional» tobyn jasau mәsele etip qoyylghanda, Safarov joldas kýlli derlik osy «Alash-Ordany» 1921 jyly jer reformasyn, Qosshy odaghyn jәne partiyany basqarugha tartty. Qazir faktilermen rastalyp túr: búrynghy  «Alash-Orda» ózining ýsh jylghy tabandy júmysy nәtiyjesinde qazaq búqarasyn jaulap aldy, olardy sayasy jәne ruhany biylep otyr, al kompartiya olardyng meyirbandyghymen arttarynda ólmeshining kýnimen sýiretilip jýr. Men búl mәseleni SKK-da (Ortalyq Baqylau komissiyasynda) kóterdim, jetkilikti faktiler úsyndym, isting tap sonday ekenin dәleldeymin. ...nege bizdi sonda osy alash-ordashylardyng talap, azapqa saluyna  berdi jәne qazir de berip otyr? Osy mәsele boyynsha men mәsele kóterdim, tiyisti adamdargha aiyptar taqtym. Partiya júrtshylyghy sotyna tiyisti adamdardy shaqyramyn, maghan taghar óz  aiyptaryn aitsyn. «Sottasamyz» jәne «tazaramyz», biraq nәtiyje mynanday bolugha tiyis: enbekshiler mýddesi jәne partiya mýddesi búdan әri ziyan shekpeu kerek. Sondyqtan da mening isimdi «sukno astyna» salugha bolmaydy. Sonday-aq RKP OK syrtyna kelip týrli jalghan «materialdardy» qasaqana búrmalap tyqpalap jýrgen týrli «sybyrlaqtargha» da toqtau jasau qajet. Men osy materialdardyng jariyaly sotqa shygharyluyn talap etemin, olargha jauap beretin bolamyn. Múnyng bәrin naghyz partiya soty arqyly jәne baspasóz arqyly jasaugha bolady. Eger mening kinәli ekenimdi dәleldese, tiyisti jazany kóteretin bolamyn, biraq «sybyrlaushylyq» pen «sayasatshyldyqqa» shek qoiy kerek.
5) Songhy kezderi Týrkistandaghy patsha tilmәshtary dep atalatyndar turaly mәsele ózekti týrde jaryqqa shyqty. ...partiyanyng kózqarasyn anyqtau kerek.
Atap aitqanda, Qydyrәliyev tarihy, mening oiymsha, bizding taktikadaghy óte sәtsiz momentterding biri bolyp tabylady. Ol ondaghan jyl tilmәsh boldy, jaqsy júmysy ýshin nagradagha úsynyldy, patsha ohrankasyna qatysy bar. Mende múraghattardan kezdeysoq úshyratylghan dokumentter bar... Mәselen, Qydyrәliyev maydanda ayaghymnan jaralandym dep barlyq jerde aitady - ótirik. Qydyrәliyev edәuir sauatty maqalalar jazady, biraq oghan múny basqalar dayyndap beredi. Búl jayynda bәri biledi. Endeshe bizge nemenege múnda straus sayasatyn oinau kerek?..
6) Sosialistik qúrylys kezindegi ekonomikalyq ortalyqtandyrugha men qarsy emespin. Men Týrkistandaghy maqta ónerkәsibin jәne irrigasiyany ortalyqtandyru jaghyndamyn. Biraq nelikten, mәselen, irrigasiya salasynda tek ortalyq qyzmetkerleri (Rykunov jәne basqalar) basqarugha tiyis? Nelikten onda búrynghy otarshyl injenerler men tehnikter toby qansha bolsa da otyrugha tiyis? Biraq nege búl iske tartugha jergilikti adamdar qabiletsiz dep sanalady? Nelikten osy salany adal jergilikti qyzmetker arqyly ortalyqtandyrugha bolmaydy? Men múnymen ortalyq qyzmetkerlerine senbeu kerek demeymin. Áriyne, onday oy mende joq, biraq, ekinshi jaghynan, isti jergilikti adamdarmen baylanystyru jayyn aitamyn. Nelikten maqta basqarushysy j. Mejlauk nemese Rykunov jeke diktatorlyq jasau ýshin men ornymnan alynuym kerek? Jeke әngime kezinde jj. Karklin men Svetlov maghan biz sizben qyzmet atqarysa almaghanymyz, tek sizding tym jigerli jәne derbestiginiz boldy deydi, osy olargha únamaydy. Týrkistanda Sovet ókimetin qorghau qajet bolghan qiyn sәtterde mening jigerim, әriyne, kerek boldy. Al jold. Karklin Mәskeudegi bir jerde mening kómekshim bolugha әzir ekenin, óitkeni mening soghan layyq ekenimdi, biraq Týrkistanda menimen júmys istey almaytynyn aitady. Ne boldy? Búl netken oiyn? Osy ýshin tónkerister jasap, maghan kontrrevolusiyalyq elementterdi qarsy qoidyng qajeti qansha edi? ...qyzmetkerlerdi orynsyz laqtyru jәne búryn-sondy bolmaghan topshyldyq kýres oty tútatyluda. Búl ne ýshin jasaluda? Búl kimning paydasyna jýrmek?
7) Men ózimning júmys uaqytymda j.Rudzutaktyng núsqaularyna sәikes, jergilikti qyzmetkerlerding birshama belsendilerin biriktiru baghytyna týstim... Kenet ókilettilik alghan j. Rahimbaev (iskerligi jaghynan - jolgha qoyylghandy tek qausatyp-búza alatyn, biraq ózi is jýzinde qabiletsiz, tek qana topshyldyq  boyynsha maman bolyp tabylatyn adam) keledi. Ózbek shovinizmi oiyny bastaldy. ...Maghan qarsy shyqqandar myna ýshtik odaq boldy dep sanaymyn: ózbek saudagerleri, tilmәshtar jәne alash-orda úiymy. Eger bolghan jәitti týgel saraptap shyqsa, mәselening osylay bolghany rastalady.  Keshe ghana kelgen, Týrkistanmen beytanys әldebir j. Mejlauk mening taghdyrymdy - Týrkistannyng birshama bayyrghy revolusiyalyq qayratkerinin  taghdyryn oiynshyq etuge tiyis. Múnday sayasatty qalay týsinuge bolady?..
...Mende basqa súraqtar da kóp. Búdan bәlkim RKP OK mening әldebir auytqushylyghym bar dep qorytatyn shyghar. Men qandayda-bir aiyptaulardy estuge әzirmin, qay jaqqa bolsa da jer audarylyp barugha dayynmyn, biraq kommunist retinde, ózimning osy saualdaryma jauap alugha tiyispin...
24 sәuir 1924 jyl. Mәskeu. T.Rysqúlov (RKP OK mýsheligine kandidat)».
***
Mine, Túrar Rysqúlovtyng belgili de belgisiz hattarynyng mazmúnymen tanystyq. Sol kezgi ahualdy týsinuge búl qújattardyng jәrdem bereri sózsiz. Tek olar әldebir qayta baghalau syndy shetin mәseleler kóteruge syltau bolmaugha tiyis. Múny biz bir kezde «Ádilet» tarihi-aghartu qoghamynda talqylaghanbyz.  Men soghan baylanysty «Últtyq ymyra» degen taqyryppen maqala bergenmin. Sonda tújyrymdalghan kózqarasta qaludy jón sanaymyn.

Beybit QOYShYBAEV,
«Ádilet» tarihi-aghartu qoghamy tóraghasynyng
birinshi orynbasary, jazushy,
tarih ghylymdarynyng kandidaty.
(Sony)
«Abay-aqparat»