Qazaq jerinde bolyp qaytqan belgili orys satiriygi M.Zoshenko: «Qazaq halqy kýlki men qaljynnyn, әzil men syqaqtyng otany ekenin anghardym. Ázil - qazaq halqynyng tabighi, tól qasiyeti ekenin onyng auyzsha prozasy odan әri dәleldey týsedi degen eken. Sonau este joq eski zamannan. yaghni, ailaker Aldar Kóse men Qojanasyr әpendiden bastalatyn qazaq satirasy qay kezende bolsyn, ózekti mәselelerdi qozghap otyrghan.
Biraq. ókinishke qaray, qazir kópshilikten «satira joq» degendi jii estiytin boldyq. Satirikterimiz ben olardyng satiralyq enbekterin kóre túra, júrttyng búlay deuining mәnisi nede? Endeshe, «sadaq» bolyp qadalatyn, «shanshar» bop shanshityn, «balgha» bop úratyn, «ara» bop shaghatyn satiranyng býgingi kýni nege el aldynda әlsiz kórinuining sebebin anyqtaugha tyrysyp kóreyik.

Qazaq jerinde bolyp qaytqan belgili orys satiriygi M.Zoshenko: «Qazaq halqy kýlki men qaljynnyn, әzil men syqaqtyng otany ekenin anghardym. Ázil - qazaq halqynyng tabighi, tól qasiyeti ekenin onyng auyzsha prozasy odan әri dәleldey týsedi degen eken. Sonau este joq eski zamannan. yaghni, ailaker Aldar Kóse men Qojanasyr әpendiden bastalatyn qazaq satirasy qay kezende bolsyn, ózekti mәselelerdi qozghap otyrghan.
Biraq. ókinishke qaray, qazir kópshilikten «satira joq» degendi jii estiytin boldyq. Satirikterimiz ben olardyng satiralyq enbekterin kóre túra, júrttyng búlay deuining mәnisi nede? Endeshe, «sadaq» bolyp qadalatyn, «shanshar» bop shanshityn, «balgha» bop úratyn, «ara» bop shaghatyn satiranyng býgingi kýni nege el aldynda әlsiz kórinuining sebebin anyqtaugha tyrysyp kóreyik.
«Kýle bilu - ómir, kýldire bilu - óner, kýlki bolu - ólim» deydi Seyit Kenjeahmetov. Rasynda, kýlkining qúdireti kýshti. Qazaq oiyndaghysyn orayly әzilmen, astarly qaljynmen-aq jetkize bilgen. Jalpy, satiragha qyzmet etken qyrghy tildi qalamgerler qazaqta kóp. Qazaq әdebiyetining Iliyas, Beyimbet, Sәbit Dónentaev, Sәken syndy qayratkerleri búl janrdy ainalyp ótpegen. Al olardan keyingi satirikter qatary Asqar Toqmaghambetov, Jýsip Altaybaev, Sadyqbek Adambekov, Shona Smahanúly, Balghabek Qydyrbekúly, Ospanәli Imanәliyev, Ospanhan Áubәkir, Seyit Kenjeahmetov, Mynbay Rәsh, Esenjol Dombaev, Ýmbetbay Uaydiyn, Qajytay Iliyas, Ghabbas Qabyshev, Saq-tapbergen Áljikovterden bastalyp, Kópen Ámirbek, Berik Sadyr, Tolymbek Álimbekúly, Múhtar Sherim, Ermahan Shayhyúly, Erkin Jappas jәne t.b. bolyp jalghasyp kete beredi. Búdan biz qazaq satirikterining qatary siyremegenin angharamyz. Songhy atalghan satirikterding әrqaysysy bir-bir gazette kýlki búryshtaryn jýrgizetinin eskersek, búl ótkir janrdyng «ólmegenine» kóz jetkizemiz. Tipti, búl janrgha qalam siltegender qatarynda danyshpan aqynymyz Abay da bar. Belgili satiriyk, ghalym Temirbek Qojakeev onyng ólenderin satiralyq janrlar boyynsha taldap, jiktep bergen. Búl kýlkining ómir-sheng ekenin dәleldep túr emes pe? Demek, «satira joq» deushiler qatelesedi.
Kópshilik kóbine qazirgi satira men Kenestik kezendegi satirany salystyrady da, ony joqqa telip jatady. Júrttyng búlay oilauy oryndy. Birinshiden, Kenestik qoghamda satiragha kóp mәn berildi. Búghan dәleldi satira janrynyng jiligin shaqqan, ony túnghysh bolyp zerttegen Temirbek Qojakeevting enbekterinen tabugha bolady. Qazaqtyng halyqtyq satirasyn týbegeyli zerttep, «Satiralyq janrlar», «Satira - kýshtiler qaruy», «Satira - tәrbie qúraly», «Satira negizderi» sekildi kóptegen kitaptar jazghan ghalym satiranyng kemeldenuine әser etken faktor retinde biylikten kelgen núsqaulardy qarastyrady. Ol ózining «Satira - kýshtiler qaruy» atty monografiyasynda: «Partiya men ýkimetimiz búl qarugha degen ýmit, yqylasyn, senim-nanymyn eshqashan bәsensitken emes. Ol satira men yumorgha, onyng jauynger janrlaryna sonau jiyrmasynshy jyldary-aq zor mәn berdi. Lenindik partiyanyng 1924 jyly mamyr aiynyng 23-31 kýnderi ótken HIII sezi «Baspasóz turaly» qararynda jergilikti últtardyng baspasózin damytudy, onyng týr salasyn molaytudy mindettedi. Jastardy jauyngerlik ruhta tәrbiyeleu ýshin bolishevizmning opportunizmmen, óz ishindegi әrqily uklondarmen kýresin keng kórsetetin әdebiyetke erekshe kónil bóludi talap etti» dep jazady. 1918 jyly V.IY.Leninning «Bizding gazetterimizding sipaty turaly» degen maqalasy jaryqqa shyghyp, onda «kósem» «satira men yumorgha zor manyz beru» qajettigin eskertip, osy mәselege qatysty arnayy núsqau beredi. Sonday-aq ol «Krokodiyl», «Pravda», «Leningrad», «Zvezda» siyaqty basylymdargha jeke-jeke qaulylar shygharyp, olargha kertartpalardy felieton arqyly synap otyru qajettigin eskertip otyrghan eken. Yaghny proletariat tabynyng «kósemderi» eldi baqylauda ústauda satiranyng taptyrmas qúral ekenin tereng úghynyp, búl qarudy ontayly paydalana bilgen. Osylaysha, qoghamda bolyp jatqan ózgeristerdi nazarda ústap, kemshilikterdi der kezinde bayqap otyru ýshin ýnemi satiragha qatysty qauly-qararlar shygharyp otyrghan.
Lenin ómirden ozghannan keyin de satira óz manyzyn joghalta qoymaydy. 1927 jylghy sәuirde «Satiralyq yumorlyq jurnaldar turaly» qauly shyghady. Onda: «Satiralyq-imorlyq jurnaldardyng mindetteri - bizding qúrylysymyzdaghy, el ómirining әrqily salasyndaghy, túrmysyndaghy burjuaziyalyq kózqarastardy, meshandyq dәstýr men әdetterdi, sosialistik qúrylys mindetteri men jalpy proletarlyq mýddelerge qayshy keletin әrtýrli topshyldyqty, burokrattyq, últshyl-shovinistik tendensyalardy, tap jaulary men olardyng sanaly jәne sanasyz týrdegi qostaushylaryn synau, әshkereleu» dep keletin naqty núsqaular beriledi. Satiranyng «myqtylar qaruyna» ainaluynyng mәni osyda bolsa kerek. Sonday-aq satirany fashizmge qarsy kýreste de paydalanyp, búl óz kezeginde jauyngerlerding jigerin janugha kóp septigin tiygizgen. Soghys bitken son, búl qarudy qaytadan qogham kelensizdikterine baghyttaghan. Partiyanyng 1946 jyly qabyldanghan «Zvezda», «Leningrad» jurnaldary turaly qaulysynda «talghamy tómen jurnal redaksiyalary men baspa basshylarynyng kenes shyndyghyn búrmalaytyn, kórkemdik qasiyeti shamaly, iydeyalyq dengeyi tómen satiralyq yumorlyq shygharmalargha oryn berip jýrgendigi» aitylyp, syngha úshyraghan eken. Yaghny satira eshqashan nazardan tys qalyp qoymaghan. Búl óz kezeginde satirany jauynger janrgha, ótkir janrgha ainaldyrghan. Kenes-tik dәuirde satira «dәurenining jýrui» - búl janrdy tikeley biylikting ózi qadaghalap, nazarda ústauynda desek, qatelespeymiz.
Satiranyng kemeldenuine әser etken ekinshi sebep retinde felieton janryn qarastyrugha bolady. Temirbek Qojakeev: «Ádebiyet pen baspasóz tәjiriybesinde jamandyqqa jany qas, jaqsylyqty ghana izdeytin, azuly da aibyndy bir janr bar. Ol - felieton. Felieton jat minez, jaysyz qylyq, kemshilik mindi kórse-aq aiyryn ala salyp, ony týirey qoyady, júrt aldyna sýirep shygharyp, qaghyp-silkip, masqara etedi» deydi. Rasynda, sol kezderi felieton satiranyng eng ótimdi de, ótkir janry bolghan. Ókinishke qaray, búl janr býginderi mýldem joghalghan. Satirikter qauymy da felietonnyng baspasózden boy kórsetpey ketkenin aituda. Belgili satirik Ýmbetbay Uaydiyn: «Satira da, satirikter da bar. Halyq barda kýlki ólmeydi. Satirany arzandatyp, ne bolsa sony kýlkige, jenil qyljaqqa ainaldyryp jatatyndardy da joqqa shyghara almaymyz. Múndaghy mәsele satiranyng joqtyghynda emes, onyng sapasynda. Ásirese, sahnalyq satira kemshiliksiz emes der edim. Olar satirikterding enbekterin paydalanbaydy. Paydalanghan jaghdayda da, akterler mәtinnen shyghyp, ony óz ynghayyna salyp alady. Sondyqtan da basy býtin qoyylym dúrys oryndalmay, kópshilik kónilinen shyqpay jatady. Mine, osyghan baylanysty júrt satiranyng qúny joghalyp ketti dep oilaydy. Sonday-aq felieton, pamflet syndy myqty janrlaryn joghaltqan song da, satira әlsiz kórinedi» deydi.
Ras, kezinde «Ara» jurnalynyng eng ótimdi janry bolghan felieton býginderi úmytylghan. Ospanhan Áubәkirov: «Ara» - ara bolady, shaqqan jeri jara bolady» dep bagha bergen jurnal betindegi felietonnyng «basty keyipkerleri» jyly oryndarynan alynyp, biylikting qatang jazasyna úshyrap otyrghan. Qoghamnyng talay minin týzegen «Ara» jurnaly turaly kórnekti satirik Ghabbas Qabyshev: «Ol kezde «Ara» jurnalyna esimi ilikken adam mindetti týrde tekserilip, layyqty jazasyn alyp jatatyn. Jurnalda qyzmet etip jýrgenimizde kelensizdikterdi aityp, SOKP ortalyq komiytetine deyin shyqqanbyz. Sol kezde ýsh birdey ministrge kinәsin moyyndatqyzyp, qyzmetinen de bosatqanbyz» deydi. Ol satiranyng býgingi kýni әlsiz kórinuining sebebin «onyng elenbeui men layyqty bagha berilmey jýrgendiginde» dep týsindiredi. «Satiranyng eng bir myqty janry - felieton bolatyn. Búl jemqorlar men paraqorlargha qarsy taptyrmas qúral edi. Ókinishke qaray, felieton әdebiyet sahnasynan alastatyldy. Qazir synalghan adam emes, synaghan adam sýikimsiz bolyp jatady. Osylaysha, felietongha qaqpaq qoyshylar payda bolyp, satirikter búl janrdy jazudy qoydy. Osy biz satiradan emes, felietonnan aiyrylyp qaldyq desek dúrys bolady-au. Sonday-aq qazir satirany jiktep, týptep jýrgen zertteushi joq. Satiralyq teatrlar bolsa, jenil dýniyelerge әues bolyp aldy. Mine, osynday ýlken-ýlken sebepterge baylanysty búl janr osal kórinedi. Al jalpy alghanda satira bar. Onyng dengeyi de tómendey qoyghan joq. Qúdaygha shýkir, sayypqyran satirikterimiz de joq emes. Tek olardyng ne istep, ne jazyp jýrgenin baqylaytyn adamnyng jetispey-aq túrghany» deydi qalamger.
«Satira әste ómir shyndyghynan tys túrghan jaydan tumaydy, qayta ómirdegi mol minnen, san sarandyq pen kóp kórgensizdikten tuady. Solardy jiyp toptaydy da, satira «obobsheniye» jasaydy», - deydi M.Áuezov. Qoghamymyz minsiz emes. Minimiz de, synsyz qalyp jatqan joq. Min bar. Syn da bar. Tek oghan mәn berilip jýrgen joq. Temirbek Qo-jakeev syndy býgingi satirany zertteuge kirisken jan da joq. Rasynda, әdebiyetimizding búl salasyna býgingi kýni manyz berilip otyrghan joq. Búl janr Temirbek Qojakeevke deyin de zert-teusiz túr edi. Biraq ghalym: «Qazaq satirasy kýni býginge deyin arnayy zert-telmey keledi. Ádebiyetimizding búl salasyn elemeuge jón joq. Satira halqymyzdyng býkil ómirimen bite qaynasyp, onyng qanau men tonaugha, әdiletsizdik pen tensizdikke qarsy kýresinde eng aibyndy qaruy bolyp keldi» dep, ony zertteudi óz qolyna alghan bolatyn. Al býgingi satiramyzdy zertteu isine kim kiriser eken?..
Múhtar Áuezov: «Kýlki - ólmes elding óshpes kýshi» deydi. IYә, eshqashan óshpeytin múnday myqty janrgha dәl Kenes ókimetining túsyndaghyday mәn berilse, satira - últtyq iydeologiyagha, ortaq mýddege qyzmet etetin aibyndy qarugha ainalatyn edi ghoy.

"Ayqyn" gazeti