Elbasy kezekti mәrte jekire  sóiledi. Renjidi, ókpeledi...
Tayauda ghana «Samúryqtyn» sauyryna sausaghy tiygen Ómirzaq Shýkeev ózining ejelgi kәsiby sharuasyn mýltiksiz atqaryp, «ótirikti - shynday, shyndy - Qúday úrghanday» qylyp qúrastyryp, ósek-ayannyng otyn ýrlep, jer astynan jik shygharghangha úqsaydy.   
Men múnday qyzyqty qoyylymnyng sanyn eske týsirip, eseptemek boldym. Múnymnan eshtene shyqpady. Jyl sayynghy kórinis. Toqsan sayynghy - «tóbeles». Ay sayynghy - aiqay. Joldau sayynghy - jekiru...
Taghy da, kezekti ret, bәlkim, 55 ret; mýmkin, 77 mәrte Elbasy «Samúryqtardyn» samghaytyn qanatyn sheneunikterding úl-qyzdary men qúda-jekjaty sanghyghan kýlimsi iyis bylghap, olardyng ailyqtarynyng bir million tengeden asyp-jyghylatynyn jyr qyldy...
El basshysy últtyq iri kompaniyalar men bankterdegi, «Samúryqtyn» sansyz qúrylymdaryndaghy tanystyq pen tuystyqtyng tamyryna balta shabu qajettigin taghy da qaytalady.
Biraq, jiyrma jaldan beri sol baltamyz tabylmay, joghalghan jerinde tot basyp, әlgi tanystyq pen tuystyqtyng tamyry jyldan-jylgha, aidan-aygha, kýnnen-kýnge úzaryp әri juandap bara jatqan joq pa?!.

Elbasy kezekti mәrte jekire  sóiledi. Renjidi, ókpeledi...
Tayauda ghana «Samúryqtyn» sauyryna sausaghy tiygen Ómirzaq Shýkeev ózining ejelgi kәsiby sharuasyn mýltiksiz atqaryp, «ótirikti - shynday, shyndy - Qúday úrghanday» qylyp qúrastyryp, ósek-ayannyng otyn ýrlep, jer astynan jik shygharghangha úqsaydy.   
Men múnday qyzyqty qoyylymnyng sanyn eske týsirip, eseptemek boldym. Múnymnan eshtene shyqpady. Jyl sayynghy kórinis. Toqsan sayynghy - «tóbeles». Ay sayynghy - aiqay. Joldau sayynghy - jekiru...
Taghy da, kezekti ret, bәlkim, 55 ret; mýmkin, 77 mәrte Elbasy «Samúryqtardyn» samghaytyn qanatyn sheneunikterding úl-qyzdary men qúda-jekjaty sanghyghan kýlimsi iyis bylghap, olardyng ailyqtarynyng bir million tengeden asyp-jyghylatynyn jyr qyldy...
El basshysy últtyq iri kompaniyalar men bankterdegi, «Samúryqtyn» sansyz qúrylymdaryndaghy tanystyq pen tuystyqtyng tamyryna balta shabu qajettigin taghy da qaytalady.
Biraq, jiyrma jaldan beri sol baltamyz tabylmay, joghalghan jerinde tot basyp, әlgi tanystyq pen tuystyqtyng tamyry jyldan-jylgha, aidan-aygha, kýnnen-kýnge úzaryp әri juandap bara jatqan joq pa?!.

«Balyq - basynan shiriydi» demekshi, búrynghy Pavlodar oblysynyng әkimi, qazirgi Ekonomikalyq damu jәne sauda ministri Baqytjan Saghyntaev bir kezde (kim biledi, qazir de solay ma) esep-qisapqa maqúrym, bir kisimen de tәuir til tabysa almaytyn, óte ortanqol kәsipker edi. Sol Baqytjannyng qyzmet babymen qalay óskenin bilesiz be? Bilmeseniz aitayyq.  Qayyn atasy Qaratay Túrysov marqúmdy qarttyq jenip, tósek tartyp jatqanda, Elbasyna: «Baqytjandy mening kózimdey kórersin. Qolynnyng jetken jerine deyin ósirersin, sonda mening ruhym Ózinizge riza bolar» degen synayda ótinish-hat jazypty.
Sol-aq eken, Kәsipkerler qoryn qalt-qúlt etip, әzer basqaryp jýrgen Baqytjan Saghyntaevtyng tasy órge domalaghany bylay túrsyn, tike aspandaghy aigha shapshydy. Ánsheyinde, memlekettik qyzmetkerlerding tiyisti satylardan mindetti týrde ótuge tiyistigin kóp qaytalaytyn el basshysy audan týgili, auyl basqaryp kórmegen Saghyntaevty samghatyp otyryp, Premier-Ministr Kensesining basshysy lauyzymynan búrq etkizip, bir-aq shyghardy. Sosyn, Kerekuding topyraghyna tabany da tiymegen, búl ólkening qayda ekendiginen de beyhabar joly bolghysh jambyldyq jigit Pavlodar oblysynyng әkimi qyzmetine qonjiya ketti...
Búl - tamyr-tanystyq emes pe? Búl - jeng úshynan jalghasqan jemqorlyqqa tura jetkizetin tóte soqpaqqa úqsamay ma?.. Abay aitypty: «Kýshtilerim sóz aitsa, Bas iyzeymin shybyndap...» dep...
Mәjilis deputaty Darigha Nazarbaevanyng úly Núrәli Áliyev - Qazaqstannyng Damu Bankisining Basqarushy diyrektory әri bank Basqarmasynyng mýshesi.
Premier-Ministrding orynbasary Erbol Orynbaevtyng ýlken aghasy Marat Orynbaev - «QazAgro» Últtyq Basqaru holdingi» AQ-nyng Basqarushy diyrektory.
Preziydentting Is Basqarmasynyng Almaty diyreksiyasynyng diyrektory Sarybay Qalmyrzaevtyng balasy Núrbol Súltan - «QazTransGaz» AQ-nyng Bas diyrektory.
Bilim jәne ghylym ministri Baqytjan Júmaghúlovtyng tughan úly Ruslan Júmaghúlov - memleketti «sauyn siyrday kýrpildete saughan» «Aziatskiy Gazoprovod» JShS Bas diyrektorynyng kommersiyalyq mәseleler jónindegi orynbasary. Al, múndaghy Bas diyrektor búrynghy bilim ministri Shaysúltan Shayahmetovtyng balasy - Beyimbet Shayahmetov. Endi esimi dýrdey Beyimbetting júbayy Ýmit Shayahmetova - Qazaqstannyng Halyq Banki basqarmasynyng tórayymy. Kórdiniz be, tuystyq tamyry qalaysha shyrmauyqtay shiratylady?!

Qazirgi Qarjy polisiyasynyng basshysy Rashid Týsipbekovtyng balalarynyng biri Janat - kýni keshege deyin «QazMúnayGaz-Qayta óndeu jәne marketing» AQ-nyng Bas diyrektory bolyp keldi.
Qújynaghan shybynday talasyp, qazaqtyng baylyghyn talan-tarajgha salyp, úrlap-jymqyruda kelimsekter de bay-shonjar qazaqtardan bir eli qalar emes.
Mәjilis tóraghasynyng orynbasary Sergey Diyachenkonyng úly Oleg Diyachenko - «Samúryq-Qazyna» ÚQ-nyng Aymaqtardy damytu jónindegi diyrektory qyzmetin atqardy.
«Qazatompromnyn» preziydenti Vladimir Shkoliniykting balasy Igori Shkoliniyk - atalghan qordyng Atqarushy diyrektorlyghy lauzymynda boldy.
Preziydentting Is Basqarushysynyng orynbasary Ahmed Mestoevtyng úly Ruslan Mestoev - «QazTransOyl» AQ-nyng Basqarushy diyrektory...
Búl bylyq tizimning tamyr-tanystyq pen jeng úshynan jalghasqan jemqorlyqtyng sheti men shegi joq. Biylikting barlyq satylary bylyqqa belshesinen batqan...
Tipti, «Samúryqtyn» mayly sauyryn sipap otyryp, tamyr-tanystyq turaly ertegi soqqan Ómirzaq Shýkeevting kishi inisi Serik Estay - «QazMúnayGaz ÚK» aksionerlik qoghamynyng qúramyndaghy «Intergaz Sentralinaya Aziya» AQ-nyng Basqarma tóraghasynyng kreslosynda shalqayyp jatyr.
Qazaq sheneunikteri ózining ózegin jaryp shyqqan múragerlerin týgel, tap-túinaq etip qyzmet-lauazymdargha ornalastyryp bitip, sosyn, qúda-qúdashalardy, naghashy-jiyenderdi, kerek bolsa, naqsýierleri men toqaldaryn jyly oryn, tabysty oryntaqtargha otyrghyzugha bel sheshe kirisip ketti...

Auyldyng anqau qazaghy bolsa: ««Auyzy qisyq bolsa da, bay balasy sóilesin!» degen, aldymen, qisyqtardyng qorjyny tola-aq qoysynshy» - dep, manqiyp otyr.
Áy, qaydam, jiyrma jylda qanaghat kórmegen «qúlqyn-qorjynnyn» toluyn ghasyrlap kýtemiz be dep qorqamyn...
«Abay-aqparat»