Dastan ba? Dastandar ma?
Kóne ýndining «Mahabharata» epikalyq dastanynyng tónireginde aitylatyn әngime kóp. 18 kitaptan qúralghan dastan 200 myng jol ólennen túrady. Óziniz shamalay beriniz, onyng auqymy әigili Gomer shaldyng «Iliadasy» men «Odisseyasynan» segiz ese ýlken. Biraq kólemi osynday telegey teniz eken dep, kompozisiyasy jaghynan abdyrap jatqan «Mahabharatany» jәne bayqay almaytyndyghymyz anyq. Ghalymdar múny «Mahabharatanyn» alghashqy núsqalary bizding jyl sanauymyzgha deyingi birinshi mynjyl-dyqtyng basynda payda bolyp, býgingi týr-sipatyna bizding dәuirimizding IÝ-Ý ghasyrlaryna ghana ie bolghandyghymen týsindiredi. Yaghni, «Mahabharatany» myng jarym jyl boyy talmay óndelip-qyrnalyp jazylghan dastan deuimizge negiz bar. Al múnday úzaq uaqyt jazylghan dastannyn, әriyne, úly bolmasqa qaqysy joq.

Dastan ba? Dastandar ma?
Kóne ýndining «Mahabharata» epikalyq dastanynyng tónireginde aitylatyn әngime kóp. 18 kitaptan qúralghan dastan 200 myng jol ólennen túrady. Óziniz shamalay beriniz, onyng auqymy әigili Gomer shaldyng «Iliadasy» men «Odisseyasynan» segiz ese ýlken. Biraq kólemi osynday telegey teniz eken dep, kompozisiyasy jaghynan abdyrap jatqan «Mahabharatany» jәne bayqay almaytyndyghymyz anyq. Ghalymdar múny «Mahabharatanyn» alghashqy núsqalary bizding jyl sanauymyzgha deyingi birinshi mynjyl-dyqtyng basynda payda bolyp, býgingi týr-sipatyna bizding dәuirimizding IÝ-Ý ghasyrlaryna ghana ie bolghandyghymen týsindiredi. Yaghni, «Mahabharatany» myng jarym jyl boyy talmay óndelip-qyrnalyp jazylghan dastan deuimizge negiz bar. Al múnday úzaq uaqyt jazylghan dastannyn, әriyne, úly bolmasqa qaqysy joq.
Osydan bolar, ýndilikterding ózi «Mahabharatany» jay ghana dastan dep ataugha kóp kelise bermeydi. Olardyng oiynsha búl «itihasa», yaghny ótken kýnderding jer betinde shynymen bolghan oqighalaryn suretteytin tarih bolyp tabylady. IYә, « Mahabharatanyn» Kuru dalasynda bolghan úly shayqas turaly ghana bayandap qoymay, óz qúramyna «Nali men Damayantiy», «Savitry turaly bayan», «Ramayana» sekildi kóptegen epostardy da engizip alghanyn eskersek, ýndilikterding sózine bas iyzeuge bolatyn sekildi. Qysqasy, sózimizdi naq-tylay týssek, «Mahabharata» kóne Ýndistannyng býkil ruhaniy-mәdeny bolmysyn kórsetetin ensiklopediyalyq jinaq ispetti qúndylyqqa ie tolaghay tuyndy bolyp tabylady dey alamyz.
Endi ýndilerding ózi « Mahabharatany» jyrmen jazylghan tarih dep sanaytyn bolsa, ol tarihtyng sol bir ghasyrlar qoynauynda ghúmyr keshken bizding babalarymyzgha da qatysy bar ma degen saualgha keleyik. Óitkeni, biz ýshin, nege ekeni belgisiz, « Mahabharatanyn» mazmúnyn jalang bayandap jatqannan góri osy saualgha jauap izdegen anaghúrlym qyzyqtylau bolyp kórinedi. Bәlkim, búl úly Dalanyng tarihyn týgendeuge degen qúmarlyqtan bolar.

Aqyn býiregi kuralargha búrady
Aqyn men jyraudyng bәri Gomer shal siyaqty aqiqatshyl emes. Qaysybir shygharma avtorlarynyng ózining sýiikti keyipkerining sózin sóilep nemese óz últynyng soyylyn soghugha beyil tanytatyny arghy-bergi әdebiyet tarihynda molynan úshyrasatyn jayt. Áytpese, «Igori jasaghy turaly jyrdyn» týpnúsqasy týrkilik bolghany, ony qaysybir orys taquasynyng uaqyt óte kele óz halqynyng iydeologiyalyq súranysy tarapynan qayta óndep, slavyandyq jyr jauhary jasaghany turaly dau-damayly әngimeler shyqpas edi ghoy. Ferdousiyding býkil ghúmyryn sarp etken «Shahnamasyn» týbi týrki Mahmúd Ghaznauy súltannyng joghary baghalamay qoyghanynyng astarynda da osynday syr jatyr. Parsy aqyny óz dastanynda Irandy, onyng ótkenin kókke kóterip, búl elding batyrlarymen tiresken týrki qaharmandaryn jerge túqyrtqan-dy. Al búl irandyqtardyng ishine mayday jaqqanymen, namysqoy Mahmúdtyng shamyna tiydi. Ata-babasynyng aruaghyn qorlap jatsa qay esi dúrys úrpaq shamyrqanbay, shamdanbay túra almaq?
IYә, aqyn bitkenning bәri Gomer emes. Deni Ferdousiyding ar jaq, ber jaghynda. Gomer óz «Iliadasynda» patsha Agamemnonnyng dýniyeqonyzdyghyn, erjýrek Ahillding qanypezerligin ashyq boyamasyz surettedi. Búrsa aqynnyng býiregi osylargha, óz grekterine búruy kerek-ti. Esesine ol Troya batyry Gektordy, onyng әkesi Priamdy naghyz adamgershilik qasiyetterge ie abzal jandar retinde beyneledi. «Iliadanyn» aq pen qara boyaudan ghana túrmaytyny, kerisinshe, týrli-týsti renkterge ie ekeni - búl Gomerding eshkimge búra tartpaghandyghynyn, onyng ruhany kemeldiligining aighaghy. «Iliadanyn» ólsheusiz úly bolatyny da sondyqtan.
Al «Mahabharatanyn» alghashqy jyrlaushysy she? «Mahabharatany» zertteushilerding dәiekterine jýginsek, ol ruhany kemeldigi jaghynan Gomer qarttyng dengeyine jete almaghan siyaqty. Olay deuimizge ne sebep? Bizdinshe, dastan alghashqy súlbasynda tek Kuru dalasynda ótken qandy shayqasty suretteumen ghana shektelgen boluy kerek. Qalghan oqigha-jeliler dastan mazmúnyna kóp keyin, Kuru dalasynda ótken shayqastyng negizgi sebebi úmytyla bastaghan kezenderde kiriktirilgen. Áytpese, Qúdaylardyng balalary sanalatyn Pandavtardyng shayqas bastalghangha deyin joghary oi-sananyng iyeleri retinde dәriptelip, soghys qimyldary bastalghan tústa alayaqtyq pen qulyq-súmdyqtyng qyr-syryn mengergen kәdimgi ekiayaqty pendeler retinde keskindeluin qalay týsindiruge bolady?
IYә, búl jerde dastan mazmúnyn qysqasha bayanday ketu kerek. Bolmasa bizding ne turaly әngime qylyp otyrghanymyz «Mahabharata» mazmúnynan habarsyz kóp oqyrman ýshin týsiniksiz bolyp qaluy mýmkin.
Dastanda úly Bharatanyng (Ýndistannyng kóne atauy) úrpaghy sanalatyn aghayyndy Kauravtar men Pandavtardyng ózara taqqa talasy, biylik ýshin jýrgizgen soghystary bayandalady. Alghashqyda qanshalyqty qaharmandar bolghanymen Pandavtar qughyngha úshyraghan. Biraq olar qughynda jýrip te biraz eldi jaulap alady, jeke patshalyq qúru mýmkindigine qol jetkizedi. Degenmen osy patshalyqty Pandavtardyng ýlkeni Yudhishthira qúmar oiyn oinap otyryp, Kauravtardyng alghashqysy Duriodhanagha úttyryp qoyady. Búl joly Duriodhananyng әkesi Dhitarashtra úttyrghan patshalyqtaryn bauyrynyng balalaryna qaytaryp bergizgenimen, kelesi bir oiyn ýstinde Yudhyshthira ótkendegi qateligin taghy qaytalap, tek patshalyq emes, әielining ýstindegi kiyimine deyin qarsylasyna sheshkizip beretindey halge jetedi. Osylaysha Pandavtar oiyn aldyndaghy kelisim boyynsha on ýsh jyl el tirshiligine aralaspay sayaq ómir sýruge mәjbýr bolady. «Mahabharata» aghayyndy Pandavtardyng Kauravtardan osy on ýsh jyldan keyin ózderine tiyesili biylikterin qaytaryp alu ýshin jýrgizgen soghystaryn zerlegen.
Eger dastannyng soghys bastalghan túsyna deyin Pandavtar qughyn-sýrginde jýrgen aqjarqyn, kenpeyil jandar retinde surettelse, dәl osy jerden bastap jyrshynyng nemese jyrshylardyng olargha degen kózqarasy ózgergeni bayqalady. Jogharyda aitqanymyzday, búlay boluyna ne sebep?
Dastandy hәm Ýndistan tarihyn zertteushiler epostyng múnday kilt búryluyn Kuru dalasynda bolghan soghystyng sebebi, epos aitatynday, aghayyndylardyng ózara qyrghiy-qabaq qarym-qatynasynda emes, tipti basqa jaqta jatqandyghymen týsindiredi. Ghalymdardyng aituynsha, Kuru dalasynda bolghan alapat shayqas búghan deyin Ýndistangha bizding Kaspiy men Oral tauy manynan qonys audarghan ariylerding (b.d.d. II mynjyldyq ortasy) ózderining sonyn ala jetken týrki-monghol nәsildes halyqtarmen bolghan azattyq jolyndaghy soghysyn suretteytin kórinedi. («Try velikih skazaniy drevney Indiiy», Moskva, 1978 jyl, 9-bet). Mine, alghashqy núsqada soghystyng osy jaghyna kóbirek nazar audarylghan synayly. Yaghni, jergilikti jyrshy basqynshylardyng is-qimylyn barynsha minep-synap baqqan. Jaulap alushylardyng qaharmandaryn alayaq, súm adamdar retinde beyneleuge tyrysqan. Biraq uaqyt óz degenin istemey túrmaydy. Jaulap alushy Pandavtar da jergilikti halyqpen uaqyt óte kele qoyan-qoltyq aralasyp, aqyr sony kópting ishine dilimen hәm tilimen qosa qúmgha singen jauyn tamshylarynday jútylyp ketti. Arttaryna jergilikti halyq qoyghan «boz», «sary» degen laqap attaryn ghana qaldyra aldy («pandu» sózi sanskritten «sary» dep audarylady).
Joq, biz qatelesken sekildimiz. Olar « Mahabharata» sekildi úly dastannyng býgingi tolyq mazmúnynda dýniyege keluine yqpal ete almaghanymen, onyng alghashqy núsqasyna, týpnúsqagha týrtki bola bildi.
Alghashqy núsqany jyrlaghan aqynday emes, keyingi jyrshylar «sarylardy» basqynshylar eken dep tipti je jatsynghan joq. Týpnúsqanyng ayasyn keneytip, jaulap alushylargha, olardyng jasampazdyqtaryna jana qyrynan bagha berdi. Qarapayym pende emes, Qúdaylardyng balalaryna ainaldyrdy. Solar bop múnayyp, solar bolyp quandy.
IYә, týbi týrki aqyn Zahiriddin Babyr úrpaqtary Ýndistangha Tәj-Mahalday sәulet ónerining qaytalanbas úly dýniyelerin tartu etse, olardyng bizding jyl sanauymyzgha deyingi mynjyldyq basynda Ýndistangha joly týsken baghzy jauynger babalary úrpaqqa «Mahabharataday» úly dastandy óshpes múra etip qaldyrdy.
Solay. «Mahabharatagha» bizding babalarymyz da manday terin sinirgen. Tek ter emes, qanyn da.

«Mahabharata», Manu jәne úly Dala
«Mahabharata» tek Kuru dalasynda bolghan shayqasty suretteumen ghana shektelmeydi. Ol - jergilikti halyq tudyrghan kóptegen basqa anyz-әngimelerding de jiyntyghy. Solardyng biri - әlemdi qaptaghan topan sugha qatysty anyz. Ýndining topan sugha qatysty anyzy kóne shumer-akkad, jebirey núsqalaryna tym úqsas. Biraq aiyrmashylyghy da joq emes. Ýndi anyzynyng basty keyipkeri - Manu atty ghúlama. Ýndiler ony topan sudan aman qalghan, býgingi adamzatty belinen órbitken alghashqy adam sanaydy. Tipti «manu» sózining ózi de sanskritten tәrjimalaghanda «adam» degendi bildiredi. Bizdinshe, osy ýndi anyzynyng bizding Úly dala tarihyna tikeley qatysy bar. Endi múnday boljam jasauymyzgha ne sebep, osy tónirekte oy órbitsek.
Halyqtardyng úly kóshi-qony songhy ýsh myng jyldyqta shyghystan soltýstik-batys hәm ontýstik-batysqa birneshe ret oryn alghany tarihtan jaqsy belgili. Solardyng biri Orta Aziyadan, Oral tauynyng eteginen, Saryarqadan, Ámudariya men Syrdariyanyng boyynan kóshken ariyler ekeni de mәlim. Olar aldymen kishi Aziyagha qonystansa, keyini-rek sol jerden eki tarapqa - Ýndistangha hәm Europagha baghyt týzedi. Ýndistanda jergilikti halyq dravidtermen shayqas jýrgize otyryp, ózderining jana otandaryn tapty. Áriyne, olar búl jerlerge tek jana qonystanushylar sanatynda ghana emes, tyng sipattaghy mәdeniyetting ókilderi retinde de kelgen bolatyn. Olardyng óz anyz-jyrlary, ótkeninen syr shertetin shejireleri boldy. Mine, osy shejirede aitylatyn topan su turaly anyzdy olar ózderining bayyrghy otanynan - býgingi ken-baytaq qazaq dalasynan alyp ketken-di. Endi biz Úly dala ýshin kózi jabylyp qalghanday seziletin osy anyz-búlaqtyng qay ónirde, qay jerde alghash atqylaghanyna azdap zer salayyq.
Ortaghasyrlyq ensiklopedist ghalym Biruniyde (973-1050 j.j.) mynanday derek bar: «Qimaqtar elinde (qazirgi Qazaqstan territoriyasy - red.) Manqúr dep atalatyn tau kezdesedi. Alystan qaraghanda ózi tónkerilip jatqan alyp qalqangha úqsaydy. Osy jerde túshy sudyng sarqylmas búlaq kózi bar. Tútas әskery qosyn su ishse de erneui bir eli tómendemeydi. Búlaq manynda Tәnirge syiynyp jýgingen adamnyng ayaq, qol, tizesining bederleri, sәby izi men esek túyaghynyng tanbalary saqtalghan. Osy aradan ótken týrki-oghyzdar olargha syiynyp, tәuep etedi» (S.M.Aqynjanov, «Kipchaky v istoriy srednevekovogo Kazahstana», Almaty, «Nauka», 1989, 154-bet).
Osy Manqúrdyng qay tau ekeni turaly ghalymdar arasynda pikirtalas kóp. Markvortta Mynkólding búrmalanghan atauy delinse, Minorskiy búl taudy Ortalyq Qazaqstannyng Úlytau jotasynan izdeu kerek deydi. Bizdinshe, eki tújyrym da qate. Óz shamalauymyzda, Biruny aityp otyrghan Manqúrynyz:
Qazyghúrttyng basynda keme qalghan,
Ol keremet bolmasa nege qalghan.
Núh payghambar kemege tiyep alyp,    
Oisylqara januar sodan qalghan,
- dep keletin jyrdaghy әigili Qazyghúrttyng dәl ózi.
IYә, úly Dalanyng da topan su turaly óz anyz-esteligi bolghan. Qazyghúrt turaly qazaqy әfsanauy әngimening shumer-akkad eposy nemese «Tәurat» pen «Qúrandaghy» bayandargha eshqanday qatysy joq. Qatysy bolmaytyn sebebi, olardan kóp búryn, topan sugha qatysty anyzdardyng alghashqysy bolyp dýniyege kelgen bolatyn. Tipti, kerisinshe, «Tәurat», «Qúran», shumer-akkad epostaryndaghy әngimelerdi osy úly Dala anyzynyng kóshirmeleri edi desek, kónilge kóbirek qonatyn sekildi seziledi.
Búl sózimizdi dәleldeu ýshin janaghy «Manqúr» atauyna lingvistikalyq taldau jýrgizsek te jetkilikti.
Shamamyzda «Manqúr» atauy «man» jәne «qúr» degen eki týbirden túrady.
Birinshi týbiri ýndieuropeistika til ghylymy aita beretindey «adam» degen maghynany bildirse, ekinshi týbirimiz Oljas Sýleymenovting «AZ y Ya» kitabynda qayta-qayta auyzgha alynatyn kóne shumerding «qúr», yaghni, «tau» degen sózi. Yaghni, «Manqúrynyz» «Manudyng tauy», yaky «Adamnyng tauy» bolyp shyghady. Eger Manudyng ariy anyzyndaghy topan sudyng basty qaharmany ekenin eskersek, onyng danqyna layyq qazaq dalasynda bir ghana taudyng bar ekeni anyq. Ol, әriyne, topan sugha qatysy bar delinetin Ontýstik Qazaqstandaghy Qazyghúrt tauy. Búl oy paryqtaularynan shyghatyn qorytyndy mynanday: alghash osy ónirde, ariyler arasynda payda bolghan anyzdy keyin olardyng ornyn basqan halyqtar da óz jadylarynan syzyp tastamaghan, úrpaqtan úrpaqqa múra etip qaldyryp otyrghan. Tipti taudyng bayyrghy ariylik atauyn bertingi Biruny zamanyna deyin saqtap ta kelgen. Al qazirgi Qazyghúrt atauy qazaq dalasyna islam dini erkindey enip, dalalyq auyzeki shejire «Qúran» negizinde qayta reformalana bastaghan kezding jemisi sekildi. Kóne ariylik Manu esimi de islamdyq Núh esimining sәldesin osy kezderi basyna oraugha mәjbýr bolghan.
Shyghystyng sofy aqyny Rumi: «Búl ghalam tau bolsa, bizding bar is-әreketimiz aiqay: taudaghy óz aiqayymyzdyng janghyryghy әrdayym ózimizge qaytyp oralady»,- deydi. Bizdinshe, topan su turaly anyz da dәl osy janghyryqtyng kebin qúshqanday. Kishi Aziya arqyly kóne Ýndistangha, bayyrghy shumer-akkadqa, semit tildes halyqtargha singen ol ondaghan ghasyrlardan keyin óz tól topyraghyna janghyryp, janaryp qayta oraldy.
Áriyne, oqighanyng búlay óris aluyna biz de, bizding babalarymyz da kinәli emes. Óitkeni, shalqar tenizdi qúrghatyp, alyp taulardy shóktiretin úly Uaqyt óz degenin bәribir istetpey túrmaydy. Biraq myng sandaghan janghyryqtardyng arasynan óz aiqayyng qaysysy ekenin ajyratyp alugha qúmartu da qajet sekildi.
Biz osy joly sonday talpynystardyng birin jasap kórdik qoy dep oilaymyz. Talpynystan bayqaghanymyz - Úly dala men Ýndistannyng kindigi bir ekenin bayqatatyn anyzdardyng da bar ekeni boldy. Al anyz negizinde syrt kórinisi ghana kómeskilengen aqiqattyng jatqanyn úmytpaghan jәne jón. Al ol aqiqat, týptep kelgende bizdin, býgingi qazaqtyng da danqyn asqaqtatar aqiqat bolyp shyqsa she!

Dastan baghzy órkeniyetter taghdyrynan syr shertedi
Kim-kim de «Mahabharatadan» óz izdegenin taba alatyn sekildi. Tarihshy da, ónertapqysh ta, fizik te, matematik te, astronom men astrolog ta dastandy oqyp shyghyp, janalyqtar ashyp jatady.
Endi sonday «janalyqtardyn» birnesheuine toqtala ketkenimiz jón-dey.
Dastandaghy oqighalardyng birinde Ardjuna men Krishna әldebir brahmangha qayyrymdylyq kórsetip, ony tamaqtandyrugha niyettenedi. Biraq brahman ózining toyymsyz ekenin eskertken. Ol: «Meni toyyndyru ýshin kóp qinalularyna tura keledi»,- deydi. Áriyne, múnday eskertuden qynghan batyrlar joq. Olar brahmangha: «Neni qalasang sony ait»,- dep salady. Al búl brahman keypine týsip kelip túrghan ot Qúdayy Agniyding ózi edi. Óz qalpyna kelgen ol sózden ústalghan batyrlargha Khandava ormanynyng býkil anyn jegisi keletinin, biraq nayzaghay atqysh Indranyng oghan jol bermey jýrgenin aityp shaghymdanady. «Eger er bolyp, sózderinde túratyn bolsandar, maghan Khandava ormanyn órtep, ishindegi an-qúsyn týgel ýiitip jeuge kómektesinder» degen. Amaly qalmaghan batyrlar onyng ótinishin qalay bolsyn qanaghattandyrugha niyettenedi. Biraq búlardyng qarapayym qaruynyng Indranyng nóser janbyr jaudyratyn jay ottaryn qaytarugha mýmkindigi joq-ty. Múnday sharasyzdyqtyng jolyn kesuge Agny Qúdaydyng kómegi tiydi. Ol su Qúdayy Varunnan Ardjunagha ýzdiksiz atylatyn ghajayyp qaru, Krishnagha dәl tiyetin shoqpar men mýltiksiz kesip týsetin semser alyp beredi.
Ot Qúdayy ormangha órt qoyghanda, Indra ony óshiru ýshin orman ýstine búlttaryn qughanmen, Ardjuna ózining ýzdiksiz atylatyn ghajayyp qaruynyng kýshimen olardyng birde-birin orman ýstinen ótkizbey qoyady. Al órt shyqqan alghashqy kezende ormannan sanylau tauyp qashyp shyqpaq bolghan andardy birde-birin sau jibermey Ardjuna men Krishnanyng qyrghany jәne bar. Osylaysha, batyrlar ot Qúdayyna ansyzda bergen uәdelerin tolyq oryndap shyghady.
Endi oilanyp kóreyikshi, osyndaghy búlt quatyn «ghajayyp qaru» degenimiz qanday qaru? Adamzat balasy HH ghasyrda ghana búltty zymyranmen atyp ydyratugha qol jetkizgen joq pa? Álde sonau ghasyrlarda-aq adam aqyl-oyynyng osynday qaru-jaraq jasaugha qabileti jetkeni me? Qalay desek te, HH ghasyr janalyghynyng bizding dәuirimizge deyingi 1 mynjyldyqtyng basynda payda bolghan dastanda jýrgeni ghajap-aq.
Mine, dastandaghy osynday ghajayyp tústar býgingi ghalymdargha «Mahabharata» jer betinen joyylyp ketken baghzy órkeniyetter turaly habarlar jiyntyghy degen pikirdi de jiyi-jii aitqyzyp jýr.
Solardyng taghy biri - joyqyn joy kýshi jaghynan qazirgi atom bombasynan birde kem týspeytin astravidiya dep atalatyn tylsym qarular jayly әngime. Olardyng ishindegi eng qúdirettisi «brahmashiras» dep atalady. Búl qarudy Kuradaghy soghys kezinde qoldarynan kelgenshe eki jaq ta paydalanbaugha tyrysady. Óitkeni, «brahmashirasty» basqa bir zenbirek qaruynan atyp týsiruge mýmkindik bar, biraq ol jarylyp týsken jerge on eki jyl boyy janbyr atauly jaumaq emes. El quanshylyqtyng azabyn tartady. Al qarudyng ózi jaryla qalsa, jarylys tudyratyn tolqynnyng jolynda túrghan adam ataulynyng denesin jiyditip, jandyryp jiberedi. Qysqasy, «Mahabharatanyn» «brahmashirasyn» býgingi yadrolyq qaru men napalm bombasynyng qúdiretine ie súmdyq qaru dey beruinizge bolady.
Endi oilanyp kóreyikshi, búl ótken zaman órkeniyetterining tehnika jetistikterinen shaghyn mәlimetter me, әlde aqyn qiyalynan shyqqan kóripkeldik pe?
IYә, qalay jauap berseniz de qisyngha keletin siyaqty.
Qysqasy, «Mahabharata» - ótkendi jyrlau arqyly bolashaqty boljaghan kemel dastandardyng qas biregeyi. Ol soghysty, qantógisti aiyptaydy. Ol HHI ghasyrda adamzat balasyn oilandyryp otyrghan problemalardy algha tartady. Yaghni, adamzat balasy barda «Mahabharata» da birge jasay bermek.
Al osynday dastannyng dýniyege keluine óz babalarymyzdyng múryndyq bolghany - biz, qazaq balasy ýshin ýlken maqtanysh boluy kerek. «Mahabharata» jayly qysqasha әngime barsynda osyny aitqymyz keldi.
2005 jyl
(jalghasy bar)
«Abay-aqparat»