Sony. Basy 

Ensiklopediyalyq anyqtama

Jeltoqsan oqighasy qatygezdikpen órbip jatqan shaqta partiya qyzmetkerining jaghdaydy júmysshylargha: «...senderge ne manyzdy: birinshi hatshynyng qazaq bolghany ma, әlde dýkende nan tolyp túrghany ma?» degen qarabayyr da túrpayy týsinik beruin «meyrimsiz tayaqtap zәbir kórsetuden de qauipti әri baryp túrghan zúlym qylyq» retinde synady. Sayasy óresi tar adamdardyng qazaq jastarynyng «Plenum sheshimin qoldamauyn qúddy kýlli orys halqyna qarsy shyqqanday» rәuishte qabyldaghanyna renish bildirip, «qazaq jәne orys halyqtarynyng dostyghyn eshkim eshqashan búza almaytynyn», óitkeni búghan «últymyzdyng qan qaqsap, qasiret shegui arqyly jetkenin», tipti «partiya-sovet qyzmetkerlerining újymdastyrudy qorqynyshty asyra silteuge úlastyryp jýrgizui saldarynan eki millionday janynan airylghanda da partiyagha, orys halqyna senimin joghaltpaghanyn» aitty.

Barsha júrt әrtýrli oqu oryndarynda Leninning últ mәselesi jónindegi tuyndylaryn oqyghanmen, olardy emtihan tapsyrghannan keyin mýldem úmyt qaldyrdy, «eger osy kýnderi solargha qayta kóz salsa – kóshege shyqqan jastardy aqtaytyn» kóp tújyrym tapqan bolar edi dedi. «Partiya túrmysyndaghy kýrt betbúrysqa sheyin elimizdi jaylaghan ahual, atap aitqanda masayraushylyq, oigha ne kelse sony istep masattanushylyq  kónil kýii, naqty jaghdaydy әsirelep kórsetuge úmtylu,  iydeologiyalyq, nasihattyq júmystyng ómirden qol ýzui» qazaq qyz-jigitterining sheruge shyghuyn birtindep dayarlady dep, bolashaqta qolgha alynugha tiyis naqty úsynystar jasady. «Búl qozghalysqa kinәli – biz, eresek úrpaq, bilimdi úrpaq, biz, partiya-sovet qyzmetkerleri» dey kele, jana biylikting sayasatyn týsindiruding ornyna «jigitter men qyzdargha, bizding 17–20 jasar balalarymyzgha qarsy jekelegen pysyqay qyzmetshilerding shoqpar siltegen, saper kýrekshesimen úryp, su atqylaghysh, týtindetkish qútylar qoldanghan, tipti alasúrghan itterge talatqan qylyqtaryn gumanisting aqyl-oyy eshqanday da aqtay almaydy», «ókinishke qaray, osy kýnderi kóptegen tәrtip saqtaushylar bir sәtte-aq juasytushylar men jazalaushylar róline qúldyrap týsip ketti» dep qorytty.

Búl kórinis ataqty aqyn, maydanger Júban Moldaghaliyevti qatty shoshyndyrdy, ol jazushylardyng 1986 j. 31 jeltoqsanda G.V. Kolbinmen kezdesuinde óte kýiinip: «Jeltoqsan ereuiline qatysushy qazaq jastaryn biylik tútqasyn ústaghandardyng qalay jәbirlep jazalaghanyn kórgenshe, maghan maydanda ólip ketkenim jaqsy bolar edi» dedi. Áygili aqynnyng jýrekjardy sózi júrtshylyqqa keninen tarap ketti, alayda ony da, belgili zanger-ghalymnyng sózin de ókimet qaperine alghan joq, bas kóteruge batyly jetken «otar qúldaryn» túqyrtu sharalaryn jýzege asyra berdi. Jogharghy Kenes qabyrghasyndaghy «qate» sózi ýshin jazushyny birneshe jinalysqa saldy, aqyry qatang partiyalyq jaza berip, júmysynan qudy. QKP OK mәlimetterine qaraghanda, 1986 j. 19 jeltoqsannyng keshine deyin Almaty qalasy boyynsha ústalyp, ýsterinen is qozghalghandardyng sany – 2284, búlardyng ishinde 873 student, 1171 júmysshy men qyzmetker bar eken. Ár tústan aulap ústap, úryp-soghyp, týrmege toghytyp, týrli qorlyq kórsetulerdin, aiypty dep tapqandardy partiyadan, komsomoldan shygharudyn, әkimshilik jazagha tartqyzyp, júmystarynan, oqularynan quudyn  artynsha ondaghan sot ýderisteri ótti.

Repressiya qyzyp túrghan sol kýnderde, 1987 j. mausymda, Qazaqstan Jazushylar odaghy plenumyna qatysqan G.V. Kolbinge qarsy qarap, jazushy Safuan Shaymerdenov ótkir  sóz sóiledi. Onyng eki-ýsh aida qazaqsha ýirenip alam dey túryp  yrjalaqtap kýlgenin ashy syngha aldy, ony kezinde qazaqty qyrghyngha úshyratqan F.I. Goloshekinge tengerdi, «beybit sheruge shyqqan qarusyz qazaq jastaryn itke talatyp, shoqparmen, soldat kýrekshesimen sabatyp, qynaday qyrghannan basqa, halyqqa ne jaqsylyq istediniz?» degen  súraqtarmen dýrse qoya berdi. Kolbindi ózimen birge kóshege shyghugha shaqyrdy, eger oghan bir qazaq tiyisse, onda búl ózin ózi órtep jiberuge әzir ekenin mәlimdedi. Alayda repressiya bәsensigen joq. 103 adam sottaldy, onyng ishinde ekeui atu jazasyna kesildi. (Q. Rysqúlbekov, T. Tәshenov, J. Tayjúmanov, K. Kýzembaevtar isin qaraghan sot ýderisi ýlken shu tughyzghan edi. Qoldan qiystyrylghan aiyp taghyp, atu jazasyna ýkim shygharghan sotta Qayrat Rysqúlbekov ózining shyndyqty halyqqa estirtudi armandaghanyn,  arynyng taza ekendigin, adam óltirmegenin halyq bilmey, shynymen qylmysker dep sanaydy-au dep qoryqqanyn aitty. Sot barysynda ózining aq ekenine әkesi, anasy, barsha júrttyng kózi jetti dep sendi. «Endi mine, qazir atyp jiberse de, armanym joq. Qazaq halqy ýshin qúrbandyqqa shalghan toqtylaryng bolayyn. Sender aman bolyndar», – dedi. Sodan song ózi týrmede shygharghan, múng men arman-qiyalgha túnghan, sot ýderisine qatysushylardyng basym kópshiligin tebirentip-tolqytqan ólenin oqydy).

Tolqular kezinde 8,5 mynday adam ústalyp, repressiyalar «37-shi jyl» ruhynda jýrdi. Partiyalyq jәne komsomoldyq jazalaular qoldanyldy, sot ýkimderi, týrli әkimshilik sheshimder shygharyldy.  2 adamgha jazanyng jogharghy sharasy berildi, 103 adam 1,5 jyldan 15 jylgha deyin bas bostandyghyna aiyryldy. Osy oqighagha bildirgen kózqarastary ýshin 52 adam partiyadan shygharylghan, 67 adam partiyalyq jaza alghan. Júmysshy jәne student jastardyng 787-si komsomoldan shygharylyp, 1138-ine komsomoldyq  jaza qoldanylghan. 1200 adam – Ishki ister, 309 adam Densaulyq saqtau jәne Kólik ministrlikterindegi qyzmetterinen quylghan. Respublikada «últshyldardy» izdestirip, әshkereleudi kózdegen tútas bir nauqan óris aldy. Joghary oqu ornynyng (Almaty cәulet jәne qúrylys institutynyn) oqytushysy Árken Uaqov sottaldy, birneshe rektor men belgili ghalymdar qughyndaldy. Sonyng bәri G. Kolbinning internasionalizm jәne qazaq tilin oqu qajettigi jónindegi naqty ispen rastalmaghan demagogiyalyq mәlimdemelerimen qatar jýrgizildi. Oqu oryndarynda júmys isteu jәne oqugha qabyldau últtyq belgileri boyynsha belgilengen payyzdyq kvotalar negizinde jýzege asyryla bastady. Is jýzinde jergilikti últ ókilderining bilim aluyna jәne bedeldi qyzmetterge ornalasuyna shek qoyyldy.

1987 j. shildede SOKP OK «Qazaqstan respublikalyq partiya úiymynyng enbekshilerge internasionaldyq jәne patriottyq tәrbie berudegi júmysy turaly» qauly qabyldaghan edi. Qaulyda jalpygha ortaq tәrbiyege baylanysty oryndy oi-pikir keltirilgenmen, Jeltoqsan oqighasyn «qazaq últshyldyghynyng kórinisi» retinde baghalaghan tújyrymnyng boluy intelliygensiya ókilderining narazylyghyn tughyzdy.  Sayasy elita arasynan tek Syrtqy ister ministri M.I. Esenәliyev qana búl baghanyng dúrys emes ekenin, qazaq halqynyng halyqtar dostyghyna, internasionalizmge adaldyghyn sovettik kezenning barsha qiyn belesterinde dәleldep kele jatqanyn 1988 j. QKP OK Plenumynda aitty. Ol 1989 j. 25 sәuirde deputattyq súrau salyp, Jeltoqsan oqighalaryn jәne onyng qúpiya shyndyqtaryn ashu qajettigin kóterdi, búl ýshin júrtshylyq ókilderi qatystyrylatyn komissiya qúrudy talap etti. Komissiya qúryldy, biraq ol Jeltoqsannyng qasiretti kýnderindegi oqighanyng jay-japsaryn býrkeuli kýii qaldyrudy kózdegen eseppen  qúrylghan, yaghny sovettik dәuirding kóp kezeninde synaqtan ótken biyleushi partiya amalynyng tuyndysy bolatyn. Sondyqtan da alghashqy Jeltoqsan komissiyasy júrtshylyq kýtken qorytyndy shygharugha qauqarsyzdyq kórsetti.

1989 j. 25 mamyrda Mәskeude Halyq deputattarynyng I sezi ashylyp, onda halyq deputaty aqyn Múhtar Shahanov 1986 jylghy 17–18 jeltoqsan kýnderining ashy shyndyghyn jahangha jariya etken jәne jeltoqsan oqighalaryna әdil bagha beriluin, oqighagha qatysqany ýshin sottalghandardyng aqtaluyn birinshi bolyp talap etken әigili sózin sóiledi. Onyng tabandylyghynyng arqasynda, respublikada týrli kedergilerge qaramastan  birneshe komissiya júmys istep, kóp is tyndyrdy. (M. Shahanovtyng «Jeltoqsan epopeyasy» kitabynda naqty mәlimetter keltirilgen).  SOKP OK Qaulysyndaghy qazaq últshyldyghy turaly aiyptau alyp tastaldy, sottalghan jeltoqsanshylar bostandyq alyp, aqtaldy.

Jeltoqsan oqighasynyng qayghyly kórinisterge úlasuy respublika jetekshilerining sayasy sharasyzdyghynan, olardyng ótkir ahualdan alyp shyghatyn beybit jol taba almauynan, soghan qúlyqsyzdyq kórsetkeninen, aqyl-parasatqa emes, qara kýshke iyek artudy qosh kórgeninen bolghanyn QKSR Jogharghy Sovetining Prezidiumy 1990 j. 24 qyrkýiektegi Qaulysynda atap kórsetti. Azattyq alghan jeltoqsanshylar ózderining qoghamdyq úiymdaryn qúryp, elimizde jasalyp jatqan demokratiyalyq ózgeristerge atsalysa bastady, oqighagha qatysty óz estelikterin jariyalady.

Jeltoqsan oqighasy men oghan qatysushylar jayynda T. Beyisqúlov, K. Tabeev, J. Ánesúly, B. Tólepbergen, M. Shahanov, t.b., jeltoqsanshylardyng ózderi (Á. Uaqov, H. Qojahmetov, J. Sәbitova,  t.b.) jazghan kitaptar,  T. Aytbayúly estelikterden qúrastyrghan «Almaty. 1986. Jeltoqsan: Ayghaq-kitap» atty kóptomdyq, sol kezendegi qújattar men materialdar jinaqtary, rejisser Q. Ábenovting «Allajar» derekti filimi, t.b. kinofilimder týsirildi, Q. Týmenbaevtyn, T. Sәuketaydyn, t.b. kórkem tuyndylary, derekti, publisistikalyq shygharmalar, әnder jaryqqa shyqty. Almatyda «Tәuelsizdik tany» monumenti túrghyzyldy. Ayagózde de jeltoqsanshylargha arnalghan eskertkish ashyldy. Q. Rysqúlbekovke Halyq qaharmany ataghy berildi, Tarazda eskertkish qoyyldy. 

1986 jyldaghy jeltoqsan aiynyng qaharly kýnderinen beri kóp uaqyt ótkenmen, sayasy bas kóteru oqighasy esten shyqqan joq, kerisinshe, manyzy artyp keledi. Óitkeni óskeleng úrpaqtyng osynau ereuili halqymyzdyng ótken ghasyrlardan beri әlsin-әlsin otarlyq ezgi men ozbyrlyqqa, әdiletsizdikke qarsy túryp, búrq-búrq kóterilulerining zandy jalghasy bolatyn. M.S. Gorbachev bastaghan Sayasy Buronyng 1985 jyldyng kókteminen jedeldetu, jariyalylyq, qayta qúru syndy úrandar tastauy, sol úrandarymen  jalpaq elde demokratiyalyq ózgeristerge jol ashatyn jana sayasat jýrgize bastauy, sóite túra, bizding halqymyzdyng erkimen sanaspay, 1986 jylghy jeltoqsan aiynda últymyzgha jaysyz kadrlyq sheshim jasauy baghzy tarihy әdiletsizdikterdi qaytadan ótkir týisintken.

Alayda, jariyalanghan demokratiyany maldanyp, narazylyq bildirgen qazaq jastarynyng beybit sheruine, olardy ózimen teng sóilesuge kem sanaytyn ókimet (jalpy totalitarlyq biylik ýshin birinshi kezekte memleket mәrtebesi túrghandyqtan, adam taghdyrymen, әsirese «últshyldyqpen» eshqanday da sanaspaytyn biylik) kýsh qoldanuymen jauap berdi. Tiyisinshe tynysh demonstrasiyanyng aqyry kýshtik qúrylymdarmen qarsylasugha, sayasy kóteriliske úlasty. Sebebi biyliktegi partiya «sovet elinde eshqanday da últ mәselesi joq» degen jalghan jeleudi betke ústaytyn. Al QKSR Konstitusiyasy boyynsha Qazaqstan – óz aumaghynda óz betinshe derbes memlekettik biylik jýrgizetin egemendi kenestik sosialistik memleket (68-shi bab) edi. Kenester Odaghyn qúrysqan, odaqtan erkin shyghyp kete alatyn tәuelsiz memleketterding biri retindegi qúqtary KSRO Konstitusiyasynyng 70-shi jәne 72-shi babtarynda moyyndalghan-tyn. 

Zang jýzinde solay bola túra, Qazaq Respublikasynyng egemendigi de, ózin ózi biyleytindigi de, últtylyghy da mәskeulik biylik tarapynan ayaqqa taptaldy. KSRO-nyng Negizgi Zanyndaghy: Qazaq Respublikasy «...enbekshilerding erik-jigeri men mýddesin qorghaytyn sosialistik jalpyhalyqtyq memleket» delingen 1-shi bab jәy ghana kóz aldau bolyp shyqty. Sovettik Sosialistik Respublikalar Odaghy dep atalatyn alyp memleketting is jýzinde «birtútas jәne bólinbeytin» patshalyq Rossiyanyn  janasha jalghasy ekenin uaqyt ap-ayqyn kórsetti. Bolghan oqigha tendik pen erkindikting jasandylyq sipatyn dәleldey týsip, qazaq halqynyng shydamyn kemerinen asyrdy. KSRO jәne QKSR Konstitusiyalarynyng 6-shy babtaryna sәikes, Sovet Odaghynyng Kommunistik partiyasy «qoghamnyng jetekshi jәne baghyttaushy kýshi» bolyp tabylatyn. Sol «...kýshtin» qatang iydeologiyalyq torymen odaqtas respublikalar da, olardaghy halyq deputattarynyng kenesteri de bekem shyrmalghandyqtan, Kenester Odaghy birtútas unitarlyq memleketke ainaldyrylghan edi. Yaghny KSRO is jýzinde, ómir kórsetkendey, basynda monarh (imperator) túrghan Resey imperiyasynyng aty ózgertilgen, tóbesine Sayasy Buro qonjighan jana týri bolyp shyqqan.

Mine, osy kenestik neoimperiyada әdiletsizdik jәne kópe-kórineu jalghan sóileu әdettegi qúbylysqa ainalghan bolatyn. Sondyqtan da partiyanyng qayta qúru sayasaty  jariya etken demokratiyalyq janarugha sengen jastargha ókimet «narkomandar, maskýnemder» degen jalghan aiyp taghyp, olardy totalitarlyq shoqpardyng astyna aldy. Demokratiyalyq qozghalysty әskery kýshpen basu ýshin qúpiya týrde arnayy operasiya josparyn jasap, jýzege asyrdy. Múnday әreket jastardy ashyndyra týsti, sonyng saldarynan beybit sheru ozbyr otarshyldyqqa, neoimperializmge qarsy kóteriliske úlasty.

KSRO Gimni «azat respublikalardyng búzylmas odaghyn Úly Rusi mәngilikke biriktirgenin» mәlimdegen sózdermen, al QKSR Gimni: «Biz qazaq ejelden erkindik ansaghan, Bostandyq ómir men ar ýshin qighan jan», – degen, shynayy qazaqy bolmysty beyneleytin  joldarmen bastalatyn. Qazaqtyng azattyq pen ar-namys ýshin eshteneden tartynbaghan janqiyarlyq dәstýrine adal jastar kókeylerine týigen kýdikti beybit jolmen sheshu maqsatynda iydeyalyq kósemning portreti men onyng jәne ol qúrghan partiyanyng últ mýddesin kózdeytin tújyrymdy sózderi jazylghan transparanttardy bastaryna kóterip shyqty. Biraq alandaghy minbege kóterilgen ókimet ókilderi olardan tek qana «tәrtip búzbay, jataqhanalaryna tarqaularyn» talap etti. Juasytu jәne jazalau sharalary metropoliya josparyna sәikes múqiyat jýzege asyryldy.

Otarshyl biylik Almatydaghy orys túrghyndardyng qoldaryna ashyqtan ashyq suyq qarular ýlestirip, alandaghy qazaq jastaryn ólimshi etip úryp-soghugha, tipti óltirip tastaugha da púrsat etetindey bata berdi. Kenes ókimeti basshylyghynyng rúqsatymen jasalghan osynau memlekettik qylmys:  «Odaqtas, úrandas elderding qamqory, Kóp alghys aitamyz úly orys halqyna» degen gimn sózining shyn astaryn aiqara ashty. Jana túrpatty otarshyldar men olardyng jergilikti jandayshaptary astanada júrttyng últtyq belgileri boyynsha qudalanuyna jol ashty, últaralyq arazdyqty qoldan tútatugha әrekettendi.

«Agha» mәrtebesimen dәripteletin halyq ókilderin jәne orystanghan ózge tektilerdi, sonday-aq barsha lәbbay-taqsyrshyldardy  imperiyalyq ortalyq «besinshi kolonna» retinde paydalanugha úmtyldy. Belgili dәrejede biraz uaqyt solay ete aldy da. Kremliding Almatygha jibergen ókilderi KSRO Konstitusiyasyndaghy: «...odaqtas respublikalardyng egemendik qúqtaryn KSR Odaghy saqtaydy» degen 81-shi babqa qasaqana, arnayy maqsatpen әreket etetin jasaqtardy qalagha ózge respublikalardan tasymaldap, metropoliyanyng otardaghy «qúldaryn» túqyrtu, «tәrtipke salu» júmystaryn jýrgizdi. Biraq últtyq sezim men namys basty týrtki bolghan últ-azattyq kóterilis oty tez arada respublikanyng shartarabyna tarap ýlgerdi. Múnday qarsylyq tuatynyn kýtpegen ortalyq sayasy kóterilis jayynda dúrys aqparat taramauyna, ony búzaqylardyng tәrtipsizdikteri etip týsindiruge kýlli iydeologiyalyq qaruyn júmyldyrdy.

Odaqtas respublikalar ishten tynghanmen, alys shetelder ýnsiz qalghan joq. Europa elderining belgili azamattary atugha búiyrylghan kóterilisshi Qayrat Rysqúlbekovtyng taghdyryna arasha týsip, KSRO basshylyghyna hat joldap jatty. Qasang totalitarlyq jýiege kýlli KSRO boyynsha birinshi bolyp qarsy shyghyp, jankeshtilikpen azattyq ýnin kótergen qazaq jastarynyng kóterilisi  basqalardy da oyatty. Mәskeu ozbyrlyghyna qarsylyqtar Kavkazdaghy, Baltyq jaghalauyndaghy odaqtas respublikalarda oryn aldy. Úzamay, kommunistik rejim tútastyrghan totalitarlyq alyp memlekette tegeurindi demokratiyalyq ózgerister jasaldy.

Kenestik bir elge birikken odaqtas respublikalar KSRO Konstitusiyasynyng 72-shi babynda kózdelgen odaq qúramynan erkin shyghyp kete alatyn qúqtaryn paydalanyp, 1991 jyly ózderining memlekettik tәuelsizdikterin jariyalady. Qazaq kóterilisining 1956 jylghy Vengriyadaghy jәne 1968 jylghy Chehoslovakiyadaghy kóterilisterding jalghasy jәne nәtiyjelisi bolghanyn atap aitu kerek: qazaq jastarynyng 1986 jylghy sayasy bas kóterui serpin bergen eren qúbylystyng nәtiyjesinde kenestik imperiyany ústap túrghan kommunistik rejim qúlady. Tarihy oqighanyng damuy barysynda KSRO-nyng ózi ydyrap qana qoymay, tiyisinshe, onyng әlemdegi yqpaly shekteldi.

KSRO-nyng jetekshiligimen Europa memleketterining beybitshiligi men qauipsizdigin qamtamasyz etu mәselelerin 1955 jyly Varshavada talqylaghan mәjiliste qúrylghan segiz evropalyq sosialistik memlekettin  әskery odaghy – Varshava kelisimsharty 1991 jyly birjola kýshin joyyp, 36 jyl boyy dýniyedegi әskery kýshterdi sayasy túrghyda qarama-qarsy eki tarapqa jaryp kelgen úiym tarqady. KSRO-nyng iydeologiyalyq qúrsauynan azat bolghan elder óz memlekettik qúrylymdaryn qayta qarady (eki nemis memleketi birikti, Chehoslovakiya, Yugoslaviya federasiyalary jeke memleketterge bólindi). Erik-jigeri iydeologiyamen auyzdyqtalghan qasang elde shynayy demokratiyalyq janarugha 1986 jylghy Jeltoqsan osylaysha jol ashyp, ózara dúshpan әskery lagerilerge bólingen bipolyarly әlemdegi jasandy qarsy túrushylyqty joyghan qúbylystardyn  bastauyna  ainaldy. 2016 jylghy 25 qazanda Astana qalasynda ótken «Qazaqstandaghy Jeltoqsan (1986) kóterilisining tarihy jәne halyqaralyq manyzy» atty  halyqaralyq ghylymiy-praktikalyq konferensiyada otyz jyldyq biyikten asa qúndy pikirler aitylyp, ókimet aldyna birqatar manyzdy úsynystar  qon jóninde sheshim qabyldandy. Úmytylmas Jeltoqsan tarihynyn  jastardy otanshyldyq ruhta tәrbiyeleudegi manyzy zor.  Sondyqtan da onyng jas úrpaq arasynda keng nasihattaluyna әrqashan qamqorlyq kórsetip otyru lәzim.  

Beybit Qoyshybaev,

jazushy, tarih ghylymdarynyng kandidaty

Abai.kz