Sóz basy
Qazaqtyng óz qúndylyghyna bajaylay qarau dәureni bastaldy. Búl - últtyng damu kepili. Búl - materialdyq iygilikten bas kóterip, últtyng ruhany qúndylyghyna degen nazary aughandyghy ghana emes, últ bolyp qalugha ghana tyryspay, damugha úmtylghany!
Osy retten qaraghanda, songhy kezderi últtyq bolmysymyzdyng bir ainasy bolarlyq aitysqa qatysty әr aluan әngimenin, syn men minnin, taytalastyng shyghuy - osy saladaghy qalyptasqan týzilisting jetken belgili bir satysynyng jetkiliksiz bolyp, daghdaryp, endigi dengeyding oghan alasalyq ete bastaghanyn kórsetedi. Taqyrypqa aralasuymyzdyng ózi de osy bir ýderiske (prosess) bayqaushy ghana emes, qatysushy bolu da azamattyq paryzymyz bolghandyqtan.

Sóz basy
Qazaqtyng óz qúndylyghyna bajaylay qarau dәureni bastaldy. Búl - últtyng damu kepili. Búl - materialdyq iygilikten bas kóterip, últtyng ruhany qúndylyghyna degen nazary aughandyghy ghana emes, últ bolyp qalugha ghana tyryspay, damugha úmtylghany!
Osy retten qaraghanda, songhy kezderi últtyq bolmysymyzdyng bir ainasy bolarlyq aitysqa qatysty әr aluan әngimenin, syn men minnin, taytalastyng shyghuy - osy saladaghy qalyptasqan týzilisting jetken belgili bir satysynyng jetkiliksiz bolyp, daghdaryp, endigi dengeyding oghan alasalyq ete bastaghanyn kórsetedi. Taqyrypqa aralasuymyzdyng ózi de osy bir ýderiske (prosess) bayqaushy ghana emes, qatysushy bolu da azamattyq paryzymyz bolghandyqtan.
Tilimizde bar «ayqay-úiqay» degen qos sózding osynday ýrdiske (tendensiya) qatysty tauyp aitylghanyna qayran qalasyn: aiqay - ýderisting týri, syrtqy kórinisi, dybysy bolsa, úiqay (úiu, úiqasu, ýilesu, jymdasu) - ýderisting mazmúny. Shamasy biz búghan deyin qay ýderiste de «ayqaygha» mәn berip, «úiqaydy» ayaqasty ettik. «Ayqay» - damudyng alghysharty ghana ekenin eskermey keldik. Biz әzirge Týrge ghana nazar audaryp keldik. Damudyng basty kórsetkishi ylghy da Mazmúnnyng qolgha alynuynan kórinedi. Shamasy, endigi ruhany ómir Mazmúngha eriksiz nazar audartyp otyrghanday el damuynyng jana dengeyi men talabyn qajetsinude. Búl Qajettilik barlyq sala boyynsha talap etilude. Sol sebepti, búghan deyin ondy-soldy joly bolghan Halturanyng mandayyna «tas atyla» bastady.Ol,tipti, ómirding bar salasy boyynsha kórinis berude. Endeshe osyghan oray sóz órbitetin uaqyt ta pisip jetti. Ásirese, últymyzdyng ishki ruhy men qayratyn, jigerin shiryqtyryp syrtqa әigileytin, týrkilik demokratiyanyng dialektikalyq ruhany túrpatyn pash etetin Aytys turasynda sóz qozghau sol ónerding tútushysy (nostiyteli) retinde mindetimiz de.

Aytys - әdebiyet pe?
«Qolda ósken týiening taylaq aty qalmaydy» degen bar. HH ghasyrdaghy talap pen biyikten aitysty halyq auyz әdebiyetining bir salasy retinde tanyp, zerttep, qayta qalpyna keltiruge tura keldi. Búl әreket óz ghasyrynyng dengeyinen qaraghanda barynsha dúrys әri әleuetke say әreket bolatyn. Nәtiyjesinde aitystyng kenestik mazmúny qalyptasty: búrynghy auyl-auyl, ru-ru bolyp qos taraptan bolatyn aitys endi audan-audan, oblys-oblys týrindegi taraptar talasyna kóshti, sharuashylyq pen qyrsyzdyqty sheneushi qúralgha ainaldy.Qalay desek te, búl jaghday әlemde syiaghy (analogy) joq improvizasiyalyq ejelgi týrki ónerin óz qalpyna keltirdi, ómirden ornyn tapty, Alty alashtyng (qazaq-qyrghyzdyn) sәikestenu (iydentifikasiyalyq) brendi retinde týzildi, últtyng abyroyyn asyrdy, onyng erekshe qúndylyq sapasyn kórsetti.
Este joq eski zamandaghy dualistik ómir túrqyn men dialektikalyq ómir filosofiyasyn pash etken búl óner birneshe myng jyl búrynghy qalyptasqan deytýrkilik qoskindikti in-en (iyn-yan) túrghysynyng naghyz әigisi bolatyn. Odýnie men Búdýniye, Óli men Tiri, Aq pen Qara, Tәnir men Inir, Shyghys pen Batys, Jaz ben Qys sekildi polyarlyq taraptardyng bәsekelik taytalasy әuelde joralghy (ritual) týrinde tuyndasa, ol keyin ónerding negizine ainaldy. Búl - týrkilik «eki jarty - bir býtin» tújyrymynyng naghyz danalyq ejelgi «Shouy» bolatyn.
Sóitip, aitystyng arhaikalyq núsqasynyng ónerden jurnalistik syipatqa úlasuyna Kenestik zamangha deyin-aq, qazaq ónerining altyn ghasyry bolghan HIH ghasyr kirisken edi. Qoghamdyq-әleumettik mәseleni ortagha salghan Birjan-Sara aitysy soghan dәlel. HH ghasyr sony bekitti, aitysty ghasyrdyng basty aqparat qúraldarynyng obektisine ainaldyrdy. Aytys tele-radio qúraldarynsyz ótpeytin boldy. Sóitip, aitystyng әdebiyettik syipaty jurnalistik túrpatqa týpkilikti jol berdi.
Ótken ghasyrdaghy aitystyng qalyptasyp, órbui jekelegen adam esimderimen baylanysty bolsa da, oghan basty alghyshart sol kezgi qoghamnyng qolynda bolatyn. HH ghasyr aitysynyng qalyptasyp, damuyn kimning arqasynda desek te, ýderis oshaghyn mazdatqan jaghdaygha dәl bagha bere almas edik. Eger de aitysty jeke adamdarmen baylanystyrsaq, sol adamdardyng toqyrauymen birge aitystyng toqyrauyn da moyyndaugha tura keledi! Al, óner eshqashan toqyramaydy, belgili bir satyny basyp ótip, kelesisine ótetin ólara kezendi ghana bastan keshedi de, әlgi jeke adamdar uaqyt shanyn qauyp, óz missiyasyn oryndaghan kýii qala beredi. Al óner týrin ózgertip, mazmúnyn bayytyp, sapalanyp algha basa beredi. Bizding oiymyzsha Aytys ta sonday bir kezenge tap keldi.

Aytys kәsiby óner me?
Býginde aitystan tabys tabudyng jolgha qoyyla bastaghanyn, keybir aityskerlerding ondaghan jýlde-kólikke ie bolghanyn,tipti, aitys qomaqty jýlde qory bolsa ghana ótetinin moyynday bastadyq.Demek, kәzirgi aitystyng kәsiby ónerge qoyylatyn basty talap - tabys tabugha baghyttalghanyn eshkim de joqqa shyghara almaydy. Áriyne, kәsiby ónerge ainalu sol ónerding akademiyalyq sapagha kóteriluine negiz bolar degen dәmeden de qúr qalmasymyz anyq.Alayda, әzirge onday ýderis te, kórinis te joq. Aytystyng teoriyalyq jaghynan tolyq syipattamasyn bylay qoyghanda, aitystyng kórkemdik jaghyn saraptau býginde jolda qalyp, ýndining syiyry sekildi syiynatyn ghana jaghdaydamyz.
Býgingi aitys nege jýieli zertteu (birdi-ekili dissertasiyalyq taqyryptyng bar ekendigi ol talapqa jatpaydy)  obektisi bolmay jýr? Nege akademiyalyq bilim nysany bolmay jýr? Ol әdebiyet pe, jurnalistika ma, sinkrettik óner me? Qarapayym alghanda, nege aitysty baghalau kriyteriyi naqtylanbaghan? Aytys ýderisi nege belgili әdebiyet ókilderining kózqarasymen ghana baghalanuy tiyis? Aytystyng janr boyynsha, mazmún men úiymdastyru tetikteri boyynsha naqtylanghan týrleri nege joq? Bolsa nege jýiesiz? Zaman qajetsinip otyrghan kәsiptik talapqa aitystyng ózi kóterildi me, týr men mazmún kәsiby ónerge layyqtaldy ma? Aytyskerler óz qyzmetin nege kәsiby tarifpen púldaydy, al aitystyng mazmúny nege әuesqoylyq syipatta? Qaptaghan búl saualgha aitystyng ainalasynda jýrgenderdi túqyrtu ýshin emes, asyl qúndylyqty bir saty bolsa da jogharghy dengeyden kórgimiz keletindikten tuyndatyp, jauap izdeuge tәuekel etip otyrmyz. Jәne de, aitystyng búryn moyyndalghan әdeby salagha jatatyn óner ekendigine ýlken kýdigimiz bolyp otyr...
Biz býginde aitysty superóner dengeyine shygharumen dalbasalap jýrmiz. Onyng superóner boluy mýmkin emes, óitkeni, әrbir óner ózinshe - super! Aytysqa oppozisiyalyq túrpatty da tyqpalaymyz, әdeby kórkemdikti de kórgimiz keledi,mәseleni ashtyru óz aldyna,tipti, sony aityspen sheshkimiz keledi!? Búl - aitysty damytu joly emes, ony qoljaulyq etu kórinisi.
Kәzirgi aitysqa qoyylatyn basty talap: shyndyqty jyrlau, әdiletti aitu, problemany ashu? Keshiriniz, aq ter-kók ter bolyp, qarsylasymen shayqasyp otyrghan aitysker nege shyndyqqa bas qatyruy kerek? Ony izdeytin de, jyrlaytyn әdebiyet bar emes pe? Ádiletti aitu deydi, ony zertteytin, әdilet ýshin kýresetin sayasattanu, qúqyqtanu sekildi qoghamnyng salalaryna qatysty infraqúrylymdar jetpey me? Ári-beriden song tәuelsiz sayasatshylar she? Oppozisiya she? Problemany ashpay, parlament ne istep jýr? Qysqasy, biz aitysqa qoghamdy qútqarushynyn  rólin berip, ony oppozisiya etip te, sayasatshy etip te, sayasattanushy etip te qoyghymyz keledi.Biraq aityskerlerding ishinen nege azamattyq pozisiyany bildiretin sol salalar boyynsha bir de bir aituly azamat qoghamnan layyqty oryn almay jýr? Óitkeni, bizding aitysqa qoyyp jýrgen talaptar jyimasy (nabor) jýiesiz, orynsyz, jasalyp otyrghan jaghday layyqsyz. Alda-jalda qoghamda ashyq pikir mәdeniyeti ornyghyp, demokratiya qalyptasyp jatsa, aitysqa ne qalmaq? Aytystyng kәzirgi missiyasynyng jalghandyghy da, búrystyghy da osynda.  
Aytystyng әuelden qarapayym da úly missiyasy bar, ol poetikalyq taytalasu ghana! Sonyng ózi qazaqtyng qanshalyqty demokratiyalyq órshitkisi qanyna singen, bәsekeqúmar (konkurentosposobnyi) halyq ekenin әigileytin qasiyet! Aytystyng sodan adaspaghany abzal.

Aytysker aqyn ba?!
Joq! Aytyskerding aqyn boluy onyng poeziya ókili boluyn mindetteydi. Alayda, aitysqa qatysu ýshin poeziya ókili boluy mindet emes. Improvizasiyalyq úiqas týzu qabyletin poetikalyq talaptyng biri desek te, úiqas quyp, taqpaqtatu (rifmalyq úiqastyru dep týsininiz) poeziyalyq tolyqqandy ónimdi bere almaydy. Taqpaqtatu - Aytystyng basty talaptarynyng biri, biraq aitysty poeziya salasyna qosatyn qasiyet bola almaydy, bastysy emes. Bizding oiymyzsha, aitysqa improvizasiyalyq taqpaqtatudan da qoyylghan zor mindet bar, ol - aitysu!   Aytysu degenimiz - qarsylaspen úiqas joldardy suyryp salyp jarysu emes, qarsylastyng úiqastyra aitqan joldaryna tapqyrlyqpen qarsy jauap beru, poetikalyq toytarys beru, demek, aitysta poeziyadaghyday taqyrypty qauzaugha erkindik joq, qarsylastyng shaujayyna tәueldilik pen sodan sytylu ýderisi bar. Múnda jekpejektik  sportqa tәn daghdyny qajetsinetin talap bar. Qay aitysker osy jaytty óz paydasyna taktikalyq jolmen sheshe alady, nәtiyjege sol jetedi.Al, poeziyanyng missiyasy men joly mýldem basqa, ol - poetikalyq danalyq, filosofiya. Al, aitys - poetikalyq debat. Aytysker aitys kezinde ózin ónerpaz retinde emes, sayysker, Kýresker sezinedi, al aqyn óleng jazu kezinde ózin Tuyndatushy sezinedi. Ekeuin salystyrugha da, bir birine jaqyndatugha da, qarsy qoyugha da bolmaydy!
Ókinishke oray, biz aityskerdi aqyn atau arqyly shynayy poeziya ókilderining nany men missiyasyn aitysqa jýktep, әdebiyet pen jurnalistikany shatastyryp jýrmiz. Poeziya - әdebiyet, Aytys - poetikalyq pikirtalas. Poeziya -- bolmys, Aytys -- ýderis! Múqaghalidyng ólenining qalay shyqqany manyzdy emes, onyng ólenining ózi manyz! Al, Aybekting manyzdy  óleni emes -- aitysu sәti! Shynyn aitqanda, aitystyng mәtini aitys barysyndaghyday әserli emes, onyng ýderistigi de,poeziya emestigi de sonda.
Ýderis joq bolsa - aitys ta joq! Aytys ýderisting boluyna tәueldi. Al, poeziyagha ýderisting keregi joq, onyng boyynda jaratushylyq qasiyet bar: qanshama tyiym salsang da, poeziya bәribir jaryqqa shyghady.Poeziya búl jaghynan barynsha tәuelsiz  aspekt.
Sol sebepti, aitysta basty manyzdy jayt aitys ýderisin úiymdastyrugha kóp nәrse tәueldi. Qarsylas aityskerler bir birine say ma say bolsa, poeziyagha bergisiz ýderis tuyndap, sol sәt Jaratqannyng jadyraghanynday sezinetin ýderiske toly bolmaq. Sol sәtti tamashalap otyrghan halyqty nege aidasang da, óre týregeletin adam sengisiz ruh payda bolady. Sebebi, ruhany kýsh әruaqta aduyn ýderisten tuyndaydy. Qysqasy, Aytys ýderis qana emes, ýderisti qozdatushy órshitki (katalizator).  Sol sebepti de, birynghay «oppozisiyagha kóshken» aitysqa ókimet jasyryn týrde tyiym saldy, sebebi, aitys sayasatqa qol arta bastady, ózine tәn emes mindetke jýginse, kim bolsa da, ne bolsa da osynday kedergige dushar bolar.

Aytystaghy kriyteriy nege búlynghyr?
Aytystyng nәtiyjesi onyng barysyna ghana emes, baghasyna da qatysty. Biraq bizding aitysty baghalaytyn mólsher, kriyteriy jaghy qalay? Aytystyng shynayy mәngi missiyasy - qos taraptyng poetikalyq tartysy, oy talasy, pikir qayshylyghy. Osy jaghy baghalau kezinde eskerile me? Birin biri syipalap aitysu - aitys ónerine jat. Ol aldyn ala jýlde alugha keliskenderding ghana qylyghy.
Ras, aitysta jenu ýshin tapqyrlyq pen bilimdi tanytyp, sayasatqa da, qúqyqqa da, basqa talay taqyrypqa qarsylasty arandatugha bolady,onyng bilim-biligin kórsetetindey tamyryn basyp, «qoragha kirgizetindey» san aluan taktika kerek. Biraq aitystyng ýderisin sayasy ýderis etken kezde ol aitys boludan qalady, aitysker danghazashyl, populist bolyp shygha keledi. Al, biz aitystyng anasy óner ekenin úmytpauymyz kerek!Sondyqtan aityskerge ónerpaz retinde bagha qoyyluy shart, beyresmy deputat retinde emes!
Múnyng barlyghy aitysty úiymdastyru taktikasynyng dúrys qúryluyna baylanysty. Al, aitysu taktikasy aitys janry men týrinin, mazmúnynyng baghalanu kriyteriyilerine tikeley tәueldi. Biz kәzirgi aitystan janrdy da, týrdi de, mazmúndy da ajyrata almaytyn jaghdaygha tireldik. Bir aitysta qyz ben jigit aitysy da, týre aitys ta, sýre aitys ta, júmbaq aitys ta, qayym aitys ta bylyghyp jýre beredi. Sodan kelip, ony baghalau mýmkin emes.
Tipti, qazylar alqasynyng ózi jýielengen aitysty baghalaugha dayyn emes, sebebi, olar ýshin arnayy seminar ótkizilip, naqtylanghan kriyteriyge kelisip, әrbir bagha mólsheri, shkalasy jiktelgen emes. Sol sebepti, aitysty baghalau ataqtylardyng «dualy» isine ainalyp ketken. Aytyskerler 20-40 jas arasyndaghylar bolsa da, olardyng ónerin 60-tan asqan agha úrpaqtyng kózimen qaraugha,baghalaugha mәjbýrmiz, sonda býgingi ónerdi qolgha alyp otyrghan úrpaqtyng baghasy qayda? Býgingi ýderisten ol nege keshigip jýrui kerek? Óz zamanynyng ónerin baghalay almaytyn biz nege púshayman úrpaq tәrbiyeleuimiz qajet?
Taktikanyng naqtylanbaghanynan Jýrsin Erman әueli aityskerlerge «jýretin» dәliz anyqtap, neni aitugha bolady, neni bolmaydy degen shart qoyugha mәjbýr. Sebebi, aitys  ýderisi bastan jýiesizdikke úrynghan, sonyng tereng jyrasynan shygharu ýshin, úiymdastyrushy ylghy da «tótenshe shara» qoldanugha mәjbýr, situasiyagha qaray aitystyng ýderisine aldyn ala alghyshart qoyugha daghdylanghan. Búl aitystyng kólenke erejesi bolyp ketken!?
Aytystaghy basty talap eki qarsylastyng bir birimen sayysuy boluy kerek, baghalanatyn kriyteriy de sol bolghany jón. Eger de osylay basyn ashyp alsaq, aityskerler populistenip, arzan abyroygha shauyp, aitysty danghazagha ainaldyryp, biylikting «tyiymyna» arandatpas edi.Úiymdastyrushy aldyn ala «dәliz ornatpas» edi.
Bir qyzyghy, aitysty belgili aqyndar men әdebiyetshiler ghana baghalaudy monopoliyalap alghan. Ony nege tapqyrlyqty mengergen KVNshylar, әuezin ajyratu ýshin muzyikashylar, kórkemdigin anyqtaugha әdeby synshylar ghana emes, jurnalister men sayasattanushylar sekildi týrli qoghamdyq sarapshylar baghalamasqa? Óitkeni, aitys - sinkrettik óner ghana emes, sinkrettik ýderis qoy! Sebebi, aitysker - úiqas qúrastyrushy ghana emes, taqyrypty ashatyn әleumettanushy, dombyra ústaghan ónerpaz, әri beriden song sahnagha shyqqan artist,tipti, belgili bir dәrejede  shoumen! Eng bastysy, aitysker - tútasqan taqyryptan júrtty da adastyrmaytyn, ózi de adaspaytyn poetikalyq improvizator-jurnalist. Kriyteriyler de osy aspektilerdi qamtuy tiyis emes pe?!

Aytys qayyrshy ma?
Aytysty úiymdastyrudaghy basty mәsele - qarjynyng joqtyghy. Kim de kim sol qarjyny tapsa, aitys sonyky bolatynday ahual ornyqqan.Sondyqtan da úiymdastyrushy aityskerdi irikteuge zor qúzyry bar da, óz shartyn olargha qoyyp, aityskerlerdi aitysqa emes, úiymdastyrushygha qyzmetshi bolatynday auan qalyptasyp otyr. Ony juyrdaghy «Men bәlensheni Qonaevtyng mereytoyyna qatysty aitystan syzyp tastadym!» degen óktem ýnning ózi kórsetedi. Búl - aitystyng subektisi bolghan últtyng óz ónerinen ajyraghandyghyn bildiretin jayt.
Shyn mәninde aitysqa keminde ýsh taraptan qarjy bólinip, onyng damuyna aghyl-tegil aqshanyng boluy kerek: memlekettik taraptan arnayy grant bólinui bolmasa jergilikti әkimshilikting Halyq shygharmashylyghyn ónerin damytugha bólinetin budjeti esebinen qarjynyng tiui; aitystyng býginde barlyghy derlik telearnada kórsetiletindikten jarnama kózinen týsuge tiyis tabys; ýshinshisi -demeuaqy.
Bir qyzyghy, aitys -  búghan deyin tiyip-qashyp bolmasa, jeke qarjy kózinen ghana qorektenip kelgen qazaq óneri. Búl jaghynan onyng basqa últtyq ónerge qaraghanda joly bolghan: jyr da, terme de, dәstýrli әn men kýy de jetimning kýnin keshkeli qashan! Ebropalyq balet pen opera bolsyn, memlekettik budjetten kýn kóretin drama bolsyn, әiteuir, úly Dala ýshin búralqy ónerding býginde tórge shyghyp, tól ónerding tabaldyryqqa yghysqany aityla-aytyla jauyr bolghan taqyryp. Al, orystildi ghana teletuyndylargha jarnama jayghasyp, qazaqtildi kórermenning jarnamalyq aqparat alu qaqysynan júrday bolyp kele jatqany bes ret shaqyrylghan Mәjiliste de, sonsha ret jasaqtalghan Senatta da bir de bir ret qolgha alynbaghanda, teleaytysqa kim jarnama bersin?! Teleaytystyng qaralymy (smotrebilinosti) qansha joghary bolsa da, eldegi qazaqy telekórsetimge degen mýddeli kózqarastyng eshbir taraptan joqtyghynyng úiysqan kiyizdey tútasyp túrghany - óz aldyna bir týlik mәsele.
Sóitip, aitystyng búghan deyingi haly memleket tarapynan da, memlekettik iydeologiya jaghynan da qarajattanatyn salagha jatqyzylmay kelgesin, «aytysty kim asyrasa, aitys sonyky» degen prinsip ornyqpay qaytsin! Shynynda da, aitystyng qarjylanuy qayyrshylyq syipatqa auysqan. Qol jayyp jýrip, janashyrlar aitys ótkizedi de, sonyng óteuine olar ózderin sol aitystyng qojayyny sezinip shygha keledi. Bir jaghynan qazaqy orta ýshin ol jazylmaghan zangha ainalyp ketkendey, әdilet sekildi...
Desek te, sahnagha aitys emes, ondaghan mashina shyghyp ketetinine qarap, demeuaqymen de aitystyng erkin kýn kóruine mýmkindik bar eken dep qalasyn.Shynynda da, aitysqa bir mәrte júmsalghan qarjygha Jazushylar odaghyna mýshe aqyn-jazushylar arasynda konkurs ótkizilse, qanshama әdeby tuyndy jazylar edi degen saual qoysaq, bireuding qaltasyna qol súqqanday bolarmyz, biraq qanshama ruhany dýniyege ie bolar edik degen ospadar oy sanamyzdy bәribir osyp-aq ótedi. Al bas-ayaghy bir-eki saghat aitysyp, pildey mashina minetin aityskerler tuyndysy últtyng qanday qajetin óteude degen mәsele bәribir júrttyng kókeyinde jýrgeni ras. Sebebi, «almaqtyng da salmaghy bar» demekshi, aitysqa júmsalyp jatqan qarjy aityskerlerge ketip jatyr ma, aitysqa ketip jatyr ma degen saualdy qoyatyn uaqyt ta keldi. Eger aitysqa ketip jatsa, әlgi shyghynnyng somasy býginde eng bolmasa bir qalada aitysqa arnayy bir saray salatynday qarjygha teneser edi...
Aytqymyz kelip otyrghany -  ómir talabynyng ónerge sәikes baghalanuyn baghamdau jaghy.  Sebebi, jýlde retinde sahnagha shyghyp  jatqan mashinalar aitysqa emes, sony bólisuge jeleu retinde ótip jatqanday әser bar. Ónerding algha basuy men damuynan góri, onyng danghazagha ainaluy basym. Aytystyng saudagha ainaluy  barghan sayyn kózge týsude. Áytpese, aitys budjeti móldir bolar edi, ol jayyndaghy ishki dau syrtqa shyqpas edi. Aytyskerlerding óneraqy qory  (gonorar) men jýldelik qordyng aiyrmasy jer men kóktey boluyna ne týrtki? Útylsa da, qarsy jaq óner kórsetpey me?
Tipti, jýldening nege mashinamen ólshenetini de týsiniksiz. Eng bolmasa, әr aitysqa bólinip jatqan jýldeni qarjylay salyp, onyng qúryghanda besten birin aitysty damytugha qorlandyrghanda, býginde aitystyng dengeyi de, onyng ainalasyndaghy ahual da basqasha syipatqa ie bolar ma edi? Bәlkim, býginde aitys irgeli óner oshaghyna ainalyp, oghan sәikes infraqúrylym qalyptasqan bolar ma edi! Sonda aitys qayyr súrau sharasynyng nәtiyjesi emes, әlemdik kәsiby sharalargha tәn, promoushn, produsura sekildi infraqúrylymdyq zaman talabyn iygerer me edi? Bәlkim, sonda aitys kim kóringenning әjuasyna (qazaqtildi syqaq ortasy bylay qalyp, orystildi «Nasha kazasha» da әjuәlay bastady emes pe?) ainalmay, sýikimdi de sýiikti ónerge ainalar ma edi?! Aytysymyz últtyq mәdeniyet pen ónerding ýlken órshitkisi bolyp, ózimiz týgili ózgeni tamsandyrar ma edik?! Bәlkim, sonda ghana әdilet sýigish aitystyng ózinde әdilet ornar!

Sóz sony
Sonymen, aitys turaly aitys taghy da shang berdi. Búl joly ol daqpyrtpen bitpey, dәiekti oigha jetelese eken degen tilegimiz ghana bar. Bar niyetimiz - kóringenge kýlki bolmay, shynayy ruhany týzeluge bet búrsaq eken. Últtyq ónerding ahualy - últtyng ruhany dengeyin ghana emes, oghan degen elding enseli sayasatyn bildiretin indikator. Áyteuir, tәuelsiz elge tәn tәumendi bolsaq eken...
«Abay-aqparat»