Zarqyn TAYShYBAY, M.QOZYBAEV atyndaghy Soltýstik Qazaqstan memlekettik uniyversiytetining professory, Etno-ghylymiy-zertteu ortalyghynyng jetekshisi, abylaytanushy ghalym:

«Alash ainasy» gazeti men Qazaq radiosynyng birlesken jobasy

«Aytóbel» habarynyng jazbasha núsqasy

Avtory: Edil Anyqbay

Habardyng tikeley tolqyndaghy uaqyty: 101 GhM, sәrsenbi kýni saghat 14:05-15:00

Zarqyn TAYShYBAY, M.QOZYBAEV atyndaghy Soltýstik Qazaqstan memlekettik uniyversiytetining professory, Etno-ghylymiy-zertteu ortalyghynyng jetekshisi, abylaytanushy ghalym:

«Alash ainasy» gazeti men Qazaq radiosynyng birlesken jobasy

«Aytóbel» habarynyng jazbasha núsqasy

Avtory: Edil Anyqbay

Habardyng tikeley tolqyndaghy uaqyty: 101 GhM, sәrsenbi kýni saghat 14:05-15:00

– HHI ghasyrdyng Tәuelsiz 21-jylyna basqan әr qadamymyzgha asa mәn beru kerektigin ómir kórsetip otyr. 20 jyl­dyq belesten keyin baghytymyzdy qay­ta baghamdap, bayandy baspaldaq­tar­gha bayyppen barugha tura kelgendey. Ótkenimizden ókinish izdeu jaramas, alayda algha jylju ýshin aqiqat­tan attap ketuge taghy bolmaydy. Ángi­mege osy túrghydan kelsek...

– Ár jyl ózining sәnimen, sәtsizdigimen, qiyndyghymen ósip-jetilip, tabighattyng zany siyaqty damidy, janarady, ózgeredi, il­gerileu, keyindeu bolady. Keyde búl qúbylystargha ara túratyn kýsh joq qoy dep oilaymyn. Qogham damuyndaghy irkilis­terding sebebin bayqamay qalyp: «Nege biz ilgeriley bermedik? Nege bir jerde túryp qaldyq?» degen súraqtar tuady. Osy túr­ghy­dan kelip, materialdyq jaghynan alghan­da, kózge kórinetin, qolgha ústaytyn, qaltagha salatyn jetistikterimiz, Qúdaygha tәube. Azghantay ghana halyqpyz. Jerimizding asty-ýsti qazyna, kenge bay. Múnday baylyghy joq elder de memleket bolyp, úrpaq jalghastyryp jatyr. Mening aitayyn degenim – ruhany baylyq. Dýniyening qojasy adam bolsa, memleketting qojasy qazaq­stan­dyqtar jәne siz ben biz bolsaq, ruhaniyatymyzdy toltyru, izdenip, terenirek oilanyp, aldy-artyn boljap, bar-joghyn týgendeu basty mindetke ainalyp otyr. Astanamyz bastaghan ýlken-ýlken jetistikterimiz, kóshemizge syimay ketken avto­kólik­terimiz, úl-qyzdarymyzdyng jay­nap, jarqyrap kiyinip jýrgeni, dastar­qany­myz­dyng moldyghy, múnyng barlyghy – adam qoly­men jasalghan nәrse, yaghny adamy kapital. Al ruhany baylyq eng birinshi túrady.

– Býgingi jetiluimizge qanday bagha beresiz?

– Talay jyl uniyversiytette qyzmet istegendikten, bilim salasyn aitqanym jón-au. Bilim beru isinde kóptegen ózgeris bol­dy. Ol ózgerister oqys jaghdayda, shúghyl bol­ghandyqtan, keybir jerleri shytynap, opyrylyp, keybir jerleri ornyna kelip jatqan jaghdaylar bar. Dýniyejýzilik órkeniyetting dengeyinen qarap, oilana kele týigeni­miz – búrynghysha jýre beruge bolmaydy, janalyq jasauymyz kerek eken. Sol jana­lyqtar jasalyp jatyr. Mәselen, mektepterdi 12 jyldyqqa kóshiru. Oqulyq­tardyng jylda ózgerip jatqanyna oqushy­lar, ata-analar, múghalimder keyde renjiytini bar. Oghan renjuge bolmaytyn shyghar. Óitkeni biz izdenu ýstindemiz, joldy bir-aq kýnde taba almaymyz. Eger oqulyq­tar, onyng ishindegi qaghidalar jylda ózgerip otyrsa, ol – zamannyng talaby-daghy. Bireu­ding qajet­singeninen nemese qajetsin­begeninen emes dep oilaymyn. Orta arnayy oqu oryndaryn qúrtyp alyp edik, ony kolledj dep atap qayta jandandyryp jatyrmyz. Odan tómengi júmysshy mamandyq­taryn dayyndaytyn mektepter selkeu tartyp qalghan sharua edi, ony jóndeudemiz. Negizinen, barlyq kýsh JOO-gha týsip túrghan siyaqty. Memleketting quaty, qarjy jaghdayy nyghayyp, syrttay qara­ghan­da, sany jaghynan býkil Europamen tengerilip boldyq. Den­saulyq, adam aghzasynyng únghyl-shúnghylyn zerttep, emdeytin aspabymyz taghy basqasy saqaday say. Endi sonyng mamany jәne isteytin qol kerek bolyp túr. Teoriya men tәjiriybeni qatar alyp jýrgen jón. Jana zamannyng Tәuelsiz elge qyzmet etpeytin teo­riyasyn men moyyndamaymyn.

– Bilim salasyndaghy kóniliniz tolatyn jәne tolmaytyn tústaryn aitu­gha bola ma?

– Aytugha haqym bar siyaqty. Tәuelsizdik alghannan beri JOO-da bolyp jatqan barlyq ózgeristerding kuәsimin. Úiyqtap jatqanda ózgertip ketpese, esimizding býtin, kónilimizding oyau kezinde bәrin kórdik, tipti, bizge únasyn-únamasyn ózimiz jasadyq. Eng ayaghy qújattardyn, baghdarlamalardyng jasaluy t.s.s. sharualardy ózgerttik. Birinshiden, búrynghy kenestik tәrtip, qazaqy baghy­nyshtylyq mentaliytet – joghary jaqtan aitylghannyng barlyghyn qaltqysyz ózgerte berdik, әli de ózgertip jatyrmyz. Ótkelden ótkende qanjyghanyz su bolyp, toqymgha su shashyraytyny ras. Qúrghaq jerde kele jatqan joqpyz, ol ótkel ghoy. Sol siyaqty izdenbey, talpynbay, birden danghyl jolgha týse ketpedik dep ókpeleuge taghy bolmaydy. Qanaghatshyl, tәuekelshil, tәubeshil halyq­pyz. Mine, qazir danghyl jolgha shyghyp kele jatqan siyaqtymyz. Baghytymyz týzu. Jas úrpaqty bilimdi, zamannyng talabyna qaray jan saqtay alatyn, eng әueli ózin-ózi asyray alatyn, sodan keyin basqagha payda keltiretindey etip tәrbiyeleu – qajettilik. Iri maqsattarymyz kóp. Bizding mamandarymyz Qazaqstandy kórkeytip jiberse, ghylymy­myzdy, tehnikamyzdy ilip әketse eken degen de dúrys. Biraq ústaz retinde aitarym, mening shәkirtterim erteng erjetip, on-solyn tanyghannan keyin, óz-ózin asyray bilip, shalys baspay, alghan bilimin is jýzinde qol­danyp, tamaghyn toydyryp, kiyimin bý­tindep, otbasyn asy­raugha ýirense, әrbir qazaqtyng balasy osyn­daygha jetse, Qazaq­stan qamsyz, mún­syz bolar edi. Bizde uniyversiytetter kóp, halyq sany az degen jagh­daylar bar. Solay ekeni ras, biraq Qazaq­stannyng jagh­dayynda búghan bayqap qarau kerek. Sebebi Alma­tydaghy tehnika­lyq, agrar­lyq t.t. últtyq uniyversiytetterdi biti­rip shyqqan myqty maman Aqtóbege, Oral­gha, Soltýstik nemese Shyghys Qazaq­stangha, Óskemenge barmaydy. Qazirgi zamannyng ýrdisi solay. Mәselen, Qazaqstan boyynsha mynda­ghan dәriger jetispeydi. Bәlkim, Ýkimet taghy da mediy­sinalyq oqu oryndaryn ashu kerek shyghar. Men túratyn Sol­týstik Qazaqstan oblysynda 300 dәriger jetispeydi. Jekelegen maman­dyqtar jaghy­nan dәriger mýl­de joq. Al auruhanalardyng jaraq­taluy, olar­dyng ghimarattary keremet, biraq solardy ústay­tyn maman joq. Sondyqtan Qazaq­stannyng jaghdayynda aimaqtyq JOO -lar ústau kerek. Óitkeni bizde әleu­mettik damu әrtektes, joly qashyq, klimat jagh­dayy әrtýrli. Ýki­met, ministrlik aimaqtyq JOO-lardy jergilikti erekshelik­ke qaray beyimdep, sol ónirge kerek maman­dyqtar dayyndauy tiyis. Basqa ghajap ma­man­dyq­tardy súratyp al­dyrugha bolatyn shyghar dep oilaymyn.

– Jana bir sózinizde aittynyz: «Oqyt­qan shәkirtterim óz basyn alyp jýr­se, sol – olja jәne bizding baytaq jeri­miz ben halyq sany sәikes kelmeydi» dep. Aqtamberdi jyrau «On kisige tatysa bir kisilik tabaghym» dep aitqan­day, búl baytaq jerdi ústap túru ýshin shәkirtterding bilimi, shetelmen salys­tyr­ghanda, 10 kisige tatitynday boluy biz qalamasaq ta qajet sekildi. Búl – bir. Ekinshiden, jana aitty­nyz: «Jo­gharydan kelgen tapsyrmalardy meyli dúrys, meyli búrys bolsyn, bas iyzep jasay berdik» dep. Osy jappay bas shúlghu qanshalyqty jaqsylyqqa aparady? Erteng shәkirt­teriniz de bir jaqqa qúlap, bas iyzey berse, damu bola ma? Ártýrli oi, jan-jaqty pikir-kózqa­rassyz qaytip órkendeymiz?

– Jerimiz ken, halqymyz az. Hosh! Jeri­mizding jartysyn bireuge bere salayyq pa? Joq, jer bizge kerek! Halyqty bizge basqa jaqtan qosyp bere me? Joq, qosyp bermeydi! Mine, óziniz nazar audaryp otyrghan ýlken mәsele – úlan-baytaq jeri­mizdi kó­ger­tip, kóktetip, kórkeytip, kelesi úr­paqqa jetkizu. Úrpaghymyz 20, 30, 100 jyldan keyin osy jerde taray beredi degen niye­timiz bar. Búl – tabighy zandylyq. Bәri­miz «әr qazaqtyng namysy bolsa eken» dep jýrmiz. Eshkimmen bәsekelespey-aq, «Men qazaqtyng azamatymyn, baytaq jerim bar, tәn qua­tymdy jetkizdim, boyym, oiym, densau­lyghym bar, endi ruhany jaghynan bayym kerek, shetelden kelip jatqan kez kelgen dýniyeni biz de jasay alamyz» degendey sanaly úghymy bar, sapaly, bilimdi úrpaq dayyndau – JOO-nyng mindeti. Osy mým­kindikti paydalanyp, Qazaqstannyng erkin oily azamaty retinde kókeyde jýrgen oiymdy jetkizsem... Osy úlan-baytaq jeri­miz­den kóp astyq aldyq deymiz. Kelesi jy­ly qúrghaqshylyq bolyp, múnday astyq ala almauymyz mýmkin. Sol sebepti: «Bizding memleketimizge qansha astyq kerek? Memleketimizde qansha jer bar? Sol jerlerdi kim kóringen jyrta beru kerek pe? Olar jerge bir týiir tynaytqysh salyp otyr ma? Ol jerding kýtimi qanday? Ol jerding nәrin, sólin syghyp alyp jatqan joq pa? Basqalar ónim óndirip jatqan jerden Qazaqstangha paydasy ne, ziyany ne?» degen mәseleler bar. Biz jerimizdi jýdetip, Jer-Anamyzdyng emshegin kergilep, sozghy­lap jatyrmyz. 100 jyldan keyingi úrpaghy­myzgha, odan keyingilerge ne qaldy­ramyz? Abay ait­paqshy, maghan biylik qúzyretin berse, «Bos jerler» ministrligin ashar edim. Ol ministrlikting qyzmeti – bos jatqan jerlerge eshkimdi tiygizbey, sol jerlerdi tynay­tatyn, qúnarlandy­ratyn ósimdikter otyr­ghy­zyp, qorshap, qoryp, qorekten­dirip, mana­yyndaghy agha­shyn, suyn, tipti jәndigine deyin qorghap otyrady. Ýlken status berip, biyik miniy­strlikterding biri qylar edim. Qazirgi bizdegi eng nashary – Tabighatty qorghau ministrligi. Ministrding kim ekenin ekining biri bilmeydi. Jer – qoymamyzdaghy bay­ly­ghymyz, qaltamyzdaghy altynymyz. Al tabighat – kenirek týsinik. Tabighatty qor­ghaudy bizding eginshilikke, jayylymgha jaramdy, altynnan qymbat, qoynauy qazy­na-kenge toly, baghasy sheksiz jerimiz­ding qúnymen shatastyrugha bolmaydy. Ekinshiden, esepteytin adam bolsa, Qazaqstangha jylyna qansha altyn kerek? Ishetinimiz, jeytinimiz, satatynymyz, qaryzymyzdan qútylatyny­myz bar. Odan artyq altyndy qazbaymyn, sebebi ertengi úrpaqqa qaldy­ruym kerek. Solargha kórsetip ketemin. Kórsetip ketpesem de, ózderi tauyp alady. Men geolog bolmasam da, esepteuimshe, Qazaqstanda mynjyldyq­qa jetetin energetika qory bar. Ýlken Qaraghandy kómirli aimaghynyng úzyndyghy – 500, eni – 500 shaqyrym. Basqasyn bylay qoyghanda, osy kómirding ózi – ýlken baylyq. Al kómir bolghan jerde bәri bar. Sondyqtan energetika kózderin ýnemdeu kerek. Ýshinshiden, qazaq yqylym zamanda-aq aitqan: «Sudyng da súrauy bar» dep. Meninshe, bizde sudyng súrauy joq siyaqty. Europa memleketterinde, AQSh-ta boldym, sabaq berdim, leksiya oqydym, halyqpen sóilesemiz. «Ýide eki shýmek túrady. Biri – túshy, kәdimgi bizding iship jýrgen artezian suy. Ekinshisi – teh­niy­ka­lyq su» deydi. Birinshisine «ishuge bolady» dep jazyp qoyghan. Ekinshisi qay­tadan tazartylyp kelgen, sizding kir, eden, ydys-ayaq juuynyzgha, shomyluy­nyzgha t.t. ishkennen basqasynyng barlyghyna pay­dalanugha bo­lady. Elimizdegi túshy sudyng qory – mem­le­ket­tik baghdarlama bolu kerek. Arpa-biday, altyn-kýmisiniz joq de­seniz de, suy­nyz bolsyn. Su – bar bay­lyqtyng bastauy. IYә, túshy sudy payda­lanugha baylanysty bagh­dar­lama bar, «Móldir su» ma edi? Ol bagh­dar­lama mindeti – sudy ýiinizge jetkizip beru.

– «Nege bolsyn ýnem kerek» deysiz ghoy. Zarqyn agha, endi әngimening auanyn búrsaq. Ruhaniyatymyzgha «Qazaqtyng hany – Abylay» atty eki tomdyq kitap qosyp jatyrsyz. Áriyne, Abylay han­nyng auqymdy әngimege arqau bolatyny ras jәne eki kitapty bir habardyng shenberine syidyru mýmkin emes. Degenmen ghasyrlar búrynghy Abylaydyng armany, kóksegeni býginnen tabyla ma?

– Abylay men Tәuelsizdik sózining ortasyna tendik belgisin qoyugha bolady. Abylay – Tәuelsizdikting tuyn kótergen, Tәuel­sizdikting qúnyn bilgen han. Abylay han – Tәuelsizdikting simvoly. Múny biz halyq auyz әdebiyetinen beri qaray aityp kelemiz. Bar-joghyn, býkil deregin anyz-әngimesinen arshyp, Abylaydyng beynesin beru kerek boldy. Keleshek úrpaqtyng aldyndaghy jauapkershiligimiz shyghar, osy sharuany qolgha aldyq. Múnda 500 qújat qamtylghan. Árbir qújatta aty atalatyn kisilerge týsinik berilgen. Mysaly, Bógen­bay – qay Bógenbay nemese qay Qabanbay? Olardyng qanday enbegi bar edi? Taghy basqa handar, biyler, búryn izdeushisi joq bolyp kelgen kisiler, qysqasy, kitapta qamtylghan oqighalargha týgel týsinik berildi. Eng ayaghy jer attary: Aqsu, Sarykól, Qarasu degen siyaqtylar kezdesse, búlar qazir qalay atalady, qay jerde? Túsaukeserinde pikir bildirgen tarihshy ghalymdar: «Ensiklope­diyalyq sipatta...» dep aityp jatty. Mening oiymsha, Abylaydyng tóniregindegi әngi­meler men júmbaqtardyng birtalayy she­shil­gen siyaqty. HVIII ghasyr týgel qamtyl­ghannan keyin, әngime Ábilqayyr hannan bastau alady. Ábilqayyrdy ainalyp ótpeysiz. Mamandardyng aituynsha jәne ózimizding jobalaghanymyzday, búl kitap  tútas qazaqtyng ýsh jýzi men batyrlaryn, biylerin qamtidy, iydeyalyq túrghydan barlyghy Abylaydyng tóniregine shoghyrlan­dyrylghan, is jýzinde de solay bolghandy­ghynan derek beredi. Eng birinshi baghalay­tynym – Abylaydyng túsyndaghy Qazaq han­dyghynyng shekarasy, aldynghy jyly Preziydentimiz bekitken býgingi Qazaq memleketining shekarasymen shamalastyghy. Ekinshiden, sol kezdegi Qazaq handyghynyng sayasy jaghdayy tura bizding qazirgimizdey. Onyng aldynda Abylay hangha deyingi, beri qoyghanda 100 jyldyq soghystan azyp-tozyp, qajyp, minez-qúlqy ózgergen, beybit kәsipke ýirenbegen, attan týspegen, saudamen ainalyspaghan qazaq edi. Abylaydyng aldynda bir-birine baghynbaghan, әrkim óz ruyn zor tútqan zaman bolatyn. Sonyng bәrin Abylay han bir oshaqtyng basyna jinady. IYә, qatandyq jasaghan jerleri bar, biraq ol qatandyq emes, tәrtip dep atalady. Ishki jaghdaydy soghan keltirdi, úr­lyqq­a, barymtagha tyiym saldy. Abylay qazaqqa saudany alyp keldi jәne onymen ainalysudy ýiretti. Al sauda – әlemdik órkeniyet­ting ýlken jetistigi. Qazaq qoghamy Abylay­dyng túsynda ekonomikalyq jaghda­yynyng negizi retinde ólkemizge, Saryarqagha syimay jýrgen maldy kiyimge, qúral-say­mangha, basqa da qajetti dýniyelerge ainaldyryp, Qytay jәne Reseymen ekijaqty sauda úiymdastyrdy. Áriyne, Tәuelsizdik  ten­dessiz, biraq HVIII ghasyrdy qarasanyz, dýniyejýzilik jer bólisi boldy. Kimdi-kim basyp almay jatty. Amerika ashylyp, Portugaliya, aghylshyndar dýniyeni tu-tala­qay etip bólip alyp jatqanda, «Qazaqqa nege tiyisesin?» dep ókpeleuge bolmaydy. Búl – tabighattyng zany sekildi qúbylys. Myna jaqtan Resey, myna jaq­tan Qytay tóngen kezde, barlyghymen til tabysyp, elshilik almasyp, «sen jaqsy da men jaqsy» dep, qazaqty aman alyp qaldy. Abylay hannyng týsiniginde: «IYsi qazaqtyng mәngilik jauy, mәngilik dosy joq, tek qazaqtyng mýddesi bar». Abylay hannyng ústanghan sayasaty – osy. Qazirgi Qazaq memleketining sayasaty da sol dep oilaymyn. Shart jasasyp, bir nәrsege qol qoyyp jatsaq, ol qazaqqa paydaly boluy tiyis. Kelisim kezderinde Abylay qazaq­qa paydasy bolmasa, basqany kerek qyl­maghan. Jerdi qorghau jәne qorghanys mәse­lesinde Abylay shekarany qatty bekitken. Shekara boyyna myqty-myqty súltandar­dy qoy­ghan. Qytay men Resey shekara qyz­metimen tikeley baylanys jasaghan. Mә­selen, Qy­zyl­jardyng qazyghynan beri qaray, bir shaqyrymgha birde-bir orystyng ayaghy tiygen emes. Tarbaghatay, Ayagóz, shyghys jaghy­myz­daghy qytaylar da solay.

1756 jyly Bayanauyldy basyp, Qar­qaralyny asyp, Qytaydyng qalyng әskeri kirip keldi ghoy. Abylay solardy talqandap jiberdi. Qytaylar qayta ketti: «Kelesi jy­ly kelemiz» dep. Naqty derekter kitaptyng ishinde bar. Qytaydyng imperatory hat jazyp: «Áy, Abylay, sen bay­qa! Men sening elindi, jerindi typ-tipyl etip joyyp jiberemin. Sen mening әskerimdi sóitipsin» dese, Abylay: «Biz sizding әske­ri­niz ekenin bilmey qalyppyz... Janyl­dyq!» dep jeti arghymaqty syilyqqa jiberip, osylay Qytaymen mәmile jasas­qan.

– Qazaqqa qatysty anyz-әfsana­lar­dyng negizgi arqauy aqiqat ekenin kenes kezindegi sayasat tanytpay, keri­sinshe, jaghymdy әngimelerdi jalghangha ainaldyrdy ghoy. Abylay tóniregindegi anyzdardyng tarihy derektermen sәi­kestigi jóninen ne aitugha bolady?

– Myna kitapta anyz – derekterdi, derek anyzdardy bayytady. Ekeui eki sharua dep bólip tastaghan joqpyz. Ekeuining de anyqtamasy bar. «Kitap – ghylymy zertteu, anyz – halyqtyng jadynda, zerdesinde qal­ghan jaqsy әngi­meler» dep týsinu kerek. Sodan keyin: «Abylaydyng әke-sheshesi kim? Onyng әke-sheshesi kim?» degen kezderde bir­talay dýdәmaldar bar. Sol dýdәmal­dar­dy, anyz-әngimelerdi eseptegenning ózin­de tarih aldynda Abylay bizden úyal­may­dy. Abylaydyng istegenining bәri dúrys. Dú­rysy da – dúrys, búrysy da – dúrys! Aby­laydyng biyik beynesi qazaqtyng kók­jiyeginen tómendemeydi.

– Dúrys eken, Zarqyn agha, týiin sóz, tileginiz...

– Tәuelsizdikting 21-jylyna qadam basyp otyrghanda keleshekting talaby bólek. IYgilikti bastalghan jyl ózining berekesin molayta bersin! Elimizge bereke kelsin! Ty­nysh­tyq bolsyn! Ýlken-kishi aman bolsyn!

– Áumiyn! Raqmet sizge!

http://alashainasy.kz/person/30508/