Býgin - aqpannyng 15-i, jazushy Qajyghúmar Shabdanúlynyng dýniyeden ozghan kýni. Jyl toldy. Kindik júrty - atamekenine jete almay armanda ketken Qajyghúmar Shabdanúlynyng bar ómiri anduda, baqylaudyng astynda ótti. Ghúmyrynyng qyryq jyldan astam uaqyty Qytay tar qapas týrmesinde ketti. Kózi júmylghansha ýiqamaqta otyrdy.

Tughan jerim - Ayagózding topyraghy búiyrsa, elge jetsem dep Qazaqstan biyligine talay hat jazdy. Joq. Jybyr etken jan bolmady. Esesine, atajúrttaghy aruaqty eli әrkez joqtap, týrli sharalar úiymdastyryp, kitabyn shygharyp, shygharmalaryna layyq baghasy berdi.

Qajyghúmardyng taghdyry - HH ghasyrdaghy qazaqtyng taghdyry. Alla Alashty Azattyqpen alqaghangha deyingi bodandyqta ótken ruhy biyik últtyng bar ómiri qay jaghynan alsanyz da Qylmys sanaldy. Otarlaushy orys qazaqty búratana atandyryp, bútarlap qúrtpaq ýshin ne istemedi. Orys ýshin qazaqtyng jer betinde jýruining ózi Qylmys edi. Demek, Qajyghúmar Shabdanúlynyng әigili «Qylmys» romany - qanqúily HH ghasyrdaghy tútas últtyng ayanyshty da, ayauly taghdyry.

Qajyghúmar Shabdanúly dýnie salghannan keyin ile-shala «abai.kz» aqparattyq portaly Qajyekenning ruhyna arnap, barsha halqynyng atynan as bergen bolatyn. Býgin de qara orman qazaghy Qajyekendi emirene eske almaq.

Al, biz óz tarapymyzdan әigili «Qylmys» romanyn jazushynyng qyzy Jaynar Qajyghúmarqyzynyng arnayy rúqsatymen jariyalaudy bastap otyrmyz.

Býgin - aqpannyng 15-i, jazushy Qajyghúmar Shabdanúlynyng dýniyeden ozghan kýni. Jyl toldy. Kindik júrty - atamekenine jete almay armanda ketken Qajyghúmar Shabdanúlynyng bar ómiri anduda, baqylaudyng astynda ótti. Ghúmyrynyng qyryq jyldan astam uaqyty Qytay tar qapas týrmesinde ketti. Kózi júmylghansha ýiqamaqta otyrdy.

Tughan jerim - Ayagózding topyraghy búiyrsa, elge jetsem dep Qazaqstan biyligine talay hat jazdy. Joq. Jybyr etken jan bolmady. Esesine, atajúrttaghy aruaqty eli әrkez joqtap, týrli sharalar úiymdastyryp, kitabyn shygharyp, shygharmalaryna layyq baghasy berdi.

Qajyghúmardyng taghdyry - HH ghasyrdaghy qazaqtyng taghdyry. Alla Alashty Azattyqpen alqaghangha deyingi bodandyqta ótken ruhy biyik últtyng bar ómiri qay jaghynan alsanyz da Qylmys sanaldy. Otarlaushy orys qazaqty búratana atandyryp, bútarlap qúrtpaq ýshin ne istemedi. Orys ýshin qazaqtyng jer betinde jýruining ózi Qylmys edi. Demek, Qajyghúmar Shabdanúlynyng әigili «Qylmys» romany - qanqúily HH ghasyrdaghy tútas últtyng ayanyshty da, ayauly taghdyry.

Qajyghúmar Shabdanúly dýnie salghannan keyin ile-shala «abai.kz» aqparattyq portaly Qajyekenning ruhyna arnap, barsha halqynyng atynan as bergen bolatyn. Býgin de qara orman qazaghy Qajyekendi emirene eske almaq.

Al, biz óz tarapymyzdan әigili «Qylmys» romanyn jazushynyng qyzy Jaynar Qajyghúmarqyzynyng arnayy rúqsatymen jariyalaudy bastap otyrmyz.

«Abay-aqparat»

QYLMYS

Kóp tomdy roman

Birinshi kitap

TAS TÝRMENI JARYP ShYQQAN TARLAN SÓZ

(betashar)

Qajyghúmar Shabdanúly! Osy bir esimdi búl kýnde estip bilmegen qazaq balasy, әi, joq shyghar-au. Ony qazaq әdebiyetining klassiygi, Shynjandaghy jana әdebiyetting negizin salushylardyng biri retinde tanymasa da, dýniyejýzilik rekordtar kitabyna engen adam retinde jaqsy biledi. Rekordtar kitaby... Qay saladan qara ýzip shyqty deysiz ghoy? Abaqtyda eng úzaq otyru jaghynan. Shabdanúly qazir 84 jasta. Aradaghy ýzilisterdi eske almaghanda, ol osy jyldardyng teng jarymyn týrmede ótkizipti. Osylay bolaryn sezgendey, taghdyr oghan birshama úzaq ghúmyr syilady. Seksen tórt jyl jazugha da, qapasta otyrugha da molynan jetip túr.

Jazushy jәne týrme. Qalam men qapas. Ádette syiyspaytyn-aq úghymdar. Ekinshi jaghynan qarasan, tandanatyn da eshtene joq siyaqty. Imperiyagha kýni qaraghan kiriptar, bodan elding óz últyn sýigen, azatker ziyalysy abaqtyda otyrmaghanda qaytushi edi. Aghyspen jýzetin eptiler men jansaugha jaghympazdar bolmasa, qughyn-sýrgin, aidau, abaqty degendering - qayratker azamattyng mandayyna jazylghan sybaghasy emes pe?! Resey imperiyasynda barar jering - itjekken, Sibirding aqyrghan ayazy, it túmsyghy ótpes tayga ormany... Al Qytay qaghanatynda onday suyq Sibir joq. Onyng esesine Tarym boylaghan Taklamakan shóli bar. Sayasyz, panasyz, jalanash shól. Alpys gradus aptapta úshqan qústyng qanaty kýiedi. Sibirde - azap bolsa, Tarymda - tozaq. Jazushy Shabdanúly jaza merzimining attay jiyrma jylyn (1958-1978j.j.) osy Tarym lagerinde ótkizdi. Tek Mao ólgen song ghana bir mezet kenshilik alghan.

Alayda búl bostandyq ta úzaqqa barmady. Aradaghy az ýzilisten song jazushy qaytadan qamaugha alyndy. Sebep-syltauy jetkilikti. «Kenester Odaghynyng tynshysy» degen aidar taghyldy. Búl joly kesilgen merzimi - 15 jyl. Jazasyn óteu orny - Ýrimjining birinshi týrmesi. Ayy-jyly, saghat-minutyna deyin týgel ótep shyqty (1986-2000 j.j.). Abaqtydan bosaghan son, alysqa úzatpaytyn, ýnemi baqylauda bolatyn bes jyldyq ýy qamaghy taghy bar. Búghan bayaghy student kezinde Gomendang týrmesinde jatqan eki jyldy qossanyz, Qajekenning qamaudaghy stajy qyryq jyldan asyp jyghylady.

IYә, әdiletsizdik pen diktatura jaylaghan elde týrmede kim jatpaydy. Qúldyqqa kónbeytin sanaly adamnyng bir mekeni - abaqty. Mәsele týrmege týsude emes, qapastaghy jyldardy qalay ótkerude. Shabdanúlynyng dýniyede tendesi joq erligi - ol ózining negizgi shygharmalaryn osy týrmede otyryp jazdy. Lageride jýrgende oqighasyn basta pisirip, jelisin oisha qúryp kelgen bolar. Tarymnan qaytqan song birden «Qylmys» romanyn jazugha otyrghan. Biraq bostandyqta ótken az jylda alty tomdyq shygharmanyng alghashqy eki tomyn ghana shygharyp ýlgerdi. Ýshinshi tomy týptelip jatqanda ústalyp, órteldi. «Qylmystyn» qalghan tomdaryn ol Ýrimji týrmesinde otyryp jazdy. Jazylghan tildey qaghazdardy astyrtyn syrtqa shygharu, jazghandaryn týrli tәsilmen saqtau, keyin ol kitaptar men qoljazbalardyng әrtýrli joldarmen shekara asyp, mening qolyma jetui - óz aldyna bólek hikaya.

Sóitip, qazaq әdebiyeti tarihynda túnghysh ret dýniyege kelgen alty tomdyq romannyng kindigi týrmede kesildi. Qanday tózim, qanday enbekqorlyq, әdebiyetke degen netken qúshtarlyq desenizshi?! Ózi zyndanda jatqan, jaryq dýniyege aman shyghar-shyqpasy ekitalay adamnyng úly maqsattan ainymay, bolashaq úrpaqqa arnap kitap jazuynan asqan erlik bola ma?!

Jazushynyng «Qylmystan» basqa, týrmede tughan taghy bir kesek shygharmasy - «Pana» romany. Shynjandaghy últ-azattyq kýresting qaharmany Zuqa batyr ómirin arqau etken búl romandy ótken jyly (2004 j.) Dýniyejýzi qazaqtarynyng qauymdastyghy Almatyda basyp shyghardy. Romannyng ayaghynda «26.II.1988 j. - 25.VII.1989 j. Ýrimji. N1 týrme» degen jazu túr. IYә, Qajekenning on bes jyl ómiri ótken bayyrghy mekeni osy. Jazushynyng búl týrmede taghy qanday shygharmalar jazghany bizge әzirshe mәlim emes.

Shynjandaghy qazaq әdebiyetining ózgege úqsamaytyn bir ereksheligi, onda «týrmede tughan әdebiyet» dep ataugha bolatyn shygharmalardyng tútas bir shoghyry bar. Shynjanda «týrme tuyndylarynyn» negizin qalaghan - Tanjaryq aqyn. Jeti jyl (1940-1946 j.j.) Ýrimji týrmesinde azap shekken Tanjaryq Joldyúly shygharmalarynyng jetpis payyzyn qapasta otyryp jazdy. Arada jarty ghasyr ótkende onyng dәstýrin Shabdanúly jalghastyrdy. Ólenning joly jenil, kamerada birge jatqandar jattap alyp, halyqqa jetkizip otyrghan. Al qarasózden túratyn romandar siklin tildey qaghazdargha úsaqtap jazyp, birtindep syrtqa shygharudy qúday basqa salmay-aq qoysyn.

Ayta keter bir jәit: әriyne Qazaqstanda da atylyp-shabylghan, abaqtynyng dәmin úzaq tatqan qalamgerler az bolghan joq. Kóbi aidaudan qaytpay, jendetter qolynan mert boldy. Bir ókinishtisi, solardan qalghan әdeby múra joqtyng qasy. Imanjýsip pen Mәdiyding múndy-zarly әnderinen ózge «týrme tuyndysy» shamaly. Nege olay? Resey týrmelerining esigi nege sonsha berik boldy? Kirgen izi bar da, shyqqan iz joq. Álde babalarymyzdyng «Orys - temir noqta, Qytay - qayys noqta» degeni ras bolghany ma? Zertteu kerek.

Qúrmetti oqyrman, qolynyzdaghy kitap - alty tomdyq «Qylmys» romanynyng alghashqy kitaby. Janry jaghynan búl shygharmalardy memuar, yaghny ghúmyrnamalyq roman deuge bolady. Biraq jazushy múnda tek óz ómir jolyn bayandap qana qoymaydy. Kóp tomdy kesek shygharma jarty ghasyrgha sozylghan tútas dәuirdi qamtidy. Romannyng alghashqy taraularynda ótken ghasyrdyng 30-jyldaryndaghy Qazaqstan ómirining ashy shyndyghy bar. 1925 jyly Ayagózding Tansyq dalasynda dýniyege kelgen jazushy 1932 jyly, jeti jasynda asharshylyqqa úshyraghan elmen birge Shәueshekke ótedi. Odan bylayghy taraularda jat jerdegi bosqyndar tirligi, olardyng Qytay eline birte-birte qalay siniskeni әngime bolady. Kelesi kitaptarda Shynjandaghy últ-azattyq kýresi, reformalar men tónkerister, qojayyn auysqanmen mәn-maghynasy ózgermegen ókimetter kóz aldynyzdan tizbektelip ótip jatady. Biz osynyng bәrimen avtordyng ekinshi «meni», bas keyipker Bighabilding basynan keshkenderi arqyly tanysamyz.

Eng ghajaby jazushy óz shygharmasyna osynshama úzaq uaqyt, san aluan oqighalar syyatynday tamasha forma tapqan. Ol da - batystyng emes, avtordyng ózi jaqsy biletin shyghystyng sharapaty. Jol núsqaghan - sol bayaghy «Myng bir týn». Ejelgi arab ertegisinde «O, qúdiretti padisham» dep bastalatyn Shahirizadanyng birinen biri ótken hikayalary bolmaushy ma edi. Múnda da sol siyaqty. Roman oqighasy tútqynnyng tergeushige qaytarghan jauaby týrinde bayandalady. Ár taraudyng basynda avtor óz atynan: «O, qúdiretti tergeushim, ótirik qossam tas tóbemnen úrynyz» dep qaytalap otyrady.

Shygharma ashy әjuagha, qyjyl men kekke, myrs eter mysqylgha toly. Jazushy men qogham arasy kereghar. Tergeushi onyng býkil tirliginen biylikke qarsy qylmystyng izin kóredi. «IYә, dúrys aitasyz, mening jaryq dýniyege kelip, jer basyp jýrgenimning ózi qylmys, - deydi ol tergeushige. - Sonan keyingi eng ýlken qylmysker - mening anam. Eger sol kisi meni jaryq dýniyege әkelmese, jeti jasymda qolymnan jetelep, osy elge alyp ótpese, onda keyingi qylmystardyng birde-biri bolmas edi...»

Qajyghúmar Shabdanúly - әdebiyetting barlyq janrynda enbek etken qalamger. Alghashqy qadamyn ólendetip bastaghan. Onyng «Bizding ýi» poemasy sonau eluinshi jyldardyng ózinde-aq avtordyng danqyn kókke kótergen. Jazushynyng dramalyq tuyndylary men prozanyng shaghyn janrynda jazylghan enbekteri de az emes. Jalpy, Shabdanúly shygharmalarynyng tolyq jinaghyn shygharyp, týbegeyli zertteu - aldaghy kýnderding isi.

Qazir Qajyghúmar Shabdanúly Shәueshek shaharynda túrady. Seksendegi qart qalamgerding endigi armany - atajúrtqa oralu. Tughan jerding topyraghymen qauyshu. Búl jóninde Qazaqstan preziydentinen kómek súrap, eki dýrkin hat jazghany da esimizde. Ázirshe jazushynyn  ózinen búryn bizge shygharmalary jetip otyr. Tar jerde - tas týrmede tughan romandary qazaqtyng keng dalasynda erkin qanat qaghar, óz oqyrmanyn tabar degen oidamyz.

Qabdesh Júmadilov,

Qazaqstannyng halyq jazushysy

KIRISU

1968 jyldyng basy.

Temir qaqpaq pen shәugimdey shoyyn qúlyp sharq-shúrq ete týsti. Qap-qaranghy tereng úrada jatqan men elendep basymdy kóterip aldym. Jýregim de әldene bir shoyyn-temirge soghylyp, shaqyldap ketkendey boldy. Túla boyymdy týrshiktirgen qater men kýdikting múzday suyq jeli sumang qaqty.

Zandy týrmede jatqan adamdar múnday tosyn qúbylysqa kezikkende elendese de, jýregine múz iyne shanshylghanday bolmay, ýmitpen elendep, jyly samal tiygendey bir sezimge keletin. Bosatyp jiberer me, iyә, dalada júmys isteter me eken degendey jaqsylyq kýtetin. Al, mende onday ýmit sezimi mýlde joq edi. Óitkeni jatqan úram - qyzyl qorghaushylardyng zyndan dep ataghan abaqtysy. Al, ózim ghoy tisti qaqpanday tyrp etkizbes talay alyp-soq jalalarmen qamalghan «eng qaterli qashqyn», әri tergeui bitpegen, bitkendi qoyyp, «qylmysy» ýsti-ýstine jamalyp jatqan qylmystymyn. Tergeu súraqtarymen qinau da kýn sayyn tóldep, órbip kele jatqan bolatyn. Jәne búl ónirde, әsirese ortalyghy Ýrimjide tayaudan beri sayasy qylmystyng qúrsaghy qúr jatpay, itshe kýshikteytin bolyp ketken ghoy. Kýshikteri de týse salyp yryldap, týn asa ózi de kýshiktey salatyn bolghan joq pa! Al, «aqtalu» «jenildeu» dep atalatyn beyuaz januarlardyng ata-enesi qys aspay qyrylyp, qozylar qoshaqansyz - bedeu qalghaly qashan. Búl jәitterdi biletin mening ýmit jelim qaytip jelp etsin. Sóitip shoshyna qaradym. Qaqpaqty ashqan bas tergeushi «húnuiybennin» ózi eken. Qúdyqqa týse sala:

- Jazdyng ba? - dep ars ete týsti.

- Neni aitasyz, tergeushim?! - dep sypayy ghana qarsy súrau qoydym.

- Neni?!.. Qylmysyndy deymin!.. Oilan, tolyq jaz dep tapsyrmap pa edim men saghan!.. Qúiryghyna etik túmsyghy tiymese úmyta qalatyn neme ekensin, ә, sen!

- Joq, úmytqam joq, tergeushim, ómir baqy úmytpaymyn da. Biraq aldynghy kýngimen on alty ret jazdym ghoy, jasyryp qalghan eshtenem joq.

-  «Eshtenem joq?», kózine sausaghymdy tyghyp túryp, tauyp beremin men saghan. Ýstine kýnine qansha mәsele týsip jatqanyn bilmeysin, ә sen!

Bas tergeushi osylay saqyldaghanda, qúdyq auzynan tóne qarap túrghan qolshoqparlary shaqyldap-shanqyldap qoya berdi:

- It basyndy shanshyp túryp jazdyramyz!

- Ishek-qarnyndy suyryp alamyz!

- Tilindi kesip tastap sóiletemiz.

- Men saghan aityp qoyayyn, - dep bas tergeushi sózin jalghastyrdy. - Qylmysynnyng bir payyzyn da tapsyrmadyng sen әli, qylayaghy ózinning qap-qara ómirbayanyndy da jasyryp jatyrsyn! Keri tónkerisshi tobyndaghy reaksiondarmen tarihy baylanysyng turaly lәm demedin! Búlardy jasyrghan sen jauyz, naqtyly qylmysyndy qalay jasyrmassyn! Biraq qansha jasyrghanynmen sybaylastaryng әshkerlep boldy! Men saghan aityp qoyayyn, endigi sening tiri qútylu jolyng bireu ghana. Ol óz qolynmen tolyq jazyp tapsyru ghana. Tirshilik kerek pe ózine?!

- Áriyne!.. Mýmkin bolsa, kerek qoy! - dep jymiya qaradym. Eger mýmkin bolmasa, sizderdi әureleuding joly joq ta... Búrynghy jazghandarym delo qapshyqtarynyzgha layyqtap, yqsham jazylghan, mәselening toq eter týiini ghana edi. Eger jaza bersem qamqorlyq etip, tirshilik beretin bolsanyzdar jaza bereyin. Dýniyede qylmys degen kóp qoy. Men eluden artyghyraq jas jasaghan adammyn. Demek, qylmysqa qatysqanyma jarym ghasyr boldy. Búl uaqyt barysyndaghy óz kózimmen kórgen, qolymmen istegen qylmysymnyng bәrin-aq jazayyn. Onyng ýstine sizderdi zәru etken kelip shyghu tarihym - ómirbayanym taghy bar. Dýniyege kelgende de men onaylyqpen janbyrsha tamshylay salghanym joq, kelgen kelisimning ózinde de talay mashaqat bar. Qylmys tapsyru kerek bolghan song bәrin-aq tapsyrayyn. Biraq, jazu ýshin qol kerek. Myna shoyyn qyspaghynyzdy alyp, qolymdy bosatynyz! Jazu ýshin kózge jaryq ta kerek. Jaryghyraq bólmege ornalastyrynyz!

- Eger qylmysyndy ada-kýde tolyq tapsyratyn bolsan, oryndalady!

- Tolyq bolghanda qanday, kózimmen kórip, qolymmen istegen isting birin de qaldyrmayyn! Biraq soghan uaqyt óte kóp kerek.

- Qansha uaqyt keter!

- Sizderde uaqyttan arzan tauar joq qoy, syrttan material kelip bolghansha, mening sansyz sybaylastarym tolyq tekserilip bolghansha men de jazyp bolarmyn. Jazyp bitirisimmen meni biletinderding sarabyna salynyzdar, «bittim, Allahuakparmyn» deymin. Olay deytinim, bar shyndyghymdy jazghan song ólmey nem qaldy. Basqa jaqtan ajaldy pәkti izdep sizder de әure bolmaysyzdar.

- Ras qoy?

- Yp-ras!.. Maghan o dýniyening ózinen basqa tynysh oryn joq ekendigine kózim jetken son, shyndyqtan basqanyng keregi ne!

- Búlay ýmitsizdenbe!.. Qútylar jolyndy endi taptyn!

Tek ózing de mәsele qaldyrmay әshkerlesen, azat bolghanyn!

Sóitip qolyma salynghan temir qúrsau alyndy da, tósenishimdi kóterip basqa bir qúdyqqa - Kókazyq bazyna kóshtim. Búl túraghym da jer astynda bolghanymen tóbesinde shaghyn bolsa da eki kózdi terezesi bar, kýngirt bolsa da jyltyraghan sәulesi bar ýngir eken.

Bas tergeushi taghy kelip tapsyrdy:

- Qylmysynnyng birin qaldyrmay jazasyn, ә! Eger...

- Bir sózimde jasyru, iә ósiru bolsa, «pәlen kýni atylady» dep jazylghan temir tanbany qyzartyp, mandayyma byj etkizip basa salynyzdar!

- Men saghan aityp qoyayyn, ótirik jazbaysyn!

- Ayttym ghoy, maghan ótirik pen jaltarudyng endi qajeti joq!

- Aytyp qoyayyn, qylmysyndy eng basynan bastap, uaqyty, ótilgen orny, ótilu ahualy, kim-kimder kórgen... Anyq jazasyn.

- Map-maqúl! Qylmysker әkem kózin ashqannan bastap ótkizgen qylmysyn, óz kózimdi ashqannan bergi qylmysymdy birin qaldyrmay kóz aldynyzdan kino kartinasynday tizip ótkizeyin!.. Biraq, sizden ótinerlik ýsh týrli isim bar: biri, mening ýstimnen material jazatyndargha «ótirik material jazsan, qylyshty tas tóbennen úramyn» dep, «men saghan aityp qoyayyn» dep qadaghalap eskertip jazdyrynyz! Ár satydaghy qylmysymdy men de osylay bastayyn. Mәselening shyn boluy, sizding tóbenizding ashymauy ýshin de, mening qinalmay óluim ýshin de jaqsy. Ekinshi, jazu ýstinde meni asyqtyra kórmeniz! Asyqqanda men mәseleni búrynghyday shúntita salugha mәjbýr bolamyn. Ýshinshi, maghan qaghaz kóp kerek. Qylmystarymdy tolyq jazu ýshin qaghaz irke kórmenizder. Qylmys degen - shirkin qazirgi kezde óte qymbat qoy. Ony taba almaghan aiypker qanday qinalady. Qylmys taba almasanyz siz de shóldegen úzaq kózdenip, túmsyghynyz shómshie qalmay ma!

- Men saghan aityp qoyayyn, qyljaqqa ainaldyrushy bolma, ә!

- Qyljaqtasam auzyma qatqan nan tolsyn! Sizge qyljaqtaugha batylym jete me, qúday saqtasyn!

- Aytyp qoyayyn, sen endi qolym bosady dep jaryq ýide rahattanyp jata beretin bolsang qatty jaza kóresin!

- Map-maqúl, qinamay óltirseniz bolghany! Oilanbasa úmytylghan qylmys oqys bolyp qalyp qoyady. Oiyma týse qalghan shaqta tipti týnde túryp ta jazamyn ghoy, nanbasanyz andushy qoyynyz! Búl ýshin shyraq ta kerek eken ghoy, shyraq!

Shyraq!.. Shyraq!..

Men de aityp qoyayyn, «Qylmysty» jazugha osynday diktatura aiynda kiristim.

BIRINShI BÓLIM

TUGhAN APAN

I

Qúdiretti «tergeushim», ótirik qossam tas tóbemnen úrynyz!

Atym - Bighabil, әkem - Jappar ghoy. Jappardyng әkesining әkesi - Balpang degen kisi, alypsoghar by de, azuly bay da bolghan eken. Balpannyng Qúrman, Beknazar, Qúlnazar, Baynazar degen tórt úly bolypty. Qúrman - túnghyshy, Jappardyng әkesi. Ol erte ýilenip, qyryq-otyz qoymen  bir at enshi alyp, tórt qanat keregeli otauymen bólinip shyghypty. Qoydan qonyr minezimen, qonyr kýili dombyrashy bolghan eken. Ondaygha mal qúralghan ba, úzamay bay inilerine jalbaryndy kýige týsipti. Solardyng astyghyn diyirmenge apara jatqanda týieden jyghylyp, mert bolypty. Qyryq jasqa jeter-jetpestey ghana ómir kóripti.

Balpannyng baylyghy qara shanyraq iyelerinde - kishilerinde qalghan eken. Mal sharuashylyghymen ainalysatyn halyqtyng jer-suy malgha tiyeisili menshik qoy. Mal qay jaqqa ketse, jer-su da sol jaqta bolmaq. Qúrmannyng onshaqty qoyy jer-sugha talasa alsyn ba, «jetisi» men «qyrqyna» jetpey qúrypty. Odan qalghan kishkentay-kishkentay ýsh jetim, qyp-qyzyl borbaylaryn otqa qaqtap otyryp ta qalypty. Onyng ishinde otqa minip otyrsa da jylamaytyn estiyarlauy Jappar eken. Al, onyng Aysapa, Núrsapa deytin inileri әkesi ólisimen-aq qylmysqa kiriptar bolypty. Jylauyq bolyp alypty. Qasiretten ólgeli jýrgen sheshening qúlaghyn ynghyrulap, miyn shúqyp jegendey kýndiz-týni bebeulep kep otyrady eken. Egin salmaytyn malshy auyldyng balalary maldan aiyrylsa, tamaqqa jary ma! Onyng ýstine býtinirek kiyimderi de joq, olargha jeldi sýrkey kýnderi qyryq shoqpyt kiyiz ýiding kómusiz irgesi qanday aibyndy. Tergeushining qabaghynday yzghardan qysylghan kishkene qylmystylar býrisip otqa tyghylady eken.

«Qarnyng ashsa ot jaq», «tonsang ot jaq!» - deydi eken sheshesi. Tozghan shýberekke teri japsyrudan qolyn bosata almay otyryp, tómen qaraghan boyy, jylaghandaryn osy núsqaularymen júbatqan bolady eken. Búl sózdi úgharlyq Jappary otyngha jýgiredi eken sonda. On shaqty tal shyrpydan ala, apyl-ghúpyl qayta jýgirip kirip:

- Apa, nasybayym tonyp ketti! - dep dirdek qaghyp, otty ayaghymen kósep-kósep jiberedi eken. - Ayaghym ghoy esh nәrse bolghan joq. Bútym!.. Maghan shalbar tigip bersen, otyndy ýiip tastaymyn!

Jastay әjim basyp meyizdey semgen Meyiz ana Japparynyng «kóseuine» kózining astymen qarap qoyyp, auyr kýrsinedi eken!

- Ýlken ýiden bir qoydyng terisin súrap әkelip, oghan y jaghyp qoydym. Ekeuine shalbar shyghady.

Múny estigen Jappar jalanbúttyng quanyshy qoynyna syimay, dalagha - otyngha jәne jýgire jóneledi eken. Sóitip jýrip qylmysqa belshesinen batypty: kishi әkelerining qoy-qorasynyng tóbesi tesik-tesik bolypty da qalypty. Oghan japqan búta-shyrpylaryn shókimdep úrlap tauysypty.

Sóitip, otynmen azyn-aulaq qamday alsa da, ýidegi azan-qazan qúrsaq dauyn kishkene Jәkeng sheship bere alsyn ba? Meyiz ana ózining iyesiz ýiining júmysyn tastay salyp, eriksiz jýgiredi eken de, bay qayyndarynan jәrdem súraugha ketedi eken. Qayyndary úyalghandarynan azyn-aulaq kómek etse de «kómektin» aqyry Meyizdi kýndikke ainaldyrypty: abysyndary kezek-kezek júmysqa salatyn bolypty. Ony istemese, ýidegi kýshikteri kýn kórseter me! Jesir ananyng ómiri ýshin, dýniyede jas jetimderdey jauyz qylmysker jaralmaghan bolsa kerek. Óitkeni, olar qaryny ashqanda ananyng jýrek-bauyryn suyryp, miyn sorady ghoy. Sóitip, Meyiz anany kýndikke salushy - ýidegi ýsh qylmysker. Búlardyng eng ýlkeni - mening әkem Jappar bolady.

Balqash kólining shyghys soltýstik jaghynda Tauqúm dep atalatyn shaghyl-shaghyl qúm bolady. Bizding ata-babalarymyzdyng qystauy sonda. Oqshauyraq jerden qazylyp, qúm basyp qalmauy ýshin ainalasyna tal toqyp shegendelgen tayaz qúdyqtan bizding auyl su ishedi eken. Sol qúdyqtan su alyp daghdylanghan Meyiz ana erneuine qatqan týietayly múzdyng qaterine qaramay, inirde de su tasyp jýredi eken.

Aqshúnaq ayazdyng shaqyldap túrghan bir keshinde Meyiz ananyng ayaghy tayyp ketip, sol qúdyqqa kýmp beripti. Et pisirim uaqytqa deyin qaytpaghanyn eske alghan adamdar jýgirip kelip qúdyqtan ýn-týnsiz jatqan Meyiz anany kóredi. Qúdyqtan әreng shygharysyp, kóterip ýiine әkelgende ol shala jansar eken. Ýsh balasy ýsh jaghynan jabysyp shulasa da ýni shyqpay ýzilipti. Ádiletti «tergeushim», aq-naqaqty adamzatta siz ghana aiyrar dep senemin. Osy ýlken sheshemning óz qúrsaghynan shyqqan balalaryn zar qaqsatyp, lәm demey raqymsyz yzgharly kýiinde ketuin qarashy, ne degen tasbauyr edi! Kishkenelerin esirkemey, tym bolmasa mandayynan aqtyq ret bir sipamay, bir jibimey tas bolyp qatyp, panasyz, iyen qúmgha tastap ketuin qarashy!.. Netken raqymsyz qylmys.

(Jalghasy bar)

«Abay-aqparat»