Uaqyt jýirik, uaqyt synshy. Tyshqan jylynyng da, Abay jylynyng da eng songhy kýnderi. Tórtkýl dýniyeni tyghyryqqa tiregen auyrtpalyqqa qaramastan Óz últymyzdyng úly adamy Abaydyng 175 jyldyghyna oray jyl basynan beri әr ónirde ozyghy bar, tozyghy bar 175 ýlkendi-kishi is-shara ótti dese, eshkimning kýmany bolmas. Bәrine shýkir, "bir óleni bir elding múrasynday" dәnishpan Abay  aruaghy ótken jyldardan ózgesheleu aunap-qunap jatqan da bolar. Búl oy jetpes keremet erte me, jo, kesh pe, ol bólek jyr. Degenmen shara shiraqy ótip, ketip  barady, Aruaq razy bolsyn! Sonymen toy da ótti, ne týidik?

175 jyldyq merey toy. Óser elding úrpaghy ýshin Ibrahiym-Abay, tym erekshe qasterli, dara esim. Qúdaydyng bar qazaqqa bergen mәngi ruhany aqyl-oydyng iyesi Ol. Áriyne, Allanyng eng sýiikti qúly da.

Esimizde bolsa, jyl basynda 115 jyldan song kemenger sol kisining ekinshi  ómirine estafeta degen "elshi" enip, eki dýniyening arasyn jalghastyra oily toydy ýkimetten, elden búryn bastap ketken-dy. Onyng barysy kópke ayan. Janalyq pa, әriyne, atalghan shara ayasyndaghy eng erekshe, әri, este qararlyq janalyq. búl – bir. 

Qansha zaman ótse de Abay shyndyghynda ólmek emes. Ol tughan halqynyng ruhany janghyruy ýshin mәngilik asyl arqau, ainymas baghdar, kisilik mәre- meje. Eki dýnie arasyna salynghan sol altynkópir-estafetanyng shouyn tynnan dýrkiretkenge ne jetsin. Tirige de, ólige de bir janalyq kerek-aq. Alayda mәsele mynada, zanghar aqynnyng ólenderin jay týsinip, ne týsinbey әiteuir bir oqu 180 jyldyqta da kerek bolar, degenmen 175 jyldan keyin taghy da tek tolassyz óleng oqu nemese "bosqa mal shashpaq" is-sharalar beyne birneshe ólke-ónirlerde  Abaygha “óli” mýsin túrghyzghanday tym әserli sezilmeydi. 

Kez-kelgen tolyqqandy últtyng bir tútas tarihynda ýzilmes ruhany dini retinde túghyry biyik bir ghana tau túlghasy, ruhany kósemi bolady. Búl Aghylshyn, Nemis, Qytay, Indi, Japon jәne Ortaaziya halqyna da, úsaq últtargha da tәn úlyq bolmys. Al jaratushy Rabbymnyng bizge silaghany – Abay boldy. Qúdyretti kýshti jalghyz Jaratushyny terennen shynayy tanyp-bilgen, әri, «ústarasyz auzyna múrty týsken qayran júrttynyn» býgini men ertenin tek jýrekke jendirgen «júmbaq jannyn» soghny sheshimi san ghasyrlar búrynghy ata-baba - tughan halqynyng kemel dýniyetanymymen sәikes keldi. IYә, Abay japan týzdegi jayqalghan jalghyz aghash sekildi mýldem bólek  jaratylys edi. Tәnirding siy retindegi sol jalghyz «kemel» adam keler kýnge, keler úrpaqqa neni ayanyp aitpay ketti?! Últtyng kody bolmaq bir tuar úly túlghagha ýlken qúrmet kórsetip úlyqtar syndarly sәtterde NE isteuge 30 jyl boyy «eki jaqtap alyp shyghar aqyl men qayrat» jetispedi me?! Bireuding ólenin bireuge ghasyrdan da úzaq kýn tek  qaytalap atýsti oqyghannan, әriyne, tyndaghannan da kimder jalyqpaydy?! Odan Abay әlemi tiri jan at izin salmaghan, basqa tilsim bolmys bolyp týrlenip ketpeydi. Eski shiyr, nauqanshyldyq jay úran Núr-Súltandaghy ayaqsyz qalghan saqaldy qúrlys siyaqty eshkimge de ong әser etpeydi, eshteneni de ózgertpeydi. búl – eki.

Abay. Ghasyr búryn «tusa tuar, artylmas» erekshe bala bolyp ómirge kelip, dana bolyp Shynghys dalasyn, qazaq jerin qayghydan qayystyryp ómirden ótip, al, tútas týrki dýniyesine atasy zor qazaqtan qayta tughan iri, әri, tiri dala danyshpany emes pe edi?! Al endi sanaly ómirinde «ishi tolghan u men órt, syrtym dýrdey» nemese «mynmen jalghyz alysqan» kúrdeli túlghany, tipti "óldi deuge simaytyn júmbaq jandy" bala-shaghagha kýshtep oqytu asyra silteu emes pe? Yaghny bir dәuirde Ózin tek ózi ghana tanyghan erekshe jan iyesi Abaydy jas qayyn-talday jas óspirimge  qashan, qalay oqytyp, nәr berip ýiretu kerektigi últtyq dengeyde nazar audaratyn, asa manyzdy mәsele-aq. «Jýregimning týbine tereng boyla» dep Ózi eskertkendey búl, memleketting bir izdi, iygi isi bolsa, qúba-qúp. 

Abay, eng aldymen bauyrlas týrki halyqtarynyng últtyq ruhany kósemi boluy kerek. Bar mәsele, Álem halyqtarynyng aldynda da atymyzdy, basymyzdy órge, tórge sýireytin Abaydy ne arqyly, nesi arqyly qalay kórsetip, qalay kóterude. Endeshe, ol kisining tútas ilimin bir tayaqpen aidau ardyn, aqyl men qayrattyng sharuasy. Demek, Abaydy qayta tanu men tanytu ýshin әr pәlenbay jyldyghy sayyn qaytalanyp shaqyrylghan jiyn-toylar, qalada qazdighan jansyz mýsinder, sóre toly ólen-jyr-kitaptary kerek emes, jetkilikti! Ol kisining atyna berilgen kóshelerding qajeti de shamaly. Endi bәri artyq. Sonda, az bolsa da, kishkentay balsa da  janalyq qajet demekpiz. Biyl eng alghash  9 jastaghy Lәilim-Shyraq estafeta oqyghanday! Qysqasy, shet elderge Abay turaly әlemdik sanattaghy kino filim men teleserial qajet. Búl – ýsh. Áriyne, Memlekettik eki telearnanyng tuyndylary «Abay» men «Abay joly» janalyq deuge layyqty. Alayda ol janalyq jayy bólek әngime. Bәrin aita birin aitsaq, biz endi keler kýnde últ maqtanyshy Abaydy Preziydentimiz Qasym-Jomart Toqaevtyng taza últtyq iydeyalogiyany tu etken, bilikti de bilgir basshylyghymen, bastamasymen Qazaqstan, ol – Abay, al, Abay, ol  – KAZAKHSTAN degen biyik dengeyge jetuimiz kerek!

Nauqanshyldyq ókinishke qaldyryp, orgha jyghar. Áuezovtyng Iliyas Esenberlindi audaramyn dep eki jyl uaqytyn júmsaghanyna ókingeni siyaqty, Abaydy ózimiz jetkize әspettep, әigiley almay túryp europa men qytaydyng ruhaniyat kenistigine kýshtep engizuge tyrysu jәne de  ózge elderding tilderine әure bolyp audarutu, tek aitqangha ghana jaqsy bolmasa, jat júrttyng jýreginen tike jol tappasy anyq. 30 jyl da ótti, ketti. Ókinishimiz qanshama?! Demek, bәrin jasau ýshin eng aldymen ózimiz-Qazaq júrty Abaydy asqar tauy әkesindey ardaqtap, aidyn kóli anasynday qasterleui kerek!

Sodan ózge el-júrttyng ansary ausa, ózi-aq izdep audaryp, tanyp bilip, shynayy qadyrlemek.

Dildә Aman

Abai.kz