Mәdeniyet, oilau, til sekildi eng negizgi qúndylyqtar - halyqtyng ruhany damuynyng týp qazyghy. Adamnyng sóilegen sózinen onyng ishki mazmúny men jalpy bolmysy angharylady. Al, qazirgi úrpaqta ózindik Sóz joq. Erekshelik joq. Euromәdeniyetting jaman kóshirmesine ainalyp barady.

«Prikini», «tupoy», «tupisa», «sygan», «kartop», «kolhoz», «baran», «baqylaushy», «kasha-masha», «nevidimka», «pauk». Qazirgi úrpaqtyng kýndelikti tildik qoryndaghy sózder osylar. Olar ýshin búl - sәn, jana ýlgi. Mektep jasyndaghy balalardyng ózara sóileskenin, әngimesin tyndasanyz, janynyz týrshigedi. Qanday úrpaq ósip keledi degen oigha qalasyz. Tehnikasy qaryshtap damyghan qatygez de, jabayy kapitalistik qogham bәlkim, ózindey ghyp úrpaqty da qatygezdikke tәrbiyelep jatqan shyghar. Qala mektepterining birine baryp, ýzilis kezinde oqushylardyng әngimesine qúlaq týrdik. Býgingi balalar ortasyn tanyp bilu ýshin. Sabaqtan ýziliske shyqqan er balalar birden syrtqa bettedi. Tysqa shygha bere 14-15 jas shamasyndaghy er balanyng biri ekinshisine «anaghan ait, búiryqty oryndasyn, әitpese, basyn jerge qadap tastaymyn» dedi. «Oy, odan da, «óltirem» deseyshi» dep jatyr endi biri. Álgi bala sol-aq eken «qanyn ishem» dep qoqilandy...

Mәdeniyet, oilau, til sekildi eng negizgi qúndylyqtar - halyqtyng ruhany damuynyng týp qazyghy. Adamnyng sóilegen sózinen onyng ishki mazmúny men jalpy bolmysy angharylady. Al, qazirgi úrpaqta ózindik Sóz joq. Erekshelik joq. Euromәdeniyetting jaman kóshirmesine ainalyp barady.

«Prikini», «tupoy», «tupisa», «sygan», «kartop», «kolhoz», «baran», «baqylaushy», «kasha-masha», «nevidimka», «pauk». Qazirgi úrpaqtyng kýndelikti tildik qoryndaghy sózder osylar. Olar ýshin búl - sәn, jana ýlgi. Mektep jasyndaghy balalardyng ózara sóileskenin, әngimesin tyndasanyz, janynyz týrshigedi. Qanday úrpaq ósip keledi degen oigha qalasyz. Tehnikasy qaryshtap damyghan qatygez de, jabayy kapitalistik qogham bәlkim, ózindey ghyp úrpaqty da qatygezdikke tәrbiyelep jatqan shyghar. Qala mektepterining birine baryp, ýzilis kezinde oqushylardyng әngimesine qúlaq týrdik. Býgingi balalar ortasyn tanyp bilu ýshin. Sabaqtan ýziliske shyqqan er balalar birden syrtqa bettedi. Tysqa shygha bere 14-15 jas shamasyndaghy er balanyng biri ekinshisine «anaghan ait, búiryqty oryndasyn, әitpese, basyn jerge qadap tastaymyn» dedi. «Oy, odan da, «óltirem» deseyshi» dep jatyr endi biri. Álgi bala sol-aq eken «qanyn ishem» dep qoqilandy...

Jasy shamamen on eki-on ýshterdegi qyz balalar da qyzu әngimege kirisken. Bes-alty qyzdyng ishinde birining auzy auzyna júqpaydy. «Prikini, ol naghyz «tupisa», «tauyq» dedi ol...

«Basyn jerge qadap tastaymyn» dep aitqan bala sportpen ainalysatyngha úqsaydy. Aytqany oryndalmasa, sporttyq әdis-tәsilderding birin qoldanatyn shyghar dep týidik.

Tanqalmay-aq qoyynyz. «Bratan», blatnoy», «pauk», «loh», «lapsha», «qúlaq» sekildi sózderding mektep jasyndaghy balalar leksikonyna engeni qashan. Kýndelikti auyzeki tilde qazir jii qoldanylady. Býgingi mektep oqushylarynyng sóileu tili ghana emes, jalpy mәdeniyeti óte tómen. Sóileu mәnerine qarap, balanyng elikteu men solyqtaudyng qúrbany ekenin angharasyz. Songhy jyldary qyz balanyng shylym shegip, boqtyq sóz aralastyra sóileui de qalypty daghdygha ainalyp barady. Búl bir qazirgi zamangha layyq jaqsy әiel men qyzdyng ozyq ýlgidegi beynesi siyaqty. Tipti, múnyng esh tansyqtyghy joq. Sebebi, býgingi zamanghy adamnyng damu satysyndaghy qol jetkizip otyrghan «qúndylyqtary» osynday. Sonda kinәli kim? Ata ana ma, әlde mektep pe? Biraq, qay ata-ana balasynyng jaman bolghanyn qalaydy deysiz. Ár ata-anagha ózgening balasy - bala da, óz balasy - dana kórinedi. Balasyn ýptep-sýptep, qolyndaghy baryn auzyna tosyp, әlinshe qatarynan qaldyrmay kiyindirip, mektebine jiberedi. Al, mektepke barghan son...

Býgingining mektebi - qaynaghan bazar syndy.  Óitkeni, múnda әr týrli tap ókilderining balalary bas qosady. Kiyim kiyisteri de әr týrli. Yaghni, әr balanyng kiyim kiyisinen-aq onyng otbasynyng әleumettik jaghdayynyng qandaylyghyn angharugha bolady. Aylyghy shaylyghyna әzer jetetin múghalimge ne kinә artarsyz? Bar bilgenin aityp, jetkizgisi keledi ghoy. Sonymen, eshkim kinәli emes. Ústalmaghan úry emesting kebi. Keshegi kenestik dәuirdegi orys halqynyng oishyl pedagogy A.Makarenko «Biz mynany eskermeymiz: ómirde nashar ata-ana da, mektepte nashar ústaz da boluy mýmkin» dedi. Al, osy ekeuinen de dúrys taghylym, tәk-tәk kórmegen balany kóshe qúshaghynyng tosyp túratyny anyq.  Kóshe tәrbiyesin kórgenning onghany joq.

Ghalymdardyng zertteuinshe, balanyng nashar atanuyna birinshiden, ol ómir sýrip otyrghan qoghamdaghy túrmystyq qiynshylyqtar men ekonomikalyq problemalar sebep. Ekinshiden, ata-analary ýiinde bar jaghdayyn jasaghanmen olar kóshege shygha berip, teleekrannan kórgenine eliktep baghady. Sony ýlgi tútady. Kinolardan kórgen qanqúily quyrshaq batyrlargha úqsaghysy keledi. Demek, qazirgi balalar televizorgha qúshtar. Olardyng mekteptegi múghalimnen, ýidegi ata-anadan góri kýshtirek óz tәrbiyeshisi bar. Ol - teledidar men oiyn zaldary. Sol sebepti de, balalardyng ki­tap oqugha degen qúmarlyghy jyl ót­ken sayyn tómendep keledi. Ýiinde kýnúzaqqa әlemning bar keremetin aldyna jayyp sap, teledidar túrsa, kitapty qaytsin. Endeshe, bala eresekter ómi­rin tek otbasy men kósheden ghana kór­mey­di. Balalardyng minez-qúlyqtary men jeke qasiyetterining qalyptasuyna otbasy men jaqyndary, balabaqsha, mektep, qorshaghan orta, kóshe ghana emes, teledidar da әser etedi.

Qazaqstandyq әleumettik zertteushilerding derekterine sýiensek, kýnine balalar orta eseppen  ólimge qatysty 17 jәne qatygezdikke qúrylghan 37 kórinis kóredi eken. Múnday epizodtardyng qanday sózdermen kórsetiletinin boljau qiyn emes. Ári búl kórinister tanerteng de, kýndiz de, týnde de kórsetile beredi. Bir tanysym aitady: «úlym «órmekshi adam» boludy armandaydy. Sonyng kiyimderin satyp alghyzdy. Onyng eptiligi sonshalyq shynymen de jer ýiding shatyryna shyghyp, jerge qayta sekirip týsedi. Qyzyq-ә». (?) Anasy balasynyng sol qylyghyna ózinshe mәz. Teledidardyng bala týsinigining qalyp­tasuyna qalay әser etip jatqanynan ana  beyhabar.

Býgingining balasy Abay men Alash arystarynyng iydeyalarynan alshaq ómir sýrip jatyr. Olar Áuezovke, Bókeyhanovqa eliktemeydi.  Eliktep, pir tútatyn basty túlghalary - sheteldik filimderding qanqúily keyipkerleri. Balalardyng ózara birin biri - «terpila», «bandiyt», «loh» dep ataytyndyqtary da sodan.

Jalpy balanyng boyyndaghy elikteu qasiyeti - zandylyq. Bәlkim, tabighy qúbylys. Ol óse kele bir­tindep eresekter әle­mi­ne kirgisi keledi. Shynayy ómirdi biluge, týsinuge jәne ýlkenderge tәn minez-qúlyqtardy qabyldaugha tal­pynady. Tezirek eseyip, ýlken bolghysy keledi. Soghan sәikes óz betinshe filimderden kórip, estigen sózderin kýndelikti «jargongha» ainaldyrady. Óitkeni, olar kóptegen jaghdaylarda shynayy ómir men teleekrannan kórgenderining aiyrmashylyghyn anghara bermeydi. Sol sebepti, býgingi bala - teleekrandaghy mediazorlyqtyng qúrbany. Sol arqyly balalardyng bolashaghyna balta shabylyp jatyr. Biraq ony qoghamnyng biyleushi ókili bilse de bilmeydi, kórse de kórmeydi. Biylikte ony kóretin kóz joq. Búl zanda jazylmaghan qaghida.

Kýni keshege deyin qazaqta bala tәrbiyesi problema taqyryby bolghan emes. Qazaqy tәrbie men ónegeni, ata men әjening besigin kórip ósken úrpaq keshe «kórgensiz» atanbady. Al, býgingining balasy ata men әjening mektebinen alshaqtaghan. Álemdik jahandanu sayasatyna jútyluda. Úrpaq tektiligin joghalta bastady. Evrosentristik tәrbie metodologiyasy soghan jeteleude. Bala - ertengi bolashaq. Ókinishtisi, sol bolashaqtyng tamyryn keskilep jatqan telearnalardaghy zorlyq-zombylyqqa qarsy kýres joq bizde. Ýkimet, biylik tym-tyrys. Biz jaybaraqatpyz. Al, ózgeler әldeqashan bolashaghyn qorghaytyn zanyn jasap, ózgerisin engizip tastaghan. Mysaly, Japoniyagha baryp kelgenderding aituynsha, ol jaqta Ónegelik kenes júmys jasaytyn kórinedi. Atalmysh Kenes eldegi barlyq telearna­lar­dyng júmysyna taldau jasap otyrady eken. Eger­ bir telearna bala­lar kóruge bolmay­tyn filim nemese bir kórinis kórsetetin bol­sa, onda ol arnagha óte kóp mólsherde aiyppúl salynady. Al, qa­zaq­standyqtar múnday habarlar kór­setetin ondaghan kanal­dar­dan eshqan­day da qorghal­maghan. Jaqynda qonaqqa baryp otyryp, «MTV» telearnasynan berilip jatqan mulitfilimdi (әriyne, balalargha arnalghan) erotikalyq oiynshyqtardy satu jayyndaghy jarnamanyng ýzgenin kórip, shoshydym. Ýy iyesi basqa arnagha audarghansha ýlkender jaghynyng biri  balasyn basqa bólmege quyp jiberse, endi biri 5 jasar qyzyna «teris qara, kózindi júm!» dep sasqalaqtady. Búl ne súmdyq? Jauap joq! Demek, әzirshe ekran arqyly adam sanasyna zorlyq-zombylyq jasau jalghasa beredi. Óitkeni, bizdegi bilim oshaqtarynda balany kórkem sóileuge, auyzeki til mәdeniyetin qalyptastyrugha baulityn pәn oqytylmaydy. Qazaqtyng sóileu mәdeniyeti sәnde joq. Endeshe, ósip kele jatqan qyzynyz ben úlynyz «mama, prikini» dep әngime aita bastasa tanqalmaytynynyz kәdik.

«Ne eksen, sony orasyn». Qoghamy ne úsynsa adamy sony boyyna siniruge dayyn. Últtyq dilge negizdelgen sóileu mәdeniyetinen júrday qogham ertenine ruhany ash-jalanash úrpaq qaldyrudan qoryqpaydy. «Sózden tәtti nәrse joq, sózden ashy nәrse joq». Eng qorqynyshtysy, bizde ózindik Sózin joghaltqan úrpaq ósip keledi.