Biylghy jyl eshkimge auyr soqpaghany belgili. Ekonomikasy damyghan  AQSh-tyng JIÓ-ning qúldyrauy 4-6% dep jatsa, europa elderinde 8%-dan joghary degen mәlimetter taratuda. Búl elderdegi jaghdaydyng osy mәlimetterge janasatyny ras. (AQSh-ghy saylau mashahaty, nәsildik ereuilder, múnaygha súranystyng azayuy, Europadaghy auyr ónerkәsipke súranys pen turistterding azangy, júmyssyzdar men bosqyndardyng kóbengi t.t. múnyng bәri ekonomikagha tikeley әser etushi faktorlar bolyp tabylady).

Mening toqtalghym kelip otyrghany (alysty qoyyp), Ortalyq Aziya men bizding kórshilerimizding búl synaqtan qanday ekonomikalyq kórsetkishtermen shyqqandyghy. (Naqty kórsetkishterin kórsetip tereng taldau jasaugha uaqyt tapshy bolghandyqtan, "kózben kórip" túrghandarymmen-aq jazyp kórmekpin)

ÓZBEKSTAN

Ózekender búl indetke әu bastan birshama dúrys dayyndalyp, ekonomikasynyng negizgi bóligin qamtityn auyl sharuashylyq ónimderi men kólik satu óndiristerin rettep, qamdanyp otyrghandaryn bayqadyq.

Mysaly: Kóktemde bizding dihandar óz ónimderining negizgi tútynushylary Reseyge qyryqqabattaryn(kapusta) ótkize almay, ónimderimiz egis alqaptarynda jinausyz qalghanda, ózekender bizding shekaramyzdan shirenip ótip Reseyge tikesinen tartyp jatty. (Tipti, bizderding birәz dihandarymyz ózbekstannan qújat dayyndatyp, shekaradan solardyng kólikterine tiyep ótkizgen degen habarlarda jetip jatty)

Aytpaghym, Ózbekstan ýkimeti aldaghy boluy mýmkin tótenshe jaghdaygha jaqsylap dayyndalghandyghyn kórsetti. Onyng taghy bir mysaly kólik óndirisi men ony satu salasy boyynsha da saudasy aitarlyqtay bәsendegenjoq.

Dәri-dәrmekting de birәz bóligin sol jaqtan satyp alghanymyzdy eskersek, ol sala da aitarlyqtay toqyraugha týspegen.

Halyqaralyq Valuta Qorynyng HVQ(MVF) mәlimeti boyynsha Ózbekstan elining 2019-shy jylmen salystyrghanda, 2020-shy jyl ekonomikasynyng ósu qarqyny 0,7%-dy qúraghan. Al, HVQ-nyng boljamy boyynsha kelesi 2021-shi jyly búl kórsetkish 5%-gha jetui mýmkin deydi.

Yaghni, Ózbekstan eli biylghy auyr jyldyng ózin azdap bolsa da ilgerileu kórsetkishimen shyqty.

RESEYDING JAGhDAYY QALAY?

Biylghy jyl Reseyge de onaygha soqqan joq. Erterekte bastalghan "Siriyany túraqtandyru kompaniyasy" men Ukraynanyng eki oblysyn kerekti "qajettiliktermen" qamtamasyz etu ýlken shyghyndy kerek etip kelgen bolsa, ózine qosyp alghan Qyrym týbegine qajetti infrostrukturasy men әleumettik qamsyzdandyru sharalaryna da bólinetin shyghyny az bolyp túrghan joq.

Óitkeni, Qyrym týbegine salghan investisiyany ishki turizmmen jabamyz degen josparlaryn, biylghy indet kýl-parshasyn shyghardy. Ol sala toqyrap túrghandyqtan, búl týbek tolyqtay memleket dotasiyasyna otyryp, onsyzda kirisi azayghan budjetine auyr soghuda.

Búghan qosymsha jyl basynan bastalghan Reseyding shyghysyndaghy ishki jәne batysy Belorussiyadaghy saylaudan keyingi mitingiler de ekonomikasyna keri әserin tiygizude.

Al, songhy ailarda bolghan Armeniya men Ázirbayjan qaqtyghysy "jyghylghangha júdyryqtan" kem әser etken joq.

Reseyding budjetining basym bóligi dәl bizdikindey munay-gaz saudasynan týsetin eskersek, múnay men gazgha degen әlemdik súranys azayyp, baghasy payda beretin eng shekti baghagha әupirimdep týsip-kóterilip túrghanda, әri jaqyn arada baghasynyng kóterilui boljanbay otyrghandyghyn eskersek, aitarlyqtay budjet tapshylyghyn sezinip otyrghandyqtary aidan-anyq.

Sondyqtan, olar da budjet tapshylyghyn Últtyq Qorlarynan jauyp otyrugha mәjbýr bolyp otyr. Boljam boyynsha dәl osy qarqynmen kete berse, aldaghy 3-5 jylda jinaghan Últtyq Qorlaryn(qalay atalatyny manyzdy emes) tauysulary mýmkin ekendigin ózderining sarapshylary da aituda.

JIÓ-in byltyrghy jylmen salystyrghanda 9-10%-gha kemigen. Búl Reseyding Ekonomikalyq Damu Ministirligining bergen resmy mәlimeti boyynsha.(Al, shynayy kórsetkishi búdanda tómen boluy yqtimal deydi sheteldik sarapshylar)

Arnayy sharalar qoldanghannyng ózinde, tek 2022-shi jyly ghana 2019-daghy kórsetkishke jetui mýmkin eken.

Euraziyalyq Odaqtyng jalpy ekonomikasynyng 80% shamasyn qúraytyn Reseyding osylay qúldyrauy, ózimen birge odaqtyng ózge de mýshelerin tómen qaray qúldyratyp, ekonomikalaryna keri әser etu qauipin aitpasa da týsinikti shyghar.

AL, QYRGhYZDAR ShE?

Búl elding de ekonomikasynyng indetten ýlken zardap shekkenin, әri memlekettik tónkeristen-tónkeris bolyp jatqanyn eskerip, kóp sozbay-aq HVQ(MVF)-nyng mәlimetin jariyalasam jetkiliktng bolatyn sekildi.

HVQ-nyn(MVF) mәlimeti boyynsha, Qyghyzstan ekonomikasy songhy 25 jyldaghy eng tómengi kórsetkishti kórsetip otyr. Búl degenimiz qazirgi ekonomikasy 1995-shi jyldaghy kórsetkishinen de tómendep ketken degen sóz.

Krizis býgin toqtaghan kýnning ózinde, ekonomikasynyng qayta órleu qarqyna tek 2022-shi jyldary ghana mýmkin degendi boljamdap otyr.

TÝRKIMENSTAN

ekonomikasynyng bizge әseri nólge tayau bolghandyqtan, búl elderge toqtalghym joq.

AL, QYTAYDYNG EKONOMIKASY DA, ÓZDERI DE AYGhA ÚShTY!

Ras aitamyn. Oryssha aitsam "v bukvalinom smysle". Biraq, bәrin basynan bastap, búghan sonynda oralsaq.

Qytay әlemdik krizis kezeninde ekonomikalyq damu kórsetkishi 3%-dan joghary kórsetkishke jetken birden-bir el bolghandyqtan, osy elding krizisti enseru jolyna kóbirek toqtalghym kelip túr.

Aldymen pandemiya bastalghan kvartalyndaghy ekonomikasynyng toqyrau kórsetkishterine toqtalyp óteyin.

Auyl sharuashylyq óndiris salasy 3%-gha

Óndiris salasy 1%-gha

Qarjy salasy 1%-gha

Infamasiyalyq tehnologiya salasy 16%-gha

Qúrylys salasy 82%-gha

Kópshilik tamaqtanu salasy(obshe.piyt) 88%

Ghimarat jalgha alu 88%

Tamaq óndirisi 88%

Jyljymaytyn mýlik saudasy 88%

Kólik qyzmet týrleri 88%

Óndeu óndirisi 90%

Programmalyq qamtamasyz etu 80%

Kommersiyalyq qyzmet týrleri 80%-y toqyraugha úshyrady.

Osy jogharydaghy kórsetilgen salalardyng shamamen 19%-y bankrotqa úshyrady.

Sheteldik sarapshylar osynday shyghyngha úshyraghan Qytay ekonomikasynyng qayta kóterile almaytynyn aityp, әlemdik kompaniyalardyng búl elden óz aktivterin erterek shygharudy úsynyp dabyl qaghyp jatty. Bir sózben aitsaq Qytay endi qúldyraghan ýstine qúldyray bastaydy degen qortyndy shyghardy.

Biraq, ekinshi kvartalynyng jartysynan bastap bastap sheteldik sarapshylardyng boljamdary teriske shyghyp, ekonomikasy qaytadan ósu qarqynyn kórsete bastady.

Al, jyldyng sonynda ekonomikasynyng ósu qarqynyn 3-4% payyzgha jetkizip, әlemdik krizisi kezeninde ekonomikasyn ong kórsetkishpen ayaqtaghan birden-bir el bolyp otyr(mayda-shýide elderdi esepke almaghanda).

Endi, osynday kórsetkishke qalay qol jetkizdi?

Ózderiniz biletindey ishki tәrtibining arqasynda indetti tez auyzdyqtaghan Qytay eli, ekonomikasyn túraqtandyrugha der kezinde naqty qadamdar jasau arqyly toqyraudan alyp qaldy.

Mysaly:

1) Kәsiporyndar men olardyng qyzmetkerlerine týrli salyqtar men saqtandyrulardyng mólsherin azaytty.

2) Shaghyn jәne kishi, jeke kәsipkerlerge barlyq salyq týrlerinen 2022-shi jylgha deyin shegerdi.

3) Barlyq qarjy ortalyqtary 25-shi Qantar men 15-shi mamyr aralyghyndaghy qaryzdaryn qaytara almaghan 2,5 mln boryshkerlerining qaryzyn keyinge shegerdi.

4) Pandemiyadan zardap shekken ónirlerde zardap shekken kәsipkerlerge kómektesuge jәne sol ónirlerding medisina salasyna dep 300 mlrd$ jergilikti atqarushy organdargha bólindi.

5) 150 mlrd$ budjet tapshylyghyn Últtyq Qorynan jauyp, memlekettik shyghyndaryna taghyda qosymsha 150 mlrd$ bóldi.

6) Epiydemiyamen kýreske 150 mlrd$ Memlekettik qúndy qaghazdaryn(Gosobligasii) shyghardy.

7) Zardap shekken provinsiyalaryndaghy shaghyn jәne orta kәsipkerlerin bir jylgha salyqtan tolyqtay bosatty

8) Kólik, kópshilik tamaqtanu oryndary, turizm salalarynda qyzmet jasaushylar ýshin ghimarattaryn jalgha berushilerge, jalgha beru aqysyn eki esege týsirudi turaly talap qoyyldy.

9) Jergilikti atqarushy organdary qajetti kәsipkerlerge subsidiya bóluge mindetteldi.

Osynday naqty atqarylghan júmystardyng nәtiyjesinde mamyr aiynyng 20-sy kýngi mәlimet boyynsha toqyraugha úshyraghan salalardyng 91%-nyng júmysy qayta jandandy. Ýshinshi kvartalda transport, qoghamdyq tamaqtanu jәne qoymalardy jaldau salalarynan basqasy tolyqtay bastapqy damu qarqynyn kórsetti.

Ózge damushy memleketterding eksport kólemi kemip jatqanda, Qytaydyng eksport kólemi birden 21%-gha artyp ózining rekordtyq kórsetkishin janartty.

Múnay baghasynyng arzandaghanyn paydalanyp kýndigine 12 mln tonna, gazdyng 8 mln kub satyp alyp rekordtyq kórsetkishin jasady(kriziske deyin 1,5 mln t alyp kelgen). Jalpy 2020 jyly syrttan satyp alghan múnay kólemi 600 mln t asyp jyghyldy.

Qytay basshysynyng 29 qazandaghy mәlimdemesine sýiensek, Qytay eli búdan bylay 2025-shi jylgha deyin ekonomikasyn tek eksportqa emes, kerisinshe ishki rynogqa kóbirek baghyttap, túrghyndardyng tútynushylyq satyp alu qabiletin arttyrugha negizdeletin baghytqa oiyspaq. Búl degenimiz (japoniya sekildi) halqynyng ómir sýru sapasyn kóteruge, jogharghy tehnologiyalar men qyzmetter eline ainalugha úmtylamyz degeni. Búdan bylay Qytay eli tútynushy elge ainala týspek. Demek, bizderge ózimizding ASh ónimderimizdi ótkizetin rynokty alystan izdep әure bolmaymyz. Myna qarqynmen olar búl josparlaryna jaqyn bolashaqta jetulerine eshqanday kedergi kórip túrghanym joq.

Mysaly: 1992-shi jyly kosmosty iygeruge arnalghan baghdarlamalaryn qabyldaghaly, 28 jylda búl salada ýlken jetistikterge qol jetkizdi. Kóp sozbay sonyn aita salayyn.

Qytay óz kýshimen kosmosty iygerip, aigha apparat úshyryp, ol jaqtan jer qyrtysynyng "topyraghyn" jerge aldyrghan ýshinshi memleket bolyp, biylghy jyldy tarihy jyl etip ayaqtady.

Múnday jetistikke zamanynyng dýrildep túrghan shaghynda, tek AQSh pen SSSR ghana jete alghan. Sonynda ýlken shyghyndaryna shyday almay, olarda toqtatqan.

Sondyqtan, sen moyyndasang da, moyyndamasang da, býgingi Qytay eli әlemdegi kosmostyq ýsh derjavanyng biri. Álem әzer kýnin kórip jatqanda, olar aigha apparat úshyrghan el.

Týrikter 20 jylda BPLA "Bayraktar" jasap shyqsa, Qytay 28 jylda Aygha baryp qaytty. Jetistikter dengeyining aiyrmashylyghyn týsine alatyn shygharsyzdar?

28-aq jylda!

Al, biz she?!

Bayqonyrdyng ýstinde otyryp, 29 jylda búl salada qanday jetistikke jettik?

Mmm.....?!

Bizding ekonomikamyz kórshi eldermen tyghyz baylanysta bolghandyqtan, olardyng jay-kýiin ýnemi baqylap otyrghanymyz abzal. Kimmen kóbirek ekonomikalyq qatynas ornatudyng tiyimdi ekendigin ýkimet oilastyra jatar. Meninki tek ózderinizben ózimning beytarap zerdeleuimmen bólisu. Paydasy bolsa qúba-qúp!

(Kelispeuge de haqynyz bar)

Sózimning sonyn qazaqqa belgili eki túlghanyng sózderimen bitirgim keledi:

1) “Biz atqa mingende býkil dýnie jayau jýr edi. Biz shalbar kiygende býkil dýnie jalanbút jýr edi. Biz jazu shygharyp, jyr tolghaghan kezde qazirgi Europa qaranghylyq týneginde jatqan. Biz aibyndy memleket týzip, jarty əlemdi biylep otyrghan kezde býgingi zamannyng eng ozyq júrttary taypalyq qúrylym dengeyine jetken. Birtútas úly týrki halqy myng jyl boyy saltanat qúrdy, ghylym men ónerding ozyq ýlgisin jasady, ruhy biyik, aruaghy ýstem, kýsh-quaty artyq boldy. Kim biler, kim sener, biz sonday da sonday edik!”

Rýstem Ashetaev

Abai.kz