IV

Búl qystauda bizben birge otyrghan Sanatpay, Aqtay atty aghaly-inili eki jigit boldy. Sol kezde Sanatpay qyryq jastan asqanda, Aqtay otyzdy basyp ótken. Ekeui de әlige deyin neke kórmegen boydaq. Olardyng basyn qosyp, týtinin týtetip otyrghan sheshesi edi. Ekeui de belsenip, erterek "aq jýrek" qataryna qosylypty. Tipti Aqtay rayon, auyl jaghalap jýrip, partiya qataryna ótip alypty da, býkil ónirge "Aqtay kommunist" degen ataghy shyghypty.

Úzyn shash qoyghan jigitten eng alghash kórgenim osy Aqtay boldy. Shashyn kózine týsirip, әr adym basqan sayyn basyn kenjeng etkizip bir silkip tastap jýretin. Otyrghanda sylaghyshtap, qoly shashynan ketpey otyrushy edi. Onyng kiyimi qala formasynda bolatyn. Bet shyrayy da әdemleu, biraq, tar mandayyndaghy úzyn shash aq-súry qushyq betin odan sayyn qushaytyp, qyrylghan iyegin ghana qaldyrghanday, shýkireygen súp-súry suyq kózi shash arasynan zәrin shashyp túratyn.

IV

Búl qystauda bizben birge otyrghan Sanatpay, Aqtay atty aghaly-inili eki jigit boldy. Sol kezde Sanatpay qyryq jastan asqanda, Aqtay otyzdy basyp ótken. Ekeui de әlige deyin neke kórmegen boydaq. Olardyng basyn qosyp, týtinin týtetip otyrghan sheshesi edi. Ekeui de belsenip, erterek "aq jýrek" qataryna qosylypty. Tipti Aqtay rayon, auyl jaghalap jýrip, partiya qataryna ótip alypty da, býkil ónirge "Aqtay kommunist" degen ataghy shyghypty.

Úzyn shash qoyghan jigitten eng alghash kórgenim osy Aqtay boldy. Shashyn kózine týsirip, әr adym basqan sayyn basyn kenjeng etkizip bir silkip tastap jýretin. Otyrghanda sylaghyshtap, qoly shashynan ketpey otyrushy edi. Onyng kiyimi qala formasynda bolatyn. Bet shyrayy da әdemleu, biraq, tar mandayyndaghy úzyn shash aq-súry qushyq betin odan sayyn qushaytyp, qyrylghan iyegin ghana qaldyrghanday, shýkireygen súp-súry suyq kózi shash arasynan zәrin shashyp túratyn.

Ol auylgha baryp qaytqan sayyn sol suyq kózi shekshie týsetin boldy. Sondyqtan, auyl әielderi oghan aldymen "tekesh kommuniys" dep at qoydy. "Aqtay" atyna jalghasa aitylatyn "kommuniys" degen sóz kәriler jaghynan óte keketindi, óte ashy mysqylmen qosylatyn boldy da, aqyry óz aty óship, "kommuniys" aty ghana qaldy. Aqtay ýshin at bolghan osy bir qasiyetti atau - eng ashy yanat sózden de túrpayy estilip jýrdi. Sol kezde bizding auyldastar kórgen kommunist osy Aqtay bolghandyqtan, birin-biri yanattaghanda «kommunist» dep "tildese" ghana әriptesin múqattym dep esepteytin.

Aqtaydyng múnymen isi joq, ózin "kommunist" dep qana "ataytyn" bolghanyn "halyq atymdy atay almaytyn bedeldi boldym" dep mardymsyghan ol shekireygen ýstine tikireye týsti. Búghan iyq sýiegen "belsendi" aghasy Sanatpay da elden oqshaulanyp әspensip aldy.

Búlardyng júrtqa ne istep jýrgenin ol uaqytta ózim týsine almadym. Biraq, qarapayym auyldastardyng barlyghy da aghayyndy ekeuinen siltidey tynady.  Kiyimderi de, óng shyraylary da, mәrtebe-dәrejeleri de auyldan osylay "biyiktep-biyiktep" alghan "qos myqty" osy sebepten ýilene almay jýripti.
Sóz salghan qyzdary "kәri" dep qana jauap qayyrsa, jesir kelinshekter kýlkili jauap qayyrypty. Bireui Aqtaygha: "Jaraydy, kekiling úzara týssin, әneu sýikimsiz kózing mýlde kórinbeytin bolghan kezde bir jóni bolar!" depti. Taghy bireui Sanatpaygha: "Jaraydy, mening endi bir-eki kýieuim qaytys bolghan song kel, sonan song senen basqagha tiymeymin" degen eken.

Múnday sózder әielder qauymyna júqpaly auruday tarala ketipti, aqyrynda óz qystauyndaghy jeneshe-jengeleri ony týrlendirip, neshe saqqa jýgirtetin bolypty. Osy sayqymazaq pen Sanatpaydy "mýnkir-nәnkirdin" kýrzisindey soqqanyn   "mylqau" bolsam da estip jýrdim.

Sanatpay men Aqtaydyng biri kirgen ýide sóz bolmaydy, tamaq pisirilip jatqanda kirse qazandary týspeydi. Ýy iyesi bir "júmysyna" jóneledi. IYә, kele jatqanyn esty sala "bulanyp", "terlep", "úiyqtap" qalady. Óitetini, búl "myqtylar" sóilese ketse bir astamdyq kórsetpey qoymaydy. Búlardan balalar da qatty qorqatyn boldy:

"Ýibay... Áy, Aqtay kele jatyr, kózin qarashy!", "Ýibay... Áy, Sanatpay mas bolyp keledi!" dep qorqytsa, "Ay keldi!" dep qorqytudan bizge әldeqayda qorqynyshty estiledi. Búl ekeui de qúmarshy bolyp, búrynghy orta sharualy túrmysyn tórt asyq pen "jiyrma birge" salyp qúrtqan eken de, eng sonynda sheshesining bilezigi men kelinshek kezinen qalghan saqinalaryn útqyzypty. Sóitip, qanghybastyqqa salynyp jýrip, "auyl proletary" bolyp shyghypty. Biraq, jalshylyqqa týsken batyraq emes, úsaq úrlyq-kezeptikpen, kaqty-soqtymen kýn keshirip, auyl manyna ýrey salyp ósken badyraq kózder eken. Búlardyng kezeptiginen búl auylda, qyl ayaghy esik jaqta túratyn kebis te "qorqyp", "tórge qashyp" jýkting astyna tyghylatyn bolypty.

"Badyraqtardyn" qazirgi qoly jetken kәsibi - ishkilik. Olar mas bolyp, qirandap shygha kelgende, túra qashpaytyn bala joq. Óitetini, qaltyraqtaghan qolyna týsseng jelkeden, iyә, tóbeden basyp myjy salady. Jaqsy kórip ayalauy da, jek kórip jazalauy da osy. Sondyqtan biz olargha sau kezinde de alystap, ýreylene qaraytynbyz.
Jazudy qaghazgha jazatyn bolghanda maghan bir arman qosa payda boldy, ol - óshirgish edi. "Aynaldyrghan bir kishkene dәpter, alty birdey ýlken adamnyng atyn jazugha qanshagha jetpek! Jazyp bolghan bir betin qaghazben óshirip, qayta jazyp jýrdim. Ekinshi óshirgende qaghazgha qarayyp qalady eken. "Eger Bighazynikindey óshirgishim bolsa, tórt-bes óshirip jazsam da qaraymas edi!" Osy armanmen shaghyldar arasynan qúmsaghyz izdegim keldi. "Qúmsaghyzdy tórtbúryshtap qatyrsa óshirgish degen sol" dep boljaghanmyn. "Qasqyr jep qoyady" dep bir keshke jaqyn Bighadil shyqpay qoydy da, ózim jalghyz kete bardym. Eki tóbe astym, tabylmady. Ýshinshi tóbe bauyryna jetkenimde qasqyrdan ózim de qorqa bastadym. Qaytugha endi bettey bergenimde auyl jaqtan kele jatqan bir atty adam kórindi. Anyqtap qarasam Sanatpay eken! Qasqyr deytin korqynysh jay ghana mysyq tәrizdes bolyp qaldy da, ózim sol qorqynyshty sanaghan iyenge qaray zyta jóneldim. Sanatpaygha kórinbeyin dep jyra-jyrany daldalay qashtym. Auyldan tym alystap ketkenimdi bile zytqanymmen, "basqa shara joq, әiteuir úzyn moyyn Sanatpay kórip qoymasa bolghany". Ákem soghyp әkelip berip jýrgen qasqyrlar alasa ghoy, jýzgen men shyraljynyng arasynan meni kóre qoymas!" - Bar qorqynyshym Sanatpayda ghana boldy. Neshe beldi asqanymdy bilmeymin, qaranghy týsip, shaghyl tóbelerdegi jýzgenderding barlyghy sorayyp, Sanatpayday kórindi. Qoryqqanymnan aiqaylap jylayyn desem, mening qayda ekenimdi "bilip qoyady", jylamayyn desem, qayda kelgenimdi ózim de bilmey qaldym. Manayymnyng barlyghy týsirlep-tasyrlap asyr sap ketkendey. Býkil dýniyeden jýregimning dýrsili ghana estildi. Kenkildep jylap baramyn, jýgirip baramyn. Birese ong jaqqa, birese sol jaqqa jýgirdim. Tanys jotalarymnan eshqanday belgi joq. Óne boyymnan ter sorghalap, malmanday su boldym. Tasyr-týsirmen tosyla tús-tústan aiqay-shu estildi. Qúlaghymnyng shuyly siyaqty, oghan da senbep edim. Sol kóp shuyldyng ishinen tanys bir aiqay sap ete týskende toqtay qaldym. Ákemning dauysy óte qatty estildi, endi jaqyndap kele jatqanday bir estildi de, ózining bir jaghymnan atpen shauyp óte shyqqany kórindi. Men aiqaylayyn dep edim, ýnim shyqpay qaldy. Kenkildegen dybysymdy estigen bolu kerek, qayyryla shauyp kelip, at ýstinen ilip aldy.

- Taptym!... Taptym! Múnda, múnda! - dep aiqaylady sonan song jan jaghyna qarap. Birneshe adam izdep shyqqan eken.
- Balam-au, qayda jýrsin! Manaydyng barlyghy
shuyldasyp jatqan qasqyr ghoy!
- Sanatpay! - dedim jalghyz-aq...

Búl mening odan bir retki qylmyssyz qorquym edi. Sol qysta Sanatpaydan qylmys istep qoyyp taghy bir qoryqqanym bar. Bizge atalas Qúraqbay deytin shal qaytys bolyp edi. Artynda qalghan jalghyz kempiri oghan qúran oqytqysh boldy. Ýlken kelsin, kishi kelsin, ýiine kim kirip qúran oqysa sol ólmeli jalghyz kempir bar mәzirin dastarqangha tógetin. Silkip salar syrmaghy joq kedey bolsa da tyrnashtap jiyp, tyqqyshtap saqtaghan qúrt-irimshigin, tary-talqanyn beretin sol ýshin, balalar Býbiqan sheshening dastarqanyna qúran oqyghysh bolyp aldy.

Men óz betimmen baryp oqy almaymyn, qúran bilmeymin de, keybir balalar siyaqty joqtan bar etip qúrastyryp zulatatyn qabiletim de joq, "mylqaumyn ghoy". Qúrandy eng jaqsy oqitynymyz "Bighazy molda". Daghdy boyynsha sony andyp túryp, Býbiqannyng ýiine bara jatqanynda ilese kettim bir kýni. Sonan ol "assalamaghaleykumdi" kótere aityp kirdi de, jýginip otyra qaldy.

Molda jýgingende tәbәrikshi odan da jaqsyraq jýginui kerek qoy. Men de onyng jambasyna jabysa daldalap, bar yntamen jýgindim. Kiyiz sharyghym astyma syimaghandyqtan úsha jónelmek qústay qoqshyrayyp qaldym da, qatty kýshep, jyghylmaugha tyrystym. Biraq, búdan góri kýlmeuge kýsh kóbirek júmsaldy. Eki qabat kýsh júmsap tipti qatty tyrysqandyghymnan kózimdi júmyp ta aldym.

"Bighazy molda" maqamyna keltire baptap "auzyny", odan song "bissimillany" tolyq soza aityp shyqty. Onyng esebinde: qúrannyng dúghasyn kóbeytu ýshin asyqpay, úzaghyraq sozu qajet. Búl oiyn nadan men de bayqap otyrmyn. "Bissimillasyn" bitirdi salmaqtanyp. Tamaghyn qyrynyp taghy da úzaghyraq tyndy. Búl baptauy mening kúiryghym men tizemdi qinap bara jatsa da nadandyq etpeyin dep shydap, endi tistene týstim. Sodan son "moldekem" әr kýni oqyp daghdylanghan ynghay "itten" qúralatyn "dúghasyna" týsti:

"Uassalaty uәl aq itti ýiittim, uәl kara ala itti ýittim, uәl sa... a.. yr iy... tym. Uәl tara... uiyq targhyl itti ýiittim, uәl kariy... iytim".

Myjyrayghan oqyr qara kempir búl "dúghanyn" maqamyna mýlgy týsti. Auzy jybyrlap: "Amiyn!.. Amiyn!!! Sәbiyding jýregi taza ghoy, qabyl bolar-aq... Amiyn!" dep kýbirleydi. Men kýlkiden túnshyghyp Bighazygha sýiene bergenimde, "Súbyhan" bastalyp baryp short tyndy. Syp etip Sanatpaydyng kirip kelgenin bilmey qalyppyn. "Bighazy molda" ornynan qarghyp túra jónelgende, dastarqangha men ekpetimnen týstim. Sanatpay bir týiip qalghanda "moldaekem" tabaldyryqtan asyp baryp, úshyp týsti. Jalma-jan qarghyp túryp, shybyn-shirkey qasha jóneldi.

- Kontyr! - dep zekidi Sanatpay maghan. - Kontyrdyng túqymy!.. Qúran oqy degen kim senderge!.. Qúdaylaryng qayda! Qúlaghyn júlyp alayyn!..
Osyny aityp Sanatpay mening qúlaghyma úmtyldy. Men shyryldal baryp Býbiqan sheshege tyghyldym.
- Asstapyralda, qaraghym, ýideme!.. Búl balalargha men oqyttym, men!.. Bәrimizge de bir qúday bar ghoy, ýideme, qaraghym, ýideme!
- O, qúdayyndy!.. - dep Sanatpay shygha jóneldi.

Qúrmetti "tergeushim", men besikten belim shyqpay jatyp-aq osynday "kontyr" (keri tónkerisshi) bolghanmyn. Ol kezde "kontyr" deytin, qazir siz "pәngymen" deysiz, qalay atasanyz da onyp jatqanym joq, búdan ýlken keri ketkendik bola ma. Búl ataularynyzdyng qylmysqa layyq, ataly atau, әdil ýkim ekenine kim talaspaq!

V

Ákem men Sanatpay keliserlik aghayyn emes ekenin meni "kontyrdyng túqymy" deuinen-aq sezgendey edim. Artynan bayqasam aralarynda asusyz kezen, ótkelsiz ózen bar eken. Búl jәit bizding ýige Minaj noghay kelgende anyq bilindi.

Úzyn qara ton kiygen qúndyz malaqayly, juan kýreng sary kisi kelip, әkemmen dalada qos qoldap amandasty. Qasynda myltyqty eki adam bar. Múnday "ýlken úlyqtyn" ýsh at jekken jyltyr qara shanamen kelip, eski tymaqty әkemmen qúshaqtasa ketui bizdi tanqaldyrdy. Jalbyraqtay amandasyp bizding ýige kirip bara jatqanda, men qysyla úyaldym: "jana syrmaghy da joq jaman ýiimizge myna kiyimmen qalay otyrar eken!". Bighadil ekeumiz qashyp, Kýle apamyzdyng ýiine kettik. Ol sheshemiz ben Núrghaysha qatar auyryp jatqan. Bizding dan-dunymyzdy jaqtyrmady. Dalagha qayta shyqtyq. Esik aldyndaghy jaltyrauyq shana men sap-sary ala shyliya - qamytty ýsh at bizding ýidi sәulelendirip jibergendey kórindi. Biz shanany biraz sipalap kórip túryp tondyq ta, esikten kelip syghaladyq.

" Ýiimiz mynaday qonaq otyrsa onshalyq úyalmaytynday eken" degen oy keldi maghan, qaydan kelgeni belgisiz, bir ýlken tekemet jayylyp, qonaqtarynyng astyna kórpe salynypty. Jana dastarqangha qant pen bauyrsaq tógilip tastalypty. Sheshem shay qúiyp otyr, qazannan etting iysi búrqyraydy. "Popyraz" ben taghy bir nәrsening jaghymdy iysi anqyp ketti. Bighadil ekeumiz sybyrlasyp, esikting sanylauynan kezekpen iyiskelep túrghanymyzda, auyzghy ýiding esiginen Sanatpay, onan song Aqtay bolyp eki birdey "әzireyildin" kirip-aq kelgeni ghoy! Syrtqa qashugha jol joq. Endi qayda qasharsyn. Aghaly-inili ekeumiz bir-birimizdi qagha-sogha kiymelep, ýige bir-aq kirdik. Kózderimiz it kórgen laqtay edireyip, qonaqtardyng ýstinen sekirip óte jazdadyq. Qorqynyshta iman túra ma, úyaludy úmytyp qalyppyz.

- Ne boldy senderge! - dedi әkemiz yzbarly tandanyspen qarap. Jayymyzdy sheshemiz úqtyrdy.
- Ar jaghynan bóri kele jatsa qaytpek, - dep kýldi. Kire sәlem berdi qos myqty:
- Assalaumaghalekum...ym
-  Á...yslamaghalekum!
- Kelinder, kelinder! - dedi Minaj. Olargha da týregelip qol úsyndy.

Elulerge kelip qalghan auyr qozghalatyn adam eken. Buryl tartqan tyqyrlau, juan qasqa basy kelisip-aq túr. Kirgenderding ahualyn qaytalap súray týsti.
Sәl shytynyp qalghan әkem ýn qatqan joq. Bighadil ekeumiz juan-juan tórt shaqpaq qantqa ie bolghan song "badyraqtardan" alysyraq búryshqa - aghash keruetting ayaq jaq daldasyna baryp otyryp aldyq. Biraq, kózimiz solarda boldy. Men búryn bayqamappyn, Sanatpay kenirdegi úzyn moynynan bir bólek bitkendey, aiyrym-sorayyp túrady eken de, ezui úzyn jagyn kóldeneng kesip ótip kúlaghyna taman baryp toqtaghan eken. Auzy múnday ýlken bolar ma, bauyrsaq bes-altydan toptalyp bir-aq atylyp kirip jatyr.

Basytqylyq et turalyp dayyn bolghanda, әkem tósekting astynan peshetti bótelke alyp, araq qúidy. Bir shynysyn óz aldyna qoiynan qaupim asqyndap, titirep kettim men. "Búryn araq iship kórmegen әkemiz mas bolyp qalyp, "qos myqtygha" tótep bere almasa qayttik. Anau Sanatpaydyng targhyl beti qazirding ózinde-aq talaurap qiyq kózi qyp-qyzyl shoqtay bolyp otyrmay ma. Bighadil de sybyrlap, qorqynyshyn aita berdi. Men tósek astyna qaray týstim, sonyng astynan basqa pana tabylmaytyn siyaqty.

Qonaqtar araqty ýsh retten kóteristi. Dabyrlasyp sóilesip otyr. Oghan qúlaq saludan oilaghan qamymyz basym edi. Minaj bizge baghdarlay qarap qoyyp sóilegende ghana nazarym audy.

- Sizder balalardy qatty qorqytady ekensiz, - dedi ol, - bayqasam óte әdepti balalar kórinedi. Al, jana siz ekeuiniz kelip kirgende búlar bizdi basyp óte jazdady.
- Balalargha ghana emes, - dep oghan jauapty әkem qayyrdy, -búl manda ýlken-kishiden búl ekeuinen qoryqpaytyn adam joq, beker obaldary kәne, qazirshe meni ghana qorqytpay jýr.
- Biz burjuylardyng bәrin de qorqyta alamyz! - dedi Sanatpay. Aqtay búl sózdi qúptaghan syqyldanyp basyn bir iyzep qalyp, shashyn sylay týsti de, suyq kózining astymen әkeme bir qarady. Ákem tigile qarap sóiledi Sanatpaygha:
- Osy qorqytyp jýrgenderinning barlyghy burjuy ma!
- Biz burjuydyng tamyryn әli qyrqyp bolghamyz joq, - dep Aqtay bir yrghalyp qaldy. Sanatpay kýle qostady inisin.

- Mәselen, óziniz de qútyla almassyz! - Ákemning kózindegi qaly qyp-qyzyl bolyp, badyrayyp shygha kelgendey bilindi maghan. Aqtay oghan jalt qarap atyp túrdy da shygha jónelmekshi boldy. Ákem lyp etip túryp baryp, onyng aldyn tosa qaldy, bayau sóiledi biraq:
- Sen otyr!.. Men senderge býgin tiyispeymin. Syily qonaq bar, búl senderding býgingi baqyttaryn, sózderine jay ghana jauabyn qaytaramyn! - dep jauyrynynan býre dedektetip әkeldi de, qúiryghyn tik etkizip ornyna basyp otyrghyza saldy. Ózi de ornyna kelip otyrdy sonan son. Sylq-sylq kýlip otyrghan Minaj týsin kenet salyp, qatqyldau ýnmen sózin short-short qayyrdy:
- Qorqytumen esh nәrse bitpeydi, joldastar! - balalar qorqar, biraq joyylyp ketpes, olar erteng ózderindi bas salady. Bәrin burjuygha shygharsandar, dýniyedegi proletarlar osy ekeuing ghana ma! Shipuqa sózindi qoyyndar!..  Al, Jәke ashuyndy maghan ber!
- Men ózim de siz ýshin keshirip otyrmyn, - dep kýlimsiredi әke. - Siz bolmaghanda mening minezimdi búlar biledi. - Aqtaydy qalay býrgenine qarap bizding qorqynyshymyz tarqay bastady. Ákem jayymen araghyn qúya otyryp, keninen tynystap alyp qayta sabaqtady sózin.
- Búl ekeui mening jynymnyng býgin týspeytinin bilip qútyryp otyr ghoy, oqa joq! Al, búlar jay ghana sózben maghan "әzil" aitty jana. Meyli shyndaghany bolyp, burjuy desin de, meni aidata bersin! Biraq, men de әzilderine-әzil aityp qoyayyn: osy birneshe auyldan ekeuing úrlaghan qozy-laqtardy, kempirlerding jana shylauyshy men kebis-mәsisin, shaldardyng kisesi men saptama etigin, kelinshekterding sender úrlaghan salysy men jana shtanyn, - dey bergende Sanatpay qashyp shygha jónelmekshi bolyp edi, әkem ony qúlaghynan jetektep әkelip otyrghyzdy.

- Dәretke baryp keleyin, Jәketay, dәretke! - dep kenkildep kýle kelip otyrdy Sanatpay.
- Joq, әzilderine shydap men dәretke jónelmegen son, sender de shydap otyrugha boryshtysyndar! - әkem de ornyna kelip otyrdy da, ishek-silesi qatqansha kýlip otyrghan konaqtargha araq kótertti. "Badyraqtargha" qysap ishkizip, ózi de kóterip salyp taghy sabaqtady sózin. - Jә, senderding úrlyqtarynnyng qay týrine kelip edik?.. IYe, ie әielder shtanyna kelgenbiz... Úrlap aparyp qúmargha salghan óz sheshelerinning bilezik-jýzikterin, auyryp ólgeli jatqan Qúraqbay marqúmnyng sender úrlap aparyp soyyp jegen jalghyz eshkisin... Qoyshy, tipti qaysysyn tize beresin, ózdering moyyndaghan barlyq úrlyqtaryndy tóletkizip әpermey, senderding arestovayttaryna men barmaymyn! Onyng ishinde mening myna qatynymnyng synar kebisi de bar. Menen qorqyp bir synaryn tauyp berip, bireuin kómgen jerlerinnen taba almay jalynyp edinder ghoy! Endi tóletip alamyn, endi tóletip almasam burjay bolam ba?.. Senderding myqtylyqtaryng sol: ózdering basynatyn adamdardan úrlaytynsyndar da, ózdering qorqatyn baylardyng iytine de tiyse almaytynsyndar. Senderding qay qylyqtaryng kommunistik, qay qylyqtaryng aq jýrektik, qay qylyqtaryng kedeyler jaqta bolyp edi!.. Endi kelip sol ózdering búrynnan basynyp-tonap kelgen sorlylardy burjay dep qorqytasyndar!.. Qazir ekeuing osy "sýikimdilikterinmen" qatyn taba almay, eki balasy, jap-jas bayy bar Janjýkendi ainaldyrypsyndar, týnde baryp ekeuin de qorqytyp, ajyratpaq bolyp jýripsinder. Búl ónerlerindi de kórip almay, men burjuy bolmaspyn! Al, "әzilim" bitti, endi bara berinder!

Qonaqtar duyldap kýlip ketti de, "eki badyraq" túra jóneldi.
- Kommuniske múnday jala jabu - kontyrlardyng kәsibi, burjuy!-dey shyqty Aqtay.
- Ey toqtashy, ei! - dep әkem ornynan túra bergende olar jedeldete zytty da, әkem qayta otyrdy. Keyingi sózi de sol eki "badyraqtyn" ýstinde bolyp, ýy ishi duyldaghan kýlkige toldy. Dastarqan jiylghan song Minaj әkemning jighan-tergenin kóru ýshin shoshalagha shyqqanda, biz de ere shyqtyq.
Myltyq pen u әkelgen song әkem andy kóp alyp edi. Ásirese, qasqyrdan ómirlik kegin bir-aq qaytarghanday bolyp edi. Piala ýgindisin qosqan umen key kýnderi jeti-segizin sereytip, kýndiz týiemen tasytqan. Toshalagha kirgende Minaj bar alghysyn bir-aq jaudyrdy:
- O, pәle, Jappar, molodsy!.. Seni dәl-aq tapqan ekenbiz... Ózing jay qyran emes, ang terisin baptaudyng sheberi de ekensing ghoy!.. Sen endi bir kolhozdyng lichnyy anshysy bolasyn,  jýirik at, jaqsy myltyq qana bolady qolynda!..

Minaj asyghyp sol kýni basqa jaqqa jýrip ketti. Bighadil ekeumiz endi kәri úlyqtardan qoryqpaytynday masayrap qaldyq. Qorqytqany sol Minaj keterinde bizding basymyzdan sipap, ekeumizge qyzyl boyauly qaryndashtan ekeuin berip ketti ghoy. Múnymen ekeumiz erteninde-aq әr ýiding esik-terezesin shimaylaytyn boldyq. Men birynghay retpen "Leniyn", "Staliyn", "Jappar", "Qúrman". "Balpan", "Baltekey" dep bar ýiding esigine jazyp  shyqtym. Óz ýiimizding esigine búl attargha qosyp, onynshy babamyz "Qojangha" deyingi tizimdi bir-aq tizip, qyzyl syzyqpen "órnektep" qoydym. Múny eger sauaty bar adam kórse, kýler edi. Baqytyma jaray búl qystauda múnyma kýletin adam bolmady. "Mylqaudyn" mektep kórmey-aq "molda" bolghanyn aitysty.

"Tergeushim", men - juannyng shóberesi, ózinizdey adal kommunisterdi masqaralaugha osynday sheber kontyr burjuydyng balasy bola túra, sol kontyr ata-babalarymyzdy proletariattyng kósemderi qataryna jazatyn, baryp túrghan sheber kózboyaushy qylmystymyn.

VI

Búl qystauda mening "kitap sózderim" jazylmaghan bir ghana esik qalyp edi. Ol - "badyraqtardyn" esigi bolatyn. Olardyng esik-terezesi jana da tep-tegis. Oghan qyzyl boyauly qaryndashtyng aiqyn týsetindigine kózim jetip, qanshalyq qyzyqsam da, amal qansha, qos aidyng apany manayyna bastyrar emes. Sonda da әkem olardy bir býristirgeninen beri maghan biraz jýrek bitkendikten, alystan toryp, bayqap jýrdim. Bir kýni Bighadil ekeumiz eki qaryndashty sharyqtyng qonyshyna tyghyp aldyq ta, alystan oraghytyp, olardyng ýiining ar jaghyna - qystaudyng shetine shygha qar keshtik. Múnymyz ótirik oiyn edi. Eki pәle ketip, "apanda" momyn kempir ghana bolsa iygi edi dep, tórt kózimiz sol esikte boldy.

Tayaq ústaghan eki jayau belden asyp kelip, bir jyqpylgha otyra qaldy da, әudem jerden bizdi shaqyrdy. Jýgirip bardyq. Ekeui de teri shaqay tartqan, ynghay teri bolsa da jenil kiyingen, alpamsaday-alpamsaday jas jigit eken. Alystan sharshap kelgendey, ayaqtaryn sozyp tastap, qozghalmay otyr.
- Kimning balasysyndar? - dep súrady bireui aqyryn ghana. Bighadil jauap qayyryp edi, eki jolaushy kýbirlesip, bizge tәptishtep qaray týsti.  
- Álgi Aqtay-Sanatpay deytin kommunister de osy auylda ma?
- Osy auylda, - dedi Bighadil taqyldap, - mine.. Myna eng bergi ýide!
- Janjýken tәteng osynda keldi me, kórdinder me?
- Kórgenmin, biraq kelgen joq.
Jón súrap otyrghan jigit qoynynan eki qúrt alyp ekeumizge ústatty.
- Jәkenning dәl ózine tartqan balalar ekensinder!.. Qalagha bara jatyrmyz, qaytqanda kәmpit әkelip beremiz!.. Sen Janjýkendi qashan kórdin?
- Byltyr Bayjúrqa atamnyng ýiine kelgen ghoy, sonda kórdim. Keyin kórgem joq.
- Sen ózing batyr jigit kórinesin, jasyrma!
- Oi, kórsem men ony jasyram ba!.. Sen kórding be, ei, Qyrau? - dep Bighadil "batyrlyq" kórsete almay qalghanynan qysylyp menen súrady. Men basymdy bir shayqap, tómen qaradym da sharyghymmen qardy tarpy berdim. Bizden esh nәrse ónbeytinin bayqaghan bolsa kerek, eki jolaushy oryndarynan túrdy da, bir jyrashyqqa týsip, qystaudyng teriskey jaghyna tartty. Men oilay qaldym: "әneukýni Minaj kelgende әkem osy Janjýken jóninde Sanatpaygha birdemeni qatty aitqanyn estip edim ghoy! Qanday sóz edi sol?!"

- Aqtay! Aqtay!.. - dep Bighadil meni iyghymnan basyp qargha otyrghyza qoydy. Baspalap qarasam Aqtay attanyp qystaudyng teriskeyine qaray bettep barady eken. Aqtay úzanqyraghanda ekeumiz eptep basyp, onyng esigining aldyna tayadyq. Kesheden beri Sanatpay ýiinde joq dep estigenbiz. Bighadil menen búryn jetip, esikke túra qaldy da, aiqysh-úiqysh syza berdi. Esikting taza uaqytynda mening "kitap" jazuyma jol bermegenine yza bolyp, terezege bardym men, apyl-ghúpyl tórt adamnyng atyn ghana jaza aldym. Jýregim dýrsildep ketip, jalt búrylyp edim. Ong jaghymdaghy toshalanyng esiginen bireu syghalap túr eken. Qamys esik sym temirmen aiqysh-úiqysh shandylypty da onyng ýstine myqty kúlyp salynypty. Ishinen kóringen adam Sanatpay ma degendey qorqynyshpen bir yrshyp qalyp, qashpay qayta qaradym: Kózime jyly, әdemi adam tәrizdi bir shalyndy da lezde ghayyp boldy. "Janjýken, sol Janjýken!.. Nege qamalghan múnda?" Qamys esikke bara syghalasam, ýy ishi qaranghy eshtene kóriner emes. Bayyzdap qarap túra almadym. Jotadan Aqtaydyng dauysy estile qaldy da, Bighadil meni jetektep qashty. Óz ýiimizding aldyna jetip alyp tyndadyq.

Aqtay bireulerdi aqyryp aidap keledi. Janaghy eki jolaushy eken. Olar qylmysty adamsha ýn qatpay, bastaryn tómen salyp keledi. Aspan túp-túnyq edi. Kýn batys jaq jotanyng "ýstine qonghan" kýn jarqyrap, shanqiyp túr. Yzgharly qarmen shaghylysyp, bet qaratar emes. Qylmystylaryn Aqtay sol shaghylysqan kýn núrynyng astyna aidap týsti de, bizge az uaqyt kórinbey ketti. Biraq, shaqyldaghan zeyil ýni, teri kiyimge tiygen

- Qatynyndy bizge baqtyryp qoyyp pa edin!.. Joghaltqanyng ótirik, auyl toryp jýrgen úrysyndar!.. Ákennin, býgin suyq toshalagha qamap qoyayyn da, erteng milisa shaqyrtamyn! - dep qamshy oinatyp keledi. Biz ýdireyip túra berdik. Aqtay eki qylmystyny ýiining aldyna aidap
әkeldi. Ol ekeui dabyrlap-kәukilektep jalyna bastady endi:
- Múnan song auyldarynnyng manyna baspayyq, aghatay, qoya ber  bizdi! Janjýkendi izdep tauyp alayyq!.. Balalary shyryldap jylap qaldy!..
- Joq, men múnyna aldanatyn әngýdik emespin!.. Qatynyndy bizden kórding ghoy, al tint! Sonan song toshalagha qamap baylatyp tastaymyn, erteng aidalasyndar!

Joq izdeushiler jalyna týsti. "Balalary shyryldap jylap qaldy!" degenine mening de jylaghym keldi. Ýige jýgirip kirdik. Ákem men Biygeldi angha ketken eken. Shesheme Bighadil kórgenin saudyrlatuymen boldy da, kórgenimdi sóileuge maghan kezek tiymedi. Dalagha sheshem de shyghyp tyndady, endi qarasaq eki qylmysty tez-tez basyp kelgen jaghyna qaray zytyp barady eken. "Balalaryna tez jetse eken!" degen tileumen qaradym arttarynan. "Janjýken tәtem nege ketem dep aiqaylamaydy endi?!"
Ákem keletin bel jaqqa bir qaradym da:
- Apa әkem qashan keledi? - dep aldyna túra qaldym sheshemnin.
- Kesh boldy ghoy, kelip qalar, - dep ol betime endi ýnile qarady, - әkendi nege izdedin?
- Mening kózimnen jas yrshyp ketti.
- Balalary jylap qalypty!.. Janjýken tәtemdi Aqtaylar qamap qoyghan ghoy deymin!
- Qayda?!  -  Kórdin  be?!
- Kórdim ghoy deymin... Toshalasynda... Janjýken tәtem әdemi edi ghoy... Sol!
- Qaytyp kórdin?
- Jazyp edim... Ózi kórindi!
- Anyq kórding be?!
- Esikting tesiginen bir kórdim, baryp syghalap edim, kórinbedi!
- Mynau ne deydi! - dep sheshem Bighadilge qarady.
- Men kórgem joq! - dep Bighadil saq ete týsti.
- Ol kórgen joq, esikte bolatyn. Men qamys esikting tesiginen kórdim.
- Toshalanyng esiginen be?
- IYe, ie sonyng tesiginen!
Sheshem an-tang bolghan beynede biraz oilandy da:
- Bolady, әkeng kelsin, aitayyq!.. Súmdyq eken mynasy!..
Endi ol jaqqa barmandar! Ákeng ne der eken, aqyldasayyq!

Ákem ymyrt jabylghanda keldi, eki qasqyr, bir týlki әkelip auyz ýige qoydy. Ýige kirip auyr kiyimin tastaghan son, shesheme bayandaghan porymda sóiledim. Aynaldyryp súraghan sayyn "tesiginen", "tesiginen" dey berippin. Ákem aqyrynda solqylday kýldi de betimnen sýidi.
- Búl ishine syimaytyn bir isti kórmese, múnshalyq qinalyp sóilemeydi. Ras-aq bolar! - dedi.
Áke-sheshemning shay iship otyrghandaghy sózine qaraghanda, Janjýkenning Sanatpaygha qashyp keletin jóni joq eken, ol ózining kýieuine yrzalaqpen barghan. Onyng ýstine qazir eki balaly bolypty.. "Biraq, ózi anqau da, qorqaq". Sol jaghdayynan bolmasa, "óte salmaqty, kórseqyzarlyqty da, tipti sózdi de bilmeytin bala" eken. "Zorlamasa, dәl Sanatpay-aqtaygha qor bolugha qyzyqpaydy. Búlardyng adamgershiligin ol tolyq biletin" dep әkem kesip aitty.
- Men baryp keleyin be? - dep súrandy Biygeldi. Ákem basyn shayqady:
- Sodyrlar bir syltau tauyp, seni úryp tastar!
- Qúday biledi, sol ekeuinen tayaq jemeymin!.. - dep Biygeldi ókireshtey týsti. Ózi de qazir úp-úzyn, әkemnen de iyqty edi. Oghan sheshek óte qalyng shyghyp, bojbighan shúbar bolghan.
- Joq, sen tóbeleskendi qoy, bireumen boqtasyp ta kórgen joqsyn, olar soyqannyng bәrine de jetip, seni bayqatpay qagha salady da, bireui Janjýkendi ala jóneledi!..

Sen onan da Bayjúrqa atana baryp ait. Janjýken óz yrzalyghymen kelse, kishi әkesi ghoy, Bayjúrqanyng ýi-ishi biledi. Olar bilmegen bolsa, men Janjýkendi qazir alyp shyghamyn da, anyqtap súrap, qútqara salamyn.

Biygeldi úzyn siraghymen eki-aq attap shyqty da, Bayjúrqa atama enkendep jetip keldi. Estisimen ashugha minip gýrildep ala jóneldi, әkem oghan basu aitty!
- Qazir әielder erkindigi bar ghoy, itke ketse de óz erkimen sheshiledi. Janjýken Sanatpaygha yqtiyar bolsa, bizding qolymyzdan ne kelmek, ózimiz tentek bolyp qalarmyz. Kelgeni ras bolsa, men qazir ony shygharyp әkep súrayyn, siz kórinbey túrynyz, sizden de qorqyp, ol ózining shyn jauabyn aita almay qalady!
Osy sózge kelisti de, әkem jenil kiyine salyp shyghyp ketti. Mening jýregim dýrsildep ala jóneldi. - "Ótirik bolyp qalsa pәleni men turdyrghan bolamyn ghoy!" Bayjúrqa men Biygeldi syrtynan qarap túrugha ketti, men de úmtylyp edim, sheshem jibermey basa otyrghyzdy. Bighazy da shyqqanda men tipti tyqyrshydym. Bolmaghan song sheshem qolymnan jetektep esik aldyna alyp shyqty.

Úyat pen qorqynyshym qatar alqyndap, bar niyettimmen "ras bolsa eken!" dep tilep túr edim, badyraqtardyng terezesi aldynda sóilegen әkemning ýnin estigende Janjýkendi kórgenimning rastyghyna biraz senim payda boldy.
- Sanatpay, esigindi ash! - dedi. - Kiygizge qansha orap tansa da kórinip túr!.. Ei, Aqtay, daldalama terezeni!.. Ei, shoshqalar, qorqytpa ony! "Yrzalyghymmen qashyp keldim demese qaytpek edin, týbinde ajalyng menen bolady!" deding ghoy, ә! Qútyrghan, әkendi kózine kórsetip, esigindi júlyp alamyn, ózing ash"!
-  Al, Jәke, aiyp Janjýken ekeumizden, - dep Sanatpay da sanghyrlap shygha kelgendey boldy. Ákem qatty aqyryp qaldy oghan:
- Bar, anau jerde túr!.. Ei, Aqtay qorqytyp boldyng ba, shyq beri! - dep bir tyna qaldy da, ýni júmsara shyqty. - Janjýken, shyraghym, óte qorqaq edin, esindi jiyp al, men sening tileginning bәrin oryndaymyn! Qazirshe nәrselerindi qaldyrmay alyp shyq!

Auzym men tamaghym kebersil jútyna almay titirep túrghan mening ýreyim endi ghana ornyna týskendey boldy. Bizding ýy jaqqa jylap kele jatqan Janjýkendi joldan tosqan eki әiel demep, qoltyqtay ayandady.
- Tesikten kórgenim ras boldy ghoy, apa! - dep qaldym men quanghanymnan. Sheshem auzymdy basa qoydy:
- Sen eshkimge kórdim deushi bolma!..
Qystaudyng barlyq adamy syrtqa shyghyp qarap túr eken. Japyrlap bizding ýy jaqqa jýgirip edi, Janjýkenning art jaghynda kele jatqan әkem:
- Keyin kóresinder! - dep qaytardy.
- Janjýken - Qúiqanyng qyzy. Jinishkeleu súnghaq boyly, aqsúr jýzdi, sýiriktey súlu, qyr múryndy, qarakóz Janjýken kelisken bar bitimimen, jibektey minezimen bizdin
auyldaghylardyng bәrinen sýikimdi edi, bir adamnyng betine karamay basyn tómen salyp, ýzilerdey әreng sóileytin úyang kelinshek. Sheshemning aituyna qaraghanda, búl súlulyq oghan "osy kýieuine kelinshek bolyp týskennen keyin bitken" eken. Qyz kýninde borsha-borsha kóilekpen kýisiz túrmys bar mýsinin jasyryp, ony qor etip kelgen kórinedi. Áke-sheshesi ólgen song tym jýdep, barlyq keypinen jasqanshaqtyq kórinip túratyn bolypty.

Esik aldynda mening qolymnan ústap túrghan sheshem, onyng osy "qashyp keluine" qatty keyip "kiymegenin kiygizip, kedey bolsa da bar kýshimen mәpelep, adam keypine keltirgen kýieui ne jazdy eken búl qyzgha" dep kýbirledi.

Bizding ýige kirgen song Janjýkennen kóz almay qarap qaldym. Et sýiekteri shyghyp, óte aryqtap ketipti. Byltyrghy siqy mýlde joq.
- Múnda qashan kelgensin? - dep aldymen әkem sóz qatty. Enirep otyrghan Janjýkenning auzy sózge әreng keldi:
- Ótken týni!
- Ózing auyrghanbysyn?
- Joq.
- Endi ne bolghan? Qúr sýldering ghana qalypty ghoy?! - Janjýken ýnsiz egildi.
-  Kýieuinmen janjaldasyp pa edin? - dep qaldy sheshem.
-  Joq, ne qylyghyna janjaldasamyn!..
- Endi ne bolghan?! - dep әkem jәne jauap kýtip kidirip edi. Janjýken bógelip tyrnaghyn shúqy berdi: әkem júmsaryp bәseng ýnmen úzaq sóilep ketti sonan son: Búl iste eshkimnen ýlken dep úyalmauynyn, myqty dep qoryqpauynyng kerektigi,
kelerlik qauip-qater bolsa aghalyq mindetpen ózi kóteretindigi jóninde kepildik berip, sert aityp keldi de.
- Aldymen osynsha jýdegen jayyndy sóile! - dedi.

Janjýken túqyrghan boyy toqtausyz jylap otyr. Ernin әren-әreng jiyp, ýzip-ýzip sóiley bastady:
- Men... Jarym aiday boldy... Úiyqtay almadym... Tamaq ta ishe almadym... Qatty qinaldym!..
- Kim qinady?
- Búlarmen birge... qashayyn desem... eki balam men kýieuimdi qimaymyn!.. Qashpayyn desem... ólemin!..
- Kim óltirmek?! Qaytyp óltirmek? - dep әkem aiqaylap jiberdi.
- Bizding ýy eki-aq ýimiz: anau... jalghyz ghoy, kóbinese ýide bolmaydy... angha... otyngha ketedi... óltirem degen son... óltiredi ghoy. Bilem ghoy búlardyng minezin!.. Myltyghy da bar eken!
- Ózing qashyp kelding ba, iә olar zorlap әkeldi me?
- Ózim keletin... Nesine qyzyghamyn!.. Birneshe kýn
búryn... Kýieuine aitpaysyng dep... pyshaghyn kórsetti... aitpadym da... tamaq ta ishpedim, odan son... kózime sol pyshaq kórinip túratyn boldy. Jylay berdim... әlgi kóp súrady... "Auyryp jýrmin"... dey salam... Biraq... "qasymnan ketpe!" dep jalynamyn... Ol ýiden shyqpasa kýn kóre alamyz ba!.. Aldynghy kýni... "Qaqpan kórip... otyn әkelemin" dep... kýn shyqqan song ketken... "erte qaytyp kelemin" dep edi... Týnde de kelmedi... Sanatpay men Aqtay keldi.... Esikting topsasyn júlyp tastap... "Ýnindi shygharma!" dedi de... jetektep, sýirep jýre berdi... Omyraudaghy kishkenem shyryldap qalyp edi! -
dep Janjýken ózi de shyryldaghanday ýn sala enirep ala
jóneldi.

Men shesheme qarap edim, ol búrynnan jylap otyr eken, men de jyladym. Bighadil kórse "sen әielmisin" ei, mylqau!" deydi eken dep, oghan kórsetpey, eki tizeme basymdy qoyyp alyp jyladym. Ýy ishi bir shaq jym-jyrt bola qalyp edi.
- E, bәse solay! - dep qaldy әkem. - Osy eki qany súiyqtyng ózderining qany tasyp, tógileyin dep jýr! Ekeuin osy qazir-aq laqsha baqyrtyp bauyzday salar edim. «Kommunist» deytin jaqsy aty bar. Óltirseng kommunist partiyasyna qarsy kórinip, jeksúryn qanisher bolyp qalasyn, amal qansha!.. Sonda da ósh alu sharasy bar.

Anyghynda búl ýkimet - búlardyng ýkimeti emes, bizding ýkimet, nesine qorqamyz. Janjýkenning osy sózin ýkimetke jetkizsek te bir jayy bolar! - dep Janjýkenge qarady.
- Al, shyraghym, jayyndy úqtym, búlar sening sonyna týsisimen-aq Bayjúrqa ekeumizge kelip aitsandar, búl isti bolghyzbaytyn edik. Keregi joq, óter is ótip boldy. Ókinuding joly joq. Endi búlardy sening manayyndy basqany sol, tipti myna qyrdan asa almaytyn etemin! Onyma myqtap sen! Endi seni ýiine ózimiz aparyp salamyz, iә kýieuindi shaqyrtyp alyp, jayyndy úqtyryp, qosyp beremiz. Búghan ne aitasyn? Janjýken taghy ýn sala jylap ketti.
- Endi ony qay betimmen... ne abyroyymmen kórermin!.. Tym bolmasa baghana olar kelgende... poshaladan shyqsam... nemese aiqay salsam edi!.. Qasyma Sanatpay otyryp aldy da, auzymdy basyp qorqytumen boldy... Álgining balalar jylap qaldy dep  jalynghanyn estigenimde ayaytyn janym qalmay... aiqaylap jibereyin dep edim... túnshyqtyryp ýnim shyqpay qaldy!..
- Ar-abyroyyng da, beting de, tileu-niyeting de әli ózinde eken, qalqam, kýieuing búl jaydy týsinetin jigit!..
Bayjúrqa bar sózdi esikten tyndap túrypty, eki býktelip kirip keldi.
- Al Jappar, - dedi qolyn artyna qayyryp túra qaldy. Tómen qarap otyrghan Janjýkenge qarap bir sәt túrdy. -

Endi mening keshirerlik te, kommunistiginnen qorqarlyq ta esh jayym qalmady!.. Jasym jetti ghoy, qan ishken ataq menimen ghana ketsin, sen qozghalma, sol ekeuin qazir óltiremin.

Bayjúrqa shygha jóneldi. Jasy alpystan әldeqashan asyp ketken adam bolsa da, qayraty әli myghym eken, aldyn tosqandardyng eshqaysysyna bógeler emes, kezikkenin iytere salyp jónele berdi, әkem jýgirdi artynan. Ýreylene jýgirip men de shyqtym. "Kisi óltirtken men bolamyn-au" endi degen óte suyq sezim qalshyldatyp әketip barady.
- Áne qashty! - dep aiqaylady bireui. Ákem suyp túrghan atyn mine salyp, quyp berdi.
"Olar ekeu ghoy, әkemdi óltirip ketedi-au!" degen qauippen qaltyradym endi. Biraq, onyng artynan atty-jayauly azamattyng bәri ilese qudy. Bir belennen Sanatpaydyng jan dauysy shyqty:
- Oibay-ay... Jәketay, janymdy qi, janymdy qiy,
Jәketayym!.. Qúldyghym bar, Jәketay, qúldyghym.
kúldyghym! - dep qylghyna qalghanday bolyp ýni shyqty.
- Óltirdi-au, - dedi sheshem!
- Endi bir mezette әrirekten Aqtaydyng dauysy shyrqyrady: ol jalynyshty sózben aghasynsha shyrqyrasa da, onyng dauysy onshalyq óshpey jaqynday berdi, iә soyyl, iә qamshynyng ýni estilmeydi, at ýstinen qalay shyrqyratyp kele jatqanyn týsinbedim. Sanatpaydy basqalap-iytermelep aidap әkeledi. Óz ayaghymen kele jatqanyna qaraghanda ólmegen de, biraq, ýn joq. "Eki batyr" Bayjúrqanyng esik aldyna aparyldy, men de qoryqpay bardym. Bighadil tipti basynyp, qos aidyng dәl aldyna baryp qaqshiyp túr. Bayjúrqagha әkem birdeme dep sybyrlap edi, ol kisi jay-japsardy jiylghan júrtqa qysqasha bolsa da aiqyn aityp shyqty.
- Al, kópshilik, - dedi sonan son, - әdildigin sender
aytyndarshy, qayteyin búl ekeuin! Múnsha basynar ma, adamdy
múnsha qorlar ma?!

Jana tuyp kele jatqan jarty aidyng alakeuim sәulesi astynda kópshilik qatty yza bildirdi. Árbir jýrekten qaynap túrghan kek, bulyqqan ashu buyrqanyp-tasyp ala jóneldi. Kópshilikten óltiruden tómenirek ýkim shygha qoymady. Eki qanqúilynyng sheshesi de bajyldap, qarghap-sileumen bolyp, eki úlyn birneshe ret shapalaqtap jiberdi de, Bayjúrqanyng aldyna baryp býk týsti. Múnysy keshirim súraghany bolsa kerek. Ólmeli kempirding óz ishinen shyqqan shúbar jylandary ýshin bas úra jyghyluyna

Bayjúrqanyng jýregi shydamaghanday, búrylyp jýrip ketti de kempirding qasynan alysyraq baryp túrdy.
Jekelenip sóilese qalghan bes-alty jigitting bireui óktem ýnmen sanqyldap ketkende ghana kópshilikting abyr-sabyry sayabyrlay qaldy.
- Áke, qartaydynyz, - dedi jigit. - Endi qartayghanda búl itterding aram qanyn siz arqalamynyz! Jaspyz ghoy, biz kótereyik... Aram bolsa da biz isheyik! - dep «badyraqtargha» tóne kep týsti. Búl - bayaghyda "qapqa týsip" keletin Tәby kempirding jalghyz úly Bayanbay deytin jigit edi. Alyp túlghaly, zor jýrekti búl jigitting isteymin degenin istemey tynbaytynyn biletin Aqtay-Sanatpay Bayjúrqa men әkemning ayaghyn qúshaqtay kelip jyghyldy: bar dauysymen ókirip jalbaryna ant-qasamyn ishe jyghyldy, bebeulep-zarlap kempir jatyr. Bayjúrqanyng bosanqyrap qalghanyn bayqaghan әkem, olardan ayaghyn serpip bosatyp shygha berdi de:
- Búlardan negizgi kek alushy biz emespiz, - dedi. Óltiruge haqyly talapker әli kelgen joq, kýieudi shaqyryp kelinder bireuin! Solardyng qolyna baylap berelik, ýkimetke apara ma, óz qoldarymen jazalay ma, ózderi bilsin!.. Al, Bayjýkeng ekeumizding mindetimiz: birinshi, haqy iyesine tentegimizdi qashyrmay tapsyru. Ekinshi, óz yqtiyarlarymen qosylyp, kýn keship jýrgen momyn jandargha endi qaytyp qas qyldyrmau ýshin eki búzyqtyng da tilersegin qiyp tastau, búl sharany aqy iyesining jazasy oryndalghanda, tiri qalsa men oryndaymyn!

Kópshilik búghan tolyq qosylghanday qatal raymen qúptasty da, jymiysyp qoydy, múnday jaza - malgha shapqan qasqyrgha qoldanatyn әkemning jazasy ekenin kópshilik biledi: naq qylmyspen qughyngha týsken qasqyrdy óltirmey, qara túmsyqtan ghana úryp taldyratyn da, túmyldyryqtap alyp, auylgha tiri әkeletin. Sonan song artqy eki ayaghynyng tilersek taramysyn qiyp tastap, mal arasyna qoya beretin. Búl - jenil qylmysty qasqyrdyng jazasy edi. Eger iri mal jegen auyr qylmysty qasqyrdy qolgha týsirgen bolsa, terisin tiridey sypyryp alyp qoya beretin. Túmyldyryq qasqyrdyng soyghanda yrjaqtap "kýlip" jatatynyn men búl qysta ýsh ret kórdim. Kýn jyly bolsa qyzyl jalanash kýiinde de juyrda ólmey, birsypyra uaqyt "býrsendep-oynap" jýgirip jýredi eken.

Aqtay-Sanatpaydyng qaytalap qas qylmauy ýshin әkem qoldanbaq bolghan sharagha birnesheui jasyryn kýlip aldy.
- Myna jazanyz - eng jenil jaza edi ghoy, Jәke?! - dedi bireui. Endi bireui ony toytardy:
- Joq, búl jazalar oryndalyp bolghannan keyingi, qoygha qaytalap shaptyrmau ýshin qoldanylatyn shara, búghan qosylamyz. Tiri qalsa tilersegin ghana qiiymyz kerek!
- Dúrys, - dedi taghy biri, - búlar bókterip alyp kelse de, óltirip jey almay qalghan qasqyrlar ghoy.
- Óltirmegenimen mal emes adamdy ólim haline jetkizdi. Bir emes, bir ýili jandy oirandady. Kishkene balalaryn shyryldatyp tastap, sheshesin bóktere qashu qanday ghashyqtyq! Búl adamshylyghyndy s... der, osy auyldyng da namysyn taptady. Búlar istemegen jauyzdyq qaldy ma!.. Raqym joq búlargha! - dep aiqalady bireui.
- Al, endi qalghanyn tanerteng kóreyik, ekeuin eki toshalagha aparyp baylandar!
- Qoldaryn artyna qayyryp myqtap baylandar da,
dingekti eki bútynyng arasyna keltirip kisendep tastandar, qashpasyn, -  dedi әkem!

Arqanaty tauyndaghy Janjýkenning ýiine dereu adam jiberildi.

Ádiletti "tergeushim", búl oqigha týgelimen mening qylmysym. Men bolmasam "ghashyq" Sanatpaydyng qúshaghynda momyn súlu typ-tynysh jata bermey, búl auyldan múnshalyq úlar-shu, úryp-soghu, zarlau men qaqsau tuylar ma! Tilim shyqpay túryp-aq әkeme tynshy bolyp, ózinizdey eki tónkerisshini osylay jazalatqanmyn. Búl qylmysym ýshin meni Janjýkenning sol eki balasyna tepkiletip óltirseniz tipti әdildik bolar edi. Qylmystyny qimasyna sabatu, әkesin balasyna sabatu - qastardy tónkerisshildikke tәrbiyeleuding birden-bir joly, adamzatta bolatyn qayyrymdylyq pen janashyrlyq sipatty keri tónkerisshildikten adalanudyng danyshpandyq nazariyasy emes pe edi.

VII

Aqtay qorqytyp quyp jibergen eki jigit ertenine týs aua ógiz jekken shanamen bizding ýige kelip týsti. Auyl kәrilerining bәri bizdikinde. Osy mәseleni qalay sheshu jayly keneste edi. Eki jigit kýlim qaghyp bar yqylasymen sәlem berip kirdi. Kýieu - keshegi bizge qúrt berip, jón súraghan jigitting ózi eken. Keshegi suyq-sýrkey jýdeu shyray joq, quanyshpen qúlpyryp óneye qalypty. Barlyq ibasy men razylyghy kózinde jaynap túr. Adamgershiligi núr atqanday, Janjýkenge jautaqtay qaray berdi. Sol jaynap túrghan kózinen Janjýkenning jýdegendigine jany ashyghanday, irkilgen túp-túnyq jas ta kórindi. Ol kirgende Janjýken ózin toqtata almay solqyldap ketip edi, jylauyn әreng bógedi.
- Balalar aman ba? - dedi aqyryn ghana.
-  Aman, naghashy apam kelip baghyp otyr. Esh nәrse bolghan joq!
- Ne bolyp qayta almay qaldyn?! - dep Janjýken taghy solq-solq ete týsti. Ýy toly adam solargha qarasty.
- Arqandap qoyghan ógizim joghalyp, tangha jaqyn әreng taptym. Ony bir saraygha aparyp baylap tastapty, bireuding izi jatyr.
- Aldymen seni shyrmaghan eken ghoy! - dep Bayjúrqa sanq ete týsti de әkeme qarady. - Al, ne otyrys bar!

Sózdi әkem bastady, kesheden bergi bolghan oqighany, ózderining kórgen sharalaryn kýieuge tolyq sóilep berdi.
- Qylmystylaryng eki toshalada baylauly jatyr, - dedi aqyrynda, - olardy sol baylauly kýiinde-aq qoldaryna beremiz. Zәbirlenushi sender ghoy, sotqa beresinder me, osy jerde sottaysyndar ma, biylik senderden!
- Qúrmetti aghekeler, - dedi kýieuding qasyndaghy jigit. - Sizder túrghanda biz biylikti qaytemiz? "Soqyrdyng tileytini - eki kózi", biz sayaq qonystanghan әlsiz eki-aq ýimiz, bizge óz amandyghymyz ghana kerek. Eng qorqarymyz sizderding qolda eken. Búlar bizge endi tiyispese bolghany. "Badyraq kóz, sen tiymeseng men tiymeymin" dep qayta beremiz. Olardy óshiktirip almayyq!

- Olardy aidap sonau Jýzaghashqa apararlyq bizde kólik te joq, - dep kýieu qostady ony. - Qaytemiz, qúdaydan kýttik! Búl zakonchiktermen ýkimet aldynda aitysa alatyn da jayymyz joq, búlar ýkimet adamdary ghoy, ýkimet bizge "iye" dey salar da, qoya bere salar, sonan búlar qaytyp kelerde bizge "me" dep sybaghamyzdy qayta tartar. Biz keshtik, tek olar endi bizge tiyispeytin bolsyn.

Ákem qoldanbaq bolghan keshe týndegi sharasyn taghy aitty!..
- Búlar óshigip, qoramyzgha qayta shabar deytin kýdikten endi aulaq bolyndar! Sender jaqqa endi bettey almaytyn etemin. Mening qasqyr "asyrap" jýrgen anshy ekenimdi bilesinder, sender jazalap bolghannan keyin tilersekterin qiyp tastaymyn, myna belden asyp kórsin sonan son!
- Aghatay, múny aita kórmeniz! - dep jalyndy ósh alar kýieuding ózi, - balalarynyz bar ghoy, bizding kesirimiz sizge de tiyip jýrmesin!
- Ýkimet tyya almay qalghan tentek bolsa, biz tyisaq qayter deysin! Barlyq qylmys dәlelderi qolymyzda ghoy... Al jýrinder, Janjýken shygharym, sen de jýr!.. Sotqa apara almasandar qorqynyshtan qútylyp qayt!.. Keyin ýkimet súray qalatynday bolsa, olardyng bar qylmysyn tartynbay-jasyrmay aitudy úmytpa!..

Eki qylmysty Bayjúrqanyng esik aldyna shygharylghanda auyl adamdary týgel jinaldy. Qos sodyr sol bir týnning ishinde-aq jazasyn tartyp bolghan kórinedi: auyl jigitteri kәrilerden úrlap-júlmalap tamtyghyn qaldyrmapty, sasyghan óleksedey isip-keuip ketken eken. Ekeui eki toshaladan sýiretilip shyrqyray shyqty.
- Aghataylar, shybyn jandy qiyndar! - dep Sanatpay tar mandayyn qatqan múzgha taq-túq úrdy. - Bauyrym, Janjýken, Mamyrqan, sender keshire górinder!..
Aqtaydyng kónek bolyp ketken erni men múrny jalbarynu sózin tolyq úqtyra almady, býkil bet-auzyn qaptap alghan qan-qan shash jaghy men iyegine jabysyp qalypty.
- Qasyqtay qanymdy! - dep birdemesin ýzdiksiz mingirlep, jerge jabysa sýiretilip shyqty.

Ekeuining de birneshe qaytalap aitqany: «eshqaysynyzgha qas qylmaugha qasam isheyik, qúran ústayyq!» degen jalynyshy kópshilikke oy salghanday, qatal jýzderdi biraz júmsartqanday ashuly aiqaylar sayabyrlay qaldy. Múnshalyq soqqygha týskenin qariyalar da, әkem de bilmey qalypty.
- Qúran ústatyp, ant alsaq, osylar tyiylar ma edi? - dep kýbirledi әkem Bayjúrqagha, tyng bir shara tapqanday oilana qaldy. Jibip-bosap qalghan siyaqty. Bir shette túrghan Bayanbay zekire sóilep ketti osy kezde:
- Keshe ghana "qúdayyndy", "qúranyndy" dep jýr edinder ghoy, әkennin! Endi kór auzynda ghana esterine týsipti!.. Maghan berinder! - dedi әkeme qarap. - Búlar qúranyn o dýniyege barghanda bir-aq ústasyn! Óitpegende aldaydy da, jelkemizge qayta minedi!
- Mine janym, mine imanym, - dep ekeui eki jerde jandaryn jarysa berip jatty. - Aldarynyzdan qiya kesip ótpeyik!.. Ne búiyrsanyzdar sony isteyik!.. Janjýken, Mamyrqan! Manayyndy endi bassaq, qylsha moynymyz talsha júlynsyn. Bir ret keshirdik denizdershi! Janjýken, Mamyrqan!.. Bir ret qana últaraq-shúlghaularyng bolayyq!..
- Ýkimet keshir degende ghana keshiredi búlar, - dedi әkem. Qazir sotqa aidap aparamyz!.
Búl sózge kelgende Aqtay qyzghan qazangha týsken bidaysha yrshydy:
- Jәketay, endi... endi... Ólsek te óz qoldarynyzda... Óz qoldarynyzda óleyik!.. Ózderiniz... Ózderiniz ne qylsanyzdar da!.. Óz auylymyzda óleyik!..
Kәrilerden birnesheui aldymen әkemdi, sonan song Bayjúrqany, eki jigit pen Janjýkendi jeke shygharyp әketip birdeme aityp jatty. Eki sodyrdy eki qolymen jelkeden sýirey jónelgen Bayanbaydy әreng toqtatqan Tәby sheshe de sol jerge bardy, kenes sonynda bir shal býkshendep baryp kúran alyp shyqty ýiinen.
- Ei, qúdaysyzdar, - dedi ol Aqtay-Sanatpaydyng aldyna kele zekip, - sender qúdaydy, kәlama moldany úmytqaly qashan!.. Óler shaqtarynda imangha kelesinder me, joq pa!

Eki sodyr birin-biri tospay qonqyldap ala jóneldi: "Qúldyq! Qúldyq!.. Osynsha qylmysty qúdaydy úmytqanymyzdan istedik!.. Qoydyq!.. Tәuba qyldyq!.. Ant isheyik!.. Namaz oqiyq!" degendey әldeneshe qaytalaghan kúlshylyq sózderimen qandy qoldaryn tarbita jaydy qúrangha... Eskirgen sary tisti jalba-júlba juan kitapty qos qoldap alyp soghan qan soqtalanghan jalbyr-júlbyr basyn qoyghan Aqtay kónektey erni men múrnyn bir-aq saldy. Sýiip jatyr ma, iyiskep jatyr ma aiyru qiyn edi. Kópshilik tóne qarap túr. Aqtaydan song Sanatpay da solay sýidi. Álgi molda shal jaynamaz aldyryp, qúrandy sonyng ýstine qoydy da ekeuin soghan qaratyp "betteri qúbylada" jýgindirip otyrghyzdy. Moldanyng búiryghymen ekeuining ong qoldary qúrannyng ýstine qoyyldy.
- "Allanyng isimen bastaymyn" dender, ekeuing birdey aityndar! - dedi molda. Ekeui qatarlasa sony aitty. - "Magariki, múnan keyin Allagha qarsy kýpirlik etsem, osy kәlam shәripting qasiyeti atsyn!.." "Magariki, Mamyrqan-Janjýken siyaqty nekeli әziz jandargha ýshbu qasamnan keyin qastandyq-haram niyette bolsam... Magariki, osy túrghan kýlli kedey-paqyr jandargha haram-qastandyq oilasam... Alla aldynda qara yuz bolayyn! Ózimiz kәpir, qatyndarymyz talaq bolsyn!"
- Ýy molda, - dedi Bayanbay. - Búl itterde talaq bolarlyq qatyn túrmaq qanshyq bar ma edi!

- Múnan keyin, ýshbuden keyin!.. - dedi molda, ol neni aitsa sony aityp jatqan eki sodyr búl sózdi de qatarlasa aitty. - "Ýshbuden keyin úrlyq qylsam, ghaybat aitsam, borjay dep qorqytsam, insangha jәbir salsam, Allanyng qahary, kәlamnyng kiyesi atsyn!"
Osy sózderin molda ýsh ret aitqyzyp shyqty, asyqpay, birden anyqtap aitqyzdy. Qaltyraghan eki sodyrdyng qúran ýstindegi qoldary ayazdan siresip, qybyrsyz jatyr. Ózderi juan etikterining ýstinde jýginip otyrugha shydamay myqshiyp jatsa da bar kýshimen aityp jatty. Ant sózderi aitylyp bolysymen әkem qatty dauystap tildep jiberdi:
- Ákenning auzyn... Myna jaqqa qarap endi úlityn
bolsandar tirsekterindi qiyamyn da tastaymyn!

Ant ayaqtalsa da, Sanatpaydyng qoldary qúran ýstinde túra berdi. Janjýken men eki jigit shanagha týsip jýrip ketti. Qarsy aldarynda ketip bara jatqan shanagha da qaray almay, qúrangha telmirgen boyy eki sodyr otyrdy. Ógiz shana әudem jerge baryp toqtay qaldy. Jezdemiz birdemesin úmytyp qalghanday qayta jýgirip keldi de, Bighadil ekeumizding betimizden eki sýiip lәm demey qayta jýgirdi.
- Múqametqaly bolystyng qalay óltirilgenin bilesinder me, ei, shoshqalar! - dep súrady әkem qasqyrlaryna tóne qarap.
- Bilemiz, estigenbiz, - desti olar. Qúran men jaynamaz jiyp alyndy.
- Qany tasyghan, әkenning auzyn... estip jýrip-aq sol kirgen kórge kirmek bolypsyndar ghoy!.. Baryndar ýilerine!.. Senderding qylyqtaryng odan da asyp týsti, úmytpandar!..

Múqametqaly deytin bolysty qyz-kelinshekterge istegen ashyq zorekerligi ýshin byltyr qysta halyq óltiripti. Sony eskertip әkem sodyrlardy qoya berdi. Biraq, Bayjúrqa men Bayanbaylarmen sóileskende ýkimet oryndaryna-aq mәlimdep qoidy aqyldasyp, toqtasypty. Gýljan sheshemiz ben Núrghayshanyng auruy kýsheyip ketip, solargha әr jerden dәri izdep jii qarbalasynda boldy da, әkem mezetinde jolgha shygha almay qaldy. Dәri materialyn tauyp jasap bolghansha eki nauqas irkes-tirkes qaza bolghan son, ýkimetke "mәlimdep qon" úmytylyp ta ketti.

Búl qysty Aqtay-Sanatpay tym-tyrys, tymyrsyq kýiinde ótkizdi. Erkimen jýrse de úrdy-soqty dep eshkimge shaghym aitpaghan, aryz kótermegen siyaqty. Biraq, qys ótisimen bóline kóshti de, irgesi mýlde aulaqqa ketti. Búl aulaqtyq bizding auylgha az uaqyt tynyshtyq bergendey kóringenimen artynan ayaz bolyp biline bastady. Ýrjar manyndaghy Eginsu degen jerge kóship kelgen son, әkem bir-eki kýnge jolaushylap ketip edi.
- Aqtay, Sanatpaylar kórinbegenimen kórimizdi qazyp jýrgen eken! - dep tym kónilsiz qaytty. Ýy ishindegi ýlkender arasyndaghy kýbir kóbeydi. Bighadil ekeumiz ol kýbirding jayyn úgha almadyq. Áyteuir, bizge quanysh bolyp kelgen "kóp balamen oinau", "kolhozgha kiru" deytin janalyq estilmey qaldy. Onyng ýstine auylymyzdyng adamy azayyp ketti. Qayda ketip jatqanyn bilmedik. Ákem bireuden eki ógiz ben tis aghash súrap әkeldi de eki taqta jer jyrtyp tary shashty. Kýn sayyn azayyp jatqan auylymyz aqyrynda ýsh ýy bolyp qana qalyp edi. Ol ýsh ýiding ózi de bir-birine alys-alys әrqaysysy ózderining salghan eginderining janyna qonyp, qara-qonyr ýilerimiz jeke-jeke shoshaydy.

Quandyqtyng qolyndaghy kәri әjemiz "jalghyz qanghyryp qalypty" degen habar keldi bir kýni. Ákem dereu izdep baryp, jalghyz atymen sony alyp keldi. Óte býkshiyip, qatty jýdep qalypty. Tórt qanat kiyiz ýide taghy da on adam bolyp túrdyq. Sauynnan jalghyz siyr bar. Kәri әjemizden súrasaq, Quandyq ta "qúlaqqa" jatyp, mal-mýlki kәmpeskilengen eken, Sibirge aidalyp bara jatqanda qashyp kepti de, әielin ertip "joghalypty". Basqa kishi atalardyng ýy ishteri de solay, olar búrynyraq "joghalghan" eken.

Alys-alys ýsh ýy ghana shoshayyp, Bighadil ekeumiz qúlazyp qalghanymyzben ýy ishi kónildi siyaqty kórinip jýrdi. "Biyl astyghymyz kóp bolady" dep әkemiz ben Biygeldi aghamyz aldylaryna alyp quantatyn boldy bizdi. "Joghalyp" ketken ýilerding birnesheuining salghan eginderi de "bizge" qalypty. Ýide astyq azayyp, bir-bir uys biday ghana jeytin bolghanymyzda búl quanysh tipti kóp aitylatyn boldy. Kýndiz-týni egin suaratyn ol ekeuining qol-ayaqtary qap-qara bolyp, kózderi shýnireyip ketkende, jaqtary sualyp arsa-arsa bolghanda, osy quanyshty onan sayyn kóp aityp bizdi uatyp jýrdi. Qarnymyz ashqan sayyn búl quanysh bizge de óte zor quanysh bolyp sezilip, tez uanatyn boldyq. Bighayshany kóterip alyp, Bisara tәtemiz de endi kóktegen egindi kóp aralaytyn boldy. Tegi kishkene Bighayshany da ol osy sózben quantyp, osy quanyshpen uatatyn kórinedi. Quanyshty maysa kezinde kórsetip, jýrip uatu-dәleldi de, pәtualy da bolady ghoy!.. Ázer bolsa kózine nan elestep ishek-qarny ghana shúryldar, uatushylardyng ózderi de tamsana sóilep uatyp jýrdi.

Biygeldi aghamyz bizdi solay uatyp, astyq sary ala tartysymen kók tary jeytinimizdi, onan song tipti ýlken-ýlken qarma nan da jeytinimizdi aityp qaryq qylyp otyrghanda, bir top atty adam tasyr-túsyr shauyp kelip esik aldyna túra qalysty.
- Jappar qayda? - dedi bireui ýstem ýnmen. Biygeldi jýgirip shyghyp, egin basyn kórsetti. Attylar solay shauyp ala jónelip, әkemdi qorshay qaldy. Aralarynda Aqtay da bar eken, bәri myltyqty, biz shoshyp kettik. Ákemdi aldygha salyp aidap keldi.
- Juannyng túqymy, endi juandyghyndy kórsetshi kәne! - dedi bireui. Ýidegi bәrimiz ýrpiyip, esik aldynda túrmyz. Ákem kele "auylatkomgha" shaqyrylghanyn, bizding qoryqpauymyzdy tapsyryp ýige kirdi.
- Myltyghy bar múnyn! - degen Aqtaygha, bireui: "jazgha salym Jýzaghashqa qaytaryp" berilgenin aitty, әkem beshbeti men etigin kiyip shyghyp, aldygha týsip jýre bergende, әjemiz bozdap jiberdi:
- Qúdayym-au, endi qayttik!.. Qalay kýn kórdik. Jaratqan-au!..
Aydaushynyng birnesheui qayyrylyp túra qaldy, Aqtay myltyghynyng shaqpaghyn shaq-shúq qayyryp jiberip:
- Qayda qúdayyn!.. Aspanda ma edi! - dep zirk-zirk ete týsti de, aspangha qaratyp myltyqty atyp-atyp jiberdi. Qorqyp ketken men shalqamnan týse jazdadym. Jalt qarasam әjem de, sheshem de jaghasyn ústap túr eken.
- Qúday sening qystaghy qúran sýigen jerinde qalmasang da tabar әli! - dedi sheshem bar dauysymen. Aydaushylar ýn-týnsiz jýrip ketti. Ákemdi úrar ma eken dep qauiptenip edik, tiyispey aidap, әudem jerdegi Bayanbaydyng ýiine bardy, ony da aidap shyqty. Tәby sheshe Aqtaydy tym qatal ýnmen jer jebirine jete qarghap-silep qaldy. Ýidegi eng kishkenemiz Bighaysha da daghdaryp, ýn-týnsiz ýrpiygen kýimen әkemiz ketken jaqqa úzaq qarap túrdy. Qarasy ýzilip. ketken song da biz kesh batqansha sol jaqqa qaraumen jýrdik.

Ákem de, Bayanbay da ymyrt jabyla qaytyp keldi. Ákemning qatty týtigip, birjolata bitip qaytqany bayqaldy bizge. Ýn joq. Ne der eken dep bәrimiz sonyng betine qaraulymyz. Sheshem dastarqangha bir uys biday salyp shay qúidy. Áreng tilge keldi әkem:
- Juannyng túqymy ataldyq, bes jýz kilo et nalog saldy, - dep kýrsindi. - Kózdegenderi atymyz ben siyrymyz, erteng alyp ketedi. - Aqtay, Sanatpaydyng tóndirui ghoy, e! - dedi sheshem.
- Dәl sol!.. Onyng jayyn men auylatkomgha aittym!.. Amal qansha, kesh qalyppyz, audan atkomgha kezinde baryp aitsaq bolghanday eken. Býgin eshqaysysy búl sózdi tyndamay qoydy. Ol qanqúilylar bar jerdi shiyrlap, Bayanbay ekeumizge kór qazyp bolypty!.. "Juannyn, borjaydyng túqymysyn, audanda tiziming bar eken, laj joq!" dedi de qoydy eng janashyr degenderimiz.
- Bizding óz әkemizden bastap jetimdikpen, kedeylikpen kóz ashpay kelgenimizdi aittyng ba?
- Ayttym ghoy!.. "Balpannyng nemeresi ekendiging ras qoy, tipti sonyng kishi әieli de sening ýiinde túr ghoy, ras pa!" - dep kuә boldy Aqtay. Men: "Ras" dedim, "sen ekeuinning qaqaghan ayazda esigin búzyp, emshektegi balalaryn shyryldatyp tastap, Janjýkendi zorlap alyp kelgendering de, eki kýn ótken song kórip, mening senderdi úrghanym da ras, senderding ýkimetke aitpa dep ant-su iship, qúran sýigendering de ras! Sen búzyqtargha janym ashyp, endi jaraly bolghanym da ras!.. Osy qyrsyqtarynnan tiri qalsam, óletindiktering de ras" dep aityp shyqtym.

Ákem múnan song ýn-týnsiz jatyp qaldy. Bәrimiz de ýn-týnsiz auyr qayghymen jattyq.
- Jalghyz at pen jalghyz siyrdan aiyrylghan song balalar ne kýige týser eken! - dep kýbirledi sheshem. Sol keshte ýiding ishi týgel kýrsinip, úiyqtamay shyqty.
Tanerteng at pen siyr baylauly kýiinde keleshek iyelerin kýtti. Sheshem qyzyl qasqa siyryn jylay otyryp aqyrghy ret bir sauyp aldy. Bighadil ekeumiz targhyl búzaudyng túmsyghyn sýiip, aimalay berdik.
Kýn kóterile bergende ýsh adam kelip, atty jetekke aldy da, siyrdy búzauymen aiday jóneldi.
- Jýr, Jappar, - dedi bireui, - ólshegende qasynda bolyp, bes jýz kilodan artyq-kemin kórip qayt!.. Boq-jyny et bolyp kesektelmeydi ghoy, jetpey qaluy mýmkin, artyla qoymas.
- Qayran kәri jiyren! - dep óksip qaldy әkem at jetektelip bara jatqanda. Bәrimiz artynan qarap, telmirip túrmyz. Ákemiz ben sheshemizge qarap qoyyp, olarmen birge jylap ta túrmyz. Bighadil men Bighayshagha qarasam, kebersigen auyzdary ashylyp, kishkentay qabaqtary býrisip týiilip qalypty, búl keyipterin bayqaghan men mylqau solqyldap ýn sala jyladym.
- Qayran qasqa siyr!.. Sýtti edi! - dep sheshem qatty egildi.
- Targhyl búzau әreng erip barady! - dep jylady Bighadil. Qanatym eding qayran jiyren, qosh, - dep taghy bir óksip qaldy әkem.

Týbirli jannyng túrmys-týiini bolyp kelgen qayran qyzyl qasqa! "Meyirimdi anaday iiytin qayran tórt mama eshmek!" Jiyren at pen qyzyl qasqa siyrdyng artynan qarap túryp, bәrimiz ashyqtyq, bәrimiz shóldedik, bәrimizding de auzymyz ashylyp, ernimiz kebersy týsti. Kózimiz búldyrap, sol qimastarymyz kóz úshynan ýzilip ketti.
Qúrmetti "tergeushim", biz túqym-túqiyanymyzben osynday burjuymyz. Sondyqtan, konfiskasiya shartyna tolyq ýilestik te, mynghyrghan malymyzdy shúrqyratyp bir-aq aidattyq. Ákemning Aqtay, Sanatpaygha istegeni osy jazagha layyq-aq qylmys qoy!
(jalghasy bar)
«Abay-aqparat»