Úlytaugha taghzym etu erte zamandardan bastau alady. Oghan dәlel – osy aimaqtaghy arheologiyalyq eskertkishter. Úlytau siyaqty kiyeli oryndargha taghzym etu әdet-ghúrpy men salt-dәstýri tek qazaq halqynyng mәdeniyetinde ghana emes, barlyq týrki halyqtarynda kezdesedi, osy dәstýr býginde saqtalghan. Barlyq halyqtarda mәdeniyet әlemi adam ony kóne-nanym senimderge jәne әdet-ghúrypqa say qúrghanda ghana qúndy, baghaly bolyp sanalady. Ádet-ghúryptyng kómegi arqyly qogham ózining ruhany qúndylyqtaryn, minez-qúlyq normalaryn belgileydi, diny kózqarastaryn aiqyndaydy. Álemning modelin ózining kýndelikti ómirine baylanysty qabyldaydy. Aymaqtyng әdet-ghúrpy turaly bilu sol ónirdegi minez-qúlyqtyng ereksheligin bayyptau, týsinu ýshin qajet. Ádet-ghúrypty, onyng formalaryn bilu sol halyqtyng mentaliytetindegi ruhany ústanymdarym oilau obrazyn týsinuge jol ashady.
Qazaq halqy ýshin kiyeli, qasiyetti degen úghymnyng qanday mәn-manyzgha ie ekendigin Shoqan Uәlihanov «Tәniri» degen enbeginde bylay bergen: «eger januardyng airyqshalyghy, ereksheligi bayqalsa, onda ony әulie sanaydy (baqyt qasiyeti). Aqqudyng kiyesinen qorqyp, aqqudy atpas bolar deydi, aqqu qústardyng patshasy dep ataydy. Ýkige, toqyldaqqa, qarlyghashqa tiyispeydi». «Jalghyz ósip túrghan, eng aidalada aghashty nemese erekshe bir qisyq bútaqtary bar keyipsiz óskinderding janyna týneydi, ydys-ayaghyn qaldyrady, basyna mal shalady».
Qazaqtar tek ósimdik pen januarlargha emes, óli tabighattyng jeke obektilerine bas iygen. Mәselen, әulie búlaqtar, túzdy kólder, tastar, taular turaly da Alla taghalanyng kózi týsken kiyeli oryn dep sanap, ony saqtap qorghau turaly uaghyzdar aitady.
Qasiyetti oryndar turaly mifologiya qay halyqta bolmasyn bar. Ortalyq Aziyadaghy týrki halyqtarynda әuliye, qasiyetti degen ataular túraqty týrde әdet-ghúryptar oryndalatyn kiyeli kenistik jóninde habar beredi. Álbette, ol ózining salttyq zanymen ejelden adamdarmen birge jasasyp keledi. Adam balasy búl oryndy taghzym etetin oryn dep tandap alghan song birneshe ghasyrlar boyy osy aragha ózderining әdet-ghúryptaryn oryndaugha kelip túrghan.
Úlytau tauy tek qana batys Saryarqanyng eng biyik nýktesi ghana emes, onyng kindigi, bastau alatyn tamyry «әlemning ortalyghy» bolyp sanalady. Onyng shyny aspangha jaqyn, aspan men jerding bir-birimen kezdesetin orny. Sondyqtan da, kóne zamannan tau kiyeli oryn, qúday men әruaqtyng mekeni, túraqty әreket ýstindegi qasiytetti kýshterding ordasy, salt-dәstýrding adam tabighatpen nәzik dengeyde baylanysqa týsetin qasiyetti jer dep sanalghan. Tabighat pen adam baylanysqa týsip, tildese alatyn búl oryn qazirge deyin saqtalyp otyr. Ómirlik kýsh-quatymyzdy tolyqtyru ýshin biz qashan da ata-babamyzdyng júrtyna, әuliyelermen qarym-qatynasqa týsetin, kýsh-quattyng sarqylmas bastauy bar kiyeli oryndargha baramyz. Búl qarym-qatynas bizge ómirde kezdesetin kóptegen saualdargha jauap tabugha, damuymyzgha óz ómirimizdi qúrugha, әlemdik mәselerdi sheshude algha jyljuymyzgha kómektesedi. Bizding problemalarymyzdy sheshuding joldaryn izdestiru býgingi kýni de ózekti bolyp túr.
Búrynghy kenestik kenistiktegi basqa da elder siyaqty Qazaqstandy da ne isteu kerek, memleketting últtyq iydeyasyn qalay qúrghan jón degen ejelden kele jatqan mәseleler tolghandyrady. Memleketting últtyq iydeyasyn jasau kezinde Otanymyzdyng qorghaytyn jerimizding simvolyn belgileu qajettigi manyzdy faktordyng biri bolyp sanalady. Búl oryn әr adamnyng sanasynda ýi, Otan, ata-babanyng qonysy degen úghymdy beyneleui tiyis. Ári búl úghym tughan halqymyzdyng әdet-ghúrpy, salt-dәstýri, mәdeniyeti, últtyq tarihy bastau alatyn jәne basqa әlemmen baylanystaghy ortalyq pen ýilese qabysyp jatuy tiyis. Qazaqtar ýshin múnday ata-baba júrty Úlytau taulary bolyp sanalady. Sondyqtan da, Qazaqstan Respublikasynyng Preziydenti Úlytaudy «Qazaqstan halyqtarynyng birligi» monumenti ornatatyn jer retinde tandady. Búl kezdeysoq jaghday emes. «Mәdeny múra» qoghamdyq kenesining mәjilisin qorytyndylay kelip, Núrsúltan Ábishúly óz sózinde Qazaqstan tәuelsiz memleket qúrudyng jana belesine kóterilgen kezende halyq últtyq damu iydeyasy tóniregine toptasuy tiyis, tarihy múra halyqtyng birligi men tútastyghynyng simvoly boluy tiyis degen oidy taghy da eske salyp ótken edi.
Úlytau – Qazaqstan Respublikasynyng tarihy jәne geografiyalyq ortalyghy, qazaq halqynyng altyn besigi. Kóshpeli mәdeniyet pen dalalyq órkeniyetting epiysentri, týrik halyqtarynyng Mekkesi. Úly Evraziya dalasynyng ortalyghy. Búl jerde qazaq handyghynyng qúryluy men memlekettigine qatysty últ tarihyndaghy úly oqighalar ótken.
Úlytau taulary alystan men múndalap kórinip túrady. Eng jogharghy nýktesi «Áuliyetau shyny» kóne dýniyedegi taugha tabynudyng kórinisi «Álem taudyn» obrazyn elestetedi. Áulie taudyng obrazy osy tónirdegi taulardyng saqtaushy, qorghaushy kiyeli nyshandarmen týiindes boluy әbden mýmkin. Bәlkim, Úlytau taulary ainalasynda erte dәuirdegi kóshpendilerding salt joralyq qúrylystary – múrtty qorghandar, týrkilerding oba qorshaulary, oghyz-qypshaq dәuirindegi tas múnaralardyng kóptep kezdesui osydan da bolar.
Úlytauda handardyng ordalary, handardyng qoryqtyq aumaqtary jәne tarihy túlghalardyng molalary ornalasqan. Kóshpendiler sanaly oilaudyng tereng dengeyinde olargha týsinikti belgili sebepter men búl jerdi qasiyetti dep sanaghan.
Orta ghasyrdaghy arab jazbalaryna sýiene otyryp arheolog E. Kómekov Úlytaudy mekendegen qimaq-qypshaqtar otyryqshy ómir keshken, saudamen, qolónermen ainalysqanyn anyqtady. Maksud-Kukistannyng kuәligi boyynsha Úlytau taularynda Ábilhayyr hannyng ordasy jәne orta ghasyrdaghy Deshti Qypshaq memleketining astanasy jәne súltandardyng súltanynyng mәrtebesi Orda Bazar bol-ghan. Arab ghalymy әl Idrisiyding jazuy boyynsha Úlytau dalasy arqyly sayahattap ótkende qimaqtardyng 16 qalasy bolghan. Orta ghasyrlyq endi bir sayahatshy Gardiziy Úlytau jerinde tastargha suret salynghan kiyeli oryn – sarqylmaytyn bastauy bar emdik suly qúdyq bar ekendin jazyp qaldyr-ghan. Jergilikti týrikter osy jerge kelip taghzym etetinin aitqan. 1993 jyly arheolog J.E.Smayylov Úlytau taularynyng manynan orta ghasyrdaghy 9 qalashyqty jәne bekinis qonystardy sanap shyqqan bolatyn. Eger Syrdariyadaghy qalalar ekonomikalyq ortalyq bolyp sanalghan bolsa, Úlytau ruhany jәne iydeologiyalyq ortalyq bolghan. Sondyqtan Úlytau bizding kezende de sonau Týrik qaghanaty, Deshti Qypshaq, Altyn Orda jәne Qazaq handyghy kezindegidey airyqsha qorghalugha tiyis qoryqtaghy aimaq bolyp sanaluy tiyis. Qazaqstanda qajylyqqa baru tabighattyng formasynyng kiyeli landshafyna taghzym etu týri qola dәuirden bastap býginge deyin saqtalghan oryndar az.
Dalany biyleushilerding dәstýrin jalghastyra otyryp, býgingi kýni de Úlytaudyng tek týrikter ýshin ghana emes, barsha qazaqstandyqtar ýshin ruhany ýy mәrtebesin saqtau qajet. Búl iydeya is jýzinde qazaq halqynyng tarihyndaghy negizgi oqighalar oryn alyp, damyghan jerdi, tabighiy-mәdeny landshaftaghy biregey eskertkishterdi, ainalasyndaghy qorshaghan tabighatty saqtaugha kómektesedi. Búl qoryqtyng basty múraty – «tiri» eskertkish. Tek osy jaghdayda ghana arheologiyalyq nemese etnografiyalyq obektiler, tabighiy-tarihy landshaftar qazirgi kezende ruhany ósuge, patriotizmning qalyptasuyna belsendi әser etuge qabiletti bolmaq.
Úlytau – ózine myndaghan jyldar boyy bizding ata-babalarymyzdyng ruhany saqtaghan, anyzben órilgen, aqyndardyng jyryna arqau bolghan, san ghasyr boyy adamdardy ózine arbay tartqan qazaq halqynyng kózding qarashyghynday saqtaytyn kiyeli oryny. Osy tabighiy-mәdeny obektige últtyq múranyng basymdyghyn saqtau salasy boyynsha memlekettik sayasat ta birtindep kónil bóle bastady. 2008 jyldyng 13 mausymynda qabyldanghan «Mәdeny múra» jobasynyng nәtiyjesinde Úlytau últtyq nyshandardyn, bizding memlekettigimizding altyn qazynasynyng qataryna kirdi.
Úlytaudyng arheologiyalyq pen sәulettik, tabighy eskertkishterin saqtau jәne tiyimdi paydalanudy qamtamasyz etu maqsatynda 1990 jyly 29 qarashada Qazaq SSR-i ministrler kenesi «Úlytau últtyq tarihiy-mәdeny jәne tabighy qoryq múrajayyn úiymdastyru turaly» qauly qabyldaghan bolatyn.
2008 jyly әiteuir qoryqqa qarasty aumaq pen jer telimderi bólinip berildi. Úlytaudyng tabighy jәne tarihy eskertkishterin kópshilikke tanymal etu, dәripteu jónindegi sharalardyng josparlary jasaldy. Degenmen osy atqarylghan ong istermen qatar, biraz problemalardy sheshu ýshin respublikalyq jәne aimaqtyq memlekettik qúrylymdardyng dereu, shúghyl aralasuyn kýtip túr.
Mәselen, qoryq-múrajayda jóndeu-janghyrtu sheberhanasy, ghylymiy-zertteu, izdenu arheologiyalyq, jóndeu-qalpyna keltiru júmystaryn jýrgizu ýshin qajet ghylymiy-zertteu laboratoriyasy joq.
Qoryq ghimaraty tiptik emes, sharuashylyq qúrylystary joq. Múrajaydyng materialdyq-tehnikalyq bazasy, ekspoziyasy eskirgen. Álemge belgili tarihy eskertkishter – Joshy han, Alasha han, Edige, Altyn shoqy, Han ordasy, Terikti әuliyege barar jol salynbaghan, abattandyrylyp, kórkeytilmegen, taghzym etushilerge qyzmet kórsetetin infrastruktura joq.
Keybir sheneunikter Úlytau órkeniyetten alysta, oghan turister bara qoymaydy dep sanaydy. Men Úlytau jarnamaly turistik ortalyq boluy tiyis degen oidan aulaqpyn. Tipti de olay jasamau kerek. Úlytau – búl patriottyq sezimderdi tәrbiyeleuge qyzmet etetin, ruhany әlemmen qarym-qatynasqa týsetin qasiyetti, saqtaushy oryn. Kiyeli jerler, ruhany mәnge ie bolghanymen әrqashanda tabys týsire bermeydi.
2007-2008 jyldary turizm men tәu etuding obektilerindegi tәu etudi paydalanu tәjiriybesi zertteu maqsatynda Reseyding Chelyabi oblysyndaghy Arqayymda, Samarqantta, Búqarada, Altaydaghy Beluha tauynda, Jiydebaydaghy Abaydyng basynda, Kókshetauda, Bayanauylda, Aysha Biybi men Qarahan mazarynda (Taraz), Arystanbab, Týrkistan, Qorqyt baba (Qyzylorda), Qoylybay әuliye, Shopan ata, Beket ata (Manghystau) basynda boldym. Mәselen, Beket atagha deyin jetu ýshin siz Astanadan poezgha otyryp, Aqtóbe, Aqtau, Jana ózen stansiyasyna deyin ýsh tәulik jol jýresiz. Sodan song jolsyzben 200 shaqyrymday jýrip barasyz. Qazir ol jaqta jergilikti biylik tәu etushilerge qolayly bolu ýshin osy zamandyq ýlgimen jol saluda.
Arqayym men Beluhadan basqa búl jerlerding X-XVIII ghasyrlarda ómir sýrgen bәri de tarihy jәne diny qayratkerler jerlengendigimen belgili. Úlytaudaghy eskertkishter ózining mәni jaghynan jogharyda atalghan oryndardyng eshqaysysynan da kem soqpaydy. Mәselen, Alasha han Alash ordanyng (Batys qaghanaty) biyleushisi, VII-VIII ghasyrlarda ómir sýrui mýmkin, Mavzoleydi kenirek (HIII ghasyrda) qazaq handary, Alash ordanyng búrynghy danqyn janghyrtu ýshin, ordany kórsetu ýshin salghan. Shynghys hannyng ýlken úly Joshynyng mazary da osynday maqsatpen salynghan. Brendti úiymdastyru kezinde Úlytaudyng shyndarynyng biri Edige tauy ózderining anyzdary men әngimeleri arqyly Altyn ordanyng Edigeni biletin halyqtar halyqtar taghzym etip keletin oryngha ainalar edi. Al búl halyqtar Yakutiyadan Kavkazgha deyingi aralyqta túryp jatyr.
Arystanbab pen onyng shәkirti Qoja Ahmet Yasaui, onyng izin jalghaghan HVIII ghasyrda ómir sýrgen Beket ata sopy bolghany beligili. Úlytaudyng basynda jeti sopy jerlengen. Úlytau poselkesinde emshi Baqbergen Ayashevti bәri biledi. Onyng qansha adamdy emdegeni emes, qanshama adamnyng sanasyna jaratushygha degen senimdi, joghary kýshke degen nanymdy, Qúdaydyng zandylyqtaryn moyyndau kerek ekendigin úyalatqany baghaly.
Keyde maghan biz kiyeli taudyng eteginde túryp, onyng qasiyetin sezinbeytin adam siyaqty kórinemiz. Taudyng eteginde túryp, onyng biyiktigin sezbeymiz. Ruhany búlaqtyng basynda otyryp shólden qatalaymyz.
Tarihy oryn, tarihy túlghalar, qasiyetti tau, jeti әuliye, emdik búlaq kózi jәne ýngir, oazisti tabighat, qym-quyt órkeniyetten jyraqta bolu, tәu etushilerdegi – osynyng bәri Euraziyanyng kiyeli ornynyng mәrtebesin kóteru ýshin qajetti negizgi jaghdaylar. Eger bizding bәrimiz Úlytaudyng mәrtebesin kóteru jolynda birlese júmys jasar bolsaq, ol әlemdik mәdeniyetting altyn qazynasynyng tizimin tolyqtyruy әbden mýmkin.
Osy maqsatpen «Úlytau» tarihiy-mәdeny jәne tabighy qoryq-múrajay újymy jergilikti әkimshilik, kәsipkerler jәne audan júrtshylyghynyng qoldauymen 2009 jyldyng 3 mausym kýni, sәrsenbining sәtinde, «Taghzym ortalyghynyn» alghashqy kirpishin qalau rәsimin jýrgizdi. Bolashaq «Taghzym ortalyghy» Áulie taudyng eteginde, em búlaqtyng janynda 3 ghimarattan túratyn keshen bolyp salynbaqshy. Úlytaugha taghzym etushiler Qazaqstandaghy qasiyetti, әulie jerlerding múrajaylyq ekspozisiyasymen, qazaqtyng dýniyetanym senimderimen, qazaq handyghynyng qúrylu tarihymen tanysa otyryp, jergilikti emshilerden em alugha da mýmkinshilikteri bolady.

Baqtiyar Qojahmetov, ólketanushy
«El» últtyq qoghamdyq-sayasi, ekonomikalyq aptalyghy 30 mausym 2009 jyl