Júma, 22 Qarasha 2024
Janalyqtar 4080 0 pikir 23 Aqpan, 2012 saghat 04:50

Qajyghúmar Shabdanúly. Qylmys (jalghasy)

VIII

Raqymsyz asharshylyq bizdi úlar shu bolyp jylauymyzgha qaramay býrdi. "Quanysh aityp" uatushylardyng ózderi de býrilip, tyjyryna әreng sóileytin boldy. Ákemiz ben Biygeldi moyyndaryna qorjyn-qap artyp el kezdi. Árkimnen qaryz astyq súraghanymen, jaqyn mannan tabyla qoymay, alysqa jorytty. Ár kýni ketken jaqtaryna qarap túrghanymyzda ekeui eki tayaqpen qalqaqtap әreng jetipti, ýn-týnsiz qúlap týsedi. Olar tastay salghan qap pen qorjynnyng bos ekenin kóre túra kózimiz senbey, qol sala tintemiz. Týbinen keyde bir tabaq kebek, iyә, tarynyng qara talqany shygha qalsa, jayrandap qalamyz. Tabylmaghan kýnderi, tabanynan tausylyp qaytqan ekeuinshe biz de solay jata qalamyz.

Bir kýni ekeui de aqsap tayaq sýienishimen әreng jetti, dese de kebersigen erinderinen kýlki bayqata jetti. Ekeui bólip kótergen eki búttay shiyki tary bar eken. Sol keshte tilmar Bighazy bizge qyzyq ertegi aityp berdi. Bәrimiz kýlkimen boldyq. Sheshem de jasanghyrap qalghanday, ol ertekke jymiyp qoyyp jýrdi. Búl shattyq qaynap jatqan shiyki tary kójening buy edi.

VIII

Raqymsyz asharshylyq bizdi úlar shu bolyp jylauymyzgha qaramay býrdi. "Quanysh aityp" uatushylardyng ózderi de býrilip, tyjyryna әreng sóileytin boldy. Ákemiz ben Biygeldi moyyndaryna qorjyn-qap artyp el kezdi. Árkimnen qaryz astyq súraghanymen, jaqyn mannan tabyla qoymay, alysqa jorytty. Ár kýni ketken jaqtaryna qarap túrghanymyzda ekeui eki tayaqpen qalqaqtap әreng jetipti, ýn-týnsiz qúlap týsedi. Olar tastay salghan qap pen qorjynnyng bos ekenin kóre túra kózimiz senbey, qol sala tintemiz. Týbinen keyde bir tabaq kebek, iyә, tarynyng qara talqany shygha qalsa, jayrandap qalamyz. Tabylmaghan kýnderi, tabanynan tausylyp qaytqan ekeuinshe biz de solay jata qalamyz.

Bir kýni ekeui de aqsap tayaq sýienishimen әreng jetti, dese de kebersigen erinderinen kýlki bayqata jetti. Ekeui bólip kótergen eki búttay shiyki tary bar eken. Sol keshte tilmar Bighazy bizge qyzyq ertegi aityp berdi. Bәrimiz kýlkimen boldyq. Sheshem de jasanghyrap qalghanday, ol ertekke jymiyp qoyyp jýrdi. Búl shattyq qaynap jatqan shiyki tary kójening buy edi.

Tanerteng bәrimiz de erte túrdyq. Sheshemiz bar taryny qazangha bir-aq salyp qaynatyp jatty. Bisara tәtem aryq ýstine toqyghan shy jayyp qaynaghan taryny soghan salyp sýzuge dayyndaldy. Sýzilgen son-aq ol tary quyrylady. Alasha jayylyp onyng ýstine keli-kelsap qoyyldy. Demek, quyrylghan son-aq týiiledi. Týiildi degen sóz - auyzgha týsti degen sóz. Biygeldi de, Bisara tәtemiz de asqan kelishi bolatyn. Tary qaynap bolmay-aq ol ekeui jenderin týrip, sybanyp alyp, qazir-aq toyatyndyghymyzgha sendik.

Biraq sol tary auyzgha týspey, bir uaqigha tuylyp  qaldy.

Óz ýii aldynan Biygeldini shaqyrghan Bayanbaydyng dauysy estildi de sybanyp túrghan aghamyz úsha jóneldi. Bәrimiz sol jaqqa qaradyq. Biygeldi jýgirip jetip edi, Bayanbay bir qap birdemeni ýiinen әreng kóterip shygharyp, Biygeldining arqasyna qoydy. Zor deneli, kýshti aghamyz tәltirektey baryp týzeldi de, bar kýshimen dedektep beri tartty.

- Oipyr-ay, myna qasqyr ne pәle tapty eken? - dep әkem shoshyna qarady olargha.

- Siresken bir qap et eken. Biygeldi ýige kirgizip qoya saldy. Óte semiz jylqynyng eti. Biz qatty quanghanymyzben әkemiz qatty shoshydy. Kózi shatynap biraz túrdy da, Biygeldige aqyryp qaldy:

- Áket, ózine qaytaryp ber!

Biygeldi qayterin bilmey, shesheme jaltaqtay berdi.

- Yapyrmay, mynasy úrlyq qoy! - dedi sheshem.

- Pәlesi tiyedi, әket! - dep taghy aqyrdy әkem. Bayanbay qarqyldap kýle kirdi bizding ýige:

- Qoryqpay-aq qoyynyz, Jәke, pәlesi de kýnәsi de ózimdiki, sizge júqtyrmaymyn!.. Búl et - balalardyng yryzdyghy. Jas balalary men kәri kempirlerding kúdaygha esh jazyghy joq. Búlar ashtan qyrylmasyn dedim de, keshe tanerteng jayau jorytyp bandy qualap jýrgen atty soldattardyng sonyna týstim. Búl shaqta bandy atalghandar - jazadan qútylu ýshin tau-taugha tyghylyp jýrgender bolatyn. Ótken inir qaranghysynda sәti kele ketti: bandy jolynda kýzette jýrgen bir orys әsker týse qaldy da, atynyng shylbyryn qolyna alyp, tobylghynyng arasyna qisaya ketti. Enbektep qasyna taman bardym. Auyl óte alysta qalyp edi, úiyqtauyn kýtip kóp kidirsem, tang agharmay ýige jete almaytyn siyaqtymyn, tyqyrshyp asyghyp baramyn. Sybdyr bildirmey, attyng miner jaq alqymynda biraz jattym. Qatersiz bolu ýshin myltyghyn ala jónelmek edim. Bauyn moyynyna asyp, basyna jastanyp alypty. Shylbyryn qiyp, jerge qoya saldym da atqa qarghyp mine qashtym. Attyly atyp qaldy artymnan. Attyng jalynan ústap qabyrghasyna jabysa jónelgenmin, tiymedi. Ár jerge týsip tynyqqan bes alty әsker edi, tars-túrs bәri atty. Oq shyr-shyr etip ýstimnen attyng qúlaghynan sipay ótip jatty. Januar múnday jýirik bolar ma, lezde qara ýzip kettim. Iz tastap taugha qaray biraz zymyrattym da, bir jyragha týsip alyp, qayta beri tarttym. Ýige týn ortasy aua bergende-aq jetip kelippin... Atyn búl auylgha soyyldy dep ol soldattar mýlde oilamaydy, bandy әketti dep týsinedi. Qoryqpay-aq jey beriniz!

"Endi qaytarmasa eken!" degen tilekpen bәrimiz әkemizge jaudyrap qaray berdik.

- Yapyrmay!.. Yapyrmay!.. - dey berdi әkem. - Ýi,
osynshalyq janynnan bezetindey ne bolghan saghan, jalghyzsyn
ghoy!

Bayanbay qarqyldap kýle berdi, әkem shiyrshyq atqan sayyn kýldi.

- Aqtay aldyna salyp aidaghanynan-aq bezgenmin búl jannan, - dep tyndy aqyrynda. - Artymda shulap qalar balam joq. Sheshem men kishkene inim taghdyrdyng jazghanyn kórer!
Kelinshek qoy jap-jas, men ólsem tie salar bireuge,
qoryqqandy qúday almay ma, "erkek toqty qúrbandyq...
Myna kәri sheshelering men jas balalarynnyng bir kәdesine
jarap óleyin degenim ghoy!.. Al, Jәke, búl pәleden qam jemeniz,
bireu kórse "Bayanbay balalargha beripti, qaydan alghanyn
bilmeymin!" dep qamsyz otyra beriniz! Jauabyn jalghyz ózim-aq qaytaramyn!..

Bayanbay shyghyp ketken song әkem bir túryp, bir otyrdy,shapanyn bir kiyip, bir sheshti. Qayta túryp, qayta kiyindi de, tayaghymen qorjynyn alyp jýre berdi bir jaqqa.

- Qayda barasyn? - dedi sheshem.

- Jyndy dep atalsam da úry dep atalmaghan edim... Myna etting iyisi tarap ketkenshe joghala túrayyn!.. - Sol boyy artyna qaramay jýrip ketti әkem!..

Qughynnan tityqtap kózi qyp-qyzyl bolghan ashuly qasqyrdyng aqsiyp túrghan tisinen qaymyqpay alqymynan ústay alatyn, tipti, Aqtay "kommunistin" tilersegin qiya salmaq bolyp talay úmtylghan әkemning úrlyqqa kelgende tym su jýrek ekenin kórgenim osy. Sheshem onyng búl minezin ynjyqtyq-qorqaqtyq dep bilmeytindey artynan qarap túryp kýldi de, kóz jasyn bir sýrtip aldy. Biygeldi etti qabymen egindik arasyna aparyp, dymdy, salqyn jerge kómip qoydy. Ol etke qarap silekeyimiz qansha shúbyrsa da, kýn batpay auyzgha týspeytinin sheshem qatal týsindirdi bizge. Endi quyryla bastaghan tarygha qarap tamsandyq. Jan-jaghyna qarap jaltaqtap túrghan Biygeldi:

- Bә-...le! - dedi bir kezde. Alystaghy auylatkomy jaqtan bir top atty qúiyndatyp kele jatqany kórindi. Tәby sheshemiz ýsh-tórt qap etti bir týiege artyp alyp, yqtap ketip barady. Bayanbay óz ýiining aldynda týregelip túr.

- Soyqan bolghan eken! - dedi sheshem. Sóitse de kele jatqandargha qaramay, tarysyn quyra berdi. Biygeldi men Bisara tary qaralaugha kiristi. Olar da ol jaqqa qaramay, keli týymen boldy. Al, bizding aspan qúlap týsse de qaraytynday múrshamyz joq, Bighazydan bastap bәrimizding kózimiz kelining auzynda, kelsaptyng tabanynda edi. Kónil-kýiimiz óte jaqsy tәrizdi, tary jeytin uaqyt tayap qaldy ghoy әiteuir. Biygeldi Tәby ketken jaqqa jalt qaraghanda bәrimiz qaradyq. Tәbiyding aldynan eki atty adam tosyp túra qalypty. Bireui qaptardy qamshymen týrtip-týrtip jiberdi.

- Oi, sheshe, týiege artqanyng nemene búl? - dedi bireui oqshau ýnmen. Tәby biraz kidirip qaldy da dauystap, ashyq jauyp qayyrdy:

- Et qoy, karaghym, ashyqqan song bir at úrlap әkelip soyghanbyz!

- E, endi qayda aparasyn?

- Senderden tasalay túrayyn dep әketip baramyn.

- Joq, endi tasalamay-aq ýy jaghynyzgha alyp jýriniz!..
Búl kezde Bayanbaydy alystan qorshap myltyqtaryn qoldaryna alghan atty adamdar túrdy. Olar da, Bayanbay da ýnsiz arbasyp túrghanday qarasady. Et artqan týie qaytarylyp kelgende Bayanbaydyng әmirli ýni shyqty:

- Apa, týiendi shóger!.. Túltay, beri shyq, - dep ýiindegi kelinshegin de shaqyrdy, - myna etti jayghastyryp kólenkeli jerge qoyyndar!

Ózi arqandy sheship jiberip, qaptardy týsire bastady!

- Týsirme! - dep aqyrdy bir myltyqty, - ózing týieni
jetektep alyp jýr.

Búl kezde biz de jýgirip jetip edik.

- Mening qúnym bir attyng etindik bolmay ma? - dedi Bayanbay.
- Qayda aparsandar da men dayyn túrmyn, qolymmen istedim,
moynymmen kóteremin, jalghyz siyrlarynan aiyrylyp ash qalghan myna ýige bólip beremin de, aldaryna týsemin!..

Bayanbay qaptardy ýy kólenkesine bir-birden kóterip aparyp qoydy da, ózi búrynghy túrghan jerine qayta kelip otyra ketti. Qorshaushylar týspey, at ýstinen tóndi. Qaydan әkelgendigi, qalay alghandyghy jóninde súraq jýrgize tóndi. Bayanbay bәrine jauap qayyryp otyrdy. Onyng barynsha shynshyl jýrekti sózin eshqaysysy bóle alar emes. Jym-jyrt tyndauda.

Biz Aqtay bar ma eken dep kózimizdi qansha qydyrtsaq ta kórinbedi, ol kelmegen eken. Al, myna myltyqtylar onshalyq qorqynyshty emes tәrizdi, shikireyip túrghan biri joq, týsteri jyp-jyly. Bayanbay aghamyzdyng da shyrayy búzylmapty. Qangha toly qyzyl-sary jýzi bәz qalpynda. At jaqty juan basyn iyzep tastap, kýlimdep sóiledi, aghytyla sóilep otyrghandyqtan eki ezuinen ghana azdaghan aq kóbik kórinedi. Tegis etti, juan múrny da, saqal-múrtsyz tolyq iyegi de, tipti barlyq mýsini ózining som ýnine somdyq qosa týskendey. Qazir oghan atsa myltyq, shapsa qylysh ótpeytindey sezildi maghan. Kóz almay qarap túrsam da sózine tolyq kónil bólmeppin. Áyteuir onyng jýzinen eshqanday qorqynysh izi bilinbegen son, qorqynyshtan men de azat boldym. Bir kezde Bayanbay:

- Ei, Biygeldi! Anau eki qaptaghy etti ýiine jetkizip al!..
Ash elden qayyr tilegenshe, kәnpiskilengen maldan úrlap je!. Shóp jeseng qaqalyp ólesin, basqa lajy joq, bauyrlarym! - dep ornynan túrdy da úrlap soyghan qúla jorghanyng terisin iyghyna salyp alyp jýre berdi. - Al meni aidap aparyndar! Biraq, myna kóp jannyng ashtan ólmeui ýshin etke tiyise kórmenizder! Úrlaghanym mine, moynymda túrmay ma!.. Moynyma qoyamyn dep әure bolmaysyzdar!

Ústaugha kelgen adamdardyng bir-ekeui etti de shyp-shyrghasyn shygharmay ala ketpekshi bolyp edi, basqalary toqtau aitty.

- Búl - soldattyng aty, olar jylqy etin qaytaryp almaydy, terisi men úrysyn aparyp berseng bolmady ma, etin jep qoyypty dey salarmyz! - dedi egdeleu bireui. Bayanbay qayyrylyp túra qaldy:

- Ei, tuystar, mening basym birneshe atqa tatidy, ashtan qyrmandar, aittym ghoy!..

Sóitip at eti bizde qaldy, atanday Bayanbay aidaugha ketti. Artynda qalghan anasy da, kelinshegi de kózine jas almady. Jylaghan mening sheshem ghana.

- Biz ýshin óldi-au esil qaynym! - dep jylady ol. Tәby sheshe jalghyz azamat úlynyng qoldy bolghanyna bosaghany sol, qayta mening shesheme basu aitty:

- Qoy, Mәdiyan, múnday shaqta jasysang kýn kóre almaysyn, shyraghym!..

Bayanbay ketisimen et asyldy da, bәrimiz toydyq. Birer aidan bergi bar tilegimiz oryndalyp, armangha jetkendey qamsyz úiyqtadyq, ertenine sәskede bir-aq oyanyppyz. Dalagha shyqsaq, keshe Bayanbaydyng ýiinde qalghan eki qap et bizding esik aldyna taghy kelip qalypty. Onyng ýii jaghyna jaltaqtay karaumen boldyq. "Bәrin bizge berip, olar ne jemekshi eken!" dep endi olardyng ózderine janymyz ashyghanday bolyp edi. Bighadil ekeumiz qansha qarasaq ta ol ýiding týniliginen týtin, esiginen shyqqan birer adam kórinbeydi. Bayqasaq, týniligi de, esigi de tars jabuly eken. Jýgirip baryp bosaghasynan syghalasaq, kiyiz ýiding ishinde adam túrmaq ydys-ayaghy da qalmapty. Ózimiz shoshyp qayta qashtyq.

Bighadil aiqaylay jetip edi, Biygeldi onyng auzyn basa qoyyp, qúlaghyna sybyrlady. Bighadil maghan sybyrlady:

- Bayanbay aidalyp barghan jerinen inirde qashyp kelipti de, ýy ishin kóshirip ala bezipti. - Bighadil sybyrlasyp otyryp qana shay ishkenimen ýiden Biygeldining bir sózin qaytalap aiqaylay shyqty:

- Et bizdiki, ketu Bayanbaydiki!...

Aghamyz          ony     qua      shyghyp, qúlaghynan jetektey kirdi ýige. "Búl sózdi eshkimge aitpaugha, Bayanbay qaldyrghan kiyiz ýy jaqqa barmaugha"   qúlaqtap túryp qasam aldy. Bizding kópten bergi oinaudy kóksegen kýnimiz sol kýn edi, aiqaylamay tynysh oinaghan kýnimiz de sol kýn boldy.

Bayanbaydyng tiguli qalghan ýiin týske jaqyn taghy da kóp adam kelip qorshady da bir toby bizding ýige qaray shapty.

- Bayanbay qayda?.. Ýii ishi qayda ketti?

- Bayanbay aidalyp ketip edi ghoy, - dedi sheshem, - ýy ishi keshe keshte bar siyaqty bolatyn.

- Irgeles otyrghan ýiding qashqanyn bilmeysinder me!.. Qayda ketti?

- IYe, qaydan bileyik tay shaptyrym jerden! Úrlyghy shyghyp, aidaghaly at izin salghan kim bar eken ol ýige. Jәkeng aldynghy kýni astyq izdep ketken. Keshe keshten beri balalar qorqyp, ol jaqqa attap baspady!

Sheshem osy sózben qaldy da, olar arba keltirip, Bayanbaydyng kiyiz ýiin jyghyp alyp ketti. Bizding ýy endi jalghyz shoshaydy.

Qúlazudan egin sary ala tartqan song ghana qútyldyq. Astyq jii nauqanyna býkil ýy ishi bolyp tútas kiristik. Ákem men Biygeldi astyqtyng piskenin kekildep tasumen boldy da, biz bastyrumen boldyq: alasha men kiyiz, tulaq jayylghan "qyrmanymyzdyn" ýstinde tobymyzben oinaqtaytynbyz. Ýp-ýlken sheshemiz ben Bisara tәtemiz kekildengen biday men tarynyng ýstinde oinaqtap jýrgende Bighadil ekeumizding delebemiz qalay qozbasyn. Shantas bolyp domalaudy da shyghardyq. Múnday qyzyqqa ish pysa ma, biday basatyn shantas bolmay, shashatyn "shantas" bolyp shyqqandyghymyzdan keyde shapalaq jep qalsaq ta, qyzyq siyaqty. Qynq etpey oinaq salatyn kónterili jigit bolyp qaldyq. Biday degendi uystap emes, tabaqtap jeytin bolghan son, onyng buy neni kótermeydi. Kónilimiz toq, "kóligimiz" kýili bir top bolyp "biyleuge" ne jetsin!

Astyq tolyq pisken song qashqyndardan qalghan biday tarysyn bir jerdegi kolhozshylar kelip oryp aldy. Búl kezde bizding "qyrman toby" qyran masaqshy bolyp shygha kelip edi. Búlardyng ishinde Bighadil ekeumiz eng qyrany boldyq. Eresek masaqshylar jerge shashylghanyn ghana terse, biz baugha basylghanyn tonaymyz. Kolhozshylar múnymyzgha kýledi de qoyady. Jappardyng kóp balasy da kýn kórsin dep kenshilik etetin tәrizdi. "Myna deste bastyraq eken, týgel alyp ket!" dep sybyrlaydy keybireui. Ekeumiz bólip kótere almay, Bighazyny shaqyramyz. Bizding "bedelimizben" ol da tabysty bolyp qaytady sóitip. Masaq kezindegi qyrmanshymyz - myqty Bighadilding ózi boldy da, ol ýide alasha ýstinde túryp alyp, tauyp kelgenimizdi juan tabanymen bir-aq tarpy salady. Sóitip, egin jiylyp bolghansha, barlyq qabymyzdy toltyryp aldyq ta, alashany da qapqa ainaldyrdyq. Ákem «osy tapqan astyghymyzdy ózimizge búiyrtyp jegizer me eken» dep qamyqty bir kýni.

- Aqtay, Sanatpaydyng kózine qazirshe týspey, Keldimúratqa kósheyik! - dedi. Múqamәdy naghashymyz kópten beri sonda edi. Bisarany ózderining bir qalaghan jerine úzatyp bere salyp, әkem Keldimúrat jaqqa kólik izdep ketti. Bighadil ekeumiz úiyqtap qalghan bir inirde eki arba kelip ýiimizdi ala jónelipti, keldimúrattyq azamat bolghanymyzdy oyanghanda bir-aq bildik.

Keldimúrattyng "Kenqaryn" deytin auyly Tarbaghataydyng bauyryndaghy bir qoynauda eken. "Kenqaryn" bizdi kelisimizben keng bauyryna tartyp, sinirip әketkendey boldy, dalanymen bir auyz tam ýy berip qarsy aldy. Kәri naghashy atamyz tiri eken. Múqamәdy naghashy qyryq jastan asynqyrap qalghan jalghyz. Al, onyng balasy da jalghyz qyz bolghandyqtan meni ol da óz balam dep esepteytin. Kóship barysymyzben men kóbine sol balajan naghashymnyng ýiinde túrdym. Boyjetken naghashy әpkem - Kamal oquda eken, onyng kitap-dәpterleri de meni tarta týsti. Ótken qysta ózim jazyp ýirengen on shaqty adam atynyng jalghasyna "Múqamediy", "Janqoja", "Mayqybek", "Marqa" dep taghy da tórt adamnyng atyn qosyp jazatyn boldym. Sóitip Lenin men Stalinning jalghasyna naghashy tegim de tirkeldi. Búl "maghlúmatyma" aqyly tolghan sauatty Kamal qatty kýlip, әdemi dәpteri men boyauly qaryndashyn syilap jýrdi. Búl ýy meni óte erkeletetin. Biraq, "mylqaulyq" mәselem sonda da sheshile qoyghan joq, inirde kóbine ýnsiz jazu jazyp otyryp úiyqtap ta qalyp, tanerteng Kamal mektepke ketisimen Bighadildi izdep jónelemin, sóitip kýndiz ýiimde bolyp jýrdim.

"Kenqaryn" bizge keng bolghanymen Aqtay, Sanatpaydyng yzghary artymyzdan taghy da quyp jetip, taghy da tarayta týskeni bayqaldy. Búl jaydy sheshemning nemereles naghashysy Shalaqbay deytin kisi әkeme aitypty. Ol kisi Keldimúrattaghy saqshylyq qyzmetinde eken. Art jaghymyzdan kelgen material boyynsha bizding ýige baqylau, ýzdiksiz tintu jýrgiziletindigin eskertipti. "Kýndelikti túrmystan artyghyraq azyq-týliktering bolsa qauipti" depti. Ákem oghan Aqtay, Sanatpaydyng nelikten kózikkendigi, ózining "juannyng túqymy" bolyp qalay ataluy jayly tolyq aitqan eken. Shalaqbay oghan qolynan kelgenshe qútqaru jaghynda bolatyndyghyn aitypty:

- Juannyng túqymy emes, juannyng soghymy bolyp kelgenindi tolyq bilemin ghoy, - depti ol kisi, - jetim dese jetim, kedey dese tuma kedey edin. Túrmys ezgisin sendey-aq kórgen shyghar bir batyraq. Seni shyrmap alghan búl jalagha qatty ashynamyn, shyndyghynda búl - kommunizmshildik emes, búzaqylyq, sudy laylap balyq aulaytyn múnday búzaqylyq pen jalaqorlyq qazir kóp jerdi bylyqtyryp jatyr. Búl ýlken auqymgha ainalyp aldy. Amal qansha, ony tyyamyn deytin adamnyng ózin domalata jóneledi. Soyqanday almaghan adamnyng ózin soyqan dep esepteydi. "Burjuydy qorghaushy kontyr" dep erteng Aqtay mening ýstimnen shaghym aidasa búl jerdegi aqtaylar meni bas salady. Sonda da olargha seni týsindirip kóreyin, biraq, ózing saq bol!

Ákem múny estigen kýnning keshinde ýiding qarsy aldyndaghy bir jal qidyng daldasynan eki úra qazyp, biday men tarysyn kómip tastaghan eken. Men tanerteng kelgende Bighadil sonyng ýstinde oinap jýripti, men de oinap kettim. Ol astynda bar qazynasy jatqanyn bilip oinaqtasa, men "mylqau" bilmey-aq oinaqtay berippin. Qasymyzdan eki jigit, oiynymyzgha qarap kýlimsirey ótti. Bighadil de olargha maghynasyz yrjiyp qoydy. Birazdan song әlgi eki jigit taghy ótti. Biz әli de sol jerde oinaqtap jýr edik, bireui qidyng daldasyna qayyrylyp kelip otyra qaldy jәne kýlimsiredi. Qasqyr qúiryghyn búlandata keletinin qaydan bileyik? Quanyshy qoynyna syimaghanday jarqyldaghan Bighadil oghan qarap jәne jymiyp aldy da, endi qattyraq oinaqtady. Ózining eki oinaghyna kezek-kezek sekirip oinaqtady.

- Sening osy jerden basqa oinaghyng joq siyaqty, iyә? - dedi әlgi jigit kýlimsiregen kýii, - myna qy basqa bireudiki, búl jerde nelering bar edi.

- Myna jerde bizding bidayymyz bar! - dep Bighadil bir oinaghyn teuip-teuip jiberip, ekinshi oinaghyna sekirip bardy da taghy tepkiledi, - myna jerde tarymyz bar!

- E, solay ma edi, onda oinaqtay bersender bolady eken! - dep jýre berdi әlgi jigit.

Men búl jerge astyghymyz kómilgenin endi bilsem de, ne ýshin kómilgenin týsine almadym. Taghy da "burjuy" bolyp qalghanymyzdan habarym joq edi. Bighadilding әlgi sózin Biygeldi estip qalypty, ýiden shygha keldi de bizdi shaqyrdy. Ýige kirisimen әlgi momyn aghamyzdyng týsi erekshe búzylyp ketkenin bayqadym, basy qaltyrap gýj-gýj ete týsti. Shúbary búrynghydan da kóbeyip, búdyr-búdyr bola qalypty. Bighadildi shapalaqtap-shapalaqtap jiberdi. Ol shyryldaghanda mening "shybynym" múrnym úshyna kelse de, an-tang bolyp túryp qaldym. Jaydy esty kele әkemning kózining qaly da badyrayyp, shaghyn saqal-múrty taram-taram bola qaldy. Túnshyqqanday týksiygen kýii ýn-týnsiz otyr. Shodyrlau mandayyndaghy biyl terendegen әjim shy barqyttay jol-jol. Eki qasynyng arasyndaghy әliptey-әliptey ýsh tik syzyq ýsh tayaqtay tigildi. Býk týse kýrsinip qart әjemiz jatty. Meyirimdi sheshem súp-súr bolyp, tiksine qaldy.

- Qúrydyq-au endi, - dedi ol, - yapyrmay, búl týinekti
qaydan kórip edim. Esimizde bolsayshy!..

Men endi týsine bastadym, jazy-kýzi "oynaqtap" jýrip tapqan azyghymyzdy oinaqtap jýrip aldyrghan siyaqtymyz. Ár jerde tompiyp-tompiyp otyryp qaldyq. Ýlkenderdi bylay qoyghanda kishkene Bighayshada da ýn joq.

- Osy kesh aman qalsaq, týn boyy basqa jerge
jaylastyrar edik-au! - dep әkem qatty kýrsindi bir kezde.

Súp-súry ishi súp-suyq qauippen ýnsiz daghdaryp keshti batyrdy. Men búl kýni naghashymnyng ýiine barmay qaldym. Tónip týrghan qauipti ýy ishimmen birge kórgim keldi.

"Qauip neden bolsa, ajal sodan", keshke deyin elestegen qúbyjyqtar ymyrt jabyla sau ete týsti. Esik aldyna jinalghan adamnyng bir toby ýige kirip tintu jýrgizdi. Birnesheui úralardy qazyp, astyq qaptaugha kiristi. Úyasyn qoryghan qyzghyshtay byjaq bolyp, sheshem bardy olardyng qasyna. Balalarynyng barlyq tirshiligi týgelimen sonda eken, sol jәitti bәrine aitty. Tyndaghan bireui bolmay alyp jatyr, arbagha basyp jatyr.

- Obaldaryng bolsa óz auylynnan shyqqan atqa minerlerine
bolsyn, biz ne bileyik! - dedi de olar janymyzdy -
auzymyzdaghy nanymyzdy alyp jýre berdi.

Biz taghy da ýrpiyisip, esik aldynda túryp qaldyq. Qap-qaranghy týn bolghanymen ketip bara jatqan yryzdyghymyz kónilimizge jap-jaryq. Jazda kýndiz ketken qyzyl qasqa siyrday ap-ayqyn ketip barady. Alystaghan sayyn aiqyndalyp, auyr kýiinishimiz ben qayghymyzdy auyrlata, jap-jas qabyrghamyzdy kýirete janshyp ketip bara jatqanday. Búl joly bizdi qasqa siyrdan da qattyraq qinap ketti. "Kishkentay sausaqtarymyzben әreng terip, balghyn tabandarymyzgha nayzalaryn súqqanyna qaramay әreng tapqan tary- talqanymyz, qosh bol!"

Býkil adamzat bizge qarap qarghys aityp túrghanday, jan-jaghymyzgha súp-suyq kózben qarap qoyyp, móleyip úzaq túrdyq. Kýnning ayazynan bizding kózimiz suyghyraq sezilse kerek, biz qaraghanda manayymyzdaghy adamdar jerge qaraydy, olar da ýnsiz.

- Múnshalyq býrisip neghyp túrsyn, jaryghym-au! - dep naghashym qúshaq jaya kelip, kóterip aldy meni. Biyik deneli naghashym óz boyymnan qanshalyq biyikke kóterse de kónilim jerge kirip bara jatqanday. Naghashymnyng alqymyna basymdy tygha solqyldadym.

Qúdiretti "tergeushim", basqa ýlken burjuylar bir ret qana konfeskelengende biz osylay eki ret konfeskelengen, asqan zor burjuy bolghanbyz. Búl qylmysymdy qanday nar kóterer?

IX

Ýide bar-joghy bir púttay tary ghana qalghan eken. Ertenine әkem Shanaqbaygha ketti. Tirshilik qamymen jergilikti ýkimet oryndaryna joghary jaqqa aryz kóterui jónin súrayyn dep ketip edi. Qaytqanda óte shirap, kózining qaly qyzaryp, badyraya kirdi ýige. Jay-japsardy sheshem men Biygeldige sybyrlap qana aitty, óte suyq habar siyaqty. Bizge onyng yzghary pikirlesushilerding shyrayynan bilinip, býristirip barady. Qashan tolyq úgharmyn eken dep men bar sezimmen baqtym. "Aydalu", "jer audarylu", "Sibir" deytin sózder estildi.

- Áttegene! - dedi әkem, aqyldasu biraz kidirgen kezde. Sony aitty da taghy kidirip oilanyp qaldy, - joq men qashpaymyn!.. Sol ekeuin óltirmey ketpeymin!..

- Sen kisi óltiremin dep jýrip balalardy ashtan qyrasyn! -dedi sheshem.

- Óltiremin dep jýrip ózing atylasyn! - dep Biygeldi
búrqyldap anyra qarady әkeme. - Osynday amanymyzda ketuimiz kerek, janashyr jaqynynnyng bәri osyny aityp jatpay ma!

Biraz ýnsiz otyrghan song әkemning jýzi synyp, bir týrli mýsәpirlik halge týskendey boldy.

- Al, olay bolsa... dayyndalayyq, - dedi dirildegen óte bәseng ýnmen, dereu oryndarynan túrdy. Ákem dalagha shyghyp ketti de, Biygeldi taryny aqtaugha kiristi. Artynan estisem Shanaqbaydyng sózi qysqa bolypty:

-  Al Jappar, menen qayran ketti. Tizimge ilinipsin, endigi aryzyng ótpeydi. Aydalmay túryp, neghúrlym tez ketip al! - depti.

-  Aynaldyrghan bir pút tary týs aumay-aq aqtalyp boldy. Sheshem aqtalghan tarynyng bir bóligin sheker qosyp jarmalady da, jylap otyryp bir dorbagha saldy. Ony kәri әjemizding bas jaghyna qoydy. Qalghan taryny qorjynynyng bir basyna, talqanyn bir basyna salyp tigip tastady. Endi búl ýide otyryp jerlik esh nәrsening qalmaghanyn kishkene bolsaq ta bәrimiz bilip aldyq. Ýy degenimiz quys ýngir bolyp qanghyrap qalghanday sezildi. Oinaugha zauqymyz bolmay, býrisip-býrisip otyryp qaldyq. Kýn bata kәri әjemiz ýnsiz jylap ornynan túrdy da, bәrimizding betimizden sýidi. Ákem de, Biygeldi de, tipti, on jastaghy Bighazy da meni men Bighayshanyng betinen qayta-qayta sýie berdi Bighadilding mandayynan sheshem iyiskep, aldyna dәmil-dәmil aldy. Ýy ishindegi qym-qighash búl sýiispenshilik qalaydan-qalay kýsheyip ketkenin bilmey melshiyip men otyrdym. Birin-biri sýiedi, sýiedi de teris ainalyp ketip kózderin sýrtedi. Semiyanyng toz-toz boluynyng búl ayanyshty belgisi maghan aiqyn úghylmady. Úqqan bolsam, qúlaqtasyp kóz ashqan Bighadildi qúshaqtap alyp, aiyrylmay jylar edim. Ol ekeumiz bir-birimizge jylaspadyq ta, sóilespedik te. Bighazy men Bighadildi sheshem barynsha jyly kiyindirdi, qatty-qatty sýidi de, óksip-óksip qaldy sonan son.

Ymyrt jabylghan, may sham jaghuly. Ákem tayaq ústap buynshaghyn arqasyna saldy da, Bighazyny jetektep aldymen shyghyp ketti. Ájem teris qarap tóseginde jatyr: óne boyymen solqyldap, ýnsiz jylap jatyr. Biygeldi azyq salynghan qorjyndy moynyna asty da, Bighadildi orap arqalap shygha jóneldi.

- Qayda barady, apa? - dedim men sonda ghana.

- Shәueshekke barady, biz de baramyz, jylama, - dedi sheshem, - biz de qazir jýremiz!

Men múnan song "Shәueshek" degenning nemene ekenin, onda nege baratynymyzdy súray berdim: "naghashym da bara ma? Kamal tәtem de bara ma?" Mening súraularyma sheshem jartymsyz ghana qysqa-qysqa jauap qayyryp, birdemelerin buyp, týie berdi. Úiyqtaytyn uaqyt әldeqashan ótip ketse de úiqym kelmedi. "Qys ishinde qalay jeter ekenbiz, auru әjem qaytyp jeter eken?!" - titirene oilanumen boldym.

Bir kezde naghashym kirdi ýige. Ol sheshemning buyp-týigen kiyim-keshegi men bir-eki kórpeni alyp shyghyp ketti de qayta kirdi.

- Al, jýrdik! - dedi. Meni qolymnan jetektep esikke bettedi. Kәri әjem baj ete týskende qayyrylyp túra qalyppyn. Baghanadan beri qasymda sybyrlasyp, aryzdasyp otyrghan sheshem, ol kisini bas salyp qúshaqtap jylap jatyr eken. Qystyghyp jatqan әjemning ishtegi barlyq qasiret-qapasy baryldaghan dausymen bir-aq aqtaryldy.

- Qosh, әjetayym!.. Keshire gór!.. Óler shaghynyzda qasynyzda bolu qolymyzdan kelmedi. Baqyl bol, әje! - dep sheshem de ýn sala jylady. Ólmeli kәri kempirding zary óne boyymdy syrqyratyp әketti. Onyng endi jalghyz qalyp óletindigin sonda bildim. Solqyldap ketken zor deneli naghashym bar qauqarymen tartynyp, artyna qaray qúlaghan meni kóterip ala jónelmekshi, onan sayyn tuladym.

- Qoyyndar!.. Qoyyndar! - dedi naghashym. -  Manaydaghylar estimesin!.. Ájem zarly dausyn toqtata qoyyp, tóseginde otyrghan boyy Múqamediyding qúshaghynda túrghan meni súrady.

- Beri kelshi, qúlynym!.. Nemere-shóberelerimnen eng aqyrghy sýiip qalghanym sen bolarsyn! - dep sýie berdi meni. Mandayymnan da, iyegimnen de sýiip kelip, betin eki betime kezek-kezek basty. Qatparly kózinen tamshylaghan iri-iri tamshylar betimnen syrghanap sel bop aqty. IYe, iye, ol kózderden aqqan qasiret tamshysy mening kózderime de qúiylyp ketti.  - Aman bol, qúlynym!.. Ómiring úzaq bolsyn!.. Qayda jýrseng de baqytty bol!.. Sender aman bolsandar, ata-babalarynnyng da, mening de ólmegenimiz sol... Jaratushydan eng aqyrghy tilegim osy!.. Qúlynym!.. Qúlynym!..

Meni naghashym kótere jóneldi. Enirep-zarlap jalghyz qart kempir qaldy sol ýngirde!

Búl kempir   -  men es bilgeli bizding atalas ýsh-tórt auyldyng eng ýlkeni de, әit-shәisiz, eng beyuaz momyny edi. Ákemning әkesining kishi sheshesi - Balpannyng kishi әieli. Sol biyding qartayyp óler shaghynda zerikkennen alghan әieli eken. Jas shaghynda mahabbat qyzyghyn da kórmegen, óz qúrsaghynan bala da sýimegen, sóitip toqsan jyldyq ómiri ish qústalyqpen, ishinen jylap ótken eng sorly kempir edi búl!. Aqyrynda mýlde sorlanyp sol ýngirde qaldy! Kóp maldyng ishinde kóp múng men óksik jastyq shaghy ótse, kәrteygen qyzyl iyek auru shaghynda jarty dorba jarmany jastanyp iyen ýngirde qaldy.

Meni naghashym biraz jerge kóterip әkelip, qos at jekken shanagha orap otyrghyzdy. Qolynda úzyn biyshigi bar, pimaly, tondy bireu bojy ústap otyr. Úiyqtap qalghan Bighayshany kórpege orap jatqyzyp, sheshem de, naghashym da kelip otyrdy. Biyshik ústaghan syrt beynesi dәl naghashyma úqsaytyn úzyn múrtty adam eken, artyna qayyrylyp bir qarap aldy da shanany aiday jóneldi.

"Naghashy atam men Kamal da qalghan eken ghoy!" degen taghy bir auyr qayghy týse qaldy maghan. Mening oiymdaghyny sheshem súrady.

-  Olardy qaytyp kelip әketemin! - dedi naghashym. Sheshem búl aqylgha qanaghattanghanday, qayta til qatpay ýnsiz jylay berdi. Jylauy Keldimúrattyng kóshesinen shyqqan song tipti ýdedi, enirep-egiluge ainaldy. Al auru әjemizding jalghy kýnirenip qalghany, әsirese oghan tiygen jarmanyng azdyghy mening esimnen ketpey qoydy. «Nege jylaysyn?»  dep súraghan aghasyna sheshem de sony aityp solqyldady.

- El bar ghoy, ashtan ólmes! Shanaqbaygha jylap otyryp-aq tapsyrdyndar ghoy, bolmady ma, qoldarynnan odan basqa ne kelmek!...

-  Ajal qúdaydan, jasaryn jasaghan adam ghoy!

- Senderge aq jol, amandyq tilep, óz razdylyghymen qalghan song boldy endi! Arqalap jýrip dalada óltirgenshe, osynda  - eli ishinde qalghany kórim boldy!

Naghashym da, shanakesh te sony aityp sheshemdi júbata berdi. Sheshem ýnsiz otyryp qaldy. Jylauyn qoyghan siyaqty. Men kónilsiz marghau úiqygha ketippin.

Bir mezette oyanyp qarasam, súrghylt aspan qarsy aldymyzdan agharyp tang atypty. Úzyn jolda shana shyqyrlap bayau syrghyp keledi. Naghashym men sheshem shananyng sonynda jayau qatar kele jatyr. Shanakesh múrttyny endi tanydym: qazaqqa da jarym-jartylay oryssha sóileytin naghashymnyng dosy Qabyken degen kisi eken. Qabykenning ýii alysta, Kóktúma jaqqa kóshti dep Kamaldan estigenmin.

Qayrylyp qarasam, sheshem jәne jylauda, kózi búlauday. Naghashym úzaq sóilep, bir jaydy úqtyryp kele jatqan tәrizdi.

- Múny maghan búryn nege aitpaghansyn? - dep sheshem ashulana qarady oghan.

- Sening úrysatynyndy bilip aitpadym. Endi sonda baratyn bolghan song jasyruyma bolmady. Úrysqyng kelse osy jolda-aq úrysyp al maghan, onda barghan song narazylyq syr bildirme!

Shanadan Qabyken de týse qalyp solargha qatarlasty.

- Mәdiyan, shyraghym, nechego, sen endi óte jaqsy jenge taptyn! Qytaygha ótkeninshe qús tósekte jatasyn... No, barghanda kóresin, qap-qara Jamal onyng qolyna su qúiyp ta bere almaydy!..

- "Olardy qayta kelip әketemin!" degenine senippin, - dep eniredi sheshem, - Qamashymnyng betinen de sýie almay kettim-au!

- Nichego, nichego! - dep Qabyken taghy sóiledi. Onda da bir Kamash bar, sony sýiesin!..

- Qoyynyzshy! - dep sheshem onyng sózin bólip tastady. Múqamediydi qatyn-balasynan azdyrghan sen ekensing ghoy degendey jazghyra qarady oghan, - Kamashty jaudyratyp tiri jetim etetindey ne jazyghy bar, netken azghyndyq búl!.. Jamaldyng úl tappaghandyghynan basqa qylmysy bar ma? Búlardy jylatyp tastap alghan kәri saldaqynnan jolyng bolghanyn kórermin!.. Joq, men barmaymyn ol ýiine, óz jónime kete beremin, toqtat shanandy!..

Naghashy men Qabyken eki qoltyghynan ústap alyp, jalyna berdi shesheme. Jana qatyndy maqtap, Jamaldy jamanday jalyndy...

Kamal tәtem ottay jaynady kóz aldymda. Týp-týzu jýretin súnghaq boyymen, dóngelek qara tory jýzimen, qaraqattay jaynaghan kózimen, qabaq shytpaytyn jaghymdy minezimen qatty saghyndyra elestedi, dәl osy kezde esigining aldynda jalghyz jylap túrghanday. Qabyrgham qatty qayysty. Úl tappaghan ýshin qatynnyng da, qyz bolyp tuylghandyghy ýshin qyzdyng da qylmysty bolyp jazalanatyndyghyn, tastandy bolatyndyghyn túnghysh ret osy jolda sezdim. Jalghyz qyzyn, janynday jaqsy kóretin balajan naghashym sonshalyq opasyz, sonshalyq múzjýrek - yzgharly bolyp kórindi kózime. Mening betime talay tiyip, júp-júmsaq ta ystyq seziletin onyng shalghyly sarghysh múrty dәl qazir qanjarday qatty, qúbyjyqtay suyq sezildi. Qyzyl-sary jýzi, at jaqty sopaq erindegi qyzyl meni úyatsyz opasyzdyqtyng belgisindey, әp-sәtte jiyrenishti, jat adam siyaqty kórine qalyp, jatyrqay qaradym. Sheshem oghan qatal tiyip, qattyraq sóiledi endi:

-  Sender de aspannan týspey, әielden tuyp edinder ghoy, qyz tughandyghy ýshin ghana osynshalyq jazalay ma eken әieldi, osynshalyq qorlay ma eken әiel zatyn! Sender kimning arqasynda terektey-terektey bolyp óstinder! Kamal eki úlgha aiyrbastaytyn qyz ba!.. Qyzdy balagha eseptemesen, meni bir qúrsaqtan shyqqan bauyrgha eseptemegendigin, adamnan tughan azghyn!.. Búl qatynnyng shúbyrtyp otyrghan úly qaysy sonda!..

Sheshemning ashy tilin estigenim osy, naghashymdy da, Qabykendi de býristirip jiberdi. Ekeui de enkeyip, tómen qarap keledi. Kezek-kezek sóileydi, kýle beredi. Óz qylmystaryn bilse de qysylmaytynday, jer-sugha syighyzbay maqtaydy tapqandaryn. Adamgershilikten qanshalyq tonalsa da armansyz siyaqty. Sheshemning zildey sózderin shybyn qúrly kórmey, kóterip әketkendey eki dәu!

Osy kónterilikteri ýshin keshirim etti me, nemese olardyng isterining "әdilettiligine" syndy ma, әlde lajsyzdyqtan ba belgisiz, múnan song sheshem sóileudi qoydy. Qabyken shanasyn toqtatyp, sheshemdi ornyqtyryp otyrghyzdy da, attaryn quzay jóneldi. Talay oipangha zymyray aghyp, talay belge syqyrlay órledik. Taghy da zymyray aqtyq. Kamal tәtem mýlde qalghan siyaqty, óte alysta, alystaghan sayyn onyng qymbaty asa týsti. Bauyr men jýregimdi saghynysh kýidirip barady, elestegen sayyn bezip barady. Áne, jylap túr ol, biz ketken jolgha qarap jylaydy, ózin qyz etip tughyzghan qúdaygha ókpelep jylay ma, mynau qyzyl mendi әkesi men qara súry qaskýnemning opasyzdyghyna yza bolyp jylay ma, bulyghyp, buyrqana óksip jylaydy. Sonda da onyng jazyq mandayy jiyrylmaydy, biyiktey bitken eki qasynyng arasy týiilmeydi, kinәsiz әdemi ajarynda kinarat bildiretin eshqanday týiin joq. Bar zaryn kóz jasynan ghana kórgendeysin. Ol túp-túnyq bolyp zyrghidy tolyqsha betinen. Óitkeni әkesine óte túnyq edi ol. Qúday taghala ózin ne jazyghy ýshin qyz etip jaratty eken!

Shanadan auyp qalmauym ýshin barynsha qorghap, dәl qasyma otyrghan naghashyma bir qaramay melshiyip otyra berdim men. Kóz aldymnan Kamal tәtem ketpedi. Shanqighan ashyq kýn qarmen shaghylysyp, shana ekpinimen suyq jel úiytqyp búqtyra týsti, búqsam da tigile qaraymyn Kamalgha. Jylap túryp "beri kelshi!" degendey qos qolyn jayady maghan. "Alys qaldyng ghoy, tәtetay!.. Bara almaymyn ghoy endi!" Men qysyla qaradym shesheme, ol da tómen qarap alyp ýnsiz egilip otyr eken. Salysynyng shalghayy men omyrauynyng bәri su. Áyelderding kóz jasy ne degen kóp, qúday taghala búl jaghyn ayamay aq bergen eken...

-  Anau  -  Kóktúmanyng tauy, Baqty,  - dedi naghashym.  - Shәueshek sonyng shyghys jaghynda.

Sheshem ekeumiz de qaradyq. Biz sonyng teriskeyin kórip, Tarbaghataygha qaray órlep baramyz. Bizding baryp ornalasyp, qar ketkenshe túratyn jerimiz - Tarbaghataydyng taghy bir qoynauyndaghy "Saz" degen qalashyq eken. "Onda da bir Kamal bar, sony sýiesin" dep shesheme Qabyken aitqan, bizge qaranghy - suyq boyjetken men onyng naghashymdy Jamaldan tartyp әketken jesir sheshesi sol Sazda deydi. Biz sonda kele jatyrmyz. "Búl tәteng ynghay oryssha oqidy, kitap-dәpterleri óte әdemi, sureti kóp, sony kóresin!" dep naghashym maghan ony kópirte maqtaumen, maghan ony "tәte" etip telumen boldy, men úiyqtap qalyppyn. "Dyr... yr" degen Qabykenning dauysynan oyanyp, kózimdi ashyp alsam, týn eken, eki-ýsh terezeli biyik ýiding aldyna kelip toqtappyz. Qabyken shanasyn bosatyp alyp, basqa jaqqa jýrip ketti. Men sheshemning artynan dirdektep, qobaljy kirdim sol ýige. Ýy ishi de, adamdary da jat kórindi. "Oryssha" әdemi kiyingen jip-jinishke aq súry boyjetken kelip, mening malaqayymdy, maqtaly beshpetimdi sheshindirdi, tyghyrshyqtay semiz, tórtpaq aq qatyn sheshemning aldynan shyghyp, Bighayshany qolyna aldy. Ýileri de appaq kirshiksiz, mening kórip kelgen ýilerimnen býtindey basqa, ýy jihazy mol bolmaghanymen ýlken baydyng ýii tәrizdi sәuletti kórindi. Ózimiz jol boyynda týsip shay iship, tynyghyp shyqqan orystardyng ýiine kóbirek úqsaydy. Múnda da juan bólke pisiretin. Auzy aranday ashylghan ýlken mesh bar eken.

Juan әiel juan bólkeni kesek-kesek qoyyp, samaurynnan shay qúidy. Qyzy tarelkemen qant-kәmpit әkelip qoydy. "Osynshalyq juan bólke jep jýrip, nelikten jinishke bolyp qaldy eken" degendey men oghan kózimning astymen úrlanyp qarap qoyyp otyrdym. Úyalys pa, tartynys pa, jek kórgendigim be bilmeymin, qarnym ashyp kelse de az jep, shaydy anda-sanda bir úrttap shesheme tyghyla otyrdym. Bólke men kәmpitke tamsanyp ishegim shúryldasa da, ózimnen-ózim qatty shekteldim. Sheshem de sóilemey qoy sýtti shaydy tartyp otyr. Juan әiel men qyzy maghan qaray berdi:

- Siz aitqan әlgi ýndemes balanyz osy shyghar? - dep súrady әiel naghashymnan. - Úyalshaq eken.

"Saghan bala bolsam-au, endi" degen oimen týiile qaldym.

- Je, suyqtan kelding ghoy, kóp je, - dep aldyma bólkeni jaqyndata berdi. - Ei, Mәken, qasyna kelip otyrshy, qaysysyng kóp jeydi ekensinder, kóreyik!

Qyzynyng aty Mәken eken. Ol mening qasyma kelip otyrdy da, ýnsiz kýlimsirep aldyma kәmpit qoydy. Bastamashy bolmaq sekildi. Bólke men kәmpitti ózi de kýisey bastady. "Sen әdette bylay jeseng ghoy, dәl múnday jinishke bolmas edin" degen oy keldi maghan. Onyng "qulyghyn" bilip qoysam da eliktep jeuge kiristim. Ash adam men toq adamnyng tamaqqa degen "mahabbaty" birdey bolmaydy. Bireui bar peyilmen qúnygha jese, bireui zorlana әreng jeydi. Bireui nandy dýniyening eng tәttisi dep qadirine jete jútsa, bireui dәm tatusyz sezip, әreng jútady, bireuining ishegi shuyldasa, bireuining jýregi ainidy. Ekeumizding ózgesheligimiz sonday kóp eken. Maghan jegizu ýshin shaynanday bergenimen onyng jútqany az boldy da, men shaynauym az, jútuym kóp bolghanyn seze qoydym, ar jaghym aidaharday tartqanyn bildirmegim kelip, endi men de shaynandaudy kóbeyttim. Ol kýlip jiberdi:

- Men jana ghana toyyp alghanmyn, - dep úyanday qarap kýlimdedi maghan, - sen kóp je!

- Mәken, ol ýndemey otyrghanymen senen qushykeshteu, - dedi naghashym. Mәkenning ózinshe shaynandasam da bólkege kónilim auyp otyrghanyn bilip qoyghan qulyghyn men moyyndap úyalyp qalyp edim, -sen oghan kitap bershi! - dedi naghashym taghy da, - qaghazgha qaray otyrsa kóp jeydi ol.

- Oqy ala ma! - dep jaynang qaqty Mәken.

- Oqyghanda qanday! Bizding jiyenderding ishindegi eng oqymystysy osy kisi.

- Oqy almaymyn! - dedim men tómen qaraghan boyymda. Qysylghanymnan ter búrq ete týsti. "Mәken kitabyn әkelip oqy dese qaytpekpin» degen kýdikten shoshyna qaradym jan-jaghyma.

- Neshe jasqa kelip edi? - dep súrady Mәkenning sheshesi. Mening sheshem kýrsine jauap qayyrdy:

- Jetide...  Aghalarynan birdeme jazyp ýirenip jýrgen.

Mәken tereze aldynan bir kitabyn alyp maghan úsyndy. Alsam da betin ashyp kóruden úyaldym. Kitapty aldyma qoya salyp, nan jeuge kiristim endi. Oqy almay qaludyng úyatynan, nan jeuding úyaty әldeqayda jenil siyaqty. Auzymdy bosatpaugha tyrysyp, tyqpalay berdim nandy. Kitapty Mәkenning ózi alyp ashty.

- Mynany oqyshy! - dedi. Mening nan jesime qarap taghy da kýlip jiberdi ózi. Taghy da bilip qoyghannan úyaldym.

- Shay ishemin! - dedim shesheme sybyrlap qana. Men shesheme tyghylghan sayyn, Mәken de jaqynday týsti. Sheshem kýbirledi maghan:

- Kitap oqudan úyala ma eken, oqy ber!

Kózimning qiyghymen qarasam Mәkenning kórsetip otyrghany "A" әrpi eken. Men aita saldym.

- IYe, oqy alady ekensing ghoy, tartynba!.. Mynau ne? - dep "B" siyaqty bir әripti kórsetti.

- Bilmeymin.

- "B" - dep atady Mәken.

- "V" emes, balpannyng "B-sy" ol emes! - dedim men. Sheshem kýlip jiberdi. Mәken tanyrqay qaldy:

- Ne deydi, tәte?!

- Búl latynsha ýirenip jýrgen, - dep týzetti sheshem, - sen orysshany kórsetip otyrghan shygharsyn, Mәken "V" әrpin kórsetti sonan son.

- Balpannyng "B-sy" osy! - dedim men. Mәken taghy da tanyrqady:

- "Balpan" degen ne?

- Balpanshy! - dedim men. "Mening babamdy bilmeytin búl qanday adam" degendey tanyrqap qaradym. Shayyn ishe kýlimsirep otyrghan sheshem endi qatty kýlip jiberdi. Onyng kópten beri kónildi kýlkisin estigenim osy edi, men de jadyrap kónildene qaldym.

- Babasynyng aty, - dep týsindirdi sheshem Mәkenge,  ata-babalary men naghashylarynyng atyn jazyp ýirengen búl.

- Men neni aityp otyr desem! - dep Mәken úyala
syqylyqtady. Kýlkisi dәl Kamal tәtemning kýlkisindey eken.
Jalt qarap úzaq qadaldym betine. Kamal tәtemnen kishileu,
oryssha kiyimdi, sopaqsha jýzi súry... úqsamaydy eken! - qaytadan múnayyp tómen qaradym. Kamal mening úyalghanyma
qaramay bauyryna basyp alyp qatty sýietin. Basymnan,
mandayymnan sipap arqamdy qasityn. Joq, búl Kamal
tәtemdey emes, menen ózi tartynyp, ózi úyala ma, iyә, tәkappar
ma, әiteuir suyqtau kórindi.

- Men oryssha oqimyn, latynsha bilmeyin, - dedi Mәken, - men saghan latynsha kitap izdeymin, biraq búl jerde ýsh ýiden basqa qazaq joq. Olardyng oqityn balasy da joq.

- Men oqudy bilmeymin, latynsha jazudy bilemin, - dedim men. Álgindey súray beru qaterinen qútylghym kelip aittym. Ol tereze aldynan dәpter men qaryndash alyp keldi.

- Kәne, jazshy! - dedi.

Árkim óz bilgenine jýirik qoy. Men qorghanbay jaza berdim. Bilgenimning bәrin jazyp bolghanymda basymdy bir-aq kóterdim. Leninnen bastap Marqagha kelip bir-aq toqtaytyn bir ýlken "shejireni" Mәken qolyna alyp, aldymen jazuymnyng әdemiligine tanyrqaghanday meni maqtap qoydy.

- Sen oqyp ýirenbey jazudy qalay bildin? - dep súrady sonan son, ýlkenderden úyalghanday basyn tómen salyp, óte bәseng ýnmen súrady.

- Jaza berdim, jaza berdim, sonan song bildim.

Búl sózime Kamal tәtemshe meyirlene kýldi ol endi. Men taghy da telmire qarap qaldym. Onyng "qulyqsyz" yqylaspen jaqsy kórip kýlgenin jyly kóz janarynan bayqaghandaymyn. Qonyrlau bolghanymen múnyng kózi de әdemi eken. Ol mandayymnan tartyna sipady da, alaqanyn jelkeme qoydy. Bireuding jaqsy kórgenin bilsem, úyalshaqtyghym qatty ústaytyn әdetimmen men endi túqyryp otyryp qaldym.

- Sen menen zeregirek ekensin, - dedi aqyryn ghana, - talapty ekensin!.. Men oqyghaly ýsh jyl boldy, әli jaqsy jaza almaymyn!..

Ol ózining oqugha keshigip, on ýsh jasta әreng týskenin de aitty. Sonshalyq "asyl kiyingen" boyjetken qyzdyng úyalsa da, ózin "jamandap" otyrghanyna, ózin menimen salystyra sóilegen qarapayymdylyghyna ishimnen jaqyndap, jaqsy kórip qaldym ony: "iye, búl da tәtem eken"

Osy keshten bastap-aq oghan ýiir bola bastadym men. Eki-ýsh kýn ótken song tipti jaqsy kórindi. Ýlkender ne sóilesip, qanday kózqarasta jýrgenimen isim bolghan joq. Ol qayda otyrsa men de sonda, ol ne istese, men de sony isteytin boldym. Ol tanerteng mektepke ketip, týste qaytady. Ol kelgenshe men de oqyghansyp, kitap-dәpterge qaraumen bolamyn. Týske jaqyn dalagha shyghyp, onyng jolyn tosamyn. Onymen birge tamaq ishsem qorghanbay kóp jeymin. Eng kóp ainalysatynym - bólke. Bólke jegende maghan bir týrli kónildilik payda bolady. Óitetini Bighadil ekeumiz es bilgennen bólke nandy kóp arman etetinbiz, byltyr-aldynghy jyldary "kolhozgha kiremiz, kóp balamen oinaymyz" degen quanysh payda bolghanda, "bólkeni toyghansha jeymiz, kóp jeymiz" degen tәtti ýmit te miymyzgha qosa ornap, qatty singen. Endi qazir Bighadil búl armangha jetkenin-jetpegenin bilmeymin, al ózim anyq jettim. Sondyqtan, bólkeni qúshyrlana soghatyn boldym. Keshikpey domalanyp semirip alghanymdy ýlkender aityp jýrdi.

Týsten keyin oinaugha shyghamyz, Mәken ýlken bolsa da ózi tústas orys balalarmen oinamay, ynghay menimen birge oinaydy. "Ýlkenirek úldary adamgha soqtyghady, qyzdary olarmen qúshaqtasyp jýredi. Qazaq bala joq, sening kelgening qanday jaqsy boldy!" deydi ol boyym alasa bolsa da, meni qoltyqtap jýredi. Maya shópting týbinde otyryp, maghan әngime aityp beredi.

Naghashym búl jerge eki jyldan beri kelip-ketip, tas qazu júmysyn isteydi eken, Qabykenge erip kelip bir kýni Mәkenning naghashysymen tanysypty. Sodan birer ay ótkende Mәkenge "әke bolypty". Mәkenning óz әkesi semeylik, orta auqatty saudager eken, jer audarylyp kelgen son, sheshesi men ózi jalghyz naghashysynyng ýiimen birge osynda kelipti.

- Mine, endi men qazir sening naghashynnyng qyzy boldym, -
dedi Mәken kýlimsirep, - mening naghashymnyng ýii qazir Sazdyn
arghy shetinde, biz osy shetinen pәter ýidi әreng taptyq.

Sol mayanyng týbinde úzaq otyramyz. Ol osynday bir әngime sóiledi de, mening de әngime aituymdy súraydy. Men "әngime bilmeymin" deymin. Sonan song taghy da ózi sóileydi, búl jerde ózining ishi pysatyndyghyn aitady.

- Senimen ghana birge jýrgim keledi, sen әngime aityp beretin bolsang qanday jaqsy bolar edi!

- Men әngime aityp kórgem joq, Bighadil bolsa aityp berer edi!

- Ol kim?

- Ol mening inim emes pe!

- Ol qayda?

- Qytaygha ketti, әkem de, aghalarym da ketti.

- Sening qalghanyng jaqsy bolghan eken, menimen ynghay birge bolasyn. Mening endi ishim pyspaydy. Sen bilemisin, ekeumiz qanday úqsaymyz. Men naghashym men shesheme erip múnda keldim. Sen de naghashyng men sheshene erip múnda keldin. Ekeumiz qazir mine birge otyrmyz. Bir ýide túramyz, qanday jaqsy!

Ol meni qúshaqtap tartyp, basymdy aldyna aldy. Men onyng erkine berilip qúlay kettim. Kamal tәtemning erkeletuin saghynyp jýr edim. Sol Kamal taghy da ap-ayqyn elestedi kóz aldyma. IYe, búl da mening tәtem emes pe! Mәken mandayymdy qayyra sylady. Sipap otyrdy da enkeyip betimnen sýidi. Biraq, Kamal tәtemshe qalay bolsa solay júlmalap-tistelep, domalatyp-laqtyryp esimdi shygharmay, mәpelep qana sýidi.

- Sening әkeng Qytaygha nege qashty, - dep súrady ol bir kezde. - Bay bolyp pa edi?

- Biz ótirik bay boldyq!

-  Ótirik bay bolghany nesi? - dep kýldi ol.

-  Biz bay emespiz, basqa bireuler baysyng dedi de, qyzyl qasqa siyrymyzdy alyp ketti, sonan song astyghymyzdy әketti. Jeytin esh nәrsemiz qalmaghan song әkem de, aghalarym da Bighadildi kóterip Qytaygha ketti. Apam "biz de ketemiz" deydi.

Mәkenning men tyghylyp jatqan bauyry býlk-býlk ete týsti. Jylaghanda sheshemning bauyry da osylay býlkildeydi. Jalt qarasam, Mәken basyn kóterip dalagha qarap otyr eken. Appaq tamaghy da býlkildep túr. Bireuding jylaghanyn kórgendegi әdetim boyynsha basymdy kóterip týzu otyrdym. Onyng jýzine tura qarasam da, betin teris búra bere jan qaltasynan oramalyn alyp, kóz jasyn tez sýrtip tastaghany bayqaldy.

- Sen ketpe, - dedi ol basymdy qaytadan aldyna alyp,
jasaurap túrghan túp-túnyq qonyr kózinen óz jýzimdi kórip,
ainagha qaraghanday qarana berdim men. - Sen apana ait, Qytaygha
barmaymyn de! Osy jerde oqimyn dep ait, bola ma?!.. Birge
oqimyz, birge túramyz!..

Key jeksenbi kýnderi naghashym meni azyq-týlik alugha ertip ketip jýrdi. Astyq, qant, kartop, qyzylsha, sheker normalaryn alghanda meni "hatshylyqqa" ertedi. Alatynyn alyp, ólshetip bolghan song stol ýstindegi qaghazgha meni kóterip túryp, "Múqamәdi" dep qol qoyghyzady. Búl ónerimdi bir ret kórgen song qalghan eki qazaq ta solay etetin boldy. Sóitip, kishkene "sekretari" atandym. Bireui kóterip túryp       "Ahmetjan" dep jazuymdy súraydy. Mening oqyghan "kitabymda" onday adam aty bolmaghandyqtan "Jappar" dep jaza salamyn. Endi bireui "Ybyraydy" jaz dep kótergende "Kúrman" dep qoya salamyn. Olar mәz bolyp azyq-týligin ala jóneledi. Ol jerde mening ótirik moldalyghymdy aiyra alatyn eshkim joq. Zavhoz orys ta meni tanyp aldy. Qazaqtargha azyq-týlik beredi dep, "sekretari" dep aldymen meni shaqyrady. Keyde meni ózi kóterip qol qoyghyzady. Onysy tym qaterli edi: «molodsy» dep tik kóterip, dopsha laqtyryp oinaydy. "Jalghyz hatshymyzdy óltirip alasyn, ýi, orys" desip ýsh qazaq birdey úmtylady onda. Zavhozdyng qaqpaqylyna týspeu ýshin sol qazaqtardyng bireuining eteginen myqtap ústap túratyn boldym.

Uaqyt óte kele Mәken maghan bir tuysqan jalghyz bauyrynday, óte bauyrmal bolyp ketti. Key kýnderi azyq-týlik nemese qyrmandarda molotilkadan shala shyqqan topandy úshyryp biday alugha sheshelerimmen birge ketkenimde, ol da mening jolymdy tosyp kýtetin boldy. Maya týbine otyryp alyp әngime aitysugha, birge sabaq oqugha asyghamyz.

- «Qytaygha barmaymyn» dep ait apana! - Mәkenning maghan aldymen ýiretetini osy boldy. - Osy jerde oqimyn de, jaray ma?! Oryssha tilmen myna esepti ýirenip alghan son, keler jyly ekinshi klassqa oqugha týsesin, sonda mektepke bir baryp, bir qaytyp túramyz.

Búl úsynystaryna men bas iyzey beremin. Keyde "jaray ma" dep qadalghanda, men «jaraydy» dep jauap ta qayyramyn. Sonan song bar yqylasyn salyp oryssha ýiretuge kirisedi. Kesh batyp, sham janghan song da onyng iste degenin bar yntammen oryndaugha kirisip jýrdim.

Mәkenning enbegi men mening talabym da zaya ketkenin bir-aq bildik bir kýni. Naghashym kórshimizding ala atyna bir arba jegip keldi de, sheshem meni kiyindire bastady.

- Ketemiz, - dedi, - әkene, Bighadiline barasyn...

- Bighabil ketpesinshi, tәte!.. Osynda qalsynshy! - dep Mәken jalyndy da, jylap túryp, eki qolymen betin jauyp aldy. Kózin sýrte salyp, ýnsiz qaray bergen maghan ymdady, "Aytsanshy! Aytsanshy!" dey berdi sybyrlap. Oghan bir, shesheme bir jaltaqtay bergen menen sóz shyqpaghan son, ózi taghy jalyndy-qalsynshy, tәtetay, osynda oqysynshy!.. Endigi jyly oqugha menimen birge kiredi! Sheshem oghan jauabyn qysqa-qysqa qayyrdy.

- Bighaysha qalady, ony qaytyp kep әketemin, qazir jalghyz kete almaymyn!.. Joq Bighabildy tastap ketpeymin!

- Tәtetay, onda Bighabildy qaytyp kep әketersin, qazirshe qalsyn!

- Jalghyzsyrap jýr edi, - dep sheshesi qúptady ony.
- Bauyry kelgen song ghana "ishi pyspaytyn bolyp edi, qazirshe qala túrsynshy!

- Joq, men búl bolmasa jalghyz kete almaymyn, Bighayshany kóterip jýru qiyn! Sheshem búl jalynyshtardy tyndamady, meni jetektep әkelip, arbagha shyghardy. Bighayshany kýni búryn aldap kóndirgen kórinedi, ol qynq etpey sol ýide qala berdi. Men jabygha qaradym, Mәkendi qimay qanshalyq jaltaqtaghanymmen, sheshemdi tipti qiya almaytyn siyaqtymyn. Naghashym arbany aiday jóneldi. Men artqa - Mәkenge qarap otyryp alyp kete bardym. Ol menen kóz almay, solqyldap túrdy. Áne, qolyn kóterip sermep túr, jylap túr! Men mylqau úyalghanymnan "qosh" dep aita almay ketip baramyn. Biraq, eki kózim Mәkende qalghanday, basqa esh nәrseni kórer emespin. Ol endi jalghyz qaldy ghoy! Mineki, belennen astyq, ol mýlde kórinbey qaldy! "Qosh bol, Mәken! Jalghyzdyqpen zeriguding qyspaghynda taghy qaldyn!" Qimastyqtan ishek-qarnym ba, bir jerim kýigendey eljirep men kettim. Kamaldyng әkesin әke etip alghanyna jauygha kelip edim ghoy, endi nege qimay qamygha kettim?!.

Naghashym bizdi Aqshoqynyng Kóktúma jaq túsyna әkelip týsirdi de jol kórsetti, jol emes-au, jolsyzgha jón siltedi: Shәueshekting túsyn kórsetti. Arbadan týstik. Sheshem iyghyna bos qap saldy da, tezek tergen bolyp jónele berdi. Men onyn jýrisine ilese almay qalyp edim, etigimdi sheship qabyna saldy da, baypaqshang jetektey eritti. Men de dedektey zyttym. Shynjangha qaray dedektedim.

Ádiletti "tergeushim", ózimdi úratyn kýrzini qaharly qolynyzgha endi ústattym bilem, qanday qashqyn ekenimdi bayandadym ghoy. Dәleldep aitqanda, proletariat diktaturasyndaghy Sovet odaghynan sol kezde feodalizm diktaturasynda túrghan Shynjangha qashqanmyn. Proletariat diktaturasyna qarsy feodal bolmasam, feodaldyq elde nem bar edi?! Demek, men qarshadayymnan búzylghan keri tónkerisshi qashqynmyn. Búl sizding múqtajynyz ýshin aitqanda, soqyrdyng qolyndaghy tayaqtay, aiyrylmay qos qoldap ústaytyn qylmys emes pe?

(Jalghasy bar)

«Abay-aqparat»

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1456
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3224
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5279