Senbi, 23 Qarasha 2024
Súhbat 9894 17 pikir 6 Qantar, 2021 saghat 15:06

«Qytaydyng jansyzy bolugha mәjbýrledi»

Bekqoja Jylqybekúly, aqyn, әdebiyettanushy, Filologiya ghylymdarynyng kandidaty, Euraziya Últtyq unversiytetining prafessory:

«Qytaydyng «ýsh әrpi» meni mәjbýrlep ózining jansyzy etip, Qazaqstangha jibermekshi boldy»

–  Bekqoja Jylqybekúly, siz qytaydaghy eng joghary oqu oryndarynyng biri – Shynjang uniyversiytetining әdebiyet fakulitetin bitirip, Ile pedagogikalyq institutynyng (qazirgi Ile pedagogikalyq uniyversiytetinin) til-әdebiyet fakulitetine kelip, oqytushy boldynyz. Qazaq eli tәuelsizdik alghannan keyin, jyly oryndaryn, lauazymdy qyzmeterin tastap, elge oralghan alghashqy qarlyghashtardyng qatarynda siz de boldynyz. Sol sebepti әngimening tiyegin óziniz tuyp-ósken arghy betten aghytsanyz jón bolar edi. 

– Arghy bet demekshi, kezinde orys pen qytay qazaqtyng eshbir kelisiminsiz bólisip alghan jerding shyghys bólegi «Shyghys týrkistan» dep atalghanyn bylayghy júrt jaqsy biledi. Sol Shyghys týrkistannyng soltýstik óniri, naqtylyp aitqanda, Tәnir tauynyng soltýstigindegi qúnarly, qúiqaly, shúrayly jerler býkildey qazaqtyng ejelgi ata qonysy ekendigine eshkimning talasy joq. Áne sol ata-babamnyng aq nayzasynyng úshymen, aq bilegining kýshimen qorghalyp, bizge amanattap ketken jerining eng shúrayly ólkesi – Ile anghary. Búl anghar – «Bayqasang Ile jerding ortasynday, Eger de dene bolsa qolqasynday, Tauy – altyn, tasy – kýmis, aghashy – jez, Sulary erkek qoydyng sorpasynday», – dep, Tanjaryq aqyn jyrlasa, jyrlaghanday-aq tamasha ólke. Anghardyng ontýstiginde talay tarihtyng kuәsi bolghan Ýisin tauy, soltýstiginde  Abyraly tauy shyghystan batysqa kósilip jatyr. Ile ózenning jayylyp «toghyztarau» bolyp aghatyn angharynyng atymen atalghan Toghyztarau audanynda kindik qanym tamghanyn zor maqtanyshpen aita alamyn. Tikaryq auylynyng (keyin Tikaryqtan bólinip óz aldyna shanyraq kótergen Aqtýbek auylynda) Tannúr qystaghynda bastauysh mektepti tamamdap, auyl ortalyghy Tikaryqta jataqhanada jatyp, orta mektepti ayaqtap, joghary órlep oqu emtihanyna qatysqanym әli esimde. 

Qytaydaghy «mәdeniyet zor tónkerisinin» zardabyn shege jýrip, oqyghan oquymyz әsire sayasilanghan jýiening shylauynda boldy da, jaratylystyq ghylymdar bolmasa, qoghamdyq ghylymdar salasyndaghy sabaghymyz derlik qytay komunistik partiyasynyng burokratiyalyq pighylyn ýgitteytin, idiologiyalyq sipat alghan әdebiyetter boldy. Sóitip jýrip 1978 jyldan keyingi  Dyng Shiaupinning (Den Syaopiyn) reformalyq sayasatynyng demeuinde QHR-sy oqu-aghartu salasynda emtihan týzimin jolgha qoyyldy. Men sol  emtihan týzimi jolgha qoyylghan jyldardyng ýshinshi kezeginde yaghny 1980 jyly joghary oqu oryndaryna týsushi talapker retinde qoghamdyq sala boyynsha emtihan tapsyrdym. Sol jylghy emtihannan men Ile aimaghy boyynsha eng joghary ball jinap, Shynjang uniyversiytetining til-әdebiyet fakulitetine oqugha týstim. Shynjang uniyversiyteti kitaphanasynyng esigi on jylydyq oirannan keyin janadan ashylghan kez eken. Orys әdebiyeti men qazaq Kenes әdebiyetining klassikterimen sol arada tanysa bastadyq. Onda Qytay men Kenes Odaghynyng arasy alshaqtay bastaghannan búryn Qazaqstanda baspadan shyqqan kitaptardyng bәri derlik bar bolyp shyqty. Sóitip Ahmetbek Kirishbay, Áuelhan Qali, Shara Tanjaryqqyzy qatarly oqytushylardan sabaq ala jýrip, әdebiyetke degen, shygharmashylyqqa bolghan qúshtarlyghym oyana bastady. Kitaptan-kitaptyng sonyna týsip, alghashqy ólenderimdi sol bilim oshaghynda jazyp, gazet-jurnal betterinde jariyalay jýrip, Ýrimjide bolghan bes jylymyzdyng qalay ótkenin de bilmey qaldyq.

Qúlja qalasynda ornalasqan Ile pedagogikalyq institutyna oqytushy bolyp kelgen son, nebәri jiyrma eki jastaghy jas oqytushy ortagha tez ýilesip kettim. Onyng ýstine, búl institut Shynjandaghy qazaq oqytushylar men studetter shoghyrlanghan birden-bir joghary oqu orny bolghandyqtan, onda әdeby orta da bar edi. Shynjang qazaqtarynyng kórnekti aqyndary Jýnishan Baqay, Janathan Tútqabek, Dutan Sәkey, Jәken Otar, Qúdash Sabanshy jәne úighyrdyng әigili aqyny Mәmetjan Sadyq, jazushysy Ábdiraqman Qaqar qatarlylarmen qyzymettes boluym maghan erekshe shabyt syilady. Ózimmen jasy qaraylas studetterge sabaq beru meni tipti de shynday týsti. Olardyng ishindegi ózing sekildi shygharmashylyqpen ainalysatyn tәlimgerlermen tez til tabysyp, dostasyp ketkenimdi ózing jaqsy bilesin. Qazaq eli egemendik alghannan bastap, ansarymyz osy jaqqa aua bastady. Sodan bolar, Qúlja qalasyndaghy shygharmashylyqpen ainalysatyn aghayyn, dostar, әriptester otyrsaq ta, túrsaq ta Qazaq elining әngimesin aitatynbyz. Sóitip jýrip, dәm-túz tartyp, 1995 jyly qantardyng 16 júldyzynda Atamekenning topyraghyna tabanym tiydi. 

   – Bildey bir instituttyng oqytushysy bola túra Atamekenge qonys audaruynyzgha ne týrtki boldy? Elge kelgen song qayda júmys istediniz?

   – Es jiyp, etek-jenimizdi jighan sonau bala kezimizden radiony basymyzgha jastap jatyp Qazaqstannyng «Shalqar baghdarlamasyn» tyndap er jettik qoy. Al student atanghannan keyin Qazaqstanda basylyp shyqqan gazet-jurnaldardy qualap jýrip, izine týsip, oqityn boldyq qoy. Óitkeni, bizding balalyq shaghymyz ben bozbala kezimiz Qytaydaghy «On jyldyq oirannyn» kesirinen ruhany jútandyqpen ótti. Oqulyqty ashyp qalsaq sayasat, radiony basyp qalsaq, qytay kompariyasy men kýn kósemdi maqtap, madaqtaghan ólen-jyrlar men maqalalardan kózashpadyq. Qazaqtyng últtyq әn-jyrlaryn aitu qylmys sanaldy. Sondyqtan Qazaqstan bizding kónil kózimizge ertegi әlemindey bolyp, ghajayyp beynede elesteytin.

Onyng ýstine 1986 jylghy «Últazattyq kóteriliste» qazaq jastarynyng qynaday qyryluy ne ýshin? – degen salmaqty da, tolghamdy súraqqa jýkti etti. Odan song Kenes Odaghynyng tastalqan boluymen birge Qazaq elining el-júrtty, әsirese, shetelde qonystanghan qazaqtardy zaryqtyryp baryp, tәuelsizdigin respublikalar arasynda eng sonynda jariyalauy da bizdi derbes eldikke degen úmtylysqa jeteledi. Qazaqstan men Qytay arasynda barys-kelis kýn sayyn kýsheye bastady. Ziyaly qauym arasynda Qazaq elinde basylyp shyqqan gazet-jurnal jәne kitaptargha degen súranys pen qyzyghushylyq tipti de arta týsti. Ruhany shygharmashylyq talghamymyzdyng ansary Oralhan Bókey, Júmeken Nәjiymedenov, Múqaghaly Maqatayev qatarly qalamgerlerge aua bastady.

Sonymen birge 1990 jyldyng basynda Áleke, ózinning әke-sheshen, bauyr-tuystaryng bastap, qat-qabat qaghazbastylyq qiynshylyqtardy jene otyryp, bes otbasy bolyp, atamekenge kóshting basyn týzeulerinning ózi de, bizge kóp oy saldy. Eluinshi jyldardyng sony, alpysynshy jyldardyng basynda «eki bura sýikense, ortasynda shybyn óledinin» keri kelip, ekige bólinip-jarylyp qalghan el-júrt arasynda barys-kelis kýn sayyn jandana bastady. Sonymen birge qoghamgha aralasyp, on-solymyzdy tanyghan son, Qytayda ómir sýretin últtar arasyndaghy tensizdikti sezinuimiz de tez boldy. Shy Jinping (Sy Szinpiyn) taqqa otyryp, az últtardy konslagerge toghytatynyn aldynala boljadym desem ótirik bolar, alayda, qytaydyng zor qytayshyldyq pighylyn auylda bolsyn, qalada bolsyn kózimizben kórip, basymyzdan ótkerdik. Ol jaqtaghy tughan jerimiz qazaqtyng jeri bolsa da, ruhani, sayasy bostandyqtyng joq ekenin, «Últtar yntymaghy jasasyn!» degen úrannyng astaryna ýnile otyryp, onyng jalghan úran ekenin bayqaghanday boldyq. Sóitip, «Ózge elde súltan bolghansha, óz elinde últan» bol degen ataly sózge jýginip, ne bolsa da, Atamekenge birjolta ketuge bel bayladym.

Atameken tabaldyryghyn 1995 jyly attap, kiyeli topyraghyna ayaghym tiygen son, menen búrynyraq kelgen ózing sekildi bir top azamattardyng jolyn quyp, «ýshtin» birining qúiryghyn ústaugha tura keldi. Ol – qara bazardy jaghalap, sauda-sattyqpen shúghyldanu nemese aqparat salasynda júmys isteu jәne joghary oqu oryndarynyng birine izdenushi bolyp qabyldanu edi. Saudamen san qaynasa sorpam qosylmaytyn men ýshin aqpart salasynda júmys isteuden kóri, ózimning til-әdebiyettanu mamandyghym boyynsha júmys isteu әldeqayda tiyimdi bolatyn. Sol sebepti Ál-faraby atyndaghy QazÚU- ding filologiya fakultetine izdenushi bolyp qabyldandym. Atyn estip, kitabyn oqyp jýrgen aty Alatauday ghalym aghalarymyzdy kýndelikti kezdestirip, olargha izdenushi shәkirt bolghanyma qatty quandym. Jataq jәne stependiya mәselesi sheshilgen son, resimy oqu-izdenuge kirisip kettim.

Meni óz qamqorlyghyna alghan Qazaq eline aty mәlim til ghalymy boldy. Ol kisining kafedrasyna baryp, әngimesin tyndap, qosymsha orys tili, filosofiya qatarly sabaqtardan dәristerge qatystym. Sonymen birge bolashaq zertteu taqyrybyna baghyttap әngimeler aitatynbyz. Alayda, әngime әueni songhy kezderi aqsha jaqqa kóp auyp ketetin boldy. «Aqshang bar ma? Maghan aqsha kerek edi? Maghan qashan aqsha beresin?» – degen sekildi sózderdi esty bergen son, stependiyamen әreng kýn kórip jýrgen mening ol kisiden kónilim qalyp, keyin izdep barmaytyn bolyp aldym. Ol aghaymen aramyz barghan sayyn suyp, aspirontoragha týsu niyetimnen ainydym. 

Sóitip jýrgende aqyn, sazger, marqúm Ermúrat Zeyiphan dosym ekeumiz Týrkistangha baryp, sayahattap qaytugha kelistik. Onda barghan son, Halyqaralyq qazaq-týrik unversiytetinde oqyp jatqan Ábilqayyr, Ábilbashar degen qytaydan kelgen studettermen tanysyp, Qoja-Aqmet Yasauy kesenesi, Arystanbap, Saurannyng kóne qala orny qatarly jerlerde bola jýrip, Halyqaralyq Qazaq-Týrik unversiytetining ghylymiy-zertteu institutynyng mengerushisi, professor Mekemtas Myrzahmet aghagha sәlem bere bardyq. Ol kisi bizdi óte jyly qabyldap, úzaq әngimelestik. Qytay qazaqtarynda túnyp túrghan auyz әdebiyeti men qazaqtyng salt-sanasyna qatysty materialdardyng mol ekendigine qyzyghatynyn aityp, ekeumizdi júmysqa qabyldaugha kelisti. Erekeng Almatydaghy Áuezev atyndaghy drama tiyatyrda istep jýrgen kezi bolatyn, jyly ornyn suytqysy kelmedi. Al men birden kelisimimdi berip, sonda ghylymy jýmysymdy jalghastyrugha bel bayladym.  

  – Keyin sizding Halyqaralyq qazaq-týrik unversiytetinen alghan ghylymy júmysynyz ayaqsyz qaldy degen sózdi estidik, búl ras pa? Eger ras bolsa, ne sebepti ayaqsyz qaldyrghanynyzdy óz auzynyzdan estisek...

– Men Halyqaralyq qazaq-týrik unversiytetining ghylymiy-zertteu ortalyghyna baryp ghylymy júmyspen ainalysqannan keyin, Mekemtas Myrzahmet aghamen kelise otyryp, ózimning búrynnan zerttep-zerdelep jýrgen taqyrybym óleng tevoriyasy boyynsha júmysymdy jalghastyrdym. Búl taqyryptyng óte auqymdy әri kýrdeli ekendigin eskere otyryp, bir jyldyq ghylymiy-zertteu mindetin moynyma jýktedim. Sóitip, әne-mine degenshe 1997 jyldyng kóktemi de keldi. Qazaqstannyng azamattyghyn alghanyma jarty jylday bolghan son, әke-sheshem men tughan-tuystarymdy saghynghan saghynyshymdy basyp qaytayyn dep, bir aigha súranyp, Qytaygha Qazaqstannyng azamaty bolu salauatymmen 1997 jyly 2 sәuir kýni shegaradan ótip, Qúlja qalasyndaghy dosym Janbolat Qúrmanúlynyng ýiine baryp týstim. Ertesi dosym Janbolat Qúlja qalalyq saqshy mekemesining sheteldikterdi tirkeu bólimine ertip baryp, eki yuani tólep, bir aigha óz ýiine meni tirkedi. Sol kýni auylyma ketpey, qalada qalyp, Janbolattyng ýiinde taghy bir týnedim. Sóitip zandy týrde QR-nyng azamaty rettinde erkin jýrip-túrugha rúqsat aldym da, ertesi yaghny 4 sәuir kýni Toghyztarau audany, Aqtýbek auyly, Tannúr qystaghyndaghy etjaqyndarymmen eki jyldan song aman-esen qauyshtym. Tughan jerimde eki kýn aunap-qunap saghynysh mauqymdy basqan son, ýshinshi qonaqta Toghyztarau audany Tikaryq auyly mal dәrigerlik mekemesinde jýmys isteytin jezdem Pәziljan Mamytbekúlynyng ýiine bardym. Keshki apaq-sapaqta tamaqty endi ghana jep bola bergende, sau etip eki beysauyt adam kirip keldi. Onyng bireuin tanymadym, ekinshisi Ile qazaq avtonomiyaly obylystyq últtyq qauipsizdik mekemesinde júmys isteytin Qaparәli Mýsilúly degen jigit eken. Oiymda esh nәrse joq, jәy jýrgen shyghar dep oiladym. Sóitsem olar arnauly meni ýige izdep baryp, odan osynda kelgen kelisi eken. Tamaqtan song meni dalagha shaqyryp alyp, Qúlja qalasyna ózderimen birge alyp ketetinin aitty. Apayymnyng ýiine bir qonayyn, odan song men ózim erteng barayyn nemese osynda qonyndar, erteng tanerteng birge barayyq degenime kónbey, týndeletip meni beyne bir izdeude jýrgen qylmyskerdi tútqyndaghanday kólikterine otyrghyzyp, Qúlja qalasyna jarym týnde alyp kelip, әskery qonaq ýige ornadastyrdy da, Qaparәli myrza mening qasyma qalyp, tap men qashyp ketetindey qarauyl bolyp jayghasty. 

Tanerten Ile qazaq avtonomiyaly obylystyq últtyq qauipsizdik mekemesining orynbasar mengerushisi Orazqoja degen kisi qasynda bir qytay, bir úighyry bar men jatqan qonaq ýige kelip, «Qazaq elining jaghdayy qanday? Qanday júmyspen ainalysyp jýrsin? Qanday ataqty adamdarmen barys-kelising bar? Týrkiyagha bardyng ba? Týrkistan qalasynda qanday sharuamen ainalysyp jýrsin? Qytaygha ne sebeppen keldin? Qazaqstannyng azamattyghyn qalay aldyn?» – degen sekildi súraqtardy bastyrmalatyp, týske deyin әngimelestik te, qújattaryndy tekseremiz dep, tólqújatym men jeke kuәligimdi alyp ketti. Týski astan son, Qaparәli taghy bir nókerimen birge әlgi súraulardy qayta-qayta qaytalap súraumen keshti batyrdyq. Ertesi taghy da basqa adamdar kelip, sol súraqtar tónireginde súraq qoyyp, mezi qyldy. Qysqasy, sen Qytaydyng azamaty bolatynsyn, oqyttyq, jetildirdik, bizge enbeging sinetin kezde nege basqa elding azamaty bolasyng degenge saydyra kelip, «biz ýshin yaghny Qytay últtyq qauipsiz mekemesi ýshin jýmys istesen, jaghdayyng jaqsy bolady, qújattaryndy dereu beremiz, Qazaqstangha bizden mindet arqalap, qaytyp ketesin» degenge keltirdi. Alayda, men Qazaqstannyng azamatyghyn óz erkimmen bir qúshaq qújat jinap, qúnajyn azabyn kórip jýrip әreng zorgha alghanymdy, QHR-nyng azamttyghynan sol kezde bastartqandyghymdy aityp, «sender ýshin qyzymet istey almaymyn» deuden tanbadym. Sodan olar menen týk shyqpaytynyn sezdi-au deymin, «Sen endi Qazaqstangha qayta almaysyn» dep, sol kýni keshte ózderi tartyp alghan QR-nyng azamttyghyn dәleldeytin tólqújatym men jeke kuәligimdi qaytaryp bermey, jolgha saldy. Sodan son, «olargha oibay sender ýshin qyzmet isteymin» dep, jalynyp-jalbarynyp aldylaryna qújattarymdy súrap barmadym. Ýrimji qalasynda ornalasqan QR-nyng elshiligining bólimshesinde júmys isteytin Baghdat Seytbattalov myrzagha habarlasyp, barlyq bolghan mәn-jaydy jetkizdim de, shygharmashylyq júmysymmen ainalysyp, әke-sheshemning qasynda bolyp, auylda jata berdim. Sol jatqannan mol jatyp, tórt jyl boyy Qazaqstangha qayta qayrylyp kele almadym. Ol jaqta jatqan kezdegi Qytaydyng qúzyrly mekemelerimen bolghan kýresting ótinde qanshalyqty ruhany azap shekenimdi bir ózim bilemin! Sodan bastap, «baytal týgýl bas qayghy» bolyp, búl jaqtaghy ghylymiy-zertteu jýmysym óz aldyna ayaqsyz qala berdi.

    – Sol kezde bir úzynqúlaqtyng auzynan: «Aqyn Bekqoja Jylqybekúly Qúlja qalasyndaghy bir әskery qonaq ýige Qazaqstannyng azamattyq kuәligin emes, Qytaytdyng azamattyq kuәligin kórsetip jatqan eken, olardyng últtyq qauipsizdik komiytetining adamdary ony «qos azamattyghy bar» dep ústap alypty...» degen sózdi esip edik. Myna әngimenizdi estigennen keyin múnyng ósek ekenine kóz jetkizip otyrmyn.

    – IYә, sol kezde onday ósekter ol jaqta da, búl jaqta da jeldey esip, tarap ketipti. Keybireuler sony qonyrsytyp әli aityp jýr eken. Myna zamanda elding auzyna qaqpaq bola almaysyn. Biraq uaqyt kele shyndyq bәrin ornyna qoyady.

    Men olardyng jospary boyynsha Qytaydyng últtyq qauipsizdik mekemesi ýshin júmys isteuim kerek edi, biraq men olay istegen joqpyn. Olardyng aram-maqsaty, josparlaghan oiy, aramza pighyly iske aspaghan son, tólqújatymdy tartyp alghandaryna bir sebep-syltau kórsetuge mәjbýr boldy. Sondaghy olardyng oilap tapqan jalasy osy bolatyn. Men shekaradan ótip, Qúlja qalasynda bolghan eki kýnde de dosym Janbolat Qúrmanúlynyng ýiinde bolsam, qaydaghy qonaq ýige baryp jatamyn?! Ekinshi kýni Qúlja qalalyq saqshy mekemesining sheteldikterdi tirkeu bólimine baryp, Janbolaltyng ýiine tirkelip, zandy týrde bir ay Qytayda bolatyndyghymdy habarlap, taghy da sol ýide bir kýn ayaldap qonyp qaldym. Eshbir qonaqýide bolmaghanyma Janbolat pen әieli Gýlzira kuә. Osy bir orynsyz jalagha osy kýnge deyin senip jýrgender qazir Almatyda túratyn dosym Janbolat Qúrmanúlynan súrap anyq-qanyghyn bilse bolaly. Al ýshinshi, tórtinshi kýni Toghyztarau audanyndaghy auylymda bolghanyma el-jýrtym men bauyr tuystarym kuә. Besinshi kýni Qytaydyng últtyq qauipsizdik mekemesining arnayy qyzymetkeri Qaparәli men taghy bir adam Qúlja qalasyna jarym týnde alyp kelip, sol ózderi ósek-ayang etip, elge taratyp jýrgen әskery qonaq ýide ýsh kýn boyy súraqtyng astynan aldy. Qújattarymdy tartyp alghanyna Qaparәli ghoy ólip qaldy,  olardyng sol kezdegi orynbasar bastyghy Orazqoja Sydyqúly degen adam qazir tiri bolsa, búghan kuәlik ete alady. Al endi «qytaydyng azamattyq kuәligin kórsetip qonaq ýige jatty» degeni, tipti, aqylgha simaydy. 1996 jyly kýzde Qazaqstannyng azamattyghyn alarda Qytaydyng tólqújaty men azamattyq kuәligin Almaty qalalyq kóshi-qon polisiyasy basqarmasyna tapsyryp bergen bolatynmyn. Onyng ýstine Qúlja qalasynda aghayyn, dostarym jәne tughan tuystarymnyng ýii túrghanda, qonaq ýige jatatynday basyma ne kýn tudy sonsha ma?! Múnyng bәri shylghy ótirik, maghan japqan jalasy. Qytay biyligining ózin aqtap, maghan pәle shaptap, beti býlk etpey elge taratqan ósegi.         

    – Isting barysy osylay  deniz. Qazaqstan Respublikasynyng azamaty bola túra, basqa elde tórt jyl jatyp qalu degen súmdyq qoy. Siz Qytaydaghy  Qazaqstannyng elshiligining Ýrimjidegi bólimshesining basshysy Baghdat Seytbattalov myrzagha habarlasyp, mәn-jaydy týsindirip aitqan ekensiz, olar tarapynan sizge kómek bolmady ma? 

– Qazaqstannyng Qytaydaghy tótenshe jәne ókiletti elshiligining Ýrimjidegi bólimshesining bastyghy Baghdat Seytbattalov myrzagha habarlasyp, mәn-jaydy týgel týsindirip aittym. Odan dereu habar-oshar bolmaghan son, eki aptadan keyin taghyda qonyrau shalyp, janayqayymdy jetkizip edim, ol kisi: «Qúzyrly mekemelerge jetkizip aityq, kýte túrynyz!» degennen ary asa almady. Sóitip, jarty jyl ishinde osylay birneshe ret ol kisimen habarlasyp, mardymdy jauap ala almaghan son, «ózimiz habaryn beremiz» degen uәdelerine senip, bir jyldy ótkizdim. 1997 jyldyng sonyna ala Qazaqstan elshiligine habarlasqanymda olar: «Qytay jaghy «Bekqoja Jylqybekúly QHR-daghy, naqtylap aitqanda, Qúlja qalasyndaghy tirkeuinen shyqpay, shetel azamattyghyn qabyldaghan, sol sebepti biz QR-nyng azamattyghyn moyyndamaymyz» degen syltaudy aityp jatyr», – dedi. Men Qytay elining tólqújatynyng songhy betine badyrayghan jazumen jazylghan – «eger QHR-nyng azamaty shetel azamattyghyn alghan jaghdayda QHR-nyng azamattyghynan esh kedergisiz ózdiginen shygharylady» degen anyqtama bar ekendigin kóldeneng tartyp, Qúlja qalalyq saqshy mekemesining tólqújat basqarmasynyng sol kezdegi mengerushisi Hay Lang myrzamen jolyqqanymda, ol: «Ekeumizding jeke basymyzda ary da kegimiz, beri de óshtigimiz joq. Búl tikeley últtyq qauypsizdik mekemesining tapsyrmasy. Olardyng mәlimdeuinshe tólqújatyng men jeke kuәligin ózine qaytaryp berilmeydi. Biz ony Bejiyndegi Qazaqstan Respublkasynyng Qytay Halyq Respubikasyndaghy tótenshe jәne ókiletti elshiligine tapsyryp berdik. Sen qazir QHR-nyng azamatysyn. Eger Qazaqstangha qaytadan baramyn desen, qayta bastan, shytjana Qytay elining tólqújatyn jasatyp, bizding azamat retinde ekinshi ret Qazaqstangha baruyna bolady» degen uәj aitty. Búl sózdi estigende tóbemnen jay týskendey bolyp, Bejiyndegi QR-nyng tótenshe jәne ókiletti elshiligining qyzymetkerlerine habarlasyp edim, olar mening bayaghy qytaylar tartyp alghan QR-sy azamttyghymdy dәleldeytin tólqújatymdy Qazaqstannyng Syrtqy ister ministrligine jóneltip bergendigin aitty da, ózderining búl mәsele jóninde QHR-sy jaqtaghy qúzyrly mekemelerge QR-sy ýkimetining sózi ótpegendigin, qysqasy, shamalary jetpegendigin astarlap jetkizdi. 

Sodan song baryp, Qazaqstan azamattyghyn óz qolymen berip alyp, óz azamatynyng zandy qúqyghyn Qytaydyng aldynda qorghay almay otyrghan Egemendi eldigimizge ishtey renjisem de, qalayda Qazaq eline ekinshi ret jetuding joly bolghan janadan tólqújat jasau barysyna shyndap kirisip kettim. Eki retki shaqyrtuymdy eki jyl boyy ary sýirep, beri sýirep, kýshin joyyp, tólqújat jasamaghan Qytaydyng qúzyrly mekemeleri ýshinshi retki shaqyrtuymdy qolyma alyp, esikterin tozdyryp, qúlaq mayyn jegenimnen zerikti-au deymin, әreng degende qabyldap alyp, qolyma QHR-dyng tólqújatyn jasap, qolyma berdi. Sóitip, 2001 jyldyng 2-aqpanynda 1460 kýn degende elge әreng zorgha qayta oralghan son, Qazaqstannyng Syrtqy ister ministrligi Konsuldyq basqarma bólimining sol kezdegi bastyghy Ualihan Qonyrbaevting qolynan tórt jyldyng aldynda qytaylar tartyp alghan tólqújatymmen jylap kóristim. Qytaydyng qúrsauynan ekinshi ret meni aman-esen qútqaryp alyp kelgen qolymdaghy QHR-nyng tólqújatyn endi betindi kórmeyin dep, olargha tapsyryp berdim.         

   – QR-nyng Konstitusiyamen sizding azamattyq qúqyghynyz qorghaluy kerek edi ghoy? QR-nyng Syrtqy ister ministrligi búl jigit bizding elding azamaty, sizder nege, ne sebepten tólqújatyn tartyp alyp elge jibermey otyrsyzdar? – degen sekildi resimy súraqtarmen Qytaydyng qúzyrly oryndaryna habarlasyp sizge arasha týsui kerek edi ghoy, nege ýnsiz qaldy dep oilaysyz?                                                                          

– QR-nyng Konstitusiya negizinde Qazaqstannyng azamaty bolyp tabylatyn әrqanday bir jeke túlghanyng bas amandyghy men sayasy bostandyq qúqyghy qatang týrde qorghaluy kerek ekendigin bala da biledi. Al mening Qazaqstannyng azamaty bola túra, Qytaydyng oiynshyghyna ainalyp, tórt jyl boyy olardyng mening qúqyghymdy qorlauy eki memleketting ghana emes, halqaralyq adam qúqyghy zandaryna da simaydy. Búl jerde óz otanym Qazaq elining biylik jaghy әlsizdik, sharasyzdyq kórsetip otyrghandyghy aqiqat. Sol kezde jalghyz men ghana emes, men sekildi birneshe QR-synyng azamattyghyn alghan azamattar «qosazamattyghy bolghan» degen syltaumen zardap shekkenin estigenim bar. Qosazamattyq degen úghym eki elding azamttyq zanynda da joq. Sondyqtan búl negiz boyynsha Qazaqstan biyligi Qytay biyligine qatang talap qongy kerek edi. Onyng ýstine Qytay men Qazaqstan ekeui de Shanhay yntymaqtastyq úiymynyng mýshesi әri kórshi jәne mәmilegerlik pen iskerlik jaqtaghy qarym-qatynastary óte qong el. Sol sebepti osy negizde de búl mәseleni sheshuine bolatyn edi. Mening osy azamattyq mәselem jóninde Qazaqstan Qytaygha nota tapsyrdy dep estidim, eger ol shyn bolsa, Qytay ne ýshin Qazaqstangha bir jauabyn bermedi?! Áriyne, Qazaqstan óz azamtynyng zandy qúqyghyn qorghamaqshy bolghan boluy mýmkin, alayda búl arada, bizding biylikting qytay biyligine sózi ótpegendigi belgili. Onyng sebebi, Tәuelsiz elimizding qytaydyng aitqanyna kónip, aidaghanyna jýretin bosbelbeuliginde jatyr. Bolmasa, men qytayda jatqan tórt jyl ishinde eki el arasynda qanshama kelisimsharttargha qol qoyylghandyghyn bilemiz. Sol kelisimshartardyng bir talaby retinde óz azamatynyng azamatyq qúqyghyn qorghap, qytay jaqqa qatang talap qongyna bolar edi ghoy. Biraq egemendi elmiz degende kenirdegi jyrtylyp-ayrylatyn bizding biylik onday batyl qadamdargha bara almady. Búl jaltaqoylyghy kýni keshegi Shy Jinpinning qytaydaghy qazaq qandastardy «Qazaqstangha kóp ret baryp-keldin, yqtiyarhatyng bar eken, qazaq elining kórnekti túlghalarymen suretke týsipsin, Núrsúltan Nazarbaevqa ólen-dastan aranap jazdyn» degen sekildi eki elding dostyq qarym-qatynasyna kesirin tiygizetin sebepsiz syltaularmen qyryp-joyyp, qamugha alyp, tipti, Qazaqstannyng azamattyghyn alghan Aman Seyit sekildi qanshama azamattardy konslagerge toghytqanda da ýnsiz qaluyna әkelip soqqandyghy belgili. Osyghan qaraghanda, biz egemendi el emes, qytaygha baghynyshty bir ólke bolyp qalghan joqpyz ba?! – degen jaman oy kele beredi basyma. Onyng betin ary qylsyn! Qúday qosqan kórshimiz, dosymyz dep otyrghan elding aram pighylynyng tabanyna tәuelsiz eldigimiz ben últtyq ruhymyz, baylyghymyz ben pak arularymyzdyng keudesi taptalyp jatqany da ashy shyndyqty shyryldap, ashyna aitu, әriyne, bizding azamattyq boryshymyz. 

– Ángimenizding tórkinine ýnilsek, sizdi Qytaydyng «ýsh әrpi» ózining jansyzdarynyng qataryna qosugha әrekettengen eken, biraq siz oghan kónbey qarsylyq bildirgeniniz ýshin «qytaydyng tirkeuinen shyqpaghan» degen syltaumen qasaqana tólqújatynyzdy tartyp alyp, qytay jerinde onyng kýshin joyghany kózge úryp túr. Biraq siz Qytayda tórt jyl jatyp, elge oralghannan keyin qytay kýshin joyghan tólqújatynyzdy qaytaryp alyp, bәz-bayaghysynsha Qazaqstan azamaty bolyp shygha kelgeniniz biz emes, әlem tanghalarlyqtay tarihy oqigha bolghan eken. Hosh delik, endi siz tórt jyl beker bosqa qytay jerinde, júmyssyz jattynyz. Halyqaralyq adam qúqyghy zang normalaryna negizdelip halyqaralyq sottargha aryzdanyp, qytaydan moralidyq, materialdyq shyghyndardy tóletu jaghyn nege qarastyrmaghansyz?

– Men 1997 jyly Qytaydyng shekarasynan Qazaqstannyng azamaty retinde ótkennen keyin Qytaydyng zan-týzimine qayshy keletin eshqanday bir qimyl-әreket istegen emespin. Tek qana, men «qytaydyng jeke kuәligin paydalanyp әskery qonaq ýige jatty» degen jala men «Qazaqstan azamttyghyn alghan son, Qytaydyng Qúlja qalasyndaghy tirkeuinen shyqpaghan» degen qisynsyz pәlening qúrbany boldym. Jalpy qylmys degen belgilengen zan-týzim, erjelerge qayshy kelu nemese belgili bir jeke túlgha nemese újymgha zattyq jәne ruhany zardap, shyghyn әkelu ekendigin bәrimiz bilemiz. Sol sebepti, men bireuding ala jibin attap, basyn jaryp kózin shygharmaghandyghym ýshin qylmystan aulaqpyn. Qytaydyng qúzyrly mekemelerining meni Qazaqstannyng azamaty retinde ol jaqta tórt jyl boyy ústap túratynday eshqanday zandyq negizi joq. Sondyqtan  men 2001 jyly Qazaqstangha oralyp, Qazaq eline tәn azamattyghymdy qolyma alghannan keyin, endi Qytaydan moralidyq jәne zattyq tólemaqy talap etsem qaytedi dep, bizding Syrtqy ister ministrliginde júmys isteytin azamattargha ótinish aitqanymda, «Ol ýshin kóp әure-sarsangha týsip, jýmys isteuing kerek, ózine óte auyr bolady, aman-esen elge oralghanynnyng ózine de shýkirshilik et» degen son, halqaralyq qúqyq qorghau úiymdaryna shaghymdanugha jazyp, dayyndap alghan ótinishimdi jambasyma basyp qoyghan bolatynmyn. Qazir oilap qarasam, tórt jyl degen onay uaqyt emes eken, onyng ýstine, eger men sol tórt jylda qanshama júmystyng basyn qayyratyn edim. Otbasylyq auyrtpashylyq, shygharmashylyq shart-jaghdaydyng qolaysyzdyghy jәne ghylym kandidattyq júmysymdy qorghau josparymnyng ayaqsyz qaluy men kýndesterimning kekesin kýlkisining azab-zardabyn oilaghanda, ishim uday ashidy. Sondyqtan, men eshten kesh jaqsy dep bilip, halqaralyq qúzyrly qúqyq qorghau mekemelerinen sol tórt jyl boyy Qytayda kórgen qorlyghym men zorlyghymnyng bodauy retinde QHR-nan zattyq jәne moraldyq jaqtaghy shyghynymnyng bodau retinde tólemaqy talap etetinimdi jariyalaymyn.    

– Ekinshi ret elge oralghannan keyin Astana qalasyndaghy L.N. Gumiylev atyndaghy Euraziya últtyq uniyversiytetine júmysqa ornalastynyz. Qazir qanday sharualar atqaryp jýrsiz? Joghary oqu oryndarynyng oqytu sapasyna kóniliniz tola ma?

– Men 2001 jyly sәuirding 12-júldyzy Astana qalasyna kele sala, Qazaqstannyng Syrtqy ister ministrligine kelip bayaghy qytaylar tartyp alghan tólqújatymdy qolgha alghan son, L.N. Gumiylev atyndaghy Euraziya últtyq uniyversiytetinening Halyqaralyq qatynastar fakuliteti Shyghystanu kafedrasyna oqytushy bolyp, júmysqa ornalastym. Óitkeni Qytayda Ile pedagogikalyq inistutotynda on jylday oqytushy bolghan tәjiriybem bar ghoy. Onyng ýstine bayaghy ghylymy júmysymdy jalghastyruyma, әriyne, joghary oqu orynynda júmys isteu qolayly edi. Jazylyp, dayyn túrghan «Qazaq óleni: kórkemdik jәne dәstýr jalghastyghy» atty ghylymy júmysymdy sol kezdegi filologiya fakulitetining qazaq әdebiyeti kafedrasynyng mengerushisi Rymghaly Núrghaly myrzagha kórsetip edim, ol kisi prafessor Qúnypiya Alpysbaev aghany jetekshi etip, bekitip berdi. Qúnypiya aghanyng óte jauapkershilikke toly ghylymy jetekshiliginning arqasynda 2007 jyly kandidattyq desertatsiyamdy qorghadym. Alayda, QHR-sy Shinjang unversiytetinde oqu bitirgen diplomyng QR-sy jaghynan nostrofikatsiyadan ótpepti degen jana belgilemege sәikes kelmegendikten, ol jolghy qorghauym kýshin joyyp, 2009 jyly qaytadan qorghap, 2010 jyly filologiya ghylymdarynyng kandidaty degen kuәlikti qolyma aldym. BAK jabylghan son, dayyn bolyp qalghan doktorlyq desertatsiyamdy qorghaugha ýlgere almadym. Sodan kýni býginge deyin filologiya fakulitetinde júmysymdy jalghastyryp, qazir L.N. Gumiylev atyndaghy Euraziya últtyq uniyversiytetining prafessory salauatymmen jýktelgen sabaqtardy studetterge barynsha jetkizuge tyrysyp kelemin. Alayda, joghary oqu oryndaryndaghy oqytushylardyng bas auyruy tolyp jatyr. Onyng ishindegi qaghazbastylyq pen oqulyqtardyng jýielenbeui, ghylymy ataghy bar mamandardyng jetkiliksizdigi jәne belgili bir mamannyng ózi zerttep-zerdelep jýrgen mamandyq boyynsha sabaq beruden tys, múrnyna onyng iyisi de kelmeytin mamandyqtar boyynsha sabaqtardy kýshtep nemese zorlap, óz moynyna jýktep aluy qatarly jaqtardy basa aitugha bolady.   

Belgili bir pәndi ghana ózining mamandyghy etu joghary oqu oryndarynda oqytushy bolatyn mamannyng mindeti ekendigi besheneden belgili. Óitkeni әr ghalymnyng ózining ghylymiy-zertteu baghyty bolady. Olar sabaqty ózining zerteu baghyt-baghdary boyynsha ótui kerek. Ókinishke oray, qazir JOO-ynda búlay bolmay túr. Filologiya mamandyghyn mengergen oqytushy әdebiyet teoriyasyn da, auyz әdebiyetin de, әdebiyet tarihynan da, әdeby synnan da sabaq bere beredi. Mysaly, qytaydyng joghary oqu oryndarynda olay emes. Ádebiyetting ishindegi bir mamandyqty ústanghan oqytushy ekinshi bir әdebiyetke qatysty mamandyqty oqytudan bas tartady nemese oghan joghary oqu orny jol bermeydi. Óitkeni, belgili bir mamandyqta sabaq beru ýshin eki-ýsh jyl izdenushi oqytushy bolu kerek. Bizde bir júmys saghatyn tolyqtyru ýshin mýlde ózi oqymaghan mamandyqtan da dәris oqyp, sabaq óte beredi. Ekonomika fakulitetinde oqytushylyq júmys atqaratyn bir oqytushymen әngimeleskenimde, ol da mening osy oiymdy rastap, búl kelensizdikting qúrbany retinde qolyn tóbesine qoyyp, nalyghany bar edi. Mine, búl bilim beruding naghyz sapasyzdyghynyng shegi. Búl oqytushylar qosynynyng bir jylda bir kelisimshartqa otyratyn túraqsyzdyghynyn  jәne naghyz mamandardyng kemshil ekendigining nәtiyjesi. Ekinshi bir qyrynan alyp aitqanda, búl – bilim berudegi kózboyaushylyqtyng kókesi. Sol sebepti men key oqu mausymdarynda әdebiyettanushy, mәdeniyettanushy, til mamany, sayasattanushy, aqparat salasynyng bilgiri, tipti, deplomat bolyp ketemin de, tanerten ornymnan túrghanymda,  óz talantyma ózim tanghalyp túrghan kezderim kóp boldy.  

– Sizding oiynyzsha,  búl olqylyqtardy qalay tolyqtyrugha nemese bir jýiege týsirip, iske asyrugha bolady? 

– Men joghary oqu oryndarynda tәlimgerlik ótelimimdi qosqanda 35 jyldan beri basqa eshqanday bir júmyspen ainalyspay, júmys istep kelemin. Sonyng 30 jyly taza oqytushylyqpen ainalysugha arnalypty. Osy barysta biraz tәjiriybe sabaqtargha ie bolghanymdy maqtanysh etemin. Oqu-oqytu ýderisinde eng aldymen oqulyq mәselesi sheshilui kerek. Ókinishke oray, Qazaqsyndaghy joghary oqu oryndarynda qazaq tilindegi oqulyqtardyng jýiege týsken legi әli de tolyq qalyptasyp ýlgermedi. Bar degen kýnde de, jekelegen ghalymdar men әdiskerlerding ózi ghana jazghan oqulyqtar. Al keshendi týrde bilim ministrligi úiymdastyryp, jazylghan oqulyqtar joqtyng qasy. Oqulyq mәselesi tolyqqandy sheshilse, tәlimgerlerge de, oqytushylargha da oqu-oqytu ýderisi jenil bolatyn edi. Qazir әleumettik jeliden sabaqqa qatysty kitaptar men oqu qúraldaryn izdep, sandalyp jýrgen izdenushi men tәlimgerden ayaq alyp jýre almaymyz. Izdenushiler ýshin izdengen jaqsy ghoy, alayda olardyng izdegen materialy der kezinde tabyla qoymaytyny ókinishti. Odan qala berdi oqytushylar qosynynyng әlsizdigin de basa aitugha bolady. Joghary oqu oryndarynda júmys isteytin oqytushylardyng ailyghy óte tómen bolghandyqtan, kóptegen myqty mamandar dәris sóileuden qashqalaqtap, basqa júmysqa ketip jatyr. Onyng taghy bir sebebi jýktemening kóptigi men sabaqqa qatyssyz kafedranyng әleumettik júmystaryn әrbir oqytushynyng moynyna ilip qoyatyndyghy. Sodan son, sol moynyna jýketegen  әleumettik júmystardyng әuresimen ary-beri shaqpylap, onyng josparyn jasap, esebin berip, qimylyn úiystyryp degendey úsaq-týiek júmystargha jýgirip jýrip, dәris kestesine say sabaq ótu kezegi kelgen kezde oqytushynyng dayyndyqsyz synypqa kirip, sabaq ótui de sabaqtyng sapasyzdyghy men izdenushilerding oqytushynyng dәrisine kónili tolmaytyn narazylyghyn tudyrady. Oqytushy kýndiz-týni tek ózine ghana jýktelgen sabaqty izdenushige qyzyqty әri tartymdy etip jetkizip beru isimen ghana ainalysuy kerek edi. Al kafedradaghy qalyng auqymshyl júmystardy qysqartyp, oqu ýderisine qatysty jospar-joba taghy basqa júmystardy arnauly bir adamgha ailyghyn berip, oqytushylyqtan bosatyp, sol adamnyng moynyna ghana jýktese, júmystyng jauapkershiligi artqan bolar edi. Sonymen birge oqytushylardyng da әleumettik jýgi jenildep, oqu-oqytudyng sapasy men óz baghyt-baghdarynda ghylymiy-zetteu júmysynyng ónimi de kórnekti bolary sózsiz.                      

QR-synyng jalpy bilim salasynan alyp qaraghanda, úsaq-týiek kedergiler shashetekten. Onday kedergilerding birazyn L.N. Gumiylev atyndaghy Euraziya Uniyversiytetining prafessory Aygýl Ýsenning fizboq paraqshasynda jazghan tómendegi jazbasynan da aiqyn angharugha bolady. Ol: «Bilim sapasynyng tómendeuine qazirgi múghalimderding sabaq týsindirmey,  bala ózi izdenui tiyis degen qaghidasy da sep bolyp otyr.  Jana sabaqty múghalim emes,  qazir ata-ana,  bolmasa repititor týsindiredi.  Bilim ministrligi múghalim jaghdayyn oilaghany dúrys,  al bilim sapasyn kim oilaydy? Uniyversiytetterde tútastay bir kurstyng bolmauy, oqytushynyng emtihangha kelmeui,  óz ornyna magistranttar men doktoranttardy sabaqqa jiberui,  jalpy tәrtipting joqtyghy,  KRI boyynsha aqsha alu,  ýzdik oqytushy konkursynda jalghan qújattar jasap mol qarjygha ie boluy ýshin jasaghan alayaqtyghy,  ghylymgha naghyz izdenushi emes,  aqshasy barlardyng kelui,  ghylymy jobanyng da ghylym damuyna esh qatysy joq әreketteri kedergi keltirude. Osylay kete berse bilim men ghylymnan airylyp,  tәuelsiz memleket bolu baghytynan janylamyz» deydi. Jalpy bilim beru salasynda balabaqshadan tartyp joghary oqu oryndaryna deyin osy sekildi olqylyqtardy jipke tizip otyryp, jintiktep taldau jýrgizip, keshendi týrde sauyqtyru sharalaryn qolgha alatyn bolsaq, onda bilim beru salasy jandana týsedi degen oidamyn.

- Jalpy Qazaqstannyng bilim-ghylymyna jýieli reforma kerek bolyp túr. Jaqynda Bilim jәne ghylym ministri Ashat Aymaghambetovtyng ózi bilim men ghylymda ýlken ózgeristing bolatynyn aityp qaldy. Osy ózgeristen keyin siz aityp otyrghan joghary oqu oryndaryndaryndaghy mәseler óz sheshimin taba jatar dep oilaymyn. Búl turaly sizding oiynyz qalay?

Ghylym-bilim salasy ózine salghan qarjyny tórt-bes jylda ótep beretin sauda-sattyq emes. Oghan úzaq bolashaqtyq joba-jospar kerek. Sondyqtan bir elding әleumettik-sayasi, iydeyalogiyalyq jaghdayy qalay qúbylsa solay qúbyla bersin, alayda ghylym-bilim salasy túraqty týrde, jýieli damudyng reformalyq jolyn ret-retimen aiqyndauy kerek. Ókinishtisi, elimizding otyz jyldyq ótpeli kezeni úzaq jyldargha sozylyp ketti de, ghylym-bilim salasy toqyraudan kózasha almay keledi. Onyng naqtyly dәleli retinde osy saladaghy jiyrmagha juyq ministrining art-artynan qúiryghy jerge tiyer-tiymesten auysyuy, olardyng bir-birining reformasyn joqqa shygharuy jәne bilim salasy turaly arnauly zannyng bolmauy qatarly kemshilikterdi aitsaq ta jetkilikti. Al janadan jalyndap kelgen jas әri tәjiriybeli ghylym-bilim ministri Ashat Aymaghambetov búl salagha kele sala, ózining búl salanyng maytalman mamany ekendigin kórnektilendire bastady. Álәulay әnin әndetip, kózsizdik pighylyn sәndetip ótip ketken ministrlerding jyrtyghyn jamaumen birge sapasyz bilim beretin joghary oqu oryndaryn jabudy qolgha alyp, bilim salasyndaghy qazaq tili mәselesin joghary dengeyde dәripteu men oqytushylardyng sapasyna jәne olardyng әleumettik mәselelerine kónil bóle bastauynyng ózi-aq onyng naghyz reformatar ekendigin kórsetti. Sol sebepti Ashat Aymaghambetov myrzadan halyq kóp ýmit kýtip otyr. Men óz basym basqa salagha qaraghanda ghylym-bilim salasynda túraqty basqaru jýiesining bolghanyn erekshe qalaymyn. Óitkeni ghylym-bilim salasy jaratylystyq ghylym sekildi túraqty túghyry bar, birtogha jýie. Sondyqtan Ashat Aymaghambetov siyaqty birdi bir, ekini eki deytin, elpek sózge eligip, jel sózge jeligip ketpeytin, óz jospar-jobasyn eki ólshep, bir kesetin salmaqty túlghanyng ghylym-bilim salasyn úzaq jyldar boyy túraqty týrde basqaruy oqu-aghartu salasynyng júmysyn reformalauda zor nәtiyjelerge jetedi degen oilaymyn.         

  – Ángimenizge raqmet!

Súhbatty jýrgizgen: Álimjan Áshimúly 

Abai.kz

17 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1467
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3241
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5387