6 qantar kýni AQSh Kongresi qarashada ótken Preziydent saylauynyng qorytyndysyn resmy týrde bekitetin sәtte, preziydent Donald Tramptyng jaqtastary Kongress ghimaratyna basyp kirdi degen aqparatty әlemdik BAQ jazdy. 

Búghan deyin, Tramp Vashington ortalyghyndaghy mitingide ózining jenilgenin moyyndaudan bas tartyp, óz jaqtastaryn Kapitoliy ghimaratyna barugha shaqyrghan.

Al, Tramptyng jaqtastary polisiya qorshauyn búzyp ótip, ghimaratty qorshap aldy. Sóitip narazylyqqa shyqqandar Senat otyrysyn toqtatqan.

Nәtiyjesinde poliyseyler adamdardy syrtqa shygharu ýshin atys qaruy men kóz jasauratatyn gaz qoldanugha mәjbýr boldy. Songhy mәlimetter boyynsha, tәrtipsizdikter saldarynan tórt adam qaza tauyp, birneshe adam ústaldy.

Odan keyin, AQSh Kongresi men Senatyn kýzetetin polisiya Kapitoliy Hill aumaghynan Tramptyng jaqtastaryn tolyghymen shyghardy. Ýkimettik kenselerden 100-150 metr qashyqtyqta jana qauipsizdik periymetri ornatyldy. Al, qalalyq polisiya kýshteri narazylyq bildirushilerdi ústaudy jalghastyruda.

Búdan son, Tvitter Donalid Tramptyng akkaunt qyzmetin toqtatqan.

«Vashingtonda búryn-sondy bolyp kórmegen jәne jalghasyp jatqan zorlyq-zombylyq jaghdayynyng nәtiyjesinde biz býgin Azamattyq - Adaldyq sayasatymyzdy birneshe ret jәne óreskel búzghany ýshin @realDonaldTrump tvitterin búghattaudy talap ettik», - dep jazdy әleumettik media kompaniyasy.

Al, saylau nәtiyjesi boyynsha jeniske jetken Djo Bayden Trampty narazylyq sharalaryn toqtatuy tiyis dep mәlimdedi.

«Saylanghan ýkimetke qauip tóndiru - narazylyq emes. Búl býlik. Álem ne bolyp jatqanyn baqylap otyr. Basqa kóptegen amerikandyqtar siyaqty men de úzaq uaqyttan beri demokratiyanyng núry men ýmiti bolyp kelgen últymyzdyng osynday súmdyq sәtke tap bolghanyna qatty tandandym jәne qayghyrdym.

Men Trampty últtyq teledidargha baryp, búny toqtauyn talap etuge shaqyramyn. Jetkilikti!», - dedi Bayden óz ýndeuinde.

AQSh-taghy oqighalargha qatysty әleumettik jelining qazaqstandyq segmenti ne jazyp jatyr? Biz bir sholyp shyqtyq...

Marghúlan Seysembay, FB:

«AQSh-ta bolyp jatqan jaghday, әriyne, ókinishti. Biraq búl demokratiyalyq el ýshin qalypty jayt. Týptep kelgende, demokratiya kýshi ózi saylaghan biyligine erikti týrde baghynyshty bolu arqyly tynshidy.

Búl arada eki týrli aspektige mәn beru kerek. Birinshiden, halyqtyng әreketi - eger rasymen de, dauystar úrlanghan bolsa, búl naghyz adekvatty, әri dúrys reaksiya. Yaghni, búrys saylaugha dúrys reaksiya bildiru. Eger sen búl biylikti saylamadym desen, oghan qosa, sen dauys bergen adam óreskel erejebúzushylyqtar men búrmalaular oryn alghanyn jer-jerde aityp qoymasa, onda halyq kóterilip, óz dauys beru qúqyghyn qorghauy әbden zandy. Belgili naqyl sózde aitylghanday – «Kýreste óz qúqyghyndy tabasyn». Búl arada halyqtiki dúrys.

Al Tramp pen AQSh elitasy әreketining jayy basqa. Eger Tramp tynyshtalmay, ózi jasap otyrghan daghdarys auqymyn týsinip, sonda da toqtamgha kelmese, onda AQSh Kongresi ótkizilgen saylaudyng tazalyghy men әdildigine tiyanaqty tekseris jýrgizui dúrys bolar edi. AQSh elitasynyng Baydendi tezirek preziydent dep tanugha kýsh salyp jatqany alandaushylyq tughyzady. Tramp pen onyng jaqtastarynyng narazylyghy da osydan tuyndap otyr.

Meninshe, olargha barlyghyn múqiyat retteuge tura keledi. Olay bolmaghan jaghdayda, búl AQSh biyligi ishindegi kidirip jarylatyn mina bolmaq. Ár saylau sayyn jaghdaydy odan әri qiyndata týsetin qauipti presedent bolady. AQSh-tyng osy sayasy daghdarystan shyghu joly barsha әlemge ýlgi bolayyn dep túr».

Bauyrjan Serikbaev, FB:

«AQSh-ta saylau nәtiyjesimen kelisu, kelispeu degen mýddeler qaqtyghysy ótip jatyr. Bir jýiedegi eki oligarhtyq toptyng tartysy. Ortada halyq. Kisi qaytys boldy.

Meninshe oligarhtar, kapitalister ózara kelisip sony jaqsy ayaqtalady. Ushyghyp, asqynyp, adam shyghyny kóbeyse Tramp jauapqa tartyluy da mýmkin. Aldaghy uaqytta».

Aman Mәmbetәli, FB:

«FBR arnayy jasaghy Kapitoliya ghimaratyn Donald Tramp jaqtastarynan tazalady. Adamnyng ózining jenilgenin moyynday almaytyn әlsizdigining aqyry auyr jaghdaygha alyp keledi. Áriyne, narazylyqtar demokratiyanyng bir kórinisi. Alayda, osy jaghday shtattardaghy túrghyndardyng әbden bólektenip ketkeni men senim daghdarysyn kórsetedi».

Janbolat Mamay, FB:

«Amerika demokratiyasy auyr synnan ótip jatyr dәl qazir.

Keshe týnde Tramptyng jaqtastary Kapitoliyge basyp kirip, Baydenning jenisin rәsimdeu prosesin toqtatty. AQSh-tyng tarihynda bolmaghan súrapyl jaghday.

Amerikada bolyp jatqan oqighalar sózsiz, halyqaralyq sayasatqa da, bizding elge de әserin tiygizedi. Ol turaly kenirek aitarmyn.

Dәl osy jaghdayda óz basym viyse-preziydent Mayk Pensting әreketine sýisindim. «Maghan Tramptan góri Konstitusiya qymbat» degen mәlimdeme jasap, qazirgi AQSh preziydenti ony qansha zansyz әreketke iytermelese de, oghan barghan joq. Amerika demokratiyasynyng kýshi de osynda: biylikting birde bir tarmaghy absolutti qúziretke ie emes. Bir birin tejep, baqylauda ústaydy. Osy arqyly AQSh búl synnan da sәtti ótedi dep sanaymyn».

Songhy mәlimetter boyynsha, AQSh Kongresi preziydent saylauynyng nәtiyjelerin maqúldap, saylaushylar alqasynyng ústanymyna sәikes, Djo Baydendi jenimpaz dep jariyalady.

Kongress saylauynyng jenimpazy birneshe saghat búryn rastaluy kerek edi. Biraq Vashingtondaghy tәrtipsizdikterge baylanysty jinalysty toqtatugha mәjbýr bolghan.

Keybir Respublika zang shygharushylary Djordjiya, Michigan, Nevada jәne Pensilivaniyadaghy saylau nәtiyjelerine qarsy shyghyp, Baydendi maqúldaugha kedergi keltiruge tyrysty. Alayda olardyng bastamasy partiyalastar arasynda qoldau tappady.

3 qarashadaghy dauys beruden bastap Tramp birneshe shtatta dauystardy sanau kezinde kóptegen zang búzushylyqtargha jol berilgenin mәlimdedi. Onyng jaqtastary 60-qa juyq sot isin qozghady, biraq eshqaysysy qayta qaralmaghan.

Ayta keteyik, saylau nәtiyjelerin rastau - AQSh-taghy saylau nәtiyjelerin qorytyndylaudyng songhy kezeni. Songhy 140 jyl ishinde dauys beru nәtiyjelerine tek ýsh ret qarsy әreket jasaldy, songhysy 2005 jyly bolghan. Alayda, búl bastama qoldau tappaghan.

Dayyndaghan Núrbiyke Beksúltanqyzy

Abai.kz