Jyr bәigesinde aqboz arghymaqtay kózge jarq etip týspegenimen qúmyrsqaday qybyrmen Hәm sabyrmen óz soqpaghynan janylmay súlulyq múnarasyn somdap kele jatqan bir aqyn bar.

Qajylyqqa niyet etken qúmyrsqaday,

Betke aldym ólenning qaghbasyn.

«Jetkizer, - deme, - búl jýris qalay?»,

Jete almasam jolda ólermin.

Jaqsy jyrdyng jolynda jan azabyn keshken aqyn sarqylmas tózimdilikti Sýleymen payghambarmen tildesken shymaldan ónege etetindey:

Ua, qúmyrsqa atyng engen Qúrangha,

Sýleymenge taptatqan joq bir Alla...

Ua, taqsyrym, tura joldy júrtynnan,

Taghzym etken Tәnirige múrtynnan,

Tarap jatyr dýniyege taghylym,

Bilim jighan bittәy bitim - túrqynnan.

Jyr bәigesinde aqboz arghymaqtay kózge jarq etip týspegenimen qúmyrsqaday qybyrmen Hәm sabyrmen óz soqpaghynan janylmay súlulyq múnarasyn somdap kele jatqan bir aqyn bar.

Qajylyqqa niyet etken qúmyrsqaday,

Betke aldym ólenning qaghbasyn.

«Jetkizer, - deme, - búl jýris qalay?»,

Jete almasam jolda ólermin.

Jaqsy jyrdyng jolynda jan azabyn keshken aqyn sarqylmas tózimdilikti Sýleymen payghambarmen tildesken shymaldan ónege etetindey:

Ua, qúmyrsqa atyng engen Qúrangha,

Sýleymenge taptatqan joq bir Alla...

Ua, taqsyrym, tura joldy júrtynnan,

Taghzym etken Tәnirige múrtynnan,

Tarap jatyr dýniyege taghylym,

Bilim jighan bittәy bitim - túrqynnan.

Osylaysha qúittay qúmyrsqanyng taghdyr-tәleyinen syr týiip «Jauratqan japyraqtyng kólenkesi» dep nәzik sezimi ýlbirep, ýnemi kishilik pen kisilikti ýlgi etken shayyr kim deseniz, alpamsaday aqyn aghamyz - Tóreghaly Tәshenov. Aqyn taghy bir óleninde «Jer qozghalar - Tóreghaly qozghalmas» dep ózining manghaz minez-qúlqyn, aspaytyn, saspaytyn tabighatyn bir auyz sózge syidyrady. Ólenning órisi ýilesim, ýndestik, kenirek alghanda aldynghy buyn shayyrlar legi, tolqyndy oy alyptarymen sabaqtastyq - dialog desek, qarapayym qalyp tanytqanymen avtor Gete, Maghjan ruhymen tildesuge kilt ashady. Onyng «Týn balasy, Su anasy» degen jyry úly qalamgerler somdaghan «Orman patshasy» ólenimen tindes:

Júldyz jaynap, Ay tolysqan kez edi,

Gýr-gýr etip tasidy tau ózeni.

Jolaushynyng astynda aty arghymaq,

Jas balasyn kele jatyr aldyna ap...

Týn balasy túnghiyqqa tartady,

Su anasy terenge әnin sarqady.

Úly aqyndar halyqtyq demonologiya negizinde inirde sәbiyding janyn úrlaghan «Orman patshasy» beynesin somdasa, Tóreghaly aqyn osy keyipkerdi Su anasy, yaghny bizding elding týsinigindegi Su perisine tasymaldap, qazaqy bitim darytady. Syr boyyndaghy qazaqtar dariyanyng astynda su patshasy Ýbbening eli bar, ol adamnyng atyn aityp janyldyryp, ózen terenindegi óz eline alyp ketedi dep sengen. Edigening atasy Babay Týkti Shashty Áziz su perisining qyzyna ýilengen degen anyz da bar. Mine, Tóreghaly Tәshenov úly aqyndardyng oiyn jalang qaytalay bermey el arasyna jayylghan osynday dәstýrli nanymdy tirek etip, klassikalyq sujetti qazaq ólenine sheberlikpen jersindirgen.

Aqynnyng jan әlemine núr qúyatyn túraqty rәmiz týngi Ay.

Júldyz oigha shyrmalyp kóp,

Jatam keyde qalghymay.

Týn úiqymda úrlanyp kep,

Baghady ylghy andyp ai.

Altyn sәule terezemnen,

Jýzime ýnsiz qúiylyp.

Siqyrly oi sheger edi,

Zerli jibin iyirip.

Týrki júrtynyng týsiniginde Ay men Kýn bir zamandarda jer betinde ómir sýrip, keyinnen bir-birimen baqtalas bolghan song aspangha kóship ketken súlu qyzdar. Sol sebepten de aqyn Aydy zerli keste toqyghan súlugha tenep syr aitady. Kelesi bir shumaqtarda Ay sәulesinen qaranghy týnde altyn qonyz úshyrady. Jalpy qara týnde úshqan altyn qonyz - batys pen shyghys aqyndarynda adamnyng ýmitining úshqyny sónbeytinin sezdiretin beyne. Osy túspal Tóreghaly jyrynda ózine tәn mashyqpen janghyrtylghan:

Týnde otyryp alady,

Kirpigimning shetine.

Aydan yrshyp qonady,

Altyn qonyz betine.

Qay jyryn alsaq ta Qarataudyng shertpe kýiindey qonyr әuendi qúlaqbúrau etken aqynnyng negizgi sýieneri - últtyq tanym men tamyr. «Qamshy tartu», «Adyraspan», «Ýshkiru», «Qara shanyraq», «Tal besik» sekildi kóptegen ólenining últtyq boyauy erekshe ajarly:

Ózegi bar ór qamshy,

On eki taspa er qamshy.

Shemen qatqan sher qamshy,

Tobylghy sap ter qamshy.

Alty tútam at qamshy,

Jeti tútam jar qamshy.

Qara basy han qamshy,

Jylanbuyr sar qamshy,

Jigit bolsang jangha alshy!

Aqynnyng búl jyry oqyrmangha Dosmambet jyrau tolghaghan: «Qaraghayly kódik boyynda, Qamshym qaldy oiynda. Býldirgesi búlan terisi, Órimi qúnan pilding qayysy» degen tolghauyn eske birden týsiredi.

Álbette, qamshy sózining týpki mәni - «Qam-shy», yaghny týrkining Qamdary, baqsylary ústaytyn ritualdyq qúral degen maghyna beretin konsept, últtyq kod ekeni zertteulerde belgili bolghan. Dosmambetting qolynan qamshysynyng qamysqa týsui, sonymen birge taghy basqa da batyrlardyng qara týnde qalyngha qamshysy, nemese nayysy týsip ketui, ony batyr qaytar jolda tauyp aluy - bahadýrding zerektigi me qút-kie iyesi ekendigin kórsetetin daghdyly emeurin. Dosmambetting qamshysynyng týsui - onyng qaruynan aiyrylyp, aruaghy qashyp, ajalgha tap boluyn, ókinishin isharalaghanday. Al prozadaghy Oralhan Bókey qamshysy («Qamshyger») qazaqtyng bahadýrligining qaytalanbas birtuar rәmizi. Alayda ekeui de ótken is, ekeui de ókinish, elegiyalyq saryn. Al azat Alashtyng erkin oily aqyny qamshyny baqsynyng dualy qaruy, batyrdyng quatty jaraghy, biyding aq sóiler qúraly ekendigin basa dәripteydi býgingi kýnning ýddesinen. Ol aldynghy eki avtordan ólenin basqasha týiindeydi, búl Tóreghaly aqynnyng ilgergi buyndy ýlgi tútqanymen ony jalang qaytalay bermeymey janasha iz salatyn jampoz shayyr ekenin bayqatqanday. Aqyn qamshynyng qadir-qasiyetin úqtyra kele bostan elding boztaylaq úrpaghyna «Men salmadym, sen salshy» dep qamshy amanatyn arqalatady:

Bastyqpaghan asauyn,

Basa tartyp jibergen.

Qúday qosqan qosaghyn,

Qosa tartyp jibergen.

Til almaghan tentegin,

Tile tartyp jibergen...

IYesi bolghan dýr qamshy!

Kiyesi bolghan pir qamshy!

Men salmadym, sen salshy...

Aqedil TOYShANÚLY,

foliklortanushy,

filologiya ghylymdarynyng kandidaty

«Abay-aqparat»

QÚLAQQAGhYS:

24 - aqpan kýni Qazaqstan Jazushylar odaghynyng Ádebiyetshiler ýiinde aqyn Tóreghaly Tәshenning «Jauratqan -japyraqtyng kólenkesi» atty mereytoylyq shygharmashylyq keshi ótedi.