Osydan ýsh jyl búryn tarihshy Rashid Orazovpen birge Qyrghyzstangha ekspedisiya jasap, Kenesary hannyng songhy joryghy jóninde «Han Kenening qazasy, Alashymnyng azasy» atty jolsapar ocherkin jazghan edik. Ókinishtisi, sol ocherkke sapar barysyndaghy kórgen-bilgenimizdi ghana engize aldyq. Al, Kenesary hannyng qasiyetti kýresi jónindegi kónilge týigen tarihiy-filosofiyalyq oi-tújyrymymyzdy jolsapar kýndelikting shenberine sidyra almadyq. Býgin mine, Kenesary hannyng 210 jyldyghy qarsanynda sol kezde ashylmaghan syr, aitylmaghan aqiqatty oqyrman nazaryna úsynyp otyrmyz.

Osydan ýsh jyl búryn tarihshy Rashid Orazovpen birge Qyrghyzstangha ekspedisiya jasap, Kenesary hannyng songhy joryghy jóninde «Han Kenening qazasy, Alashymnyng azasy» atty jolsapar ocherkin jazghan edik. Ókinishtisi, sol ocherkke sapar barysyndaghy kórgen-bilgenimizdi ghana engize aldyq. Al, Kenesary hannyng qasiyetti kýresi jónindegi kónilge týigen tarihiy-filosofiyalyq oi-tújyrymymyzdy jolsapar kýndelikting shenberine sidyra almadyq. Býgin mine, Kenesary hannyng 210 jyldyghy qarsanynda sol kezde ashylmaghan syr, aitylmaghan aqiqatty oqyrman nazaryna úsynyp otyrmyz.

Býgingi kýnge deyin Han Kene jayynda kóptegen tarihshylar men qalamgerler tereng izdenister jasap, sýbeli enbekter jazyp qaldyrdy. Áytkenmen, sol mol shygharmalardyng bәri tarihy obektivti shyndyqty pash etti dep aita almaymyz. Zertteushilerding bir toby Han Kenening qozghalysynyng keybir sәtterine ghana toqtalsa, kelesi bir zertteushiler Kenesary handy keng kólemde zertteuge mәn berdi. Kenesarynyng handyq dengeydegi iri-iri bastamalaryna últtyq ruh, memlekettik payym túrghysynan qarap, Han Kenening on jyldyq qozghalysyn sonau Kerey men Jәnibek handar qúrghan qazaq memlekettiligin jalghastyrushy, qala berdi keshegi ótken batyr babasy Abylay hannyng sarabdal sayasatyn odan aryqaray ilip әketken izashar retinde baghalaghan zertteushiler de boldy. Sonymen birge, Han Kenening qozghalysyn aimaqtyq-rulyq mýdde túrghysynan baghalap, hannyng qolgha alghan reformalarynyng bayybyna barmay, negizsiz qaralaghan qalamgerler de óz aramyzdan tabylghany ashy shyndyq.

Han Kenening qasiyetti kýresi jónindegi bir izge týspegen múnday ala-qúla baylam-tújyrymdar óskeleng úrpaqtyng tarihy sanasyna keri әser etetini aidan anyq. Ásirese, Kenesary hannyng memlekettik dengeydegi qozghalystaryn aimaqtyq-rulyq mýdde túrghysynan payymdau, últtyq tútastyq túrghysynan alyp qaraghanda mýlde tiyimsiz ekendigi belgili. Osy shiyelenisti týiindi negizge alsaq, Han Kenening reformatorlyq qareketteri ózgeshe payymdaudy, janasha tújyrymdaudy qajet etetindigi angharylady. Áytkenmen, әli kýnge deyin bazbir tarihshylar men qalamgerler Kenesary haqyndaghy sol bayaghy sarynnan, saraptaudan arylmay-aq keledi. Endeshe, biz búl mәselege qatysty últtyq tútastyq túrghysynan óz tarihy oi-tújyrymymyzdy ortagha salmaqpyz...

Eki memleketting arasyndaghy soghys dep baghalaghan jón

Ásili, Han Kenening sharyqtau shegine jetken kezdegi sayasy reformasy men әskery is-qimyly últ-azattyq qozghalys hәm kóterilis úghymynyng auqymyna simaydy. Ras, әueli, Qasym tórening úldary ayauly Arqa tósin jattyng tabanyna bastyrmau ýshin últ-azattyq qozghalystar jasap baqty. Speranskiyding «Sibir qazaqtary turaly erejesi» negizinde Batys Sibir Gubernatorlyghy 1824 jyly agha súltandar basqaratyn Qarqaraly jәne Kókshetau okrugin qúrdy (E.Bekmahanov. Qazaqstan HIH ghasyrdyng 20-40 jyldarynda. Almaty, Sanat. 1994. 206 b). Bazbir arydan oilay almaytyn shópke tyshar tóre túqymdary Patsha ókimetining bergen agha súltandyq shen-shekpenine maldanyp, jana jýiege qaltyqsyz qyzmet etuge kiristi. Al, Qasym súltannyng úldary ashylyp jatqan okrugterding Alash balasynyng basyna kiygizilgen búghau ekenin angharyp, auzy týkti kәpirding ayar sayasatyna birden qarsy shyqty.

Ádepkide, Qasymnyng ýlken úly Sarjan súltan jәne onyng izbasary Kenesary atasy Abylay hannyng uaghyndaghyday Alash balasynyng baghymsyz el bolyp qaluy ýshin orys úlyqtaryna ýshbu hat jazyp, mәseleni diplomatiyalyq jolmen sheshkisi keldi. Alayda, auzyn kere qarys ashyp, Qazaq jerin birjolata basyp aludy kózdegen Resey patshalyghy alghashqyda Qasym súltannyng úldarynyng qarsylyghyn nәregey narazylyqqa balady. Sarjan súltan qalyng qolmen kelip Qarqaraly prikazyn qorshaugha alghanda ghana baryp Omby úlyqtary Qasym súltannyng úldarynyng әreketinen shoshyna bastady. Áytse de, Sarjan men Esengeldi súltandardyng Resey otarshyldyghyna qarsy kýresi úzaqqa barmay, 1836 jyly Áuliye-atada Tashkent qúshbegisining qolynan qaza tapty (E.Bekmahanov. Qazaqstan HIH ghasyrdyng 20-40 jyldarynda. Almaty, Sanat. 1994. 206-210 bb).

Búdan keyin kóterilis tizginin qolgha alghan Kenesary súltan azattyq ýshin arpalysqa jan-jaqty әzirlik jýrgizdi. Otarshyldyq sayasattan teperish kórgen rulardy ózine tartyp, kóterilisshilerding qarasyn kóbeyte týsti. Reseyshe qarsy kýresu ýshin dindes Búqar jәne Hiua handyqtarymen diplomatiyalyq baylanys ornatty. Ol Abylay hannyng kezindegidey tәuelsiz Qazaq memleketin qalpyna keltirudi múrat etti. Búl turaly Omby gubernatory Gorchakovqa jazghan ýshbu hatynda : «Mysaly, Reseydi basqa bir el basqarsa qalay bolar edi - mine, sondyqtan bizdi de, týsininizder. Men, әriyne, ózimning jaghyma Qarqaraly, Aqmoladaghy ózimning halqymdy aldym. Biraq, endi óz halqymdy týgeldey óz jaghyma shygharyp alu oiymda bar...» (E.Bekmahanov. Qazaqstan HIH ghasyrdyng 20-40 jyldarynda. Almaty, Sanat. 1994. 234-235 bb) dep jazdy.

Uaghynda Sh.Ualihanov ta Han Kenening múrat-maqsatyn: «Qaytkende de qazaq halqynyng bostandyghy men tәuelsizdigin saqtap qalu boldy» (Ualihanov Sh.Sh Shygharmalar jinaghy. 5 tom. Almaty. 1985. 202 b) dәl baghamdaghan bolatyn. Yaghni, Kenesary hannyng kózdegeni - Qazaq memlekettiligin saqtay otyryp, halyqty otarshyldyq sayasattan ozbyrlyghynan aman alyp qalu boldy. Osy túrghyda, onyng әskery әreketi aghasy Sarjan súlttannyng qozghalysynyng jalghasy retinde kórinis tapqanymen, múlde jana mazmún, jana sapadaghy qozghalys edi.

Jalpy, Kenesary súltannyng 1838 jyly Aqtau jәne Aqmola bekinisterin shapqangha deyingi әreketin últ-azattyq sipattaghy qozghalysqa jatqyzugha bolady. Odan keyingi 1841 jyly ýsh jýzding balasy aq kiyizge orap han kótergenge deyingi әskery is-qimyly últ-azattyq kóterilis sipatynda órbidi. Búl mәselege qatysty Kenestik kezende tarihshylar arasynda alauyzdyq ornap, kórnekti zertteushi E.Bekmahanov qughyn kórgenimen, keyingi kezde tarihshylar Han Kenening әreketin birauyzdan últ-azattyq kóterilis dep baghalauda. Biraq, Kenesarynyng han bolghannan keyingi әskery is-qimylyn qalay baghalaugha bolady? Bizdinshe, Qazaq hanynyng Orynbra guberniyasyna ishkerley enip, orys stansiyalaryn shabuy, Qoqan handyghy men Qyrghyz jerine jasaghan joryqtary memleketaralyq әskery әreketterge jatady. Olay bolsa, Han Kenening әreketteri últ-azattyq kóterilisting auqymyna simaydy degen sóz.

Ras, Kenesary han 1837-1841 jylgha deyingi aralyqta últ-azattyq kóterilis jasady. Kóterilisting dittegeni jogharyda aityp ótkenimizdey - atalary Abylay hannyng dәuirindegidey tәuelsiz qazaq memleketin qúru bolatyn. Kenesary han osy maqsatqa týpkilikti qol jetkize alghan joq. Degenmen, 1841 jyly Keneni ýsh jýzding iygi jaqsylary han saylady. Tarihshy E.Bekmahanov óz enbeginde Han Kenening belgili bir dengeyde memleket qúra alghandyghyn aityp ótedi. Shynynda da Kenesarynyng biylik jýiesinde memlekettik belgilire bar. Mysaly, ol negizin salghan handyq jýiede basqaru organdary (zang shygharushy, atqarushy, sot biyligi) tolyqtay júmys istegen. Memleketting salyq sayasaty, әskery qúrylymy, әkimshilik jýiesi bolghan. Zang shygharu ókilettiligin Han Kenesi atqarsa, atqarushy biylikting qúzyreti tikeley ózinde boldy. Odan ózge әkimshilik jýieni Kenesary emmissarlary atqardy. Sot biyligin biyler atqarsa, әskery qauipsizdikti qamtamasyz etu qolbasylar men batyrlargha jýkteldi. Al, Kenesarynyng salyq sayasaty zeket jәne úshyr jinaudan túrdy. Memleketting aumaghy sol kezdegi әskery alashapqyn jaghdaygha baylanysty ýsh jýzding territoiyasyna alma-kezek auysyp otyrdy (E.Bekmahanov. Qazaqstan HIH ghasyrdyng 20-40 jyldarynda. Almaty, Sanat. 1994. 284-296 bb).  Múraghattyq derekterde Kenesarygha baghynghan elding úzyn-yrghasyn eskere otyryp, kóterilisti qoldaushylardyng jalpy qazaqtyng ýshten bir bóligin qúraghanyn  boljaugha bolady.

Aytpaghymyz, Kenesary han bolghannan keyingi onyng әskery is-qimyly tek últ-azattyq sipatta emes, eki memleketting arasyndaghy soghys sipatynda órbidi. Mysaly, 1844 jyly Kenesary han Orynbor shekarasyndaghy orys mújyqtarynyng Sofinsk, Mihaylovsk, Rymniyk, Poltava, Nasledinskaya stansiyalaryn shapqan. Sonymen birge, Han Kene Syr boyy men Qaratau óniri ýshin Qoqan handyghymen de kýres jýrgizdi. Tipti, Alataudyng baurayyndaghy qyrghyzdargha da shabuyl jasady (E.Bekmahanov. Qazaqstan HIH ghasyrdyng 20-40 jyldarynda. Almaty, Sanat. 1994. 271-274 bb). Búl әskery is-qimyldardy da últ-azattyq kóterilis dep baghalau kýlkili emes pe?! Yaghni, «Kenesarynyng 1841 jylgha deyingi әskery әreketterin últ-azattyq kóterilis» deuge bolady. Al, odan keyingi is-qimyldaryn «Qazaq memleketi men Resey patshalyghynyng arasyndaghy soghys», «Kenesary han men Qoqan handyghynyng arasyndaghy kýres», «Qazaq handyghynyng qyrghyz taypalaryna agressiyasy» dep baghalaghan jón.

Búl bas kóteru ghana emes, qasiyetti kýres - ghazauat!

Han Kenening qozghalysynyng aitylmay jýrgen tústarynyng biri - biz kóterilisting ghazauattyq sipatyn ashyp kórsete almay kelemiz. Ras, kórnekti tarihshy E.Bekmahanov: «Kenesary ortaaziyalyq handar men dinbasylar sol shaqta barynsha nasihattaugha tyryshan «kәpirlerge» qarsy qasiyetti soghys - «ghazauat» ýndeuin ústanghan joq» (E.Bekmahanov. Qazaqstan HIH ghasyrdyng 20-40 jyldarynda. Almaty, Sanat. 1994. 198 b). dep, Kenestik iydeologiyanyng yqpalymen Han Kenening bas kóteruin tek últ-azattyq kóterilis retinde kórsete aldy. Áytkenmen, Kenesary qozghalysynyng qozghaushy kýshteri, onyng syrtqy sayasattaghy qoldaushylary, sonday-aq, handyq ýkimetting reformasynda islamdyq atributtardyng basymdyghy neni anghartady? Ásili, Han Kene qazaq handarynyng ishinde memlekettik basqaru isinde túnghysh  bolyp sharighat jýiesin engizgen biyleushi.

Desek te, hronologiyalyq túrghydan alghanda, Kenesarydan búryn el biyleu isine sharighat zandaryn engizudi Arynghazy súltan kóterdi. Arynghazy súltannyng búl bastamasyn E.Bekmahanov: «Búl sózsiz týrde ong qadam jәne qazaqtardyng qúqyqtyq qatynastarynyng damuyndaghy belgili bir kezeng boldy» dep baghalap, «Kenesarynyng qyzmetinde qazaqtardyng әdettegi qúqyghyn tura joqqa shygharu bayqalmasa da, ony bar uaqytta qoldana qoyghan joq. Búl jaghynan onyng Arynghazymen úqsastyghy kóp edi», (E.Bekmahanov. Qazaqstan HIH ghasyrdyng 20-40 jyldarynda. Almaty, Sanat. 1994. 288 b) deydi. Yaghni, handyq biylik dengeyinde memlekettik basqarugha sharighat zandaryn engizgen Han Kene bolatyn

Kenesary han memlekettik basqaru reformasynda ózi joghary biyleushi bolghanymen, «Han Kenesi» organy júmys istedi. Osy keneske din adamdary da endi. Mysaly, Kenesarynyng bas uәziri Saydaq qoja Ospanov Samarhand pen Búharada diny bilim alghan. Sonday-aq, hannyng kenesshisi әri diplomat tatar Álim Yagudinning de arhivtik derekterde din adamy ekeni aitylady. Zeket jinaushy qyzmetin atqarghan Ghabdulsattar da molda edi (E.Bekmahanov. Qazaqstan HIH ghasyrdyng 20-40 jyldarynda. Almaty, Sanat. 1994. 199 b, 286 b).

Han Kene tútqynqa týsken orys soldattaryn Islam dinin qabyldaugha ýndegen. Mysaly, qazaqtargha tútqyngha týsken P.Fedorov ózin Kenesarynyng pravslav dininen bas tartugha ýgittep, Islamgha moyynsúnugha shaqyrghanyn aitady. Sonday-aq, arhivtik derekterde Han Kenening jasaghynda músylman tuys halyqtaran týrkimen, qaraqalpaq, qyrghyz, ózbekterding bolghandyghy aitylady (E.Bekmahanov. Qazaqstan HIH ghasyrdyng 20-40 jyldarynda. Almaty, Sanat. 1994. 198 b). Tipti, Kenesaryny Hiua, Búqar handyqtary arnayy jasaq attandyrmasa da qaru-jaraq berip qoldap otyrghan. Al, Qoqan handyghy qazaqtardyng orys otarlauyna qarsy jasaghan ghazauatyn Sarjan súltan basshylyq jasaghan shaqta qoldaghanymen, Kenesary han túsynda qasiyetti kýreske dem bergen joq. Sebebi, Han Kene Syr boyy men Qaratau ónirindegi qazaqtargha óktemdigin jýrgizgen Qoqan handyghyna qarsy birneshe ret joryq jasady (E.Bekmahanov. Qazaqstan HIH ghasyrdyng 20-40 jyldarynda. Almaty, Sanat. 1994. 316 b). Sonymen birge, Tashkent qúshbegining Qasym súltandy, Sarjan jәne Esengeldi súltandardy aiuandyqpen óltirui, Kenesarynyng Qoqan biyleushilerimen orysqa qarsy birlesip kýresuine kedergi keltirgen faktor edi.

2000-shy jyldardyng basynda Kentau qalasynyng irgesindegi kóne Qarnaq medresesine soghyp, oqu ornynyng ótken tarihymen tanysudyng sәti týsti. Medresening múraghatynan osynda oqyghan shәkirtterding tizimi tabylypty. Tizimge qarap otyrsam qazaqtyng birqatar biyleushileri osynda bilim alghan eken. Ishinde Kenesary hannyng aty da úshyrasty. Demek, Han Kenening ózi de qúr jaydaq emes, belgili bir dengeyde diny sauaty bolghan. Onyng memlekettik basqaruda sharighat zandaryn basshylyqqa aluyna, osy diny bilimi әser etke kerek.

Jalpy, Kenesary hannyng kýresining ghazauattyq belgilerining bar ekenin alghash angharghan filosof D.Kenjetay bolatyn (D.Kenjetay. Han Kenening qasiyetti múraty. Týrkistan -2010. 5-15 bb). Áytkenmen, filosof-aghamyzdyng búl pikirin tarihshy qauym qaperge almay keledi. Basqa elderde múnday mәsele kóterilgen bolsa, әldeqashan tarihy túrghydan jan-jaqty zerttep, óz baghasyn berip qoyghan bolar edi. Al, biz әli kýnge deyin eski soraptyng sonynda kelemiz. Sayyp kelgende aitpaghymyz, Kenesary hannyng  Patsha ókimetine qarsy kýresining ghazauattyq sipaty bar ekenin moyyndaghanymyz jón dep bilemiz.

Keybir kórkem shygharmalardyng shyrghalany

Kenesary hannyng 1837-1847 jyldardaghy qozghalysy jóninde jazylghan enbekterding birsypyrasy býgingi qazaq qauymyn biriktiruge emes, bólshekteuge iytermeleytin siyaqty. Oghan Han Kenege qatysty qalamgerlerding kózqarastarynyng әrqilyghy sebep boluda. Ásirese, bazbir qalamgerlerimizding tarihy romandarynda Kenesarynyng túlghasy jaghymsyz keyipte somdalyp, onyng reformasy sol dәuirding súranysyn qanaghattandyra almaghan degen rәuishte bederlengen. Áriyne, tarihy romandardy ghylymy enbek dep baghalaugha bolmaydy. Áytse de, qarapayym búqara halyqtyng tarihy kózqarasyn ghylymy monografiyalar emes, tarihy romandar qalyptastyrady. Sebebi, kópshilikke ghylymy dýniyelerden kóri birinshi kezekte tarihy romandar jetedi. Al, halyq kórkem dýniyeden alghan әserinen tarihty da sol pishinde tarazylay bastaydy. Nәtiyjesinde, tarihy kózqarastardyng әr-aluandyghy alauyzdyqtyng tuyndauyna da týrtki bolady. Osy sebepten de ghylymy negizsiz qauesetterge toqtam jasau kerek dep oilaymyn. Áytpese, halqymyzdyng da tarihiy-ruhany birtútastyghyn tolyq qamtamasyz ete almaymyz.

Aytalyq, jazushy Ghalym Ahmetov «Jem boyynda» degen tarihy romanynda Kenesary handy Shektining Nazar ruynan týnemege qyz súratqan súmyray biyleushi retinde somdaydy. Qalamger aghamyz sol oqighany bayanday kelip, Han Kene jónindegi oiyn «...orys patshasynyng qazaq eline engizgen jana tәrtibi men elding búrynghy patriarhaldy-rushyldyq negizi әlsirey bastaghan. Sondyqtan da zamannyng ózgeruge bet alghanyn týsine almaghan, barlyq eldi han zamanyndaghyday bir qolda, qorqytyp ústaymyn degen Kenesaryny óz manyndaghy at tóbelindey ghana top bolmasa, basqalar qoldamady jәne sol Kenesarynyn  ne kózdep jýrgenin halyq bilmedi me? Bayaghy ótken han zamanyn kóksegen Kenesary kóbine jeke basynyng qyzyghymen әure bolyp jýrdi. Nazar elinen qyz súratyp, adam jibergeni de sol bayaghy eskining jorasy edi», (Ghalym Ahmetov. Jem boyynda) dep ayaqtaydy.

Zadynda, Han Keneni at tóbelindey ghana top qoldaghan emes. Kórnekti tarihshy E.Bekmahanov «Qazaqstan HIH ghasyrdyng 20-40 jyldarynda» atty mashhýr monografiyasynyng «Kenesary kóterilisining qozghaushy kýshteri» degen tarauynda «Qazaqtardyng XVIII-HIH ghasyrlarda bolghan barlyq basqa kóterilisterinen Kenesary kóterilisining ereksheligi oghan ýsh jýzding búqara halqy týgel qatysty» dey kelip, Kenesarynyng qozghalysyn qoldaghan ru-taypalardyng kestesin kórsetip ótedi (E.Bekmahanov. Qazaqstan HIH ghasyrdyng 20-40 jyldarynda. Almaty, Sanat. 1994. 183-184 bb). Kenesarynyng kóterilisi 1837-1840 jyldary Orta jýz aumaghyn qamtydy. Osyghan oray osy kezde kóterilisting uyghyn kóbine Orta jýz rulary kóteristi. Al, 1841-1845 jyldary ghazauattyng bet-alysy Torghay men Yrghyz ózenderine qaray oiysqan kezde, Kenesaryny Orta jýzben qatar Kishi jýzding rulary qoldady. Han Kene strategiyalyq sheginis jasap 1846-1847 jyldary Ile men Alatau boyyna kelgende, Úly Jýzding qoldauyna ie boldy. Sonday-aq zertteushilerding deregine qaraghanda Kenasarynyng 20 myng jauyngerden túratyn armiyasy bolghan (E.Bekmahanov. Qazaqstan HIH ghasyrdyng 20-40 jyldarynda. Almaty, Sanat. 1994. 296 b). Qala berdi, sol dәuirdegi qazaqtyng ot tildi, oraq auyzdy biy-sheshenderi, jolbarys jýrek batyrlary, nebir súnghyla bay-súltandary Kenesarynyng qoldaushylary boldy. Olay bolsa, Han Keneni qalaysha at tóbelindey top qoldady dep kesip aita alamyz?

Sonymen qatar, Kenesary jeke basynyng qyzyghymen әure bolatynday qoy ýstinde boztorghay júmyrtqalaytyn beyqam uaqytta ómir sýrmegeni jalpygha mәlim. Qazan tónkerisine deyingi Smirnov, Potto, Sereda, Yanuchkevich, Serebrinnikov sekildi zertteushiler Kenesaryny qara basynan qalyng búqaranyng qamyn joghary qoyghan túlgha dep sipattaghan. Al, E.Bekmahanov Kenesarynyng kýrekser túlgha bolyp qalyptasuyna atasy Abylay, әkesi Qasym, aghasy Sarjannyng erekshe yqpaly bolghanyn aita kelip: «Kenesarynyng sayasy kózqarasynyng qalyptasuyna qazaq handyghynyng tәuelsizdigin qayta órletu ýshin kýresken onyng obtasy belgili ról atqardy. Osy túrghydan búl otbasy ózderining qarabastarynyng mýddelerimen ghana shektelgen basqa súltandardyng otbasylarynan aiqyn erekshelen-di» (E.Bekmahanov. Qazaqstan HIH ghasyrdyng 20-40 jyldarynda. Almaty, Sanat. 1994. 215 b) dep baghalaydy.

Foliklorlyq derekterde de Kenesarynyng túlghasy erekshe somdalady. Mysaly, Omar Shipiyn:

Erligi Nauryzbaydyng eren edi,

Han Kene aqyly asqan zerek edi.

Ortada oba aghashtay terek edi,

Ekeui qapylysta ólip ketti,

Qazaqtyng balasyna kerek edi.

-          dep jyrlaydy.

Al, Nysanbay jyrau Kenesarynyng ajal qúshuyn qazaqtyng basynan baghynyng tayghanyna balap:

Kenesary ketken son,

IYesiz qaldy taghymyz,

Nauryzbay tóre ketken son,

Bastan taydy baghymyz.

Búlbúlday sayrap jýr edik,

Baylandy til men jaghymyz.

- dep jyrlaydy.

Jyr alyby Jambyl aqyn qazaq batyrlarynyng Han Kenening tuynyng astyna jiylghanyn aita kelip:

Kenesary aldynda

Ónkey kókjal bas qosqan.

Qara tasty aiyrar,

Qayrattary almastan.

Sonday erler ótti ghoy,

Dúshpanymen aiqasqan.

- (Han Kene: Tarihy tolghamdar men piesa, dastandar. Almaty: Jalyn, 1993. 147-148 bb) dep jyrlaydy.

Kenesary da et pen sýiekten jaralghan pende bolghan son, onyng da súludy qúshyp, jar sýngine qaqysy bar. Desek te, Han Kene sharighatty bekem ústaghan jan. Yaghni, onyng jeke basynyng qyzyqshylyghy sharighat shenberinen aspaghan bolar dep oilaymyz. Sondyqtan, «Bayaghy ótken han zamanyn kóksegen Kenesary kóbine jeke basynyng qyzyghymen әure bolyp jýrdi» degen kózqarasty negizsiz dep oilaymyz.

Búdan ózge Han Kenening túlghasyn Bekdildә Aldamjar, Qúral Toqmyrzin sekildi jazushylar da teris sipatta somdaghan. Ásirese, Bekdildә Aldamjar aghamyz «Úly sel» atty tamasha tarihy romanynda Kenesaryny - Qayyp han, Nauryzbaydy - Naqyp súltan degen atpen berip, ekeuin qarabasynyng qamynan ary oilay almaytyn keshe, dәureni ótken biyleushi retinde kórsetedi. Naqypty (Nauryzbaydy) batyr emes, jappastardyng qyz-qyrqynyna qyrghiday tiygen әperbaqangha balaydy.

Kenesary Jappastyng da Botbaydyng da jauy emes

Teginde, oqyrman qauym neni oqysa, sol mәlimetpen qarualanady. Mysaly, Almaty qalasynyng әkimshiliginde 2006 jyly «Mәdeny múra» baghdarlamasynyng kórmesi ótken edi. Osy sharagha Almaty qalasynyng әkimi arnayy kelip qatysty. Ár dәuirden habar beretin jeke-jeke qoyylghan kórmelerdi kórip kele jatyp, HIH ghasyrdyng tarihyn pash etetin kórmege kelgende ainalyp óte shyqty. Ádepkide, әkimning búlay teris ainaluyn týsine almadyq. Sóitsek, búl kórmede Han Kenening ýlken sureti qoyylypty. Al, әlgi әkimimiz Jappas ruynyng tumasy eken. Estuimshe, Kenesarynyng esimin estise, tyrjiya qalatyn kórinedi. Mineki, búl Kenesaryny aimaqtyq-rulyq túrghysynan baghalap, ghylymy negizsiz qaralaghan jogharydaghy enbekterding zor jemisi.

Al, shyntauytynda, Kenesarynyng Jappas auyldaryn shabuyna myna jaghday týrtki boldy: Kenesary Jappas ruynan zeket jinaugha 1844 jyly Nauryzbaydy 100 jasauylymen jiberedi. Áuelde, horunjiy Janghabyl Tólegenov bastaghan Jappas ruynyng iygi jaqsylary Nauryzbaydy jasaghymen iyilip kýtip alyp, zeket jinap beruge uәde berip, keshke qonaqasyn beredi. Týn ortasy auyp, jasaq úiqygha ketkende, Janghabyldyng úiymdastyruymen jappastyqtar jasauyldardy qyryp salady. Tek, Nauryzbay tóre birneshe serigimen aman-esen qútylyp ketedi. Qaharyna mingen Kenesary han osy qyrghyndy úiymdastyrghan Janghabyl Tólegenov, Altybay Kóbekov, Súltan Omarov, Myrzabek Qúlmanov, Niman Altybaevtyng auyldaryn shabady. Al, jappastyqtardyng Nauryzbaydyng jasaghyn qyryp saluyn, Bekmahanov olardyng Resey patshasyna adal boluynda edi dep týsindiredi (E.Bekmahanov. Qazaqstan HIH ghasyrdyng 20-40 jyldarynda. Almaty, Sanat. 1994. 180-181 bb).

Jappas rubasylaryna ózge, Kenesary han Sypatay biyding arasyndaghy kelispeushilikti de biz aimyqtyq-rulyq túrghydan baghalap jýrmiz. Ásili, Han Kene men Sypataydyng arasyndaghy kelispeushilik, han jasauyldarynyng әdepsizdigining qarymtasyna qyrghyzdardyng Andas batyrdyng sýiegin kórinen shygharyp tastauynan bastalady. Búghan shamdanghan Sypatay aghasy ýshin hangha kektene bastaydy. Odan qalsa, Kenesarynyng qaraqshylardy jazalaudaghy qatal ýkimi jergilikti biylik ókilderining qytyghyna qatty tiyedi. Búdan basqa da týrli sebepter Sypataydyng basshylyghyndaghy Botbay qolynyng soghystyng songhy kýni maydan dalasyn tastap ketuine әkep soqty. Sypataydyng syn saghattaghy búl әreketi hannyng qapiyada qaza tabuyna tikeley әser etti. Botbay basshysynyng «Myqannyng qara sazyndaghy» songhy әreketi jeke basynyng mýddesi túrghysynan ong qadam bolghanymen, últtyq hәm memlekettik túrghydan alghanda, mýlde jónsiz qylyq-tyn. Ókinishtisi, tarihy týiini aghytylmaghan búl mәseleni de M.Qoygeldiyev, A.Mahaeva bazbir zertteushiler aimaqtyq túrghydan birjaqty tarqatqysy keledi...

Tújyrym

Jogharydaghy jayttardy talday kele aitpaghymyz, keleshek úrpaqtyng birtekti, ortaq tarihy sanasy qalyptasuy ýshin «Qazaqstan tarihy» oqulyqtaryna mynaday ózgeristerding enuin qajet dep bilemiz:

- Kenesarynyng 1841 jylgha deyingi әskery әreketterin «últ-azattyq kóterilis», al, odan keyingi is-qimyldaryn «Qazaq memleketi men Resey patshalyghynyng arasyndaghy soghys», «Kenesary han men Qoqan handyghynyng arasyndaghy kýres», «Qazaq handyghynyng qyrghyz taypalaryna agressiyasy» dep baghalau;

- Kenesary hannyng memlekettik basqarudaghy jәne syrtqy sayasattaghy qoldaushylaryn eskere kelip, onyng «Resey patshalyghyna qarsy әskery is-qimylynyng ghazauattyq sipaty bolghanyn» moyyndau;

- Han Kenening memlekettik basqarudaghy jәne әskery jazalau әreketterin aimaqtyq-rulyq túrghyda baghalaudy dogharyp, «Qazaqtyng handyq ýkimetin qalpyna keltiru maqsatynda jasalghan reformalar» dep tanu lәzim.

«Abay-aqparat»