Eresekterge arnalghan esep
Abai.kz aqparattyq portaly mәsele esepting eresekterge arnalghan núsqasyn úsynady. Ómirde bylayda jii kezdesetin mәsele ataulyny matematikagha ainaldyrsaq tómendegidey bolyp shyghady eken. Endeshe, bas qatyryp kórelik.
1. Oralbay Ábdikәrimov basqaratyn «Núr-Otan» partiyasynyng sybaylas jemqorlyqqa qarsy komissiyasy memlekettik organdardyng ishindegi eng jemqor «úiymdardyn» reytingisin jasap shyqty. Sonyng nәtiyjesinde Keden, Sot jәne Qarjy polisiyasy alghashqy ýsh oryngha ie boldy. Eger, Sottyng ekinshi oryn almaghany, al Kedenning ýshinshi oryngha ie bolmaghany anyq bolsa, memlekettik organdardyng qaysysy qanday oryn aldy?
2. Únnyng baghasy qantar aiynda 30%-gha, al aqpan aiynda 20%-gha ósken. Osy eki aidyng ishinde bagha qansha payyzgha artyp otyr?
3. Bir kәsipker ay boyy tapqan paydasynyng 11%-yn audan әkimine «otkat» qylyp beredi. Osydan keyin onyng qolynda tek 7120 evro qalady. Sonda kәsipkerding ailyq tabysy qansha?
4. OQO oblystyq bilim departamentindegi sheneunikterding 14-i «D» ruynyng ókilderi. Al sol departamentegi «Q» ruynyng ókilderi olardan 7 adam artyq. Departamenttegi sheneunikterding neshe payyzy «D» ruynyng ókilderi?
5. Qordabay shal soghymgha baylaghan tayynshasynan taza 35 kg et alady. Ol etting 65 payyzy qúda-qúdaghilargha sybagha retinde ketedi. Sonda qúdalardyng enshisine qansha kg et tiyesili?
Abai.kz aqparattyq portaly mәsele esepting eresekterge arnalghan núsqasyn úsynady. Ómirde bylayda jii kezdesetin mәsele ataulyny matematikagha ainaldyrsaq tómendegidey bolyp shyghady eken. Endeshe, bas qatyryp kórelik.
1. Oralbay Ábdikәrimov basqaratyn «Núr-Otan» partiyasynyng sybaylas jemqorlyqqa qarsy komissiyasy memlekettik organdardyng ishindegi eng jemqor «úiymdardyn» reytingisin jasap shyqty. Sonyng nәtiyjesinde Keden, Sot jәne Qarjy polisiyasy alghashqy ýsh oryngha ie boldy. Eger, Sottyng ekinshi oryn almaghany, al Kedenning ýshinshi oryngha ie bolmaghany anyq bolsa, memlekettik organdardyng qaysysy qanday oryn aldy?
2. Únnyng baghasy qantar aiynda 30%-gha, al aqpan aiynda 20%-gha ósken. Osy eki aidyng ishinde bagha qansha payyzgha artyp otyr?
3. Bir kәsipker ay boyy tapqan paydasynyng 11%-yn audan әkimine «otkat» qylyp beredi. Osydan keyin onyng qolynda tek 7120 evro qalady. Sonda kәsipkerding ailyq tabysy qansha?
4. OQO oblystyq bilim departamentindegi sheneunikterding 14-i «D» ruynyng ókilderi. Al sol departamentegi «Q» ruynyng ókilderi olardan 7 adam artyq. Departamenttegi sheneunikterding neshe payyzy «D» ruynyng ókilderi?
5. Qordabay shal soghymgha baylaghan tayynshasynan taza 35 kg et alady. Ol etting 65 payyzy qúda-qúdaghilargha sybagha retinde ketedi. Sonda qúdalardyng enshisine qansha kg et tiyesili?
6. Oblys әkimi apparatynyng shtaty 12 payyzgha qysqarghannyng ózinde 440 adam qalypty. Sonda qysqartugha deyin oblys әkimshiliginde qansha adam júmys istegen?
7. «K-bank» ózining salymshylaryna salymnyng jyldyq ósimin 4%-gha arttyrmaq. Eger qarapayym salymshy bankke 1200 tenge salsa, bir jyldan keyin alatyn qarajatynyng somasyn qansha bolady?
8. Kәsipker Beysenbay Júmabayúly memlekettik tapsyrys boyynsha jariyalanghan konkrustan útyp alghan qarjysynyng 15 payyzyn әkimning orynbasaryna aparyp beredi eken. Osy «mindetinen» qútylghannan keyin onyng esepshotynda 170 million tenge qalady. Endeshe, oblys әkimshiligi jariyalaghan tenderding jalpy somasy qansha bolghany?
9. Oblystyq mәdeniyet basqarmasy bastyghynyng kottedjin tolyghymen syrlap shyghu ýshin boyaushy Saghiragha 3 kýn uaqyt kerek eken. Birinshi kýni Saghira ýiding 56 payyzyn, ekinshi kýni - 75 payyzyn, al ýshinshi kýni qalghan 33 sharshy metrin syrlap shyghady. Sonda bastyqtyng kottedjining audany qansha sharshy metr?
10. Órt sóndirushi Berik, salyq jinaushy Marat, polisiya bastyghy Bolat kәsipker Qazaqbay Halyqúlynyng firmasyna sәikesinshe 3 kýnde, 4 kýnde, 5 kýnde bir ret barady. Olar atalghan firmada dýisenbi kýni kezdesti. Neshe kýnnen keyin jәne aptanyng qay kýni olar Qazaqbaydyng firmasynda qaytadan kezdesetin bolady?
11. Ýkimet úsynghan zang jobasyn 4 audarmashy 32 saghatta audaryp bitedi eken. Eger audarmashylardyng sany eki ese kemiytin bolsa, zang jobasyn audarugha qansha uaqyt qajet bolady?
12. Mekeme bastyghy qyzynyng toyyna qyzmetkerler qymbat syilyq alyp beretin bolypty. Eger әr qyzmetker jalaqysynan 75 dollardan berse, barlyq shyghyngha 440 dollar jetpeydi, eger әrqaysysy 80 dollardan ótkizse, onda 440 dollar artylyp qalghan bolar edi. Syilyqqa qansha qyzmetker aqsha qosady?
13. Audan әkimi úldaryna 700 m2 jerdi múragha qaldyrmaq. Eger әkimning kishi úlynyng enshisi ýlken úlynyng enshisinin bóligindey bolsa, onda ýlken úldyng enshisine qansha jer tiydi?
14. Susiyr «Túrsynbay» zebra «Seysenbaydan» 480 kg-gha artyq, yaghny susiyrdyng salmaghy zebradan 5 ese auyr. Susiyrdyng salmaghy qansha?
15. Zauytta 880 júmysshy bar. Olardyng 35%-i qazaq. Orystar men kәristerding jalpy sanynyng 75%-yn orystar qúraydy. Zauytta qansha orys jәne qansha kәris bar?
Osy esepterdi dúrys shygharyp, jauabyn eng birinshi jibergen oqyrmangha redaksiyanyng azyn-aulaq syilyghy bar ekenin eskertemiz!
«Abay-aqparat»
